Kui sõber on vägivaldur

seks, suhted ja pereteemad
Külaline

Kui sõber on vägivaldur

Postitus Postitas Külaline »

Mida teete ja kuidas käitute saades teada, et teie lähedane sõber või sugulane peksab oma elukaaslast? Teie ei ole mitte kunagi teda vägivaldsena näinud ega teadnud varem tema sellistest kalduvustest. Tõendid aga on vääramatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Küsiksin ta käest ise üle. Vaataks, mis vastab.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 13:09 Küsiksin ta käest ise üle. Vaataks, mis vastab.
"Juhtus, ega ta enne ei jäta, kui suudab mu nii endast välja viia."
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 13:12
Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 13:09 Küsiksin ta käest ise üle. Vaataks, mis vastab.
"Juhtus, ega ta enne ei jäta, kui suudab mu nii endast välja viia."



Mingu lahku siis. Kui ikka inimene nii närvidele käib, et lausa käsitsi on vaja kallale minna, siis miks üldse koos ollakse.


Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 15:31 Mingu lahku siis. Kui ikka inimene nii närvidele käib, et lausa käsitsi on vaja kallale minna, siis miks üldse koos ollakse.
See ei olnud teemaalgatuse küsimus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Eks see üks raske vestlus oleks, aga uuriks, mis sõber ise asjast arvab. Annaksin vägivallast loobumise tugiliini numbri. Ja veel annaksin sõbrale teada, et kui veel sellist infot kuskilt kuulen, siis pöördun ise politseisse, kui peksa saanud naine seda ei tee. Ja kui sõbra peres lapsed on, siis lastekaitsesse kah. (Muidugi mina olen naine, võibolla mehed omavahel ajavad asju kuidagi teisiti.)
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ei suhtleks sellise inimesega rohkem ja mingit lojaalsust tema suhtes ei tunneks, et oma suu kinni peaks hoidma.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ütleksin sõbrale, et ma tean ja soovitaks abi otsida.
Ohvrile ütleks samuti, et ma tean ja olen vajadusel olemas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 11:53 Mida teete ja kuidas käitute saades teada, et teie lähedane sõber või sugulane peksab oma elukaaslast? Teie ei ole mitte kunagi teda vägivaldsena näinud ega teadnud varem tema sellistest kalduvustest. Tõendid aga on vääramatud.
Libateema.
Kui "tõendid on vääramatud" siis tuleb sellest vastavalt seadusele politseile teada anda.
KaS § 124. Abita jätmine
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 22:31
Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 11:53 Mida teete ja kuidas käitute saades teada, et teie lähedane sõber või sugulane peksab oma elukaaslast? Teie ei ole mitte kunagi teda vägivaldsena näinud ega teadnud varem tema sellistest kalduvustest. Tõendid aga on vääramatud.
Libateema.
Kui "tõendid on vääramatud" siis tuleb sellest vastavalt seadusele politseile teada anda.
KaS § 124. Abita jätmine
Miks liba? Saad isegi aru, kui kehval positsioonil on sellise inimese sõber.
Ma ise küll ei tuleks selle peale, et politseid teavitada. Sest.. nad ei tee ju niikuinii midagi, mis neist teavitada, pärast lüüakse naine (või mees?) hoopis maha.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 19:37 Eks see üks raske vestlus oleks, aga uuriks, mis sõber ise asjast arvab. Annaksin vägivallast loobumise tugiliini numbri. Ja veel annaksin sõbrale teada, et kui veel sellist infot kuskilt kuulen, siis pöördun ise politseisse, kui peksa saanud naine seda ei tee. Ja kui sõbra peres lapsed on, siis lastekaitsesse kah. (Muidugi mina olen naine, võibolla mehed omavahel ajavad asju kuidagi teisiti.)
Oi kuidas mul omal ajal oleks sinusugust sõpra vaja olnud. Reaalsus oli see, et kui lastega minema läksin, suutis vägivaldne mees kõiki uskuma panna, et tema on ohver. Muuhulgas nii tema poolsed kui minu enda sugulased minu vastu häälestada laimuga, et ma olla teda petnud.
Kõik uskusid/usuvad, et tore ja hooliv mees, haritud ja intelligentne.

Politsei? Politseis oli kriminaalasi aga mingi aja pärast sain teada, et kriminaalasi on lõpetatud leppimise teel. Kuigi mingit leppimist reaalsuses ei olnud. Vastupidi, ta tuli läbi akna mulle koju ja ründas mind veel. Jälitas jms. Kriminaalasja lõpetamise dokumentide mõlemad eksemplarid selle kohta saadeti temale, mina sain alles siis teada kui kuid hiljem ise uurima hakkasin, et mis sellest sai.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mul on ka üks selline meestuttav. Ta on siiski suutnud kolme erineva naisega mitu last teha. Ehk siis, elas oma naistega üsna pikalt koos enne, kui naised aru said, kellega tegu ja ta juurest minema pääsesid.

Nüüd on juba mitu aastat järjest erinevaid naisi lühiajaliselt pidanud. Ühel hetkel on kõik naised aru saanud, et ta on vägivaldne ning on põgenenud.

Praegu on tal just üks uus naine, kes tundub väga tore, aga kellel on raske elu selja taga. Kuidagi nii väga tahaks sellele naisele teada anda, et ta lõpetaks kohe selle suhte, sest on vaid aja küsimus, kui ka tema kolakat saab, aga ma ei saa - ma ei tunne seda naist. Ei ole ju sobiv tänaval ligi astuda. Praegu turgatas - et äkki peaks talle anonüümsena meili saatma? Tean, kus see naine töötab.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mul oli eksmees vägivaldne. Mehe õde teadis ja nägi ka mitmeid intsidente pealt ja tema juures ma otsisin peavarju, kui asi liiga hulluks läks. Paar korda läksin öösel tema juurde

Mehe ema aimas/ka tegelt teab(ütles, et kindlasti pole mul temaga kerge elu) aga ilmselt ei taha seda tunnistada(mõnesmõttes arusaadav ka, oma poeg ju).
Mehe isa aga alati kaitses mind. Korra viskas kodust välja isegi, kui nägi, mis toimub, kui seal ööbisime.
Aga sõbrad, tuttavad ja töökaaslased oskas ta niivõrd hästi ära rääkida, et kodus ongi "hull eit".

Päris palju sõpru tal kadus, peale seda, kui ära läksin, sest nemadki said aru(ilma minu sekkumiseta) lõpuks, milline "sõber" ta oli/on.

Eksmees oli pigem vaimselt vägivaldne. Füüsiliselt siis, kui ma koduloomade eest kaitseks välja astusin. Nende vastu oli füüsiliselt. Ühe kassi pidin magamaga panema. Kuna too julges ta peale susiseda 🥺.

Kohutav aeg oli. Aga otseselt ette ei võtnud midagi ei ema, isa ega õde.
Ants
Postitusi: 992
Liitunud: 09 Aug 2024 18:39
Kontakt:

Postitus Postitas Ants »

Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 22:51
Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 22:31
Külaline kirjutas: 31 Aug 2024 11:53 Mida teete ja kuidas käitute saades teada, et teie lähedane sõber või sugulane peksab oma elukaaslast? Teie ei ole mitte kunagi teda vägivaldsena näinud ega teadnud varem tema sellistest kalduvustest. Tõendid aga on vääramatud.
Libateema.
Kui "tõendid on vääramatud" siis tuleb sellest vastavalt seadusele politseile teada anda.
KaS § 124. Abita jätmine
Miks liba? Saad isegi aru, kui kehval positsioonil on sellise inimese sõber.
Ma ise küll ei tuleks selle peale, et politseid teavitada. Sest.. nad ei tee ju niikuinii midagi, mis neist teavitada, pärast lüüakse naine (või mees?) hoopis maha.
Ilmselt ei tule te politsei teatamise peale sellepärast, et keskkoolgi lõpetamata?
Kui ei suuda taastõendavalt esitleda fakte (jutt stiilis: ausõna, nii oli, jne on jura) siis rakendub automaatselt:
Kriminaalmenetluse seadustik
§ 7. Süütuse presumptsioon
(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Ehk fotod/videod jne ... sisuliselt ainus võimalus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Teemaalgataja olen. Tänan neid, kes teemasse vastanud on. Vaatan, et siin hakkab asi oletustega päris käest ära minema. Asi on politseis, oli juba siis kui mina teada sain (et ei oleks mingit segadust, et äkki tegelikult ikka pole midagi teinud või, et miks politseisse ei teata). Ma küsisin, mida teekiste kui selgub, et teie sõber/sugulane/lähedane inimene on selline. Kas ja kuidas temaga edasi suhtleks? Endal kogu aeg kerib peas, et kuidas ma mitukümmend aastat temas midagi sellist ei märganud, oleme koos üles kasvanud, mitu puuda soola ära söönud, ta on mu lapsi hoidnud, paksust ja vedelast kõrvupidi läbi tirinud aga tundub, et tegelikult ma ei tunnegi teda... Väga vastik tunne.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Ei tea, pole siiani juhtunud.
Samas olen ma ise kakelnud ja ähvardanud inimesi. Kui mu sõbrad mu seda külge näeks...samas nad teavad, et ma nõrgemate kaitseks välja astun.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Sept 2024 16:00 Teemaalgataja olen. Tänan neid, kes teemasse vastanud on. Vaatan, et siin hakkab asi oletustega päris käest ära minema. Asi on politseis, oli juba siis kui mina teada sain (et ei oleks mingit segadust, et äkki tegelikult ikka pole midagi teinud või, et miks politseisse ei teata). Ma küsisin, mida teekiste kui selgub, et teie sõber/sugulane/lähedane inimene on selline. Kas ja kuidas temaga edasi suhtleks? Endal kogu aeg kerib peas, et kuidas ma mitukümmend aastat temas midagi sellist ei märganud, oleme koos üles kasvanud, mitu puuda soola ära söönud, ta on mu lapsi hoidnud, paksust ja vedelast kõrvupidi läbi tirinud aga tundub, et tegelikult ma ei tunnegi teda... Väga vastik tunne.
Ma see ühe kogemuse kirjutaja.
Mina sellise inimesega enam ei suhtleks. Kui, siis vaid väga pinnapealselt, kui tungiv vajadus on.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Nõustaja kirjutas: 02 Sept 2024 16:04 Postitus on kustutatud
Kas naistevastane viha ähvardab muidu ära lämmatada, kui seda suvalisel hetkel välja ei purtsata? Otsi abi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 01 Sept 2024 14:14 Mul oli eksmees vägivaldne. Mehe õde teadis ja nägi ka mitmeid intsidente pealt ja tema juures ma otsisin peavarju, kui asi liiga hulluks läks. Paar korda läksin öösel tema juurde

Mehe ema aimas/ka tegelt teab(ütles, et kindlasti pole mul temaga kerge elu) aga ilmselt ei taha seda tunnistada(mõnesmõttes arusaadav ka, oma poeg ju).
Mehe isa aga alati kaitses mind. Korra viskas kodust välja isegi, kui nägi, mis toimub, kui seal ööbisime.
Aga sõbrad, tuttavad ja töökaaslased oskas ta niivõrd hästi ära rääkida, et kodus ongi "hull eit".

Päris palju sõpru tal kadus, peale seda, kui ära läksin, sest nemadki said aru(ilma minu sekkumiseta) lõpuks, milline "sõber" ta oli/on.

Eksmees oli pigem vaimselt vägivaldne. Füüsiliselt siis, kui ma koduloomade eest kaitseks välja astusin. Nende vastu oli füüsiliselt. Ühe kassi pidin magamaga panema. Kuna too julges ta peale susiseda 🥺.

Kohutav aeg oli. Aga otseselt ette ei võtnud midagi ei ema, isa ega õde.
Tead, ilmselt ta pereliikmed ei osanud selles olukorras midagi ette võtta.

Ka minul on pereliige, kes ei käitu õigesti. See teeb mulle tohutult muret ja vaeva. Siit ja sealt tulevad signaalid, mida kõike ta on korraldanud ja need teevad mulle väga haiget. Olen püüdnud alati ohvreid lohutada, pakkunud oma abi. Olen ka ise võtnud ühendust politseiga, rääkinud mure ära, küsinud abi. Olen võtnud ühendust terapeutide jt vaimse tervise spetsialistidega, rääkinud neile ausalt ära, kuis lugu on, ja palunud abi. Ei ole saanud abi mitte kelleltki, palumisest hoolimata.

Praeguse seisuga olen aru saanud, et mina sellise inimese pereliikmena ei saagi midagi konkreetset ära teha. Hoian kõrvad lahti ja kui too pereliige räägib, et tal on uus suhe, siis istun temaga maha ja räägin temale uuesti üle, kuidas ta oma kaaslast kohtlema peab. Samuti võtan ühendust tolle uue kaaslasega, soetan temaga tutvust ja vaikselt püüan mainida, mis värk on ja annan juhiseid. Ent armumise hetkel ei kuula mind neist ükski. Peale delikaatsete nõuannete siin mingit imet teha ei saagi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Nõustaja kirjutas: 02 Sept 2024 16:04 Postitus on kustutatud
Tsau, Revolver.
Muidu õige jutt, vaimne vägivald on füüsilisest isegi hullem.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 4 külalist