Kui teie täiskasvanud lapsed ei taha lapsi?

[Külaline]

Sa muidu siit elust lahkuda ei ole mõelnud?? Kõik on ja piin ja õud ja katastroof jne jne. Nöör ja seep ei maksa palju

Ei. See on valus. Kellegi rumala otsuse tõttu peaks valu põhjustama endale? Unusta ära.

Argpüks ka veel, tuleb välja. Eks sellepärast see elu selline hädaorg ongi. Eks siis ei jää muud üle, kui siin hädaorus kuidagi edasi vegeteerida.

Oled või? Kurb. Proovi vähem olla. Selliste inimestega kooseksosteerida on üpriski ebameeldiv.

[Külaline]

Sa muidu siit elust lahkuda ei ole mõelnud?? Kõik on ja piin ja õud ja katastroof jne jne. Nöör ja seep ei maksa palju

Ei. See on valus. Kellegi rumala otsuse tõttu peaks valu põhjustama endale? Unusta ära.

Argpüks ka veel, tuleb välja. Eks sellepärast see elu selline hädaorg ongi. Eks siis ei jää muud üle, kui siin hädaorus kuidagi edasi vegeteerida.

Sinu arvamus mulle midagi ei loe, arva edasi.

[Külaline]

Ei. See on valus. Kellegi rumala otsuse tõttu peaks valu põhjustama endale? Unusta ära.

Argpüks ka veel, tuleb välja. Eks sellepärast see elu selline hädaorg ongi. Eks siis ei jää muud üle, kui siin hädaorus kuidagi edasi vegeteerida.

Oled või? Kurb. Proovi vähem olla. Selliste inimestega kooseksosteerida on üpriski ebameeldiv.

Sse tähendab proovi meeldivam inimene olla

[Külaline]

Argpüks ka veel, tuleb välja. Eks sellepärast see elu selline hädaorg ongi. Eks siis ei jää muud üle, kui siin hädaorus kuidagi edasi vegeteerida.

Oled või? Kurb. Proovi vähem olla. Selliste inimestega kooseksosteerida on üpriski ebameeldiv.

Sse tähendab proovi meeldivam inimene olla

Nii on. See lastevastane on ülimalt ebameeldiv inimene.

[Külaline]

No mis seal praegusel ajal viga... kui mõelda ühe tavalise eestlase elu peale 500 aastat tagasi. Said lapsi teadmisega, et vähemalt pooled tuleb lapsena maha matta ja ellu jäänud lapsi ootab ees igav orjatöö. Haigestumise korral polnud sul oma haiguse olemusest õrna aimugi ja ootasid teadmatuses millega see lõppeda võib. Enamvähem iga haigestumise puhul olid valmis, et võid sussid püsti lõpetada. Sõid kogu aeg maitsetut ja üksluiset toitu, eriti talvel. Midagi head ja ilusat polnud tulevikust oodata ega loota.

Ja mis see nõukaaeg parem oli. Sünnitasid oma lapse okupeeritud riiki, kus tema võimalused eneseteostuseks olid piiratud ja ainus võimalus keskmisest haljamale oksale jõudmiseks oli saada kõvaks kommariks parteis. Sageli ehitati maja arvestusega, et üks laps hakkab seal samuti oma perega elama. Vanad esimesel korrusel, noored teisel. Seega erinevalt tänapäevast olid ootused ja lootused palju madalamad.

[Külaline]

Ei tea keegi kuidas elati meil 500 aastat tagasi. Keskmine eluiga olnud Eestis 1950ndatel 50 eluaastat meestel, 400 või 500 aastat tagasi oli see palju väiksem. 1820 aastal elas planeedil ca 1 miljard inimest, 400 aastat varem siis veel palju vähem, kogu planeedil pool miljardit inimest. Kui Eesti peredel oli 10 last, siis inimesi elas Eestis ikkagi väga vähe - 200 000 või 300 000 vähem kui inimesi elab Tallinnas täna. Kui oleks olnud vähem lapsi, ei oleks suudetud ju ka toota toitu ja kaupa, sest talutööd olid praktiliselt käsitsi. Tänase maailma kauba üleküllus tulebki ju suurest populatsioonist. Ka täna väga paljud inimesed surevad väga noorelt, rohkem õnnetustesse kui isegi haigustesse, mingi osa teeb teadlikult suitsiidi.

Kui vaadata seda kui paljudel Eestis elavatel inimestel on depressioon, masendus, kui paljud tarvitavad meeleolu ravimeid, siis võis toona elu isegi ilusam olla. Ellu jäid need kes hoidsid kokku ja inimeste vahelised sidemed olid tugevamad. Naised kes tollal mehele minna ei tahtnud, läksid kloostrisse.

See, et tänapäeval osatakse diagnoosida ja ravitakse ka vaimset tervist, ei tähenda, et vanasti depressiooni ei esinenud. Depressiooni tõttu ollakse vastuvõtlik ka muude haiguste suhtes. Võta sa nüüd tagantjärgi kinni, kas kui paljud surid enneaegu seetõttu, et organism oli stressist nii kurnatud.

Kloostrisse minek ei ole eestlaste seas tavaks olnud. Vallaline lihtsalt töötas terve elu kellegi teise elamises teenijana. Süüa sai ja riided ka, mida enamat tol ajal ikka tahta oskasid. Vaevalt, et olid neid, kes ei tahtnud mehele minna, küll aga vaese päritolu tõttu võisid ka peigmehe kandidaadid nii kehvad olla, et vallaliseks jäämine võis tunduda parem alternatiiv.

1950 oli vahetult peale sõda periood. Surm sõjategevuse tõttu on eraldi teema. See arusaadavalt võtab noori elusid kordades rohkem kui tavapärane stabiilne elu.

Selge see, et eluiga oli 500 aastat tagasi lühem, sest meditsiini abi ei eksisteerinud. Aga seda hirmutavam oli elamine, sest surm hõljus kogu aeg peade kohal. Sa sünnitasid aina lapsi teadmata kas näed ka nende suureks saamist. Tohutu ebakindlus ja Jumala armust elamine. Kehva ilma tõttu võis kogu saak põllul untsu minna ja siis nälgisid. Iga hetk võis su hoovile saabuda mingi võõrkeelne vallutajate seltskond, kes kõigil elavatel kõri läbi lõikasid või uusi makse nõudsid. See oli olelusvõitlus, kus pidi tegelikult üpriski egoistlik olema, et endal hing sees hoida.

[Külaline]

mul on vastupidine mure - lapsed on 20+ ning kardan, et äkki nad tahavad siia haigesse maailma lapsi sünnitada
---
No igatahes veel ebaloomulikum on maailm, mis koosneb ainult vanadest inimestest ja nooremad inimesed täiesti puuduvad või on neid ülivähe.
Midagi head see küll ei too.

Loomulikult, kui inimene kindasti lapsi ei taha, siis, kuna keegi kellegi pinda käimise tõttu oma isikliku elu otsuseid ju muutma ei hakka, jääb üle vaid sellega leppida.

Aga tsiteeritud käoga saranast hirmu ("äkki nad soovivad lapsi saada") mul küll ei ole. Lapsed on veel lapseeas. Aga iga kord kui kasvõi mõni noorem sugulane lapse saab, ma ikka rõõmustan, et nooremat põlvkonda tuleb (kasvõi natukenegi) ikka juurde.

[Külaline]

Nii ta on küll. Kui siin mõni mees üksi last kasvatab (ja sellega tegelikult väga halvasti hakkama saab), on ta kohe kangelasisa. Ükskord korjati sellisele rahagi, kuigi ta oli täitsa tavaline üksikvanem, käis tööl ja kasvatas ühte last. Selliseid naisi on mustmiljon, keegi neid ei kiida ega imetle, pigem parastatakse, et noh, ise valisid valesti selle isa. Lasteaias mäletan ka, et kui mina käisin lapsel järgi, siis pool tundi kurdeti mulle, mis laps tegi jälle, ei maganud, ei tahtnud süüa jne, jne, aga kui isa läks, siis ainult naeratati ja kiideti. Naisi halvustatakse, kui nad on lapsega haiguslehel, mehi kiidetakse selle eest. Kui mees töölt ära läheb, et pean lapse lasteaiapeole minema, siis kõik imetlevad, et oi kui tubli mees, aga kui naine nii ütleb, siis ohatakse, et juba jälle ta ei saa tööd teha.

Kes sind parastab sedasi, mehed või? Kes lasteaias tegid seda, kas mitte naistöötajad polnud need? Kes kiidavad mehi haiguslehe võtmise eest, kas mitte samuti naised põhiliselt? Pole mõtet passiiv-agressivselt rünnata mehi kui enda sookaaslased on probleemi peamised põhjustajad.

[Külaline]

Täitsa huvitav, miks osad inimesed seda maailma haigeks peavad? Tavaline, muutuv maailm. Oma elu elad ju ise ilusaks. Õnn sõltub iseenesest, mitte teistest. Elu on ilus!

[uaaaaaaa]

No mis seal praegusel ajal viga... kui mõelda ühe tavalise eestlase elu peale 500 aastat tagasi. Said lapsi teadmisega, et vähemalt pooled tuleb lapsena maha matta ja ellu jäänud lapsi ootab ees igav orjatöö. Haigestumise korral polnud sul oma haiguse olemusest õrna aimugi ja ootasid teadmatuses millega see lõppeda võib. Enamvähem iga haigestumise puhul olid valmis, et võid sussid püsti lõpetada. Sõid kogu aeg maitsetut ja üksluiset toitu, eriti talvel. Midagi head ja ilusat polnud tulevikust oodata ega loota.

Lausa 500a tagustega ei ole rääkinud, aga 20. saj alguses sündinud inimestega küll ja ei ole sellist muljet jäänud, et nad on elu igavaks ja mõttetuks pidanud. Mis toitu puutus, siis see võis koosneda küll vähestest koostisosadest, kuid palju tähelepanu pöörati sellele, KUIDAS seda toitu valmistati, seda õpiti üksteiselt ja anti põlvkonnast põlvkonda edasi. Paljud vanemad inimesed kiidavad, kuidas nende lapsepõlvekodus taluköögis tehti lihtsatest hooajalistest (mida parasjagu just võtta oli) toorainetest nii maitsvat toitu, et tänapäeval lausa ei leiagi sellist. Palju värskes õhus viibinuna oli inimestel isu ka parem. Külad olid vanasti rahvarikkad, peale töörügamise olid ka pühad, talgud, kus töötegemsie juurde visati nalja, lauldi, noorem rahvas sai omavahel tuttavaks jne. Kuidas kõik see rahvakultuur muidu tekkis? Eks rahvakultuurist saa ka aimu, mida vanasti inimesed ilusaks pidasid, mille üle rõõmustasid - üldiselt ikka looduse ilu, inimsuhted, lähedased, peod-pühad, hästi õnnestunud töö jms. Ettekujutus, et kuna vanasti tehti palju rohkem füüsilist tööd, siis kulgeski inimese elu nürilt nagu mingis tunnelis, ei vasta ka tõele. Kuigi, nii nagu paregu, oli ka vanas külaühiskonnas nii elurõõmsamaid kui ka nukramaid/depressivsemaid tüüpe.

[Külaline]

Ettekujutus, et kuna vanasti tehti palju rohkem füüsilist tööd, siis kulgeski inimese elu nürilt nagu mingis tunnelis, ei vasta ka tõele. Kuigi, nii nagu paregu, oli ka vanas külaühiskonnas nii elurõõmsamaid kui ka nukramaid/depressivsemaid tüüpe.

Mina arvan, et vanasti olid inimesed just rõõmsamad, sest liikumine ja tervislik keemiavaba toit hoiavad vaimse tervise rohkem korras. Kui oled tööga harjunud, siis pole see ka nii õudne, kui tänapäeva inimesele tundub. Pealegi oli töö hooajaline, talveperioodil oli palju lihtsam, nokitsesid toas igasugu asju teha. Inimesed ei olnud ka nii üksi kui praegu, perekonnad olid suured ja stabiilsed. Paljusid tänapäevaseid muresid ei olnud üldse olemaski.