Terve igaviku on maailmas söödud kolmekäigulist lõunat, "nõukaga" ei ole siin küll mingit pistmist.Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 20:46 Nüüd kui toidukohtades magustoit (pokaalis jumal teab kaua seisnud) ongi, siis ega üldiselt keegi ei võta seda. Nõukaajal olid toiduportsjonid vist väiksemad, ikka söödi supp+praad+magust.
Nõukaaegsed magustoidud
-
Külaline
-
Külaline
Ma vist ei oska ennast hästi väljendada, aga ei, need maiustused olid üleni suhkrust. Lihtsalt puuvilja- või marjakujulised. Maasika- ja ploomikujulistel oli varreks tikk pistetud.Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 14:57Neid tehakse nii, et veeretatakse marja munavalges ja siis tuhksuhkrus ja lastakse kuivada.Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 12:15Ei, see ei olnud martsipan. See oli suht suhkruse maitsega ja mitte mandlijahust, nagu martsipani puhul. Konsistensilt pehme.Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 09:49 martsipan? Meil oli nõukaajal peretuttav Kalevis ja sain alati kingiks neid imelisi kujukesi. Olid puuviljade või siis loomade kujulised. Nüüd on ka saadaval, aga pole päris sama head - liiga alkoholised.
Proovisin googeldada, aga no ei tule ühtegi vastet. Kahju.
-
Külaline
Ilmselt suhkrumass. Praegu kaunistatakse suhkrumassiga peamiselt laste sünnipäevatorte.
-
Külaline
pastilaa?Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 12:15Ei, see ei olnud martsipan. See oli suht suhkruse maitsega ja mitte mandlijahust, nagu martsipani puhul. Konsistensilt pehme.Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 09:49 martsipan? Meil oli nõukaajal peretuttav Kalevis ja sain alati kingiks neid imelisi kujukesi. Olid puuviljade või siis loomade kujulised. Nüüd on ka saadaval, aga pole päris sama head - liiga alkoholised.
Proovisin googeldada, aga no ei tule ühtegi vastet. Kahju.
Minu meelest oli juba esimeses postituses täiesti arusaadavalt väljendatud. Need ongi ülebi suhkrust, suhkrudekooriks nimetatakse https://www.tordiabi.ee/toode/suhkrukau ... aps-roosa/Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 16:54
Ma vist ei oska ennast hästi väljendada, aga ei, need maiustused olid üleni suhkrust. Lihtsalt puuvilja- või marjakujulised. Maasika- ja ploomikujulistel oli varreks tikk pistetud.
-
Külaline
Neid asju ei olnud nõuka ajal.Traksik kirjutas: ↑17 Aug 2024 19:22Minu meelest oli juba esimeses postituses täiesti arusaadavalt väljendatud. Need ongi ülebi suhkrust, suhkrudekooriks nimetatakse https://www.tordiabi.ee/toode/suhkrukau ... aps-roosa/Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 16:54
Ma vist ei oska ennast hästi väljendada, aga ei, need maiustused olid üleni suhkrust. Lihtsalt puuvilja- või marjakujulised. Maasika- ja ploomikujulistel oli varreks tikk pistetud.
-
Külaline
Olid olemas ikka, aga mitte poes müüdavatel tortidel. Meie majandiski tordimeistrid tegid igasugu selliseid kaunistusi, pole mingi raketiteadus. Ja küsija ju kirjutas, et sugulane töötas kuskil pagaritöökojas, sealt tõi.
-
Külaline
Isetehtud suhkrumassi retsepti leidsin leheküljelt:
https://ahmikooki.wordpress.com/2014/10 ... rumassist/
300 g suhkrumassi saab:
250 g tuhksuhkrut
25 g glükoossiirupit (või 30 g kondenspiima)
5 g želatiini
25 g vett
Lauale sõelutud tuhksuhkru sisse tehtud süvendisse lastakse läbi sõela lahus, mis koosneb sulatatud želatiinist, siirupist, veest ja essentsist. Seejärel segatakse see tuhksuhkruga. Mida kauem segada, seda valgem mass tuleb. Saadud massi võib värvida toiduvärvidega, ning säilitada õhukindlalt kilekotis. Vormimiseks puistata lauale tuhksuhkur, rullida mass lahti ning lüüa kaunistused vormiga välja või voolida käte vahel. Hõlpsamaks voolimiseks võib kasutada ka õli. Mass hakkab tahkuma paari-kolme tunni jooksul. Kaunistused püsivad hästi.
https://ahmikooki.wordpress.com/2014/10 ... rumassist/
300 g suhkrumassi saab:
250 g tuhksuhkrut
25 g glükoossiirupit (või 30 g kondenspiima)
5 g želatiini
25 g vett
Lauale sõelutud tuhksuhkru sisse tehtud süvendisse lastakse läbi sõela lahus, mis koosneb sulatatud želatiinist, siirupist, veest ja essentsist. Seejärel segatakse see tuhksuhkruga. Mida kauem segada, seda valgem mass tuleb. Saadud massi võib värvida toiduvärvidega, ning säilitada õhukindlalt kilekotis. Vormimiseks puistata lauale tuhksuhkur, rullida mass lahti ning lüüa kaunistused vormiga välja või voolida käte vahel. Hõlpsamaks voolimiseks võib kasutada ka õli. Mass hakkab tahkuma paari-kolme tunni jooksul. Kaunistused püsivad hästi.
Oli küll. Osta jah ei saanud kusagilt aga ise tehti.Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 19:54Neid asju ei olnud nõuka ajal.Traksik kirjutas: ↑17 Aug 2024 19:22Minu meelest oli juba esimeses postituses täiesti arusaadavalt väljendatud. Need ongi ülebi suhkrust, suhkrudekooriks nimetatakse https://www.tordiabi.ee/toode/suhkrukau ... aps-roosa/Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 16:54
Ma vist ei oska ennast hästi väljendada, aga ei, need maiustused olid üleni suhkrust. Lihtsalt puuvilja- või marjakujulised. Maasika- ja ploomikujulistel oli varreks tikk pistetud.
-
Külaline
Aitäh retsepti eest! Olen see küsija, kes nende maiustuste kohta kirjutas.Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 20:21 Isetehtud suhkrumassi retsepti leidsin leheküljelt:
https://ahmikooki.wordpress.com/2014/10 ... rumassist/
300 g suhkrumassi saab:
250 g tuhksuhkrut
25 g glükoossiirupit (või 30 g kondenspiima)
5 g želatiini
25 g vett
Lauale sõelutud tuhksuhkru sisse tehtud süvendisse lastakse läbi sõela lahus, mis koosneb sulatatud želatiinist, siirupist, veest ja essentsist. Seejärel segatakse see tuhksuhkruga. Mida kauem segada, seda valgem mass tuleb. Saadud massi võib värvida toiduvärvidega, ning säilitada õhukindlalt kilekotis. Vormimiseks puistata lauale tuhksuhkur, rullida mass lahti ning lüüa kaunistused vormiga välja või voolida käte vahel. Hõlpsamaks voolimiseks võib kasutada ka õli. Mass hakkab tahkuma paari-kolme tunni jooksul. Kaunistused püsivad hästi.
Mõni asi istub ikka nii kindlalt mälus, et iga kord lapsepõlve meenutades ilmub ka see silme ette. Minu jaoks on need hetked seotud pidude ja toredate koosolemistega. Ja need konkreetsed maiustused, need olid kindlalt mu lapsepõlve osa. Suurematel pidudel olid need alati kohal. Ilma suurema kärata. Ja minu jaoks tähistasid need suhkrust tehtud virsikud luksust, niipalju, kui mu lapseaju tookord tajuda suutis. Olid ikka ajad.
-
Külaline
Kuule, mis sa ärpled. Teema on nõukaaegsetest magustoitudest. Keegi mainib piima-riisisuppi ja sina teatad kaljukindlat, et see ei ole magustoit. No sinu peres ei olnud. Minu peres ka ei olnud. Aga osades oli, mis siin ärbelda?Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 18:03Kirjutad, nagu mina peaks oma eelistused vaka all hoidma? Ma tean ühte inimest, kes piima-makaronisupi sisse ka südamest suhkrut paneb, ja sööb seda hommikusöögiks, mitte magustoiduna. Mina jääks tema juures nägaKülaline kirjutas: ↑15 Aug 2024 18:15Mis on riisilumi?Külaline kirjutas: ↑15 Aug 2024 18:11 Siis pigem juba riisilumi või lumepallisupp.
Riisi-piimasuppi tahan juustu- või kiluvõileivaga ja suhkrut sinna keeldun panemast.
Teiste inimeste eelistused võivad ju hoopis teistsugused olla. Ole kohe päris rahulik, ei tule keegi su supile vägisi suhkrut juurde uhama![]()
Riisilumi on keedetud riis segatud vanilliga maitsestatud vahukoorega.
Mul meenub veel nõukajast küpsisepudi - purustasime küpsised tassi, valasime kuuma piima peale ja siis lusikaga sõime. Ja siis meeldis meile "kiisuga püree". See oli poes müüdav beebitoit, vist oli õuna-piima püree. Purgi peal oli kiisu pilt, seepärast seda kiisuga püreeks nimetasime. Sõime lusikaga otse purgist. Kohupiima pontšikuid tegin ise, kui juba veidi suurem olin. Ja vahvleid muidugi ka.
-
Külaline
Salvesti õunakastmele piima ja suhkrut juurde segades saad sama asja. Väga hea
-
Külaline
Näe siis, nõukaajal olid meil veel maailma kombed, nüüd enam mitte. Nö tavalistes lõunatoidukohtades võetakse ainult supp või praad, harva mõlemad. Magustoidud ei ole üldse enam teemaks.Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 16:26
Nüüd kui toidukohtades magustoit (pokaalis jumal teab kaua seisnud) ongi, siis ega üldiselt keegi ei võta seda. Nõukaajal olid toiduportsjonid vist väiksemad, ikka söödi supp+praad+magust.
Terve igaviku on maailmas söödud kolmekäigulist lõunat, "nõukaga" ei ole siin küll mingit pistmist.
-
Külaline
Peaaegu mitte kunagi pole söödud kolme käiku. Kehvikud sõid oma ühte körti, ülikud 30 käiku.Külaline kirjutas: ↑17 Aug 2024 16:26Terve igaviku on maailmas söödud kolmekäigulist lõunat, "nõukaga" ei ole siin küll mingit pistmist.Külaline kirjutas: ↑16 Aug 2024 20:46 Nüüd kui toidukohtades magustoit (pokaalis jumal teab kaua seisnud) ongi, siis ega üldiselt keegi ei võta seda. Nõukaajal olid toiduportsjonid vist väiksemad, ikka söödi supp+praad+magust.
Ja nõukaaja kolm käiku oli supp, praad, kisell rosinatega. Mitte eelroog, pearoog, dessert või juust.
-
Külaline
No nõukaajal söödigi ainult söögikordade ajal, sellist päev otsa hekseldamist, nagu nüüd, ei olnud. Nüüd ei saada tund aega bussis või kinoski oldud, ilma, et suu käiks. Muidugi pole siis mitmekäigulist lõunat tarvis.Külaline kirjutas: ↑18 Aug 2024 20:11 Näe siis, nõukaajal olid meil veel maailma kombed, nüüd enam mitte. Nö tavalistes lõunatoidukohtades võetakse ainult supp või praad, harva mõlemad. Magustoidud ei ole üldse enam teemaks.
-
Külaline
Mul oli üks purk üle, proovisin kohe järele. Jeerum, kui heaKülaline kirjutas: ↑18 Aug 2024 07:15 Salvesti õunakastmele piima ja suhkrut juurde segades saad sama asja. Väga hea![]()
Just tgein leivasuppi (rosinatega, ilma tärkliseta), sest leiba oli üle.
-
Külaline
Ma pole kuulnudki, et keegi leivasupi sisse tärklist paneks.Külaline kirjutas: ↑19 Aug 2024 18:42 Just tgein leivasuppi (rosinatega, ilma tärkliseta), sest leiba oli üle.
Leib, vanill, suhkur, vesi.
Korralikult pärast vahustada.
-
Külaline
Ma ise ei pane aga kuunud olen küll. Samamoodi asendatekse vett nt. õunamahlaga. Mõni lisab vaniljet, mõni kaneeli, lisatakse ka aprikoose, musti ploome, purustatud pähkleid. Osa inimesi vahustab, osad mitte. Pärast süüakse nii piimaga kui hapukoorega. Erinevad inimesed, erinevad retseptid - sama toitKülaline kirjutas: ↑19 Aug 2024 19:05 Ma pole kuulnudki, et keegi leivasupi sisse tärklist paneks.
Leib, vanill, suhkur, vesi.
Korralikult pärast vahustada.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Baidu [Spider], käguan ja 2 külalist