Viisakusreeglid

[Külaline]

Minu arvates on ebaviisakas kusagil rõivapoodides vms sellises avalikus kinnises ruumis lakkamatult kõvahäälseid pikki telefonivestlusi pidada. See häirib tõesti. Kellelgi telefon heliseb ja siis ta ühe käega hoiab seda kõrva ääres, teise käega tustib riideid stangedel segamini (sest tähelepanu läheb telefonile) või siis hakkab lihtsalt mööda poodi ringi kõndima, lakkamatult kõva häälega midagi rääkides. Terve poetäis rahvast peab sellest kõnest osa saama. Ja ei ole nii, et mingi kohutavalt tähtis edasilükkamatu teema, ikka see kuidas sul läheb-mis teed- ma siin poes praegu-mis homme teed- jnejne või siis mingid lohisevad jutud raamatupidamise nüanssidest või mingi kauba tellimisest või kuhugile reisimisest.
Väga häirib see, kui nt tööl kellegagi tööalaselt vestled ja siis keegi kolmas lendab peale ja ütleb ühele vestlejale 'kuule...' ja kukub sellega rääkima, st kaaperdab ühe vestleja poole pealt ära.

[Külaline]

Minu häirivamad seigad jäid aega, mil mu lapsed olid väikesed ja ma suhtlesin teiste väikelaste emadega. Minu kodus ei kehtinud nende külla tulles enam minu reeglid. Need lapsed võisid hüpata mu diivanil, kõndida söögiga mööda tuba ringi, avada ja uurida kappe.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Mina ei ole oma lastest midagi rääkinud, sina arvustad teiste kasvatusmeetodeid. Tulles tagasi teemasse - viisakas on sellised arvamusavaldused endale hoida.

Arvestades kasvatamatute laste hulka meie ühiskonnas, võib arvata, et paljude kasvatusmeetodid ei toimi või neid pole olemaski.

Minu laps pakub hea meelega istet, ent kümnest eakast kümme ei vaevu isegi hetkeks lapsele otsa vaatama, rääkimata mokaotsast tänamisest; räntsatatakse lapse poolt vabastatud toolile ja mõni veel puhiseb kurjalt, kui laps ei jõua oma kuuekilost koolikotti küllalt kiiresti eest ära tõmmata.

Samuti olen märganud, kuidas just vanemaealistel on ebaviisakas komme teiste inimeste jutule pidevalt vahele rääkida, nagu oleks nende jutt kõige tähtsam. Üleüldse, võrreldes lapsi ja eakaid, ei oska mina enam öelda, kumb siin see kasvatamatum on.

[Külaline]

Mina ei ole oma lastest midagi rääkinud, sina arvustad teiste kasvatusmeetodeid. Tulles tagasi teemasse - viisakas on sellised arvamusavaldused endale hoida.

Arvestades kasvatamatute laste hulka meie ühiskonnas, võib arvata, et paljude kasvatusmeetodid ei toimi või neid pole olemaski.

Minu laps pakub hea meelega istet, ent kümnest eakast kümme ei vaevu isegi hetkeks lapsele otsa vaatama, rääkimata mokaotsast tänamisest; räntsatatakse lapse poolt vabastatud toolile ja mõni veel puhiseb kurjalt, kui laps ei jõua oma kuuekilost koolikotti küllalt kiiresti eest ära tõmmata.

Samuti olen märganud, kuidas just vanemaealistel on ebaviisakas komme teiste inimeste jutule pidevalt vahele rääkida, nagu oleks nende jutt kõige tähtsam. Üleüldse, võrreldes lapsi ja eakaid, ei oska mina enam öelda, kumb siin see kasvatamatum on.

Mis liinil su laps sõidab, tahaks kohe näha. Ma pole viimased 30 a näinud, et mõni laps istet pakub. Vastupidist küll ja siis paneb ema lapse üksi istuma ja ise seisab. Vanasti võeti ikka oma laps sülle, et seisjatele ruumi teha, nüüd istuvad ka aastased üksi istmel, kui buss täis on.

[Külaline]

Ette istutakse ainult sellepärast kui auto on juba täis, mitte kunagi muidu.

Alati olen ette istunud üksi sõites. Mitte kunagi ei istu taha kui olen üksi.

Taksojuhi kõrvale istutakse viimasel ja äärmisel juhul. Mitte kunagi ei istuta taksojuhi "ruumi".

[Külaline]

Ette istutakse ainult sellepärast kui auto on juba täis, mitte kunagi muidu.

Alati olen ette istunud üksi sõites. Mitte kunagi ei istu taha kui olen üksi.

Taksojuhi kõrvale istutakse viimasel ja äärmisel juhul. Mitte kunagi ei istuta taksojuhi "ruumi".

Jah, see tehti kõigile selgeks juba nõukaajal. Aga linna ja linna äärde on kolinud nii kohutavalt suur hulk madalaid, kes ei tea taksondusest (ja üldse linnaga seotud käitumisreeglitest- valgusfoorid nt) mitte midagi, külavahel ju selliseid asju ei õpetata. Ja sellest tuleneb ka see nii suur mõistmatu te ja ebaviisakate hulk. Lisaks veel lihtsalt peast lihtsad, kokku saamegi väga suure hulga ebaviisakaid, osad on veel uhked ka selle üle.

[Külaline]

Maakaid, mitte madalaid

[Külaline]

Arvestades kasvatamatute laste hulka meie ühiskonnas, võib arvata, et paljude kasvatusmeetodid ei toimi või neid pole olemaski.

Minu laps pakub hea meelega istet, ent kümnest eakast kümme ei vaevu isegi hetkeks lapsele otsa vaatama, rääkimata mokaotsast tänamisest; räntsatatakse lapse poolt vabastatud toolile ja mõni veel puhiseb kurjalt, kui laps ei jõua oma kuuekilost koolikotti küllalt kiiresti eest ära tõmmata.

Samuti olen märganud, kuidas just vanemaealistel on ebaviisakas komme teiste inimeste jutule pidevalt vahele rääkida, nagu oleks nende jutt kõige tähtsam. Üleüldse, võrreldes lapsi ja eakaid, ei oska mina enam öelda, kumb siin see kasvatamatum on.

Mis liinil su laps sõidab, tahaks kohe näha. Ma pole viimased 30 a näinud, et mõni laps istet pakub. Vastupidist küll ja siis paneb ema lapse üksi istuma ja ise seisab. Vanasti võeti ikka oma laps sülle, et seisjatele ruumi teha, nüüd istuvad ka aastased üksi istmel, kui buss täis on.

No ja las istuvad. Laps on ka inimene, ja ema võib olla ise väsinud. Jaksad bussi peale minna, jaksad ka püsti seista. Kui ei jaksa - Bolt. Aastased lapsed on pealegi enamasti kärus.

Pole ka Tallinnas näinud nii täis busse, et pikalt peaks püsti seisma.

Lastetu

[Külaline]

"Teie" ja "Sina" kirjutatakse pöördumises suure tähega. Sodi ei loobita kunagi maha. Poe uksest lastakse inimene enne välja, kui ise sisse trügitakse. Süüakse noa ja kahvliga - nuga paremas käes. Võõrastele öeldakse "Teie", vanem iniene ja ema lapsega lastakse ees uksest siise/välja. Vanematele inimestele pakutakse istet. Mehed võtavad toas mütsi peast. Teatris ja kinos ollakse vaikselt. No sotsiaalsed üldtunnustatud normid on elementaarsed ka ilma õpetamata.

[Külaline]

"Teie" ja "Sina" kirjutatakse pöördumises suure tähega. Sodi ei loobita kunagi maha. Poe uksest lastakse inimene enne välja, kui ise sisse trügitakse. Süüakse noa ja kahvliga - nuga paremas käes. Võõrastele öeldakse "Teie", vanem iniene ja ema lapsega lastakse ees uksest siise/välja. Vanematele inimestele pakutakse istet. Mehed võtavad toas mütsi peast. Teatris ja kinos ollakse vaikselt. No sotsiaalsed üldtunnustatud normid on elementaarsed ka ilma õpetamata.

Me vist ühest põlvkonnast, kõik tuttav. Aga praegune tibide armee pole enamusest ilmselt kuulnudki. Mis Teie suure tähega, sa ju tunnistad end kohe alaväärseks, kui üldse kellelegi Teie ütled. Ja nad ei kirjutagi, kui siis nii, ää, kle, sa tead väää jne. Masendav tegelikult.

[Külaline]

"Teie" ja "Sina" kirjutatakse pöördumises suure tähega. Sodi ei loobita kunagi maha. Poe uksest lastakse inimene enne välja, kui ise sisse trügitakse. Süüakse noa ja kahvliga - nuga paremas käes. Võõrastele öeldakse "Teie", vanem iniene ja ema lapsega lastakse ees uksest siise/välja. Vanematele inimestele pakutakse istet. Mehed võtavad toas mütsi peast. Teatris ja kinos ollakse vaikselt. No sotsiaalsed üldtunnustatud normid on elementaarsed ka ilma õpetamata.

Me vist ühest põlvkonnast, kõik tuttav. Aga praegune tibide armee pole enamusest ilmselt kuulnudki. Mis Teie suure tähega, sa ju tunnistad end kohe alaväärseks, kui üldse kellelegi Teie ütled. Ja nad ei kirjutagi, kui siis nii, ää, kle, sa tead väää jne. Masendav tegelikult.

Ära hüsteeritse. Ega see ka viisakas pole. Arutelu käis selle üle, millal võõrast saab oma. Vähesed arvasid, et kohe esimest korda nähes peaks sinatama. Mõned arvasid, et õpetaja on keegi suvaline võõras ka jube mitmendat aastat järjest sulle tunde andes.

[Külaline]

Ette istutakse ainult sellepärast kui auto on juba täis, mitte kunagi muidu.

Alati olen ette istunud üksi sõites. Mitte kunagi ei istu taha kui olen üksi.

Taksojuhi kõrvale istutakse viimasel ja äärmisel juhul. Mitte kunagi ei istuta taksojuhi "ruumi".

Tõesti, kui mõtlen, siis automaatselt istun taha, imelik kohe tunduks ette istuda. Samas isegi ei mäleta, kust see käitumine tuleb või sellist viisakusreeglit. Nii elementaarne tundub, eriti naisena. Üksikut meest võiks veel ette kujutada taksojuhi kõrvale istumas, üksikut naist küll mitte ja paarike istub ikka ka koos taga.

[Külaline]

Aa, ja ühistranspordis on mu meelest normaalne, et väljuja ütleb ukse ees seisjatele: "Vabandust, ma soovin väljuda!" ja siis väljubki, mitte ei trügi tigeda tummahambana läbi inimeste või ei röögata kellegi peale vihaselt.

Mulle õpetati lapsena, et tuleb küsida: "Vabandust, kas te väljute?", et siis kes väljub samas peatuses, vastab et väljub samuti või kes ei välju, tõmbab ennast veidike koomale ja laseb väljujad endast mööda. Praegu on sellist asja mõttetu küsida, noored inimesed ei saa sellest küsimusest aru. Jäävad ajuvaba näoga otsa jõllitama, et mida ma sellise küsimusega üldse öelda tahan, eest ära ei liigu. Nii et ma vist olen ka juba niisugune, kes vihaselt mühisedes mööda trügib, sest keegi lihtsalt ei lase peatuses enam maha minna, seisavad troppis ukse ees.

[Külaline]

Äkki oleks neile arusaadavam: Vabandust, ma soovin väljuda. Või: palun laske välja.

[Külaline]

Probleem on selles, et noored ei saa aru viisakusvormelitest. Aru ei saa nad seetõttu, et keegi neid ei õpeta. Tegelikult on absoluutselt mõttetu öelda ka palun ja tänan, aga need on viisakusvormelid, mille mõistmist ja kasutamist on vaja õpetada ja selgitada. Kui see töö on jäänud tegemata, siis jõllitataksegi arusaamatult ja tere ei julgeta öelda, sest mida selline sõna üldse tähendab.

[Külaline]

Äkki oleks neile arusaadavam: Vabandust, ma soovin väljuda. Või: palun laske välja.

Miks ma pean paluma niivõrd elementaarset asja? Igaüks saab aru, et peatuses väljutakse-sisenetakse, ning ukseesise võiks vabana hoida.

[Külaline]

Meil algklassides (80ndate algus) õpetati, et kui meesterahvas (või poisid) sisenevad ruumi, siis võtavad alati mütsi peast. Tänapäeval sellist reeglit kindlasti ei järgita.

Minu ema õpetas, et hümni ei tohi kunagi veiderdades laulda.

[Külaline]

Hümnist... kui oli see 1 septembri lugu, venelased Eesti koolis. Oli ka öeldud et vene lapsed ei oska Eesti hümni laulda. Nad ei laulnud kaasa. Mina ka ei laula. Ma ei pea viit. Minu arust on viisakam olla hümni ajal vait, kui ma joriseks neid sõnu.
Kas hümni peab alati kaasa laulma või teesklema, et nagu laulad?

[Külaline]

Kõik see kasvatamatus ja vaid endaga arvestamine tuleb vähemalt osaliselt ilmselt neilt, kes õpetavad teisi elama. Kõiksugu esoteerikute, psühholoogide ja suunamudijate sõnavõttudes miskit muud enam ei kuulegi kui: "Tee alati nii, et sinul endal oleks hea! Ära mõtle sellele, mis mulje teistele sinust jääb, ära arvesta kunagi teiste arvamusega! Ainult SINA ja SINU TUNDED on tähtsad!"

Kahjuks kultiveerivad nad sedasi pigem mölaklikkust ja tulemused on juba näha.

[Külaline]

Kahjuks kultiveerivad nad sedasi pigem mölaklikkust ja tulemused on juba näha.

Ma täpsustan, et see on sinuarust nii.