Viisakusreeglid

[Külaline]

Millised viisakusreeglid on teile kodust kaasa antud ja mida siiani peate oluliseks. Natuke ajendas teemat tegema teietamine, saan aru, et osades kodudes seda vist ei peetud oluliseks. Ma ei mõtlegi tavalisi asju, nagu nina nokkimine ja luristamine ja suu lahti haigutamine/söömine. Muid huvitavaid, võib-olla pole mõnest kuulnudki.
Mind näiteks häirib (kuna mulle on lapsest saadik teisiti õpetatud), et nt taksosse minnes läheb mees tänava poolt sisse. Nüüd näen täiesti teistsugust pilti mõnikord, mees ründab kõnniteepoolsest uksest sisse, juba lösutab autos, naine ootab ikka veel, et buss ja autod mööduks, et ta saaks ka sisse.
Autos küünte viilimne ja juuste kammimine oli ka taunitav, võõras autos mitte kunagi.

[Külaline]

Autos küünte viilimne ja juuste kammimine oli ka taunitav, võõras autos mitte kunagi.

Lisan siia ka röhitsemise, võõras autos on see ebaviisakas.

[Külaline]

Millised viisakusreeglid on teile kodust kaasa antud ja mida siiani peate oluliseks. Natuke ajendas teemat tegema teietamine, saan aru, et osades kodudes seda vist ei peetud oluliseks. Ma ei mõtlegi tavalisi asju, nagu nina nokkimine ja luristamine ja suu lahti haigutamine/söömine. Muid huvitavaid, võib-olla pole mõnest kuulnudki.
Mind näiteks häirib (kuna mulle on lapsest saadik teisiti õpetatud), et nt taksosse minnes läheb mees tänava poolt sisse. Nüüd näen täiesti teistsugust pilti mõnikord, mees ründab kõnniteepoolsest uksest sisse, juba lösutab autos, naine ootab ikka veel, et buss ja autod mööduks, et ta saaks ka sisse.
Autos küünte viilimne ja juuste kammimine oli ka taunitav, võõras autos mitte kunagi.

Lihtsalt ajad muutuvad, kõik ei ole lapsepõlve õpetustes kinni. Kunagi tippisin ma kontoris kontsakingadel ja midagi muud alternatiivi ei kujutanud ette, aga vot nüüd ei kujuta ette mingeid kontsi. Teietamiselt sina peale üle minek toimub tänapäeval lihtsamalt ei ole pikka tseremoonitsemist.
Kunagi olid aadlikud, priviligeeritute klassid ja lihtinimeste klassid. Ühe ees pidid teised alati maani kummardama ja aupaklikud olema, vastupidi mitte. Kas me peaks seda kommet igavesti edasi harrastama? Nii nagu ei ole tänapäeva tänaval ohtu, et keegi raudrüütel naisterahvale kallale tungib ja seetõttu mees käigu alati teatud poolel, käsi mõõgal valmis. Võtaks asju ikka terve mõistusega ja lähtuks ikka tänasest päevast ja elukorraldusest.

[Külaline]

Millised viisakusreeglid on teile kodust kaasa antud ja mida siiani peate oluliseks. Natuke ajendas teemat tegema teietamine, saan aru, et osades kodudes seda vist ei peetud oluliseks. Ma ei mõtlegi tavalisi asju, nagu nina nokkimine ja luristamine ja suu lahti haigutamine/söömine. Muid huvitavaid, võib-olla pole mõnest kuulnudki.
Mind näiteks häirib (kuna mulle on lapsest saadik teisiti õpetatud), et nt taksosse minnes läheb mees tänava poolt sisse. Nüüd näen täiesti teistsugust pilti mõnikord, mees ründab kõnniteepoolsest uksest sisse, juba lösutab autos, naine ootab ikka veel, et buss ja autod mööduks, et ta saaks ka sisse.
Autos küünte viilimne ja juuste kammimine oli ka taunitav, võõras autos mitte kunagi.

Nina mitte nokkimine, haigutades käe suu ette panemine ja lahtise suuga mitte söömine on tõesti elementaarsed asjad, mida igaüks võiks teada.

Väga häirib, kui lähedasele külla minnes ta omal küüneviili välja võtab. Vahet pole, kas diivanil istudes või kohvilaua taga, teda ei huvita ja ta kukub tihtipeale oma küüsi viilima. Kõva häälega peeretamine on jube. Röhitsemine samuti, aga tundub, et mõnedele on see õllejoomise normaalne osa...

[Külaline]

Lihtsalt ajad muutuvad, kõik ei ole lapsepõlve õpetustes kinni. Kunagi tippisin ma kontoris kontsakingadel ja midagi muud alternatiivi ei kujutanud ette, aga vot nüüd ei kujuta ette mingeid kontsi. Teietamiselt sina peale üle minek toimub tänapäeval lihtsamalt ei ole pikka tseremoonitsemist.
Kunagi olid aadlikud, priviligeeritute klassid ja lihtinimeste klassid. Ühe ees pidid teised alati maani kummardama ja aupaklikud olema, vastupidi mitte. Kas me peaks seda kommet igavesti edasi harrastama? Nii nagu ei ole tänapäeva tänaval ohtu, et keegi raudrüütel naisterahvale kallale tungib ja seetõttu mees käigu alati teatud poolel, käsi mõõgal valmis. Võtaks asju ikka terve mõistusega ja lähtuks ikka tänasest päevast ja elukorraldusest.

Tundub, et ka prahi maha loopimine on "terve mõistus ja tänase päeva elukorraldus". Miks muidu lapsed kommi ja jäätisepaberid ning krõpsupakid lihtsalt käe vahelt maha lasevad kukkuda. Kõik kergliiklustee ääred on pidevalt prahti täis, ükskõik kui palju kojamees seal kraabib.

[Külaline]

No kesse tänapäevsl viisakust kasutab. Või tervet mõistus. Eile tuli jälle karjatada rongis ukse ees troppajatele, et astuge ometi välja, inimesed ei saa välja. Lendama peab üle pea?

[Külaline]

No kesse tänapäevsl viisakust kasutab. Või tervet mõistus. Eile tuli jälle karjatada rongis ukse ees troppajatele, et astuge ometi välja, inimesed ei saa välja. Lendama peab üle pea?

Miks karjatada või viisakalt väljapääsu küsida. Tegelastel klapid peas ja ma ei kuule ju niikuinii midagi!
Mina kasutan peatuva ühistranspordi sõiduki inertsi ja oma kehamassi ja "lahkun" füüsilsielt. Mul suva, kui mõni tegelane seetõttu uksest välja kukub või mingi telo maha kukub jne ...
Kellele ütlete käed taskus tere?

[Külaline]

No kesse tänapäevsl viisakust kasutab. Või tervet mõistus. Eile tuli jälle karjatada rongis ukse ees troppajatele, et astuge ometi välja, inimesed ei saa välja. Lendama peab üle pea?

Ega jah. Vanemad ees, titt järel. Kunagi Perekoolist lugesin, kuidas keegi nägi, kuidas ema andis poes oma väikesele lapsele kohukese ja pärast pühkis lapse šokolaadised käed sealsamas poes müügil olevasse käterätikusse puhtaks. See jäeti siis mustana letile vedelema. Imestasin veel, et no on ikka inimesi.

Paar päeva hiljem olin Järve Selveris sarnase intsidendi tunnistajaks, kus ema andis lapsele mahla, mille eest polnud veel makstud. Laps aga ajas selle omale riietele, mispeale see emme kõndis salfakate riiuli juurde, avas ühe paki, pühkis lapse jope puhtaks ja siirdus minekule. Avatud salfakapakk jäi muidugi riiulile lebama.

[Külaline]

Millised viisakusreeglid on teile kodust kaasa antud ja mida siiani peate oluliseks. Natuke ajendas teemat tegema teietamine, saan aru, et osades kodudes seda vist ei peetud oluliseks. Ma ei mõtlegi tavalisi asju, nagu nina nokkimine ja luristamine ja suu lahti haigutamine/söömine. Muid huvitavaid, võib-olla pole mõnest kuulnudki.
Mind näiteks häirib (kuna mulle on lapsest saadik teisiti õpetatud), et nt taksosse minnes läheb mees tänava poolt sisse. Nüüd näen täiesti teistsugust pilti mõnikord, mees ründab kõnniteepoolsest uksest sisse, juba lösutab autos, naine ootab ikka veel, et buss ja autod mööduks, et ta saaks ka sisse.
Autos küünte viilimne ja juuste kammimine oli ka taunitav, võõras autos mitte kunagi.

No halloo, naised ja mehed on võrdsed, saa üle oma iganditest.

[Külaline]

Lihtsalt ajad muutuvad, kõik ei ole lapsepõlve õpetustes kinni. Kunagi tippisin ma kontoris kontsakingadel ja midagi muud alternatiivi ei kujutanud ette, aga vot nüüd ei kujuta ette mingeid kontsi. Teietamiselt sina peale üle minek toimub tänapäeval lihtsamalt ei ole pikka tseremoonitsemist.
Kunagi olid aadlikud, priviligeeritute klassid ja lihtinimeste klassid. Ühe ees pidid teised alati maani kummardama ja aupaklikud olema, vastupidi mitte. Kas me peaks seda kommet igavesti edasi harrastama? Nii nagu ei ole tänapäeva tänaval ohtu, et keegi raudrüütel naisterahvale kallale tungib ja seetõttu mees käigu alati teatud poolel, käsi mõõgal valmis. Võtaks asju ikka terve mõistusega ja lähtuks ikka tänasest päevast ja elukorraldusest.

Tundub, et ka prahi maha loopimine on "terve mõistus ja tänase päeva elukorraldus". Miks muidu lapsed kommi ja jäätisepaberid ning krõpsupakid lihtsalt käe vahelt maha lasevad kukkuda. Kõik kergliiklustee ääred on pidevalt prahti täis, ükskõik kui palju kojamees seal kraabib.

Kommipabereid visati maha täpselt sama moodi minu lapspõlves nõukaajal. Rämpsu oli kõikjal ja metsa all lademes. Minu arvates on tänapäeva lapsed prahi teemal isegi rohkem haritud kui nende vanemad. Arvestades kui palju on täna pakendeid, siis minu arvates ei olegi asi kõige hullem võrreldes min lapsepõlvega.

Ma arvan, et kõik inimesed on teadlikud, et rämpsu maha loopimine pole ok. Asi pole üldse teadmatuses või harimatuses. See on tahtlik ülbitsemine.

Hoopine teine asi on teadmatusest tulenev ebaviisakus. Inimene ise ei tea, et tema käitumine on häiriv või teisi takistav.

Ka viisakusega saab muidugi liialdada ja asi muutub peenutsemiseks. Inimesed, kes peavad end teistest paremaks, peenemaks ja tõstetumaks. Nende arvates ei käitu teised mitte kunagi piisavalt aupaklikult ja viisakalt. Enamasti tegemist teatud eas prouakestega. Suu on kriipsuks tõmmatud, silmad pöörlevad peas.

[Külaline]

No kesse tänapäevsl viisakust kasutab. Või tervet mõistus. Eile tuli jälle karjatada rongis ukse ees troppajatele, et astuge ometi välja, inimesed ei saa välja. Lendama peab üle pea?

Ega jah. Vanemad ees, titt järel. Kunagi Perekoolist lugesin, kuidas keegi nägi, kuidas ema andis poes oma väikesele lapsele kohukese ja pärast pühkis lapse šokolaadised käed sealsamas poes müügil olevasse käterätikusse puhtaks. See jäeti siis mustana letile vedelema. Imestasin veel, et no on ikka inimesi.

Paar päeva hiljem olin Järve Selveris sarnase intsidendi tunnistajaks, kus ema andis lapsele mahla, mille eest polnud veel makstud. Laps aga ajas selle omale riietele, mispeale see emme kõndis salfakate riiuli juurde, avas ühe paki, pühkis lapse jope puhtaks ja siirdus minekule. Avatud salfakapakk jäi muidugi riiulile lebama.

Ülbitsemine on teatud partei eestvedamisel teatud gruppide sees normiks ja popiks saanud. Nii nagu on automaniakid saanud omale eestvedaja ja julgevad häälekalt pröögata, kuidas neil on õigus kimada ja müristada, igasugune piiramine on nende ahistamine, tagakiusamine.

[Külaline]

Mind näiteks väga häirivad ühistranspordis sööjad. Alati haaratakse mingid eriti krabisevad pakendid ja jäleda haisuga snäkid kaasa. Paar tundi ei saa inimene söömata olla ega oma elu planeeritud nii, et enne reisi sööb kõhu täis.

[Külaline]

Millised viisakusreeglid on teile kodust kaasa antud ja mida siiani peate oluliseks. Natuke ajendas teemat tegema teietamine, saan aru, et osades kodudes seda vist ei peetud oluliseks. Ma ei mõtlegi tavalisi asju, nagu nina nokkimine ja luristamine ja suu lahti haigutamine/söömine. Muid huvitavaid, võib-olla pole mõnest kuulnudki.
Mind näiteks häirib (kuna mulle on lapsest saadik teisiti õpetatud), et nt taksosse minnes läheb mees tänava poolt sisse. Nüüd näen täiesti teistsugust pilti mõnikord, mees ründab kõnniteepoolsest uksest sisse, juba lösutab autos, naine ootab ikka veel, et buss ja autod mööduks, et ta saaks ka sisse.
Autos küünte viilimne ja juuste kammimine oli ka taunitav, võõras autos mitte kunagi.

Nina mitte nokkimine, haigutades käe suu ette panemine ja lahtise suuga mitte söömine on tõesti elementaarsed asjad, mida igaüks võiks teada.

Väga häirib, kui lähedasele külla minnes ta omal küüneviili välja võtab. Vahet pole, kas diivanil istudes või kohvilaua taga, teda ei huvita ja ta kukub tihtipeale oma küüsi viilima. Kõva häälega peeretamine on jube. Röhitsemine samuti, aga tundub, et mõnedele on see õllejoomise normaalne osa...

Paneme mehega võidu kes suurema käraka suudab lasta. Võites on uhke tunne.

[Külaline]

Ma olen 36, õpetati neid elementaarseid(lauakombed, teretamine jne) viisakureeglid, mis juba siin välja toodud on.
Seda takso värki ma ei teadnud, vb sellepärast, et me taksoga ei sõitnud. Peres oli omal auto.

Aga siin mainimata on uksest väljumine/sissetulek. Vabandamine, kui kogemata kellelegi otsa koperdad või mööda minnes riivad(kitsastes oludes). Samuti kui keegi on tee peal ees, ja ei märka(seljaga), siis ma ikka pöördun viisakalt "Vabandust, kas saaksite liikuda". Mitte ei vahi vihase näoga ja ei ühma midagi ega köhata ebaviisakalt.
Päris aus olla, ma otseselt ei mäleta, et ema ekstra neid lausa õpetanud oleks. Kuidagi koos selle teadmisega kasvanud vaikselt või siis on variant, et see elementaarne viisakus kas on sisse kodeeritud juba loomu poolest või ei.
Sest ega kõik inimesed küll selliste asjade peale ise küll ei tuleks.

[Külaline]

Mind näiteks väga häirivad ühistranspordis sööjad. Alati haaratakse mingid eriti krabisevad pakendid ja jäleda haisuga snäkid kaasa. Paar tundi ei saa inimene söömata olla ega oma elu planeeritud nii, et enne reisi sööb kõhu täis.

Las söövad. Mõni ujutab ennast haisva parfüümiga üle, teisel on tüütud vinguvad pägalikud kaasas, kolmandaks tuleb 30 lasteaialast ühistransporti. Omaette pirukanosijad on veel vägagi leebe nendest….

[Külaline]

Lennukis vetsu vahet jooksjad on häirivad. Ma mõtlen lühemaid reisid, maksimum 3 tundi. Kohe kui turvavöö tuli kustub, siis hakkab vetsuralli. Mida pekki sa seal lennujaamas tegid, et vetsus ka ei saanud ära käia. Ja mida sa kaanid liitrite kaupa vedelikku vahetult enne reisi. Lennukile ei joosta nagu trammile, et viis mintsi varem jõuad peatusesse. Peaks nagu leidma see paar minutit enne värva avamist.

[Külaline]

Millised viisakusreeglid on teile kodust kaasa antud ja mida siiani peate oluliseks. Natuke ajendas teemat tegema teietamine, saan aru, et osades kodudes seda vist ei peetud oluliseks. Ma ei mõtlegi tavalisi asju, nagu nina nokkimine ja luristamine ja suu lahti haigutamine/söömine. Muid huvitavaid, võib-olla pole mõnest kuulnudki.
Mind näiteks häirib (kuna mulle on lapsest saadik teisiti õpetatud), et nt taksosse minnes läheb mees tänava poolt sisse. Nüüd näen täiesti teistsugust pilti mõnikord, mees ründab kõnniteepoolsest uksest sisse, juba lösutab autos, naine ootab ikka veel, et buss ja autod mööduks, et ta saaks ka sisse.
Autos küünte viilimne ja juuste kammimine oli ka taunitav, võõras autos mitte kunagi.

Nina mitte nokkimine, haigutades käe suu ette panemine ja lahtise suuga mitte söömine on tõesti elementaarsed asjad, mida igaüks võiks teada.

Väga häirib, kui lähedasele külla minnes ta omal küüneviili välja võtab. Vahet pole, kas diivanil istudes või kohvilaua taga, teda ei huvita ja ta kukub tihtipeale oma küüsi viilima. Kõva häälega peeretamine on jube. Röhitsemine samuti, aga tundub, et mõnedele on see õllejoomise normaalne osa...

Paneme mehega võidu kes suurema käraka suudab lasta. Võites on uhke tunne.

Miks sa vanapoiss siin foorumite äkitsi naiseks hakkasid? Igas teemas nilbitsed.

[Külaline]

Lennukis vetsu vahet jooksjad on häirivad. Ma mõtlen lühemaid reisid, maksimum 3 tundi. Kohe kui turvavöö tuli kustub, siis hakkab vetsuralli. Mida pekki sa seal lennujaamas tegid, et vetsus ka ei saanud ära käia. Ja mida sa kaanid liitrite kaupa vedelikku vahetult enne reisi. Lennukile ei joosta nagu trammile, et viis mintsi varem jõuad peatusesse. Peaks nagu leidma see paar minutit enne värva avamist.

Osadel on tundlik põis/kõht.
Mul on üks tuttav, kes alati reisi ajal käib kordi vetsus. Küll nr 1-el ja mõnikord lööb tal põhja ka alt.
Ärevus, veidi vb ka hirmu sisse(mis lennureisiga eriti võib kaasenda) ajab vetsu vahet jooksma. Mõnel võib-olla ka süda läigib. Kõrval kotti öökiv reisija oleks kordades hullem.

[Külaline]

Osadel on tundlik põis/kõht.
Mul on üks tuttav, kes alati reisi ajal käib kordi vetsus. Küll nr 1-el ja mõnikord lööb tal põhja ka alt.
Ärevus, veidi vb ka hirmu sisse(mis lennureisiga eriti võib kaasenda) ajab vetsu vahet jooksma. Mõnel võib-olla ka süda läigib. Kõrval kotti öökiv reisija oleks kordades hullem.

Kuidas vene ajal, kui bussides wc-d ei olnudki, need "tundliku kõhuga." kodanikud sõidetud said?! Nüüd on Pärnu-Tallinn bussis, mis sõidab 1,5 tundi, ka vaja kolmandikul reisijatest wc vahet joosta.

[Külaline]

No kesse tänapäevsl viisakust kasutab. Või tervet mõistus. Eile tuli jälle karjatada rongis ukse ees troppajatele, et astuge ometi välja, inimesed ei saa välja. Lendama peab üle pea?

Miks karjatada või viisakalt väljapääsu küsida. Tegelastel klapid peas ja ma ei kuule ju niikuinii midagi!
Mina kasutan peatuva ühistranspordi sõiduki inertsi ja oma kehamassi ja "lahkun" füüsilsielt. Mul suva, kui mõni tegelane seetõttu uksest välja kukub või mingi telo maha kukub jne ...
Kellele ütlete käed taskus tere?

Bussis-trammis seda teengi, rongis oli mingi kümnepealine tropp ees, ei olnud Barutot kaasas.