Keeleoskus

[Külaline]

Milline on teie keeleoskuse tase?
Mis on teie emakeel, mis keelt valdate emakeele tasemel, mida valdate vabalt, millistega saate hakkama, millest saate aru jne.

[Külaline]

Eesti keel on emakeel, võõrkeele filoloogiat õppinuna pean inglise keelt kõrgtasemel omandatuks, soome keel lapsest saati tv-st + eluaeg tööl vaja läinud.

Saksa keelt õppisin süvendatult, aga ei reklaami seda, kuna saksa keelt nagu iga muud keelt peab pidevalt rääkima, et see hea oleks. Mul saksa keelega igapäevane kontakt puudub. Vene keelt on õpitud, ei räägi kunagi, Eestis pole seda vaja.

[Külaline]

Emakeelena eesti keelt. Vabalt inglise keelt. Professionaalsel tasemel ühte eksootilist keelt, umbes B1-B2 tase, saan seal riigis hakkama ja tööasjad räägitud, aga teadusartikleid ei loe.

[Külaline]

Eesti keelt emakeelena, inglise keelt kõrgtasemel, prantsuse ja vene keelt B2, saksa keelt B1 tasemel, väga vähe hollandi ja itaalia keelt (ladina keele baasilt).

[Külaline]

Eesti ja inglise keelt emakeele tasemel, B1-B2 tasemel soome, vene, prantsuse, hispaania ja ka mitmeid erinevaid prantsuse- ja inglisekeele põhiseid kreooli keeli. Mõned eksootilisemad keeled on suhtlustasemel veel lisaks. Lisaks veel sellised, mida ei räägi kuid saan piisavalt aru, et mitte end kogemata maha müüa

[Külaline]

Emakeel on eesti keel, inglise keel on C1 tase, soome keel B1, rootsi keel A1, prantsuse keel A1. Lapsena õppisin koolis ka vene keelt 1. klassist peale (nõukogude ajal), aga ei räägi, tere ja head aega ja aitäh oskan öelda, aga kunagi pole eriti vaja läinud ja pole ka pingutanud, et osata.

[Külaline]

Milleks see küsitlus? Mida see annab. Ise räägin kokku 7 keelt.

[Külaline]

Minul puudub igasugune keeleanne.
Eesti keel on emakeel, seda valdan kõrgtasemel, kuid koolis õpitud vene ja inglise keeles ning ülikoolis paar semestrit õpitud soome keeles on täielik algtase. Töö juures saan jutust aru ja mõne sõna oskan vastu ka ütelda ja välisriigis oskan a`la jäätist ka osta, kuid sellega minu keeleoskus ka piirdub.

[Külaline]

Kas siin võivad vastata ainult polüglotid?

Mina seda ei ole. Mulle tulevad keeled raskelt. Olen 50+. Emakeeleks eesti keel. Vene keelt küll koolis õppisin, aga kuna praktikat ei ole, siis ei oska peaaegu üldse. Aru niivõrd-kuivõrd saan, aga ise rääkides ainult kokutan.

Inglise keeles suhtlen küll igapäevaselt (tööl vaja), aga reaalselt on mu tase võrreldes 20 aastat nooremate kollegidega ikka nadi. Saan tööl vajalikust aru, oskan ka ennast väljendada, aga ikka teen rääkides vigu ja kui jutt läheb töövälistele teemadele, siis hakkan kohe ka sõnu otsima.

Saksa keele algkursustel olen ka kunagi käinud ja suudan paar lihtsamat lauset ehk moodustada ning saan mõnest sõnast aru. Soome keelt ei oska praktiliselt üldse. Nii et kokkuvõttes on mu keelte oskus ikka napp.

[Külaline]

Siin esimesed "polüglotid" panevad endale ise keeletasemeid. Kui keeleeksamit tegema saadaks, oleks pilt ilmselt teine.

Mul on emakeel eesti keel. Eelmisel aastal Tartu Ülikoolis läbitud keelekursusel tuli päris tublisti tööd teha ja lõpukontrolltöödes esines ikkagi vigu.

Lugeda oskan ja mõneti suudan rääkida soome, itaalia, prantsuse, saksa, inglise keelt. Eksami olen neist viitsinud teha ainult inglise keeles, see oli B2 (koolis õppisin võõrkeelena saksa keelt).
Vene keelt õpetan koolis võõrkeelena. Läti keeles saan poes hakkama.

[Külaline]

Siin vist vastavad tõesti ainult polüglotid, või siis teine variant: tahetakse uhkeldada ja laotakse lõdva randmega ritta võõrkeeli, milles teatakse paremal juhul 2-3 sõnakest. Mul on mitu tuttavat pannud oma Facebooki profiilile, et oskavad kümmet keelt, tegelikult on tegu põhiharidusega inimestega, kes töötavad koristaja või õmblejana ja panevad kirja, et oskavad seda ja teist keelt pärast seda, kui on käinud nädalasel turismireisil vastavas riigis. Nad arvavad, et kui oskad öelda prantsuse keeles "Tere!", siis ongi see vaba keeleoskus. Nad ei kujuta ettegi, et sõnu on tolles keeles siiski natuke rohkem kui see üks

Üleüldse tekib hea küsimus, et millal saab öelda: ma valdan seda keelt vabalt? Mitmest sõnast, kui heast grammatika tundmisest jne see algab? Kas 10 000 sõna on piisav? Või oleks vaja rohkem? Lisaks sõnavarale ja grammatikale on vaja osata ka sõnu õigesti kokku panna, õiges kontekstis kasutada, nii et tekiks sidus mõtestatud lausung. Suurel osal nn keeleoskajatest on koera-keel, st saavad küll aru, kuid ise end väljendada väga ei oska.

Mis keeli siis ise oskan? Eesti, soome, inglise, viipekeel. Neid valdan suhteliselt vabalt. Natuke pursin ka prantsuse keelt.

[R2hfnpz]

Eesti keel on emakeel. Vene keelega saan hakkama rääkides. Kuigi koolis õppisin saksa keelt, siis seda ma enam ei oska. Inglise keelt õpin ise, aga läheb viletsalt. Testi tehes, ega üle A2 pole saanud. Sõnu ma tean u 2000 jagu, nii hindab programm, aga ma ei suuda neist normaalset lauset teha. Ajavormid tõmbavad testi tulemuse alla. Ma ütleks et ma oskan võro kiilt ka paremini kui inglise keelt.

[Külaline]

Üleüldse tekib hea küsimus, et millal saab öelda: ma valdan seda keelt vabalt? Mitmest sõnast, kui heast grammatika tundmisest jne see algab? Kas 10 000 sõna on piisav? Või oleks vaja rohkem? Lisaks sõnavarale ja grammatikale on vaja osata ka sõnu õigesti kokku panna, õiges kontekstis kasutada, nii et tekiks sidus mõtestatud lausung. Suurel osal nn keeleoskajatest on koera-keel, st saavad küll aru, kuid ise end väljendada väga ei oska.

Minu jaoks on keele vabalt valdamine see, kui inimene mõistab keelt nii kõnes (sh slängi ja erinevaid aktsente) kui kirjas ja suudab end mõlemal juhul ka selgelt ja probleemideta väljendada. Emakeele tase seda, et vastavas keelekeskkonnas inimene ka mõtleb selles keeles, mitte ei tõlgi peas (ükskõik kui kiiresti või endale märkamatult see toimub). Kas ja kui palju keegi vigu teeb ei olegi nii oluline, neid teevad absoluutselt kõik inimesed ka oma emakeeles. Ilma igasuguste eranditeta. Passivne keeleoskus, kus aru saadakse aga ei räägita, on siiski ka keeleoskus, puudub lihtsalt keskkond ja praktika.

[Külaline]

Mis keeli siis ise oskan? Eesti, soome, inglise, viipekeel. Neid valdan suhteliselt vabalt. Natuke pursin ka prantsuse keelt.

Kuna ma ei tea kedagi, kes viipekeelt valdaks siis kasutan kohe võimalust rumalaid küsimusi esitada. Kas eesti viipekeele oskaja saab aru ka muude maade viipekeelest? Ehk, kui erinevad need viipekeeled tegelikut on? Reisides näiteks.

[Simon says:]

Mis keeli siis ise oskan? Eesti, soome, inglise, viipekeel. Neid valdan suhteliselt vabalt. Natuke pursin ka prantsuse keelt.

Kuna ma ei tea kedagi, kes viipekeelt valdaks siis kasutan kohe võimalust rumalaid küsimusi esitada. Kas eesti viipekeele oskaja saab aru ka muude maade viipekeelest? Ehk, kui erinevad need viipekeeled tegelikut on? Reisides näiteks.

Ei saa aru. Viipekeel on ka ikka keelepõhine. On teatud põhilised viiped, mis on suht universaalsed (süsteeme on mitu), aga üksikasjad jäävad tajumata isegi eesti ja vene kurtide vahel

[Külaline]

Inglise keelt oskan selliselt, et saan keerulisemast
erialajutust aru, aga ainult nendel teemadel, millest ma
ka eesti keeles aru saaks, audioraamatuid kuulan palju. Enamiku meediast ja saadetest tarbin inglise keeles. Vene keeles võin vaadata saateid ja filme ilma subtiitriteta, lugeda ei viitsiks, lihtsamad jutud räägin ära, aga näiteks mu gümnaasiumi laps kirjutab venekeeles paremini kui mina. Soome keeles võin filme ja saateid vaadata, aga lugemine on keerulisem, räägiksin mingit veidrat eesti-soome segakeelt, kirjutada pole viimased paarkümmend aastat enam üritanud.
Prantsuse keelt tean nii palju, et natuke saan last koolis aidata. Emakeele tasemel saab võõrkeelt rääkida ainult siis, kui oled kakskeelsest perest või meeletu keeleandega. Mul on palju tuttavaid, kes elavad aastakümneid välismaal välismaalaasest mehega ja kui räägivad, siis
on ikka aru saada, et kohalik keel pole neil emakeel.
Ise eriliseks keelehuviliseks ennast ei pea, juba ongi olemas automaattõlkega kõneäpid ja sünkroontõlkeäpid, nii et keeleoskus pole enam nii hädavajalik ka.

[Simon says:]

Mis keeleoskust puudutab, siis enamus inimesi ei oska oma emakeeltki piisavalt ja nüansirikkalt.
Kui sõnavara on nagu inimsööja Ellotshkal, siis tundubki et võõrkeel on lihtne.
Mida suurem on teadmiste ookean, seda pikem on teadmatuse rannajoon.

[Külaline]

Siin esimesed "polüglotid" panevad endale ise keeletasemeid. Kui keeleeksamit tegema saadaks, oleks pilt ilmselt teine.

Minu puhul ma tean taset, sest olengi selle taseme keelekursusel viimase eksami teinud. Mismoodi muidu taset teaks?

[Külaline]

Emakeel on eesti keel, inglise keel B2 (ametlikult) ja prantsuse keel A2 (ka ametlikult). Inglise keel on ka mu töökeel juba 20 aastat.
Soome keeles loen ja saan aru 90%, see puuduv 10% on tänapäevane noorte sälng - no tõesti ei saa aru sellest.
Vene keelt teoreetiliselt räägin ja saan aru, aga mitte mitte viimased paar aastat arusaadavatel põhjustel.
Veel paaris keeles saan poes-kohvikus räägitud (maad, kuhu tihemini reisin).

[Külaline]

saan aru pea kõigest, ka erialastest asjadest vene keeles, kuigi viimasel ajal räägin seda vähem. Inglist kasutan igapäevaselt, saksa keelega jään viimastel aastatel veidi hätta. Aru saan väga hästi kõigest ja lugeda suudan ka vabalt, aga kuna igapäevane keelekasutus puudub, siis kipuvad keelereuumis viibides jutu sisse tulema ingliskeelsed sõnad. Sama itaalia keelega - kuna kasutan vähe, paar korda aastas, kipuvad kõnekeel ja hääldus meelest minema. Keeleoskuse säilitamine nõuab siiski igapäevast tegelemist, oleks minu arvamus. Eesti keele tasemetesti teeksin ilmselt kõva kolme peale, olen keelepäeval neid teste proovinud ja keeletoimetaja taset välja ei vea, vigu ikka sees.