Mu laps ei hakka vist kunagi hästi magama !

[Külaline]

Mul laps sai mai kuus kolme aastaseks. Olen oodanud tema sünnist saadik, et millal ometi ta rahulikult magama hakkab. Kuni aastani ärkas ta öösiti 20 korda. Umbes kaheselt see öine ärkamine veidi paranes. Ärkas ehk 3 või 4 korda.
Aasta tagasi hakkas ta norskama ja magas veel halvemini kui muidu. Avastati adenoid. Lõikasime ära. Suu lahti hingamine jäi ikka ja öine ärkamine. Siis avastas arst, et mandlid on ÜLIsuured ja lõikasime need ka ära. Arst arvas, et need takistavad öösel hingamist.
Opist möödas 3 kuud. Kuid ta ikka magab väga rahutult. Vahetab pidevalt asendeid ja on justkui kerges unes. Ja nii ööläbi. See on nii kurnav. Päris üles ta ei ärka, aga see pidev asendite vahetamine häirib. Hommikuks on ta väsinud ja terve päeva pahur.
Rauatase oli peale oppi madal. Oleme andnud nüüd kuu aega Nõgel rauda, d vitamiini sai samuti kuurina ja isegi magneesiumi soovitas arst. No täiesti 0 mõju.
Mis veel võib segada lapse und? Muu tundub kõik korras olevat.

Muidu enne adenoidi oppi sai laps nasonexi. Lugesin infolehelt et võib põhjustada rahutute jalgade sündroomi vms. Aga kasutasin seda vaid 1 kuu ja ei aidanud midagi. Pole seda enam aasta kasutanud. Kas see nüüd andiski sellise kõrvamõju ja siiani ? Sest umbes sellel ajal see siplemine pihta hakkas..
Muidu magama jääb ilusti. On vaikselt paigal ja ootab kuni uni tuleb. Siis ei ole mingit rahutut liigutamist.

Palun rääkige kaasa. Mul on tõesti tunne, et ta jääb kuni puperteedieani vähemalt mu voodi ees käima, et " Emme, ma ei saa magada ! "

[Külaline]

B12 vitamiin. Ja magneesium aitab ka enne und.

See siplemine üleüldse ei pruugi tähendada, et välja ei puhka. Mõni ongi ka kogu täiskasvanu ea sipleja. Ma ise näiteks olen. Ja pahur oleb ma ka ärgates koguaeg, sest pole hommikuinimene lihtsalt

Minu poiss hakkas 4+ aastaselt meie mõistes normaalselt magama.

Une apnoe on välistatud? Äkki tasuks uneuuringutele minna.

[Külaline]

Ma pakuks ka uneuuringuid. Saaks ehk teada, kas ta ongi selline rahutu magaja või häirib teda miski.

[Külaline]

Nii pisike võib-olla tahaks kaissu/lähedust veel, mu oma kolmene otsib siiani kõrval magades kontakti (nt. lükkab jalga nii palju, et mu keha vastu tuleks), selle saavutades nohiseb edasi, kui mitte (magab oma voodis), siis rähkleb. Meil oleneb see meeleolust ja muust kõigest, nagu lastel ikka.
See oleks kõige kiirem asi proovida, kui kannatad

[Karask]

Tean, mida tunned. Mul ka kodus sünnist saati kehv magaja.
Hetkel pea 4a ja ärkab ikka ca 5+ korda.
Küll on pissile vaja, vett vaja, kätt vaja...
Kõik ütlevad "küll kasvab välja". No loodame siis.

[Külaline]

Tean, mida tunned. Mul ka kodus sünnist saati kehv magaja.
Hetkel pea 4a ja ärkab ikka ca 5+ korda.
Küll on pissile vaja, vett vaja, kätt vaja...
Kõik ütlevad "küll kasvab välja". No loodame siis.

Mina vist olen nii palju kanaema, et arvan, et mida rohkem väikelapse kätt hoida ja tema lähedusvajadust rahuldada, seda rahulolevam laps kasvab. Ei pea nimme teise tuppa ja juba varakult magama suruma.
Mul on poiss nüüd kohe varsti 11. Oma tuppa kolis ka umbes 4selt. Aga vanuses 5-7 armastas ta ikka meie kaisus öösel magada. Aegajalt siis ikka lasin. Või magasn mina tema voodis mingi aja.
Ja ma ütlen ausalt, mind tohutult häirib kaisus magamine. Lisaks oli ta meie suures voodis nagu tuuleveski. Ma siis poole öö pealt imbusin vaikselt ära diivanile või tema enda voodisse .
Nüüd on tal periood, kus avalikult ma ei tohi isegi liiga lähedal olla. Aga kodus vahel ikka veel lubab kallistada/kaisutada ka enne magama minekut
Seega läheb üle küll. Võtab aega ja võib olla väsitav.

[Külaline]

Tean, mida tunned. Mul ka kodus sünnist saati kehv magaja.
Hetkel pea 4a ja ärkab ikka ca 5+ korda.
Küll on pissile vaja, vett vaja, kätt vaja...
Kõik ütlevad "küll kasvab välja". No loodame siis.

Mina vist olen nii palju kanaema, et arvan, et mida rohkem väikelapse kätt hoida ja tema lähedusvajadust rahuldada, seda rahulolevam laps kasvab. Ei pea nimme teise tuppa ja juba varakult magama suruma.
Mul on poiss nüüd kohe varsti 11. Oma tuppa kolis ka umbes 4selt. Aga vanuses 5-7 armastas ta ikka meie kaisus öösel magada. Aegajalt siis ikka lasin. Või magasn mina tema voodis mingi aja.
Ja ma ütlen ausalt, mind tohutult häirib kaisus magamine. Lisaks oli ta meie suures voodis nagu tuuleveski. Ma siis poole öö pealt imbusin vaikselt ära diivanile või tema enda voodisse .
Nüüd on tal periood, kus avalikult ma ei tohi isegi liiga lähedal olla. Aga kodus vahel ikka veel lubab kallistada/kaisutada ka enne magama minekut
Seega läheb üle küll. Võtab aega ja võib olla väsitav.

Olen TA

Laps on sünnist saadik maganud minu ja mehe vahel. Meie suures voodis. Magama jäädes otsib samuti kontakti. Katsub meie käsi ja siis uinub. Öösiti samuti kui ärkab siis otsib kas oleme olemas. Aga sellel ajal kui ta magab, siis ta sipleb ikka rahutult. Küll üht pidi. Teist pidi jne. Vast 5 min suudab ühes asendis magada. Mingi hetk ärkab ja otsib jälle kus me oleme. Olen pannud ta ka enda voodisse magama. Seal ta magab samuti nii et kuulen kuidas pidevalt keerutab end seal. Kuni tõuseb istukile ja nutab . Läheb mingi hetk pikali tagasi ja hakkab see rahutu uni jälle peale. Vahet ei ole kas magab meie vahel või oma voodis. Uni ikka samasugune.
Aasta tagasi magas ta sügavalt. Võisin käia magamistoas kui ta magas ja ei ärganud kordagi. Magas samas asendis nagu magama jäi. Nüüd vahetab öösel ilmselt 40+ korda asendeid.
Kas uneapnoe saab olla kui andenoid alles lõigatud ja mandlid ka ? Magab küll siiani suu lahti aga ninast käib õhk ka kenasti samal ajal läbi kui suu lahti magab.
Käisime arstil ka ja rääkisime oma mure ära . Arst tegi e-konsultatisooni lastearstile ja sealt meid kuskile ei saadetud. Öeldi et lapse päevane režiim tuleb üle vaadata. Muud midagi. Rauanäitajad on ka normipiires nüüd aga ikka veidi madalamapoolsed.
Oeh. Ma nii kardan neid öid juba . Ei oska last kuidagi aidata.

[Külaline]

Kas tema magamist filmida ei saaks kuidagi. Äkki oleks arstil sellest kasu, et otsustada, kuidas edasi.

[Külaline]

Tean, mida tunned. Mul ka kodus sünnist saati kehv magaja.
Hetkel pea 4a ja ärkab ikka ca 5+ korda.
Küll on pissile vaja, vett vaja, kätt vaja...
Kõik ütlevad "küll kasvab välja". No loodame siis.

Mina vist olen nii palju kanaema, et arvan, et mida rohkem väikelapse kätt hoida ja tema lähedusvajadust rahuldada, seda rahulolevam laps kasvab. Ei pea nimme teise tuppa ja juba varakult magama suruma.
Mul on poiss nüüd kohe varsti 11. Oma tuppa kolis ka umbes 4selt. Aga vanuses 5-7 armastas ta ikka meie kaisus öösel magada. Aegajalt siis ikka lasin. Või magasn mina tema voodis mingi aja.
Ja ma ütlen ausalt, mind tohutult häirib kaisus magamine. Lisaks oli ta meie suures voodis nagu tuuleveski. Ma siis poole öö pealt imbusin vaikselt ära diivanile või tema enda voodisse .
Nüüd on tal periood, kus avalikult ma ei tohi isegi liiga lähedal olla. Aga kodus vahel ikka veel lubab kallistada/kaisutada ka enne magama minekut
Seega läheb üle küll. Võtab aega ja võib olla väsitav.

Olen TA

Laps on sünnist saadik maganud minu ja mehe vahel. Meie suures voodis. Magama jäädes otsib samuti kontakti. Katsub meie käsi ja siis uinub. Öösiti samuti kui ärkab siis otsib kas oleme olemas. Aga sellel ajal kui ta magab, siis ta sipleb ikka rahutult. Küll üht pidi. Teist pidi jne. Vast 5 min suudab ühes asendis magada. Mingi hetk ärkab ja otsib jälle kus me oleme. Olen pannud ta ka enda voodisse magama. Seal ta magab samuti nii et kuulen kuidas pidevalt keerutab end seal. Kuni tõuseb istukile ja nutab . Läheb mingi hetk pikali tagasi ja hakkab see rahutu uni jälle peale. Vahet ei ole kas magab meie vahel või oma voodis. Uni ikka samasugune.
Aasta tagasi magas ta sügavalt. Võisin käia magamistoas kui ta magas ja ei ärganud kordagi. Magas samas asendis nagu magama jäi. Nüüd vahetab öösel ilmselt 40+ korda asendeid.
Kas uneapnoe saab olla kui andenoid alles lõigatud ja mandlid ka ? Magab küll siiani suu lahti aga ninast käib õhk ka kenasti samal ajal läbi kui suu lahti magab.
Käisime arstil ka ja rääkisime oma mure ära . Arst tegi e-konsultatisooni lastearstile ja sealt meid kuskile ei saadetud. Öeldi et lapse päevane režiim tuleb üle vaadata. Muud midagi. Rauanäitajad on ka normipiires nüüd aga ikka veidi madalamapoolsed.
Oeh. Ma nii kardan neid öid juba . Ei oska last kuidagi aidata.

Vabandust, kui ma nüüd liiga teen aga ma arvan, et sa oma paanikaga ja pideva kahtlusega ise muudad lapse närviliseks. Lapsed tunnetavad seda.

Üks mõte rahutuks uneks tekkis veel. Ussid, ehk naaskelsabad. Seda võiks kontrollida, kui ütled, et aasta tagasi magas rahulikult.
Ussidega nad nihelevadki. Ja alati ei pruugi see pepust/kakast näha olla. Äkki peaks profülaktika mõttes ravi läbi tegema.

[Külaline]

Mul pea seitsmene endiselt ei maga normaalselt. Ma ei mäletagi enam millal viimati sain normaalsdlt magada.

[Külaline]

Päris imelik, et suured lapsed magavad täiskavanutega. Loomulik on, et beebi magab vanemate toas oma hälliga ja hiljemalt aasta vanuselt kolib oma tuppa.

[Külaline]

Päris imelik, et suured lapsed magavad täiskavanutega. Loomulik on, et beebi magab vanemate toas oma hälliga ja hiljemalt aasta vanuselt kolib oma tuppa.

Sama hästi võib öelda, et imelik on, et täiskasvanud tahavad koos magada. Kõik päris mitte aga nii täiskasvanutel ja ka lastel(igas vanuses) on lähedusevajadus. Vanusega see muutub lihtsalt. Teismelised hakkavad vanemate asemel pruute ja peikasid tahtma ja siis nende lähedusvajadus muutub täiskasvanutega sarnaseks. Mingil hetkel lapsed saavad suureks ja ei vaja selleks oma vanemaid.

[iiR]

1) kas B-vitamiinitase on kontrollitud?
2) soovitaks ka ussirohtu, need on väikelastel üsna levinud ja kui on "alaägedalt", siis ei pruugi neid näha olla, ka proovid ei anna alati positiivset vastust
3) uneuuring oleks mõistlik ette võtta, sest see vähemalt välistab rea füsioloogilisi põhjuseid, mis lapse und võivad takistada, ja annab aimu, kas laps tegelikult sellele rapsimisele vaatamata puhkab välja või ei
4) absoluutselt tõsi on ka see, et 1 pereliikme unehäire mõjutab kogu perekonda ja et see võib olla hulluksajav, paanikat tekitav ja väga kergesti langetakse nõiaringi, kus une ees tuntakse paremini või halvemini varjatud ärevust ja see ärevus hakkab ise uinumist segama. Lapsed on ülitundlikud vanemate hirmude ja murede suhtes ja tõenäoliselt on selline ärevalt magav laps niikuinii keskmisest tundlikuma närvikavaga. Nii et iseendaga peaksite ka hullu töö ära tegema, vajadusel nõustajate vm abiga
5) mina harjutaksin lapse eraldi tuppa või vähemalt teise toa otsa magama, sest praegu tundub probleemi üks osa ka see, et ta uneseos on kontakt sinu v isa kehaga, ja läbi une ta aina kontrollib, kas see kontakt ikka on alles. Samuti ei segaks sind tema sahmimine nii palju, kui sa ei kuuleks iga tekikahinat. Ja lapse niigi õrna und ei segaks jälle sinu või isa liigutused voodis
6) kas laps käib lasteaias ja magab seal lõunaund? üks asi, mis võib ööund segada on (liiga pikk) lõunauni lasteaias.

[Külaline]

Päris imelik, et suured lapsed magavad täiskavanutega. Loomulik on, et beebi magab vanemate toas oma hälliga ja hiljemalt aasta vanuselt kolib oma tuppa.

Sama hästi võib öelda, et imelik on, et täiskasvanud tahavad koos magada. Kõik päris mitte aga nii täiskasvanutel ja ka lastel(igas vanuses) on lähedusevajadus. Vanusega see muutub lihtsalt. Teismelised hakkavad vanemate asemel pruute ja peikasid tahtma ja siis nende lähedusvajadus muutub täiskasvanutega sarnaseks. Mingil hetkel lapsed saavad suureks ja ei vaja selleks oma vanemaid.

Ehket las magab vanemate vahel, kuni enam ise ei taha? Really?

[Külaline]

Päris imelik, et suured lapsed magavad täiskavanutega. Loomulik on, et beebi magab vanemate toas oma hälliga ja hiljemalt aasta vanuselt kolib oma tuppa.

Sama hästi võib öelda, et imelik on, et täiskasvanud tahavad koos magada. Kõik päris mitte aga nii täiskasvanutel ja ka lastel(igas vanuses) on lähedusevajadus. Vanusega see muutub lihtsalt. Teismelised hakkavad vanemate asemel pruute ja peikasid tahtma ja siis nende lähedusvajadus muutub täiskasvanutega sarnaseks. Mingil hetkel lapsed saavad suureks ja ei vaja selleks oma vanemaid.

Ehket las magab vanemate vahel, kuni enam ise ei taha? Really?

Kui vanematele see sobib siis tõesti jah. Mina isiklikult pean veidraks, kui 10+a laps veel magab.
Iga vanem otsustab ise.

Aga üldjuhul minu kogemus on näidanud, et umbes 5-8a nad ise enam ei taha ja kolivad vabatahtlikult oma tuppa ära.

[Külaline]

Ja peab jälle üle kordama. Lapsed on erinevad! Mõni on nõus magama eraldi ühe kuuselt, teine aastaselt ja mõni ei ole nõus oma toas magama ka veel kaheksa aastaselt. Tulebki käituda iga lapsega erinevalt. Kui ikka laps on ilmselgelt täiesti vastu üksi magamisele, siis on parem ta enda juurde tuppa võtta. Teha talle oma voodi ja lõpetada see sundimine üksi oma toas magada. Küll ta ühel hetkel läheb ka oma tuppa, kui ta selleks valmis on.

[Külaline]

Ja peab jälle üle kordama. Lapsed on erinevad! Mõni on nõus magama eraldi ühe kuuselt, teine aastaselt ja mõni ei ole nõus oma toas magama ka veel kaheksa aastaselt. Tulebki käituda iga lapsega erinevalt. Kui ikka laps on ilmselgelt täiesti vastu üksi magamisele, siis on parem ta enda juurde tuppa võtta. Teha talle oma voodi ja lõpetada see sundimine üksi oma toas magada. Küll ta ühel hetkel läheb ka oma tuppa, kui ta selleks valmis on.

Täpselt nii. Ma see eelmine vastaja. Ja ka 29 Sept 2024 09:41 vastuse kirjutaja.
Mul esimene on poeg. Tema tahtis üsna kaua kaisus magada. Umbes oligi 7-8 aastaseni. Aga seda ka mitte koguaeg. Paat korda nädalas vast. 3selt kolis oma tuppa.

Teine nüüd on tüdruk ja aastane. 6-kuuseni magas kaisus koguaeg ja siis kolis oma võrevoodisse aga samas toas. Tema tahab hetkel üsna vähe kaisus magada. Aga samas päeval kaisutada ja peale ärkamist süles uneleda.

Poeg oli kohutav magaja väikelapsena sünnist saati. Tütar on aga supermagaja sünnist saati. Terve öö sünnist saati maganud(sõi ka läbi üne).

Eks vb see katkendlik uni pojal tegi ta ka rohkem öösel kontakti tahtvaks. Päeval ei oönud tal ka aega süles uneleda ja kaisutada.

Teisega nüüd muidugi aega on, eks temagi võib öösel iminapaks mingi hetk muutuda aga ma arvan, et päeval ta saab oma isu täis ja öösel magab nii sügavalt, et savi tal öise söömise isegi lõpetas juba 10 kuuselt vabatahtlikult. Poiss sai võõrutatud 1a3k.

Ühe pere lapsed võivad juba nii erinevad olla. Kuigi kasvatus, unerutiinid jms on mul samad mõlemaga olnud.

[Külaline]

Ja peab jälle üle kordama. Lapsed on erinevad! Mõni on nõus magama eraldi ühe kuuselt, teine aastaselt ja mõni ei ole nõus oma toas magama ka veel kaheksa aastaselt. Tulebki käituda iga lapsega erinevalt. Kui ikka laps on ilmselgelt täiesti vastu üksi magamisele, siis on parem ta enda juurde tuppa võtta. Teha talle oma voodi ja lõpetada see sundimine üksi oma toas magada. Küll ta ühel hetkel läheb ka oma tuppa, kui ta selleks valmis on.

Täpselt nii. Ma see eelmine vastaja. Ja ka 29 Sept 2024 09:41 vastuse kirjutaja.
Mul esimene on poeg. Tema tahtis üsna kaua kaisus magada. Umbes oligi 7-8 aastaseni. Aga seda ka mitte koguaeg. Paat korda nädalas vast. 3selt kolis oma tuppa.

Teine nüüd on tüdruk ja aastane. 6-kuuseni magas kaisus koguaeg ja siis kolis oma võrevoodisse aga samas toas. Tema tahab hetkel üsna vähe kaisus magada. Aga samas päeval kaisutada ja peale ärkamist süles uneleda.

Poeg oli kohutav magaja väikelapsena sünnist saati. Tütar on aga supermagaja sünnist saati. Terve öö sünnist saati maganud(sõi ka läbi üne).

Eks vb see katkendlik uni pojal tegi ta ka rohkem öösel kontakti tahtvaks. Päeval ei oönud tal ka aega süles uneleda ja kaisutada.

Teisega nüüd muidugi aega on, eks temagi võib öösel iminapaks mingi hetk muutuda aga ma arvan, et päeval ta saab oma isu täis ja öösel magab nii sügavalt, et savi tal öise söömise isegi lõpetas juba 10 kuuselt vabatahtlikult. Poiss sai võõrutatud 1a3k.

Ühe pere lapsed võivad juba nii erinevad olla. Kuigi kasvatus, unerutiinid jms on mul samad mõlemaga olnud.

Ei ole. Sa ise oled vanem. Sul on üks laps ees, krs ilmselgelt on tossikesest mammapoja. Kogu su aur läheb pojale, tüdruk on sellega sünnist saati harjunud.

[Külaline]

Ja peab jälle üle kordama. Lapsed on erinevad! Mõni on nõus magama eraldi ühe kuuselt, teine aastaselt ja mõni ei ole nõus oma toas magama ka veel kaheksa aastaselt. Tulebki käituda iga lapsega erinevalt. Kui ikka laps on ilmselgelt täiesti vastu üksi magamisele, siis on parem ta enda juurde tuppa võtta. Teha talle oma voodi ja lõpetada see sundimine üksi oma toas magada. Küll ta ühel hetkel läheb ka oma tuppa, kui ta selleks valmis on.

Täpselt nii. Ma see eelmine vastaja. Ja ka 29 Sept 2024 09:41 vastuse kirjutaja.
Mul esimene on poeg. Tema tahtis üsna kaua kaisus magada. Umbes oligi 7-8 aastaseni. Aga seda ka mitte koguaeg. Paat korda nädalas vast. 3selt kolis oma tuppa.

Teine nüüd on tüdruk ja aastane. 6-kuuseni magas kaisus koguaeg ja siis kolis oma võrevoodisse aga samas toas. Tema tahab hetkel üsna vähe kaisus magada. Aga samas päeval kaisutada ja peale ärkamist süles uneleda.

Poeg oli kohutav magaja väikelapsena sünnist saati. Tütar on aga supermagaja sünnist saati. Terve öö sünnist saati maganud(sõi ka läbi üne).

Eks vb see katkendlik uni pojal tegi ta ka rohkem öösel kontakti tahtvaks. Päeval ei oönud tal ka aega süles uneleda ja kaisutada.

Teisega nüüd muidugi aega on, eks temagi võib öösel iminapaks mingi hetk muutuda aga ma arvan, et päeval ta saab oma isu täis ja öösel magab nii sügavalt, et savi tal öise söömise isegi lõpetas juba 10 kuuselt vabatahtlikult. Poiss sai võõrutatud 1a3k.

Ühe pere lapsed võivad juba nii erinevad olla. Kuigi kasvatus, unerutiinid jms on mul samad mõlemaga olnud.

Ei ole. Sa ise oled vanem. Sul on üks laps ees, krs ilmselgelt on tossikesest mammapoja. Kogu su aur läheb pojale, tüdruk on sellega sünnist saati harjunud.

Ahah no see tossikesest mammapoja saab nädal aega isa juures väga hästi ilma kanaemmeta hakkama.
Ja saab ka minu juures ilma ninnu nännuta. Nüüdseka on ta juba 11. Oh õudust jah, isaga saab ka võrdse aja ja solgutame eksole. Ei. Laps ise valis sellise korralduse ja see sobib meile kõigile.
Pigem just tütar saab üle nädala 1:1 tähelepanu, kui poeg isa juures on.
Lapsed pn erinevad.
Sul ilmselt pole lapsi. Lihtsalt kaagutad, näitad näpuga ja mõistab hukka.
Ära ole nii kibestunud vaesekene

[Külaline]

Täpselt nii. Ma see eelmine vastaja. Ja ka 29 Sept 2024 09:41 vastuse kirjutaja.
Mul esimene on poeg. Tema tahtis üsna kaua kaisus magada. Umbes oligi 7-8 aastaseni. Aga seda ka mitte koguaeg. Paat korda nädalas vast. 3selt kolis oma tuppa.

Teine nüüd on tüdruk ja aastane. 6-kuuseni magas kaisus koguaeg ja siis kolis oma võrevoodisse aga samas toas. Tema tahab hetkel üsna vähe kaisus magada. Aga samas päeval kaisutada ja peale ärkamist süles uneleda.

Poeg oli kohutav magaja väikelapsena sünnist saati. Tütar on aga supermagaja sünnist saati. Terve öö sünnist saati maganud(sõi ka läbi üne).

Eks vb see katkendlik uni pojal tegi ta ka rohkem öösel kontakti tahtvaks. Päeval ei oönud tal ka aega süles uneleda ja kaisutada.

Teisega nüüd muidugi aega on, eks temagi võib öösel iminapaks mingi hetk muutuda aga ma arvan, et päeval ta saab oma isu täis ja öösel magab nii sügavalt, et savi tal öise söömise isegi lõpetas juba 10 kuuselt vabatahtlikult. Poiss sai võõrutatud 1a3k.

Ühe pere lapsed võivad juba nii erinevad olla. Kuigi kasvatus, unerutiinid jms on mul samad mõlemaga olnud.

Ei ole. Sa ise oled vanem. Sul on üks laps ees, krs ilmselgelt on tossikesest mammapoja. Kogu su aur läheb pojale, tüdruk on sellega sünnist saati harjunud.

Ahah no see tossikesest mammapoja saab nädal aega isa juures väga hästi ilma kanaemmeta hakkama.
Ja saab ka minu juures ilma ninnu nännuta. Nüüdseka on ta juba 11. Oh õudust jah, isaga saab ka võrdse aja ja solgutame eksole. Ei. Laps ise valis sellise korralduse ja see sobib meile kõigile.
Pigem just tütar saab üle nädala 1:1 tähelepanu, kui poeg isa juures on.
Lapsed pn erinevad.
Sul ilmselt pole lapsi. Lihtsalt kaagutad, näitad näpuga ja mõistab hukka.
Ära ole nii kibestunud vaesekene

Loomulikult saab. Isa ei ole kanaema, seal on teine õhustik.