Asukoha jagamine elukaaslasega

[Külaline]

Kas oleksite nõus igapäevaselt oma asukohta jagama elukaaslasega?
Mulle tundub see nuhkimisena. Mis ma selle infoga peale hakkan, kus mu abikaasa igal ajahetkel on?

[Külaline]

Jah, meie kasutame. Ei nuhi seal küll üksteise järgi, vaatan ainult siis, kui vaja on mingi moment läks seda helistamist paljuks, siis panimegi peale. Suvalisel ajal küll ei vahi, et kus abikaasa on, vaevalt tema mind ka.

[Külaline]

Miks peaks olema vaja vaadata? Ok, kui jooma kukub, siis veel. Aga normaalses abielus, milleks ometi? Ma arvaks küll, kui mees millegi sellisega välja tuleks, et tal vaimuhaigus tulekul. Mul ei ole midagi varjata, aga ei kujutaks ette. Ja ei kujuta ette ka, et ise meest jälgiks. Ei ole ju laste ega teismelistega tegu.

[Külaline]

Jah, meie kasutame. Ei nuhi seal küll üksteise järgi, vaatan ainult siis, kui vaja on mingi moment läks seda helistamist paljuks, siis panimegi peale. Suvalisel ajal küll ei vahi, et kus abikaasa on, vaevalt tema mind ka.

Aga miks on vaja pidevalt ka helistada? Või on mehel kombeks teadmata ajaks ära kaduda?
Minu mehel pole tööl kindlad kellaajad, mõni päev jõuab vara koju ja teeb kodukontorit, mõnikord läheb objektil kauem ja jõuab hilja koju. Kui saabub hilja, saadab sõnumi, et tal läheb kauem. Miks peaks kordi ja kordi helistama või kuidas jälgimisäpp mulle infot annaks, et mehel läheb täna kauem?

[Külaline]

Kas oleksite nõus igapäevaselt oma asukohta jagama elukaaslasega?
Mulle tundub see nuhkimisena. Mis ma selle infoga peale hakkan, kus mu abikaasa igal ajahetkel on?

Aga sa ei peagi ju igal ajahetkel vaatama, kus ta on. Kui sa seda iga 10minuti taga tegema hakkad, siis on ilmselgelt sul probleem.

[Külaline]

Messengeris saab soovi korral oma asukohta näidata.

[Külaline]

Jah, meie kasutame. Ei nuhi seal küll üksteise järgi, vaatan ainult siis, kui vaja on mingi moment läks seda helistamist paljuks, siis panimegi peale. Suvalisel ajal küll ei vahi, et kus abikaasa on, vaevalt tema mind ka.

Aga miks on vaja pidevalt ka helistada? Või on mehel kombeks teadmata ajaks ära kaduda?
Minu mehel pole tööl kindlad kellaajad, mõni päev jõuab vara koju ja teeb kodukontorit, mõnikord läheb objektil kauem ja jõuab hilja koju. Kui saabub hilja, saadab sõnumi, et tal läheb kauem. Miks peaks kordi ja kordi helistama või kuidas jälgimisäpp mulle infot annaks, et mehel läheb täna kauem?

Jah, mees kukub jooma ja siis vaatan, kus ta parasjagu on. Ei, meil on kaks väikest last ja palju käimisi ja logistikat. Sinu mees joob, et kohe niiviisi arvad või? Mul on hea meel, et sinul äppi vaja ei ole, aga pered on erinevad. Miks ja miks ja miks nagu kõik peaksid talitama nagu sina ja sinu pere.

[Külaline]

Jah, meie kasutame. Ei nuhi seal küll üksteise järgi, vaatan ainult siis, kui vaja on mingi moment läks seda helistamist paljuks, siis panimegi peale. Suvalisel ajal küll ei vahi, et kus abikaasa on, vaevalt tema mind ka.

Aga miks on vaja pidevalt ka helistada? Või on mehel kombeks teadmata ajaks ära kaduda?
Minu mehel pole tööl kindlad kellaajad, mõni päev jõuab vara koju ja teeb kodukontorit, mõnikord läheb objektil kauem ja jõuab hilja koju. Kui saabub hilja, saadab sõnumi, et tal läheb kauem. Miks peaks kordi ja kordi helistama või kuidas jälgimisäpp mulle infot annaks, et mehel läheb täna kauem?

Jah, mees kukub jooma ja siis vaatan, kus ta parasjagu on. Ei, meil on kaks väikest last ja palju käimisi ja logistikat. Sinu mees joob, et kohe niiviisi arvad või? Mul on hea meel, et sinul äppi vaja ei ole, aga pered on erinevad. Miks ja miks ja miks nagu kõik peaksid talitama nagu sina ja sinu pere.

Vabandust, ajasin sassi, et mees kukub jooma, aga seal, et kaob teadmata ajaks ära, aga vahet pole, mõte jääb samaks.

[Külaline]

Jah, meie kasutame. Ei nuhi seal küll üksteise järgi, vaatan ainult siis, kui vaja on mingi moment läks seda helistamist paljuks, siis panimegi peale. Suvalisel ajal küll ei vahi, et kus abikaasa on, vaevalt tema mind ka.

Aga miks on vaja pidevalt ka helistada? Või on mehel kombeks teadmata ajaks ära kaduda?
Minu mehel pole tööl kindlad kellaajad, mõni päev jõuab vara koju ja teeb kodukontorit, mõnikord läheb objektil kauem ja jõuab hilja koju. Kui saabub hilja, saadab sõnumi, et tal läheb kauem. Miks peaks kordi ja kordi helistama või kuidas jälgimisäpp mulle infot annaks, et mehel läheb täna kauem?

Jah, mees kukub jooma ja siis vaatan, kus ta parasjagu on. Ei, meil on kaks väikest last ja palju käimisi ja logistikat. Sinu mees joob, et kohe niiviisi arvad või? Mul on hea meel, et sinul äppi vaja ei ole, aga pered on erinevad. Miks ja miks ja miks nagu kõik peaksid talitama nagu sina ja sinu pere.

Meil on ka lapsed, elame linnast väljas, aga mis see siia puutub? Polegi ju tegelikult mingit head argumenti, miks seda jälgimisäppi vaja on, eks?

[Kix]

Meil on terve pere jälgimisäpis ja vahel unustan, et teised inimesed ei ole ja siis tabab mind väike kahjutunne.

Meie pere liikmed ei häbene ja jagavad meeleldi infot enda asukoha kohta.
Keegi meie peres ei ole joodik ega kao ootamatult pikkadeks perioodideks ära. Äpi kasuks otsustasime siis kui kolisime uude koju ja lapsed kippusid kodu/kooliteel ära eksima. Seda juhtus kolimise järel esimese kuu jooksul tihti ja siis tundus kõigile pereliikmetele turvalisem enda asukohti jälgimisäpis näidata. Hiljem olime sellega juba nii harjunud, et ei kustutanudki äppi ära.
Meie grupis on ka pere täiskasvanud lapsed, kes elavad nüüd teises linnas. On kuidagi armas, et nemadki tunnevad end selle abil päritoluperele lähemal. Ja meie teame kodus, et nendega on kõik hästi.

Sellise korralduse mõte oli vähendada hirmu, muretsemist ja südamevalu. Hilja on ahastada kui keegi juba (teadmata) kadunud on. Mulle meenub vahel Markkus, kes kuskil Lõuna-Eestis ühel õhtul kadus ja keda vanemad ikka veel otsivad...

[Külaline]

Pole ealeski isegi lapsi mingi äpiga jälginud. Veel vähem adekvaatseks pean seda elukaaslase puhul.

[Külaline]

Teised pered teevad vast paljusid asju, mida meie ei tee ning vastupidi.
Kui kõik pereliikmed arvavad, et see on hea ja vajalik mõte ja turvalisem lastele jne, siis miks mitte. Hoopis teine asi oleks, kui elukaaslane (isegi mitte abikaasa ega pikka aega koos elanud pere isa nt) hakkaks seda minult nõudma. Mul pole midagi varjata ja imelikke käike ei tee, aga ma ei oleks sellega ikkagi nõus ja arvaks, et meie arusaamad "usaldusest" lähevad üsna varsti kardinaalselt lahku.

[Külaline]

Minul ei oleks selle jagamise vastu midagi ses mõttes, et mul tõesti ei ole midagi varjata. Aga ma lihtsalt ei saa aru, miks see vajalik peaks olema? Minu jaoks on meie maailm niigi juba liigi nuti- ja äpikeskne, milleks veel ühte oma ellu võtta? Selles artiklis keegi põhjendas, et talle ei meeldi telefoniga rääkida, seepärast eelistab äppi. Minu jaoks on see päris hirmus, asendame reaalse suhtluse äpindusega?

Mina näen äpi vajadust ainult juhul, kus on tegemist inimestega, kes võivad kaduda/ära eksida. Ehk siis väikesed lapsed oma isesesisva liikumise alguses ja vanurid, kes ka võivad kuskile ekslema minna. Ok, kui pidevalt metsas käiks, siis vbla oleks ka mõistlik metsas oleku ajaks see sisse lülitada, et kui ära eksid, on lähedastel lihtsam sind leida.

Argument, et kadunud inimesi üleüldiselt nii kiiremini leiaks, ei ole küll mingi argument. Kui inimene tahab kaduda või on mingi kuritegu, siis ilmselgelt lülitab ta äpi välja või viskavad kurjategijad ta telefoni esimesel võimalusel ära. Politsei otsib ju ka inimesi mobiiliandmete järgi. Kui Markus oleks olnud telefoniäpiga leitav, oleks ta ammu juba leitud ometi.

Ja see, et leevendab üksindust, kui näed, kus teised liiguvad, on väga kurb argument.. Kas tõesti on meie inimesed juba selles seisus, et täpike ekraanil on üksinduse leevendamiseks? Lähedastega suhtlemiseks ikka saadakse kokku ja helistatakse, see leevendab üksindust. Kui tahad oma hetke käimisi ja tegemisi jagada, teed kõne, teed videokõne, jagad pilte ja videoid kohtadest, kus käid, mitte ei arva, et täpike ekraanil ongi see, mida lähedane vajab...

Suhtlesin just keskealise naisterahvaga, kes hiljuti üksi jäänud. Tema jagab ka asukohta oma täiskasvanud lastega. Ja nüüd on ta siis kohtama minnes mures, et äkki lapsed näevad ja küsivad, kus ta on. Kummaline ja muigama ajav oli see mure.

Aga no eks igaühele oma, kellele meeldib äpindus, lasku käia. Lihtsalt ma ise ei saa selle vajadusest aru.

[Külaline]

Abikaasal oleks täiesti okei, kui ma oleks kursis kas siis tema asukoha, telefoni, kirjavahetuste, kubemekarvade pikkuse, viimase vereanalüüsi, kahtlase sünnimärgiga või mitte. Ta ei ole mingi salaagent või luuretöötaja ja kuhu erilisse ning enneolematusse kohta tal ikka minna oleks? Enamasti on mul tegu, et enda asjade jälgimisega joone peal olla, nii et teised peavad siiski igapäevaselt ise vaatama, kus nad on või mis nad teevad. Ühe lapse puhul oleks mul küll asukohta aeg-ajalt vaja, sest tal pole telefoni, aga pole siiski viitsinud sellega tegeleda. Kadugu siis natukeseks ära, kui nii suur tahtmine on. Mingid tehnohiiud (või siis ka iga keskmine häkker) teavad igat viimast kui detaili - mida sa netis vaatad ja kui kaua, mida googeldad, mida kuskil foorumis ütlesid, mida poest ostad või mida osta tahaksid, kellele helistad, iga viimast kui kohta, kus sa päeva joosksul viibisid, aga elu tähtsaim inimene ei tohi soovi korral vahel asukohta teada? Palju edu siis oma privaatse, eriliselt unikaalse ja salastatud elu elamisel

[Külaline]

Meil on terve pere jälgimisäpis ja vahel unustan, et teised inimesed ei ole ja siis tabab mind väike kahjutunne.

Meie pere liikmed ei häbene ja jagavad meeleldi infot enda asukoha kohta.
Keegi meie peres ei ole joodik ega kao ootamatult pikkadeks perioodideks ära. Äpi kasuks otsustasime siis kui kolisime uude koju ja lapsed kippusid kodu/kooliteel ära eksima. Seda juhtus kolimise järel esimese kuu jooksul tihti ja siis tundus kõigile pereliikmetele turvalisem enda asukohti jälgimisäpis näidata. Hiljem olime sellega juba nii harjunud, et ei kustutanudki äppi ära.
Meie grupis on ka pere täiskasvanud lapsed, kes elavad nüüd teises linnas. On kuidagi armas, et nemadki tunnevad end selle abil päritoluperele lähemal. Ja meie teame kodus, et nendega on kõik hästi.

Sellise korralduse mõte oli vähendada hirmu, muretsemist ja südamevalu. Hilja on ahastada kui keegi juba (teadmata) kadunud on. Mulle meenub vahel Markkus, kes kuskil Lõuna-Eestis ühel õhtul kadus ja keda vanemad ikka veel otsivad...

Kuidas sa seda täppi vaadates tead, et kõik on hästi?

[Külaline]

Lol, keegi oli nii tundlik, et lasi mu postituse ära kustutada? Tase.

[Külaline]

Ma ei saa aru, kuidas liiga paljut helistamist saab äppi asukoht asendada?
Läbi äpi sa ju ei saa paöuda näiteks midagi poest tuua või üleüldse tähtsat infot edasi anda.
Või kaaslane hakkas telefoni teel muudkui teise asukoha täpseid andmeid nõudma?

Mul on ainult lapsel jälgimine peal. Aga ka vaid sellepärast, et ta tihtipeale unustab peale kooli telefoni hääletule ja siis ei vasta. Ja kui ta ei vasta tekib väike ärevus, et midagi on juhtunud(tervise pärast. Lapsel on diabeet).

[Kix]

Kuidas sa seda täppi vaadates tead, et kõik on hästi?

Kui inimene tuleb ja läheb, liigub teatud trajektoori mööda aegadel, mil sa tead, et see peaks nii olema, siis see annabki teadmise, et kõik on korras.
Kui mu laps nt peaks praegusel hetkel olema koolis ja äpp ütleb, et on kodus, siis ma ikka helistan ja uurin, et kas on äkki haigeks jäänud või on midagi muud juhtunud. Või näiteks tahaks helistada, aga ei tea kas tal on hea moment vastu võtta (on koolis nt). Kui on kodus, siis helistan.

Olen väga muretseja-inimene ja pean end vahel jõuga tagasi hoidma, et mitte teha kõnesid "kuidas sul läheb?" või "on sinuga kõik korras?" ainult selleks, et kuulda, et teine on elus. No olen selline ja ei muutu. Äpp on minu ja ilmselt ka mu lähedaste elukvaliteeti selles osas parandanud.

Arvan, et inimesed on erinevad ja näevadki jälgimisäppe erinevalt - kelle jaoks nuhkimine, kelle jaoks hoolimine. Meie pere geneetiline kood lubab seda näha positiivse abivahendina, aga mõistan ka seda inimest, kelle arvates on see kõhedusttekitav ja isiklikku ruumi tungimine.

[Külaline]

Arvan, et inimesed on erinevad ja näevadki jälgimisäppe erinevalt - kelle jaoks nuhkimine, kelle jaoks hoolimine. Meie pere geneetiline kood lubab seda näha positiivse abivahendina, aga mõistan ka seda inimest, kelle arvates on see kõhedusttekitav ja isiklikku ruumi tungimine.

Kindlasti on selline äpp hea inimesele, kes on ülemuretseja, siis ei pea ta oma kõnede ja sõnumitega teisi pidevalt pommitama. Saab rahu nii tema kui ka pereliikmed.

[Külaline]

Kuidas sa seda täppi vaadates tead, et kõik on hästi?

Kui inimene tuleb ja läheb, liigub teatud trajektoori mööda aegadel, mil sa tead, et see peaks nii olema, siis see annabki teadmise, et kõik on korras.
Kui mu laps nt peaks praegusel hetkel olema koolis ja äpp ütleb, et on kodus, siis ma ikka helistan ja uurin, et kas on äkki haigeks jäänud või on midagi muud juhtunud. Või näiteks tahaks helistada, aga ei tea kas tal on hea moment vastu võtta (on koolis nt). Kui on kodus, siis helistan.

Olen väga muretseja-inimene ja pean end vahel jõuga tagasi hoidma, et mitte teha kõnesid "kuidas sul läheb?" või "on sinuga kõik korras?" ainult selleks, et kuulda, et teine on elus. No olen selline ja ei muutu. Äpp on minu ja ilmselt ka mu lähedaste elukvaliteeti selles osas parandanud.

Arvan, et inimesed on erinevad ja näevadki jälgimisäppe erinevalt - kelle jaoks nuhkimine, kelle jaoks hoolimine. Meie pere geneetiline kood lubab seda näha positiivse abivahendina, aga mõistan ka seda inimest, kelle arvates on see kõhedusttekitav ja isiklikku ruumi tungimine.

Ja laps ei suuda ise sõnumit saata-jäin haigeks, lähen koju? Vot see on hoolimatus. Ise õpetad ta selliseks, inimene ei pea ise midagi tegema, suur vend jälgib ja jookseb ning kamandab.
See ei ole geneetiline kood, see on õpitud käitumine.