Kuhu kadus Heinmetsa teema?
-
Külaline
Madise nentis, et praegusel juhul on olemas kehtiv kohtulahend.
"Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik. Ka kohtuotsuste täitmisel tuleb arvestada lapse huve ja toimida last võimalikult säästvalt. See kohustus on nii vanematel kui ka ametnikel, kes kohtuotsuse täitmist korraldavad," lausus õiguskantsler.
"Mõlemad vanemad peavad pingutama lapse heaolu nimel ning kumbki vanem ei tohi oma käitumisega last kahjustada. See on vanemliku vastutuse osa. Muu hulgas on keelatud igasugune tegevus, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga," ütles Madise.
"Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik. Ka kohtuotsuste täitmisel tuleb arvestada lapse huve ja toimida last võimalikult säästvalt. See kohustus on nii vanematel kui ka ametnikel, kes kohtuotsuse täitmist korraldavad," lausus õiguskantsler.
"Mõlemad vanemad peavad pingutama lapse heaolu nimel ning kumbki vanem ei tohi oma käitumisega last kahjustada. See on vanemliku vastutuse osa. Muu hulgas on keelatud igasugune tegevus, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga," ütles Madise.
-
Külaline
Menetlus algatati, et uurida kohalviibinud ametnike tegevust. Ja ongi õige, terve kari ametnikke lihtsalt vahtisid niisama pealt, kuidas inimesed kaklesid.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:13Ma ei tea sellest loost midagi eriti, kes kirjutas ja isegi ei mäletanud enam selliseid inimesi.
Kui mees kirjutas esimesena ja siis naine teisena, siis ongi mõttetu tülitsemine. Õiguskantsler algatas lapse kaitseks menetluse, mis ongi õige asi.
-
Külaline
Nojah, õiguskantsler kah ära ostetud;))))Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:51 Madise nentis, et praegusel juhul on olemas kehtiv kohtulahend.
"Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik. Ka kohtuotsuste täitmisel tuleb arvestada lapse huve ja toimida last võimalikult säästvalt. See kohustus on nii vanematel kui ka ametnikel, kes kohtuotsuse täitmist korraldavad," lausus õiguskantsler.
"Mõlemad vanemad peavad pingutama lapse heaolu nimel ning kumbki vanem ei tohi oma käitumisega last kahjustada. See on vanemliku vastutuse osa. Muu hulgas on keelatud igasugune tegevus, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga," ütles Madise.
-
Külaline
Õiguskantsleri vastus on täiesti neutraalne (nagu peabki olema).Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 14:21Nojah, õiguskantsler kah ära ostetud;))))Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:51 Madise nentis, et praegusel juhul on olemas kehtiv kohtulahend.
"Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik. Ka kohtuotsuste täitmisel tuleb arvestada lapse huve ja toimida last võimalikult säästvalt. See kohustus on nii vanematel kui ka ametnikel, kes kohtuotsuse täitmist korraldavad," lausus õiguskantsler.
"Mõlemad vanemad peavad pingutama lapse heaolu nimel ning kumbki vanem ei tohi oma käitumisega last kahjustada. See on vanemliku vastutuse osa. Muu hulgas on keelatud igasugune tegevus, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga," ütles Madise.
-
Külaline
Aga ilmselgelt See niiöelda lahend ei toimi ju. Kuhu jääb see osa, et lapse arvamusega ja sooviga arvestatakse? Tegemist pole kaasusega, mis must-valgelt selge. Kui lahend ei toimi, tuleb leida uus, toimiv lahend. Toimiv LAPSE seisukohast vaadates, mitte egotsentristist isa seisukohast.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:51 Madise nentis, et praegusel juhul on olemas kehtiv kohtulahend.
"Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik. Ka kohtuotsuste täitmisel tuleb arvestada lapse huve ja toimida last võimalikult säästvalt. See kohustus on nii vanematel kui ka ametnikel, kes kohtuotsuse täitmist korraldavad," lausus õiguskantsler.
"Mõlemad vanemad peavad pingutama lapse heaolu nimel ning kumbki vanem ei tohi oma käitumisega last kahjustada. See on vanemliku vastutuse osa. Muu hulgas on keelatud igasugune tegevus, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga," ütles Madise.
-
Külaline
Milleks mingite kohtuotsuste ja lahenditega jännata? Heinmetsa need niikuinii ei koti. Tema siputab jalgu ja halab sotsmeedias. Laps õitseb õnneuimas.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 14:41Aga ilmselgelt See niiöelda lahend ei toimi ju. Kuhu jääb see osa, et lapse arvamusega ja sooviga arvestatakse? Tegemist pole kaasusega, mis must-valgelt selge. Kui lahend ei toimi, tuleb leida uus, toimiv lahend. Toimiv LAPSE seisukohast vaadates, mitte egotsentristist isa seisukohast.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:51 Madise nentis, et praegusel juhul on olemas kehtiv kohtulahend.
"Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik. Ka kohtuotsuste täitmisel tuleb arvestada lapse huve ja toimida last võimalikult säästvalt. See kohustus on nii vanematel kui ka ametnikel, kes kohtuotsuse täitmist korraldavad," lausus õiguskantsler.
"Mõlemad vanemad peavad pingutama lapse heaolu nimel ning kumbki vanem ei tohi oma käitumisega last kahjustada. See on vanemliku vastutuse osa. Muu hulgas on keelatud igasugune tegevus, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga," ütles Madise.
-
Külaline
Mul nii kahetised tunded. Kogu lugu me ju muidugi ei tea keegi.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 14:41Aga ilmselgelt See niiöelda lahend ei toimi ju. Kuhu jääb see osa, et lapse arvamusega ja sooviga arvestatakse? Tegemist pole kaasusega, mis must-valgelt selge. Kui lahend ei toimi, tuleb leida uus, toimiv lahend. Toimiv LAPSE seisukohast vaadates, mitte egotsentristist isa seisukohast.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:51 Madise nentis, et praegusel juhul on olemas kehtiv kohtulahend.
"Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik. Ka kohtuotsuste täitmisel tuleb arvestada lapse huve ja toimida last võimalikult säästvalt. See kohustus on nii vanematel kui ka ametnikel, kes kohtuotsuse täitmist korraldavad," lausus õiguskantsler.
"Mõlemad vanemad peavad pingutama lapse heaolu nimel ning kumbki vanem ei tohi oma käitumisega last kahjustada. See on vanemliku vastutuse osa. Muu hulgas on keelatud igasugune tegevus, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga," ütles Madise.
Aga mulle tundub, et hetkel vist oligi natuke õige laps mõlemast vanemast hetkeks eraldada. Kaua see kestab, seda ei tea. Kas nii kauaks see vajalik on?
Üks oli hüsteeriline(mõistan emana) ja teine lihtsalt vihast oma jonni ajav.
Kas just turvakodusse võõraste keskele, selles kahtlen, et õige oli.
Parem olnuks ehk mõne lähedase(tädi, onu, vanavanemad jne) juurde, tuttavasse keskonda viia. Aga nii vist seadused ei toimi.
8-9a on niivõrd palju veel mõjutatav, sellepärast ka lapse arvamust kohtus küll kuulatakse aga otseselt ei arvestata. Küll aga heaolu peaks määrav olema. See lapse soovi piir minu mäletamist mööda oli 13-14?
Mul kangestub silme ette oma lapsega sarnane olukord, kus ma tahtsin lahku minna ja ära kolimise päeval aga lapse isa hakkas samamoodi last käest ära rebima ja ma sain marrastused ja sinikad. Keegi seda tunnistada ei saa. Laps oli tol hetkel 1.5a. Jajah päh emme eksole, kes polnud nõus teenija ja seksori olema. Suurest hirmust ma jäin temaga veel 7ks aastaks kokku. Lõpuks oli laps piisavalt suur ja sain ilma draamata ära kolida. Sinna vahele jäi veel 3 katset.
Last jagame ilma kohtuta aga hingepõhjast vihkab ta mind siiamaani. Isa küll ähvardas ja üritas lapse ka teise riiki viia. Ajupesu tehti ka korralik.
Oi kuidas ma oleks ka tahtnud lapsele kõik ausalt ära rääkida. Aga ma ei ole kunagi isa kohta midagi halba öelnud. Tema tegi vastupidi. See ilmselt päästis ka asja, et mina sellega kaasa ei läinud(aga oi ma oleks nii väga tahtnud). Kui laps isa juures oli, närisin kodus küüsi ja palusin jumalat, et ikka ta tagasi ka saaks.
Absoluutselt! Käpardid ametnikud. Ei suutnud olukorda deeskaleerida.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 14:20Menetlus algatati, et uurida kohalviibinud ametnike tegevust. Ja ongi õige, terve kari ametnikke lihtsalt vahtisid niisama pealt, kuidas inimesed kaklesid.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:13Ma ei tea sellest loost midagi eriti, kes kirjutas ja isegi ei mäletanud enam selliseid inimesi.Külaline kirjutas: ↑10 Okt 2024 23:56
Avalikkusega. See sõna on avalikkusega.
Aigro kirjutas esimesena avaliku kirja, kas see pole manipulatsioon?
Kui mees kirjutas esimesena ja siis naine teisena, siis ongi mõttetu tülitsemine. Õiguskantsler algatas lapse kaitseks menetluse, mis ongi õige asi.
See ei ole üldse nii lihtne. Lapsed on väga mõjutatavad. Nagu ka kõrvaltvaatajad kes konteksti ei tea. Mina läkisn samuti alt, nähes seda lõigatud videot - emotsioonid petsid. Me oleme ju inimesed. Nüüd, teades tausta, ei ole kumbagi poolt...Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 14:41Aga ilmselgelt See niiöelda lahend ei toimi ju. Kuhu jääb see osa, et lapse arvamusega ja sooviga arvestatakse? Tegemist pole kaasusega, mis must-valgelt selge. Kui lahend ei toimi, tuleb leida uus, toimiv lahend. Toimiv LAPSE seisukohast vaadates, mitte egotsentristist isa seisukohast.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:51 Madise nentis, et praegusel juhul on olemas kehtiv kohtulahend.
"Kohtuasja kogu sisu ei ole avalik ja ühe poole kaudu avalikkusele esitatud info ei pruugi olla terviklik. Ka kohtuotsuste täitmisel tuleb arvestada lapse huve ja toimida last võimalikult säästvalt. See kohustus on nii vanematel kui ka ametnikel, kes kohtuotsuse täitmist korraldavad," lausus õiguskantsler.
"Mõlemad vanemad peavad pingutama lapse heaolu nimel ning kumbki vanem ei tohi oma käitumisega last kahjustada. See on vanemliku vastutuse osa. Muu hulgas on keelatud igasugune tegevus, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga," ütles Madise.
-
Külaline
Ei tea kõnealuste inimeste suhtedraama põhjusi, kuid olen aastaid mõelnud, kuidas seda vanemate võrdse hooldusõiguse seadust rakendada siis, kui abielu purunemise põhjuseks on ühe poole korduv räige füüsiline vägivald teise suhtes (mis on jäänud tõestamata). Kas keegi kujutleb, mida tunneb ja elab üle naine, kes on lahutanud ja vaevu pääsenud vägivaldsest abielust, kuid riik kohustab teda vägivaldse eksiga edasi suhtlema ja tema kätte oma kõige kallimat lähedast, väikest last usaldama. Kui inimene on tõstnud mitmeid kordi käe sinu vastu selliselt, et oled tundnud hirmu oma elu pärast, kuidas jätta oma laps veel sellise eksi hooleks (mis siis, et tegemist on selle lapse vanemaga). Milline seadus kaitseb sellisel juhul väärkoheldud ema ja last, et see väärkohtlemine jätkuda ei saaks?
-
Külaline
Ei kaitsegi. Kui tõestada otseselt ei saa, siis ongi pee majas.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:30 Ei tea kõnealuste inimeste suhtedraama põhjusi, kuid olen aastaid mõelnud, kuidas seda vanemate võrdse hooldusõiguse seadust rakendada siis, kui abielu purunemise põhjuseks on ühe poole korduv räige füüsiline vägivald teise suhtes (mis on jäänud tõestamata). Kas keegi kujutleb, mida tunneb ja elab üle naine, kes on lahutanud ja vaevu pääsenud vägivaldsest abielust, kuid riik kohustab teda vägivaldse eksiga edasi suhtlema ja tema kätte oma kõige kallimat lähedast, väikest last usaldama. Kui inimene on tõstnud mitmeid kordi käe sinu vastu selliselt, et oled tundnud hirmu oma elu pärast, kuidas jätta oma laps veel sellise eksi hooleks (mis siis, et tegemist on selle lapse vanemaga). Milline seadus kaitseb sellisel juhul väärkoheldud ema ja last, et see väärkohtlemine jätkuda ei saaks?
Ja katsu sa siis kohtus ka seda tõestada. Vägivaldsed(ei pruugi üldse füüsiöine olla) on nii osavad manipulaatorid, et räägivad kohtus musta valgeks ja neil jääb veel õigust ülegi. Tehaksegi kannatajast hoopis see patuoinas.
-
Külaline
Kui on esinenud vägivalda, siis seda tuleb tõestada. Tühi jutt ei maksa midagi. Tänapäeval on see ka väga lihtne, mobiili saab salvestama panna, arvuti kaamera ei maksa palju midagi, sõnumid saab salvestada, vigastused fikseerida.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:30 Ei tea kõnealuste inimeste suhtedraama põhjusi, kuid olen aastaid mõelnud, kuidas seda vanemate võrdse hooldusõiguse seadust rakendada siis, kui abielu purunemise põhjuseks on ühe poole korduv räige füüsiline vägivald teise suhtes (mis on jäänud tõestamata). Kas keegi kujutleb, mida tunneb ja elab üle naine, kes on lahutanud ja vaevu pääsenud vägivaldsest abielust, kuid riik kohustab teda vägivaldse eksiga edasi suhtlema ja tema kätte oma kõige kallimat lähedast, väikest last usaldama. Kui inimene on tõstnud mitmeid kordi käe sinu vastu selliselt, et oled tundnud hirmu oma elu pärast, kuidas jätta oma laps veel sellise eksi hooleks (mis siis, et tegemist on selle lapse vanemaga). Milline seadus kaitseb sellisel juhul väärkoheldud ema ja last, et see väärkohtlemine jätkuda ei saaks?
Arva mitu korda on ametnikud kuulnud täiesti valelikke süüdistusi just naiste suust oma eksmeeste kohta? Pole ime, et nad on väga skeptilised.
-
Külaline
Ametnikud oleks pidanud pipragaasi kasutama.Egalitaar kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:22Absoluutselt! Käpardid ametnikud. Ei suutnud olukorda deeskaleerida.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 14:20Menetlus algatati, et uurida kohalviibinud ametnike tegevust. Ja ongi õige, terve kari ametnikke lihtsalt vahtisid niisama pealt, kuidas inimesed kaklesid.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:13
Ma ei tea sellest loost midagi eriti, kes kirjutas ja isegi ei mäletanud enam selliseid inimesi.
Kui mees kirjutas esimesena ja siis naine teisena, siis ongi mõttetu tülitsemine. Õiguskantsler algatas lapse kaitseks menetluse, mis ongi õige asi.
-
Külaline
Miks? Et laps veel suurema trauma saaks?Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:48Ametnikud oleks pidanud pipragaasi kasutama.Egalitaar kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:22Absoluutselt! Käpardid ametnikud. Ei suutnud olukorda deeskaleerida.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 14:20
Menetlus algatati, et uurida kohalviibinud ametnike tegevust. Ja ongi õige, terve kari ametnikke lihtsalt vahtisid niisama pealt, kuidas inimesed kaklesid.
-
Külaline
Teada on, et mis manipuleerimist puudutab, siis naised on kordades osavamad.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:40Ei kaitsegi. Kui tõestada otseselt ei saa, siis ongi pee majas.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:30 Ei tea kõnealuste inimeste suhtedraama põhjusi, kuid olen aastaid mõelnud, kuidas seda vanemate võrdse hooldusõiguse seadust rakendada siis, kui abielu purunemise põhjuseks on ühe poole korduv räige füüsiline vägivald teise suhtes (mis on jäänud tõestamata). Kas keegi kujutleb, mida tunneb ja elab üle naine, kes on lahutanud ja vaevu pääsenud vägivaldsest abielust, kuid riik kohustab teda vägivaldse eksiga edasi suhtlema ja tema kätte oma kõige kallimat lähedast, väikest last usaldama. Kui inimene on tõstnud mitmeid kordi käe sinu vastu selliselt, et oled tundnud hirmu oma elu pärast, kuidas jätta oma laps veel sellise eksi hooleks (mis siis, et tegemist on selle lapse vanemaga). Milline seadus kaitseb sellisel juhul väärkoheldud ema ja last, et see väärkohtlemine jätkuda ei saaks?
Ja katsu sa siis kohtus ka seda tõestada. Vägivaldsed(ei pruugi üldse füüsiöine olla) on nii osavad manipulaatorid, et räägivad kohtus musta valgeks ja neil jääb veel õigust ülegi. Tehaksegi kannatajast hoopis see patuoinas.
-
Külaline
Ma mõtlen ka, et kui mina oleks näiteks juures viibinud politseinik, oleks teinud nii, et isa ootab koridoris ja naispolitseinik viib lapse käekõrval teise vanema juurde. Oleks see füüsiline kontakt ja kraaklemine ära jäänud.Egalitaar kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:22Absoluutselt! Käpardid ametnikud. Ei suutnud olukorda deeskaleerida.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 14:20Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 13:13
Ma ei tea sellest loost midagi eriti, kes kirjutas ja isegi ei mäletanud enam selliseid inimesi.
Kui mees kirjutas esimesena ja siis naine teisena, siis ongi mõttetu tülitsemine. Õiguskantsler algatas lapse kaitseks menetluse, mis ongi õige asi.
Menetlus algatati, et uurida kohalviibinud ametnike tegevust. Ja ongi õige, terve kari ametnikke lihtsalt vahtisid niisama pealt, kuidas inimesed kaklesid.
-
Külaline
Minu arust Heinmets kirjutaski, et kohtumääruses oli kirjas, et lapsevanemad ei tohi lapse üle andmisel kokku puutuda. Kui see on tõsi, siis miks neid ikkagi kokku lasti, on arusaamatu.
-
Külaline
Kohtuotsus ütles et isa võib nõuda lapse üleandmist kellelt tahes ja kus tahes. Aga politsei oleks pidanud ennetama minu hinnangul. Nad võtsid seda otsust liga sõnasõnaliselt. Politsei esmane kohus on õigusrikkumist ennetada. Politsei oleks võinud nende vahele seista, sellest oleks ka piisanud. Aga ilmselt vist kh ei lubanud neil korterisse siseneda.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:59 Minu arust Heinmets kirjutaski, et kohtumääruses oli kirjas, et lapsevanemad ei tohi lapse üle andmisel kokku puutuda. Kui see on tõsi, siis miks neid ikkagi kokku lasti, on arusaamatu.
Karta on, et rahaline karistus siit tuleb missile.
-
Külaline
Oled otsust lugenud, et nii täpselt tead, mis seal kirjas?Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 16:09Kohtuotsus ütles et isa võib nõuda lapse üleandmist kellelt tahes ja kus tahes. Aga politsei oleks pidanud ennetama minu hinnangul. Nad võtsid seda otsust liga sõnasõnaliselt. Politsei esmane kohus on õigusrikkumist ennetada. Politsei oleks võinud nende vahele seista, sellest oleks ka piisanud. Aga ilmselt vist kh ei lubanud neil korterisse siseneda.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:59 Minu arust Heinmets kirjutaski, et kohtumääruses oli kirjas, et lapsevanemad ei tohi lapse üle andmisel kokku puutuda. Kui see on tõsi, siis miks neid ikkagi kokku lasti, on arusaamatu.
Karta on, et rahaline karistus siit tuleb missile.
Asjaosaline ise kirjutab, et ei tohtinud kokku puutuda.
https://m.facebook.com/story.php?story_ ... 1551807330
Jah, see oleks olnud loogiline lahendus.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:55Ma mõtlen ka, et kui mina oleks näiteks juures viibinud politseinik, oleks teinud nii, et isa ootab koridoris ja naispolitseinik viib lapse käekõrval teise vanema juurde. Oleks see füüsiline kontakt ja kraaklemine ära jäänud.Egalitaar kirjutas: ↑11 Okt 2024 15:22Absoluutselt! Käpardid ametnikud. Ei suutnud olukorda deeskaleerida.Külaline kirjutas: ↑11 Okt 2024 14:20
Menetlus algatati, et uurida kohalviibinud ametnike tegevust. Ja ongi õige, terve kari ametnikke lihtsalt vahtisid niisama pealt, kuidas inimesed kaklesid.