Kuhu kadus Heinmetsa teema?

[Külaline]

Ametnikud nii toredasti nüüd vingerdavad
Mis iganes moosi ja kooki nad praegu ei paku - vanemad poleks tohtinud üleandmisel kokku saada, toatäis ametnikke poleks pidanud seda kismat käed puusas pealt vaatama.
Võis olla tõeliselt šokeeriv teada, et keegi on seda salvestanud ja avalikult jaganud.
Ausalt, poleks ma seda oma silmaga näinud, ei usuks. Sama ka selle kirja kohta, mida ema kirjutatu pähe serveeriti.
Minu arvates peaks kogu see käpardlik punt vabandama nii ema kui isa ees. Ühtlasi vastutavad inimesed töölt vabastama ja kinnitama rahvale, et tunnistavad oma viga ja teevad kõik, et seda rohkem ei juhtuks. Mitte filmimist, vaid arulagedat käitumist. (Kui nii võtta, peaks edaspidi kogu nende tegevuse salvestama).

[Külaline]

4. emal lapsega siseneda Tallinna laste turvakeskusesse ning seejärel kohe lahkuda.

Ma nagu sain aru, et ta ei saanud lahkuda, kuna laps rippus ta küljes.

Ta lahkus, kutsuti tagasi, sest laps ei saanud isaga kontakti.

[Külaline]

Vaatasin seda Täistunni saadet ja lisaks kl 21.30 olnud Õhtut ka. Selles viimases küsis saatejuht lastekaitsetöötajate käest, et mis puhul peab laps minema turvakodusse. Ja nood ütlesid selgelt, et laps viiakse turvakodusse ainult siis, kui on olemas ikka väga konkreetne oht lapse elule ja tervisele.

Aga antud juhtumis ei olnud ju midagi niisugust? Laps viidi turvakodusse, kuna laps keeldus täitmast kohtumäärust, millega ta oli mõistetud isa juurde.

Ja miks see kohtumäärus tekitati? Selle põhjused olid pigem sedalaadi, et miks ema läks koos lapsega vahepeal mitmeks kuuks Portugali, poleks tohtinud ilma eksi loata minna. Ehk siis - ema polnud oma lapsele mitte kunagi kuidagi vägivaldne, ei jätnud teda unarusse vms. See, et koos oma emaga Portugalis reisimine ohustab lapse elu, oleks ikka väga meelevaldne tõlgendus.

Seega mõjub lapse turvakodusse saatmine ilmselge võimuliialdusena. Kui emale heidetakse ette seda, et miks ta lapsega ilma isa loata Portugalis käis ja sel põhjusel ka hooldusõigus peatati, siis siin peavadki lastekaitseametnikud näitama eeskuju ja küpselt ning täiskasvanulikult vanemaid juhendama. Eriti see konkreetne lastekaitseametnik, kes muuseas on täiendkutselt lisaks veel ka perelepitaja. Ise nad targutavad vanematele lakkamatult suure kannatlikkuse ja püsivuse olulisusest, kuid endal jääb nendest omadustest vajaka, kui "lahendavad" oma töös olukordi rabedalt ja läbi mõtlematult.

[Külaline]

Laps käis teatriringis ja kohus leidis, et laps kasutas oma teatriringis omandatud oskusi ka päriselus, kui oli vaja näidelda. Ei tahaaaa isa juurde.

Vot see oli see osa, mida mul on väga raske uskuda. Sellist asja on ikka väga raske tõestada, et 8-aastane laps näitleb, et oma vanema tahtmist läbi suruda. Kelleks seda pisikest tüdrukut peetakse?

Noo jaa, tegelikult on see laps ikkagi tippnäitleja, sest asja usutavamaks muutmiseks suutis ta püksi pissida ja vajas pärast näitemängu kiirabi poolt üle vaatamist. Masendav, mismoodi ikka asja annab väänata, laps käib näiteringis, järelikult näitleb, järelikult ema manipuleerib.

[Külaline]

Laps käis teatriringis ja kohus leidis, et laps kasutas oma teatriringis omandatud oskusi ka päriselus, kui oli vaja näidelda. Ei tahaaaa isa juurde.

Vot see oli see osa, mida mul on väga raske uskuda. Sellist asja on ikka väga raske tõestada, et 8-aastane laps näitleb, et oma vanema tahtmist läbi suruda. Kelleks seda pisikest tüdrukut peetakse?

Noo jaa, tegelikult on see laps ikkagi tippnäitleja, sest asja usutavamaks muutmiseks suutis ta püksi pissida ja vajas pärast näitemängu kiirabi poolt üle vaatamist. Masendav, mismoodi ikka asja annab väänata, laps käib näiteringis, järelikult näitleb, järelikult ema manipuleerib.

No videolõiku kirjeldati "isa andis lapse ema sülle tagasi, kuna laps oli paanikas"
Krt, nagu kadunud Nõmmik oleks üles tõusnud ja uuesti kino tegema hakanud.
Võnnu lahingut saaks samasuguse malekohtumisena kirjeldada.

[Külaline]

Ja miks see kohtumäärus tekitati? Selle põhjused olid pigem sedalaadi, et miks ema läks koos lapsega vahepeal mitmeks kuuks Portugali, poleks tohtinud ilma eksi loata minna. Ehk siis - ema polnud oma lapsele mitte kunagi kuidagi vägivaldne, ei jätnud teda unarusse vms. See, et koos oma emaga Portugalis reisimine ohustab lapse elu, oleks ikka väga meelevaldne tõlgendus.

Kahjuks on see lapserööv, kas isa võiks siis ka sama lapsega teha, aga minna hoopis 5 aastaks kuhugi austraaliasse elama? Sinu tõlgendus kokkulepetest on meelevaldne. Maailmapraktika ongi selline kus lahutatud inimesed peavad saama teise lapsevanema nõusoleku kui nad soovivad riigist lahkuda, olgu selleks reisimine vms.

[Külaline]

Ekspressi artikkel on vastuoluline ja kallutatud.

Portugali kohtus oli lapse esindaja. Mis keelne see lapse esindaja oli? Eestist keegi? Kohalik? Samal ajal seesama Portugali kohus ütleb; "Seda asjaolu ei saa pidada tõendatuks, kuna tegemist on riigiga, kus räägitakse keelt, mida alaealine ei valda". Mis keeles see esindaja siis lapsega rääkis? Või ei rääkinudki lapsega, tegid otsuse ainult paberite põhjal?

"Esindaja nägi last isaga suhtlemas ja järeldab, et laps kindlasti ei karda oma isa." - oot-oot, isa ju võitis, et pole 1.5 aastat last näinud ja suhelnud. Kuidas nüüd see Portugali kohtu esindaja isa lapsega suhtlemas nägi?

Pikk analüüs ema majanduslikust olukorrast sealjuures ema halvustavalt prouatades. Aga mitte ühtegi viidet nt IS postitusele, et Kristiina tema juurde mehe eest pakku jooksis. Ei tea küll miks? Et tuuakse välja kõik, mis võib halba valgsut emale heita, aga jäetakse kõrvale see osa, mis isale võib halba valgust heita?

Ja see üleandmine. Ka selles artiklis on selgelt kirjas, et esimesel katsel püüdisd ametnikud last veenda ja see ei õnnestunud. Laps nuttis ja kartis isa. Teist katset miskipärast ei täpsusta ei see artikkel ega ka see Õhtulehe oma. Kolmandal katsel pandi äkki emale kohustus eelnevalt laps ümber veenda. Kuidas see peaks välja nägema? Kui on reaalselt olukord, kus sa tead, et vanemad on nii tugevas konfliktis, et nad ei tohi üleandmisel isegi kokku puutuda, siis jääda lootma sellele, et ema lapse ümber veenab.. see ei ole ju reaalne, eks? Ega seda kokkupuutumise keeldu ometi ilmaasjata ei pandud? Seal on konflikt ikka liiga tugev nende vahel, et ses osas vasutust lapse emale panna oleks mõtet. Muus osas oli muidugi see lapse üleandmise kirjeldus ääretult nõme käitumine ema poolt. Mis ikkagi ei õigusta seda, et isal lasti sekkuda ja last vägisi rebima hakata.

Ja muidugi kõige alatum selles artikis on selle näiteringi sisse toomine. Esiteks, kus see laps, kes kohalikku keelt ei osanud näiteringis ka käis? Viimased paar kuud Eestis elades? Enne ära kolimist lasteialapsena? Või ehk siiski Portugalis, oskas ta siis tegelikult kohalikku keelt või näitles ta tummfilmides? Ja kui ka käis näiterinigis, mis tähtust sel on? Et lapsel on hobid, on ju positiivne? Või paneme nüüd vastutuse lapsele, et kindlasti näitles? Et arvamust kallutada ses suunas, et laps valetas, on lubatud selline alatu lüke? Paneme vastutuse lapsele? Aga see, et leidub tunnistaja, kes väidab, et naine oma purjus mehe eest põgenes, ei ole üldse oluline info?

[Külaline]

Ekspressi artikkel on vastuoluline ja kallutatud.

Portugali kohtus oli lapse esindaja. Mis keelne see lapse esindaja oli? Eestist keegi? Kohalik? Samal ajal seesama Portugali kohus ütleb; "Seda asjaolu ei saa pidada tõendatuks, kuna tegemist on riigiga, kus räägitakse keelt, mida alaealine ei valda". Mis keeles see esindaja siis lapsega rääkis? Või ei rääkinudki lapsega, tegid otsuse ainult paberite põhjal?

"Esindaja nägi last isaga suhtlemas ja järeldab, et laps kindlasti ei karda oma isa." - oot-oot, isa ju võitis, et pole 1.5 aastat last näinud ja suhelnud. Kuidas nüüd see Portugali kohtu esindaja isa lapsega suhtlemas nägi?

Pikk analüüs ema majanduslikust olukorrast sealjuures ema halvustavalt prouatades. Aga mitte ühtegi viidet nt IS postitusele, et Kristiina tema juurde mehe eest pakku jooksis. Ei tea küll miks? Et tuuakse välja kõik, mis võib halba valgsut emale heita, aga jäetakse kõrvale see osa, mis isale võib halba valgust heita?

Ja see üleandmine. Ka selles artiklis on selgelt kirjas, et esimesel katsel püüdisd ametnikud last veenda ja see ei õnnestunud. Laps nuttis ja kartis isa. Teist katset miskipärast ei täpsusta ei see artikkel ega ka see Õhtulehe oma. Kolmandal katsel pandi äkki emale kohustus eelnevalt laps ümber veenda. Kuidas see peaks välja nägema? Kui on reaalselt olukord, kus sa tead, et vanemad on nii tugevas konfliktis, et nad ei tohi üleandmisel isegi kokku puutuda, siis jääda lootma sellele, et ema lapse ümber veenab.. see ei ole ju reaalne, eks? Ega seda kokkupuutumise keeldu ometi ilmaasjata ei pandud? Seal on konflikt ikka liiga tugev nende vahel, et ses osas vasutust lapse emale panna oleks mõtet. Muus osas oli muidugi see lapse üleandmise kirjeldus ääretult nõme käitumine ema poolt. Mis ikkagi ei õigusta seda, et isal lasti sekkuda ja last vägisi rebima hakata.

Ja muidugi kõige alatum selles artikis on selle näiteringi sisse toomine. Esiteks, kus see laps, kes kohalikku keelt ei osanud näiteringis ka käis? Viimased paar kuud Eestis elades? Enne ära kolimist lasteialapsena? Või ehk siiski Portugalis, oskas ta siis tegelikult kohalikku keelt või näitles ta tummfilmides? Ja kui ka käis näiterinigis, mis tähtust sel on? Et lapsel on hobid, on ju positiivne? Või paneme nüüd vastutuse lapsele, et kindlasti näitles? Et arvamust kallutada ses suunas, et laps valetas, on lubatud selline alatu lüke? Paneme vastutuse lapsele? Aga see, et leidub tunnistaja, kes väidab, et naine oma purjus mehe eest põgenes, ei ole üldse oluline info?

Miks nii palju tülitseda? Laps on 9 aastane, 7 aasta pärast juba 16 aastane. Kas lapse lapsepõlv peabki olema kahe lapsevanema tülitsemine ja hetkel ju tülitseb naine. Naise huvi oleks ju ka lapse suhtlus oma isaga kes on tema lapsevanem. Mis saab kui ema peaks surma saama ja laps on ema poolt suunatud isa vihkama? Lapsest saab kahe inimese omavahelise tüli tõttu orb. Miks naised üldse nii palju tülitsevad, veel teiste inimeste tülisid ka?

[Külaline]

Ekspressi artikkel on vastuoluline ja kallutatud.

Portugali kohtus oli lapse esindaja. Mis keelne see lapse esindaja oli? Eestist keegi? Kohalik? Samal ajal seesama Portugali kohus ütleb; "Seda asjaolu ei saa pidada tõendatuks, kuna tegemist on riigiga, kus räägitakse keelt, mida alaealine ei valda". Mis keeles see esindaja siis lapsega rääkis? Või ei rääkinudki lapsega, tegid otsuse ainult paberite põhjal?

"Esindaja nägi last isaga suhtlemas ja järeldab, et laps kindlasti ei karda oma isa." - oot-oot, isa ju võitis, et pole 1.5 aastat last näinud ja suhelnud. Kuidas nüüd see Portugali kohtu esindaja isa lapsega suhtlemas nägi?

Pikk analüüs ema majanduslikust olukorrast sealjuures ema halvustavalt prouatades. Aga mitte ühtegi viidet nt IS postitusele, et Kristiina tema juurde mehe eest pakku jooksis. Ei tea küll miks? Et tuuakse välja kõik, mis võib halba valgsut emale heita, aga jäetakse kõrvale see osa, mis isale võib halba valgust heita?

Ja see üleandmine. Ka selles artiklis on selgelt kirjas, et esimesel katsel püüdisd ametnikud last veenda ja see ei õnnestunud. Laps nuttis ja kartis isa. Teist katset miskipärast ei täpsusta ei see artikkel ega ka see Õhtulehe oma. Kolmandal katsel pandi äkki emale kohustus eelnevalt laps ümber veenda. Kuidas see peaks välja nägema? Kui on reaalselt olukord, kus sa tead, et vanemad on nii tugevas konfliktis, et nad ei tohi üleandmisel isegi kokku puutuda, siis jääda lootma sellele, et ema lapse ümber veenab.. see ei ole ju reaalne, eks? Ega seda kokkupuutumise keeldu ometi ilmaasjata ei pandud? Seal on konflikt ikka liiga tugev nende vahel, et ses osas vasutust lapse emale panna oleks mõtet. Muus osas oli muidugi see lapse üleandmise kirjeldus ääretult nõme käitumine ema poolt. Mis ikkagi ei õigusta seda, et isal lasti sekkuda ja last vägisi rebima hakata.

Ja muidugi kõige alatum selles artikis on selle näiteringi sisse toomine. Esiteks, kus see laps, kes kohalikku keelt ei osanud näiteringis ka käis? Viimased paar kuud Eestis elades? Enne ära kolimist lasteialapsena? Või ehk siiski Portugalis, oskas ta siis tegelikult kohalikku keelt või näitles ta tummfilmides? Ja kui ka käis näiterinigis, mis tähtust sel on? Et lapsel on hobid, on ju positiivne? Või paneme nüüd vastutuse lapsele, et kindlasti näitles? Et arvamust kallutada ses suunas, et laps valetas, on lubatud selline alatu lüke? Paneme vastutuse lapsele? Aga see, et leidub tunnistaja, kes väidab, et naine oma purjus mehe eest põgenes, ei ole üldse oluline info?

Eks muidugi Aigro poolt kinni makstud ekspress ja televisioon kah, mis seal imestada. Sellel mehel ju raha ikka julmalt. Zuckerbergi kah kinni maksnud, feisspukk võtab ka kh postitusi maha;))))

[Külaline]

Ekspressi artikkel on vastuoluline ja kallutatud.

Portugali kohtus oli lapse esindaja. Mis keelne see lapse esindaja oli? Eestist keegi? Kohalik? Samal ajal seesama Portugali kohus ütleb; "Seda asjaolu ei saa pidada tõendatuks, kuna tegemist on riigiga, kus räägitakse keelt, mida alaealine ei valda". Mis keeles see esindaja siis lapsega rääkis? Või ei rääkinudki lapsega, tegid otsuse ainult paberite põhjal?

"Esindaja nägi last isaga suhtlemas ja järeldab, et laps kindlasti ei karda oma isa." - oot-oot, isa ju võitis, et pole 1.5 aastat last näinud ja suhelnud. Kuidas nüüd see Portugali kohtu esindaja isa lapsega suhtlemas nägi?

Pikk analüüs ema majanduslikust olukorrast sealjuures ema halvustavalt prouatades. Aga mitte ühtegi viidet nt IS postitusele, et Kristiina tema juurde mehe eest pakku jooksis. Ei tea küll miks? Et tuuakse välja kõik, mis võib halba valgsut emale heita, aga jäetakse kõrvale see osa, mis isale võib halba valgust heita?

Ja see üleandmine. Ka selles artiklis on selgelt kirjas, et esimesel katsel püüdisd ametnikud last veenda ja see ei õnnestunud. Laps nuttis ja kartis isa. Teist katset miskipärast ei täpsusta ei see artikkel ega ka see Õhtulehe oma. Kolmandal katsel pandi äkki emale kohustus eelnevalt laps ümber veenda. Kuidas see peaks välja nägema? Kui on reaalselt olukord, kus sa tead, et vanemad on nii tugevas konfliktis, et nad ei tohi üleandmisel isegi kokku puutuda, siis jääda lootma sellele, et ema lapse ümber veenab.. see ei ole ju reaalne, eks? Ega seda kokkupuutumise keeldu ometi ilmaasjata ei pandud? Seal on konflikt ikka liiga tugev nende vahel, et ses osas vasutust lapse emale panna oleks mõtet. Muus osas oli muidugi see lapse üleandmise kirjeldus ääretult nõme käitumine ema poolt. Mis ikkagi ei õigusta seda, et isal lasti sekkuda ja last vägisi rebima hakata.

Ja muidugi kõige alatum selles artikis on selle näiteringi sisse toomine. Esiteks, kus see laps, kes kohalikku keelt ei osanud näiteringis ka käis? Viimased paar kuud Eestis elades? Enne ära kolimist lasteialapsena? Või ehk siiski Portugalis, oskas ta siis tegelikult kohalikku keelt või näitles ta tummfilmides? Ja kui ka käis näiterinigis, mis tähtust sel on? Et lapsel on hobid, on ju positiivne? Või paneme nüüd vastutuse lapsele, et kindlasti näitles? Et arvamust kallutada ses suunas, et laps valetas, on lubatud selline alatu lüke? Paneme vastutuse lapsele? Aga see, et leidub tunnistaja, kes väidab, et naine oma purjus mehe eest põgenes, ei ole üldse oluline info?

Eks muidugi Aigro poolt kinni makstud ekspress ja televisioon kah, mis seal imestada. Sellel mehel ju raha ikka julmalt. Zuckerbergi kah kinni maksnud, feisspukk võtab ka kh postitusi maha;))))

Ekspressi omanikul pidi vara 500 miljoni eest olema, ei usu et keegi Aigro teda kinni maksaks. Aigrol on varasid mingi 83 miljoni eest.

[Külaline]

Ekspressi artikkel on vastuoluline ja kallutatud.

Portugali kohtus oli lapse esindaja. Mis keelne see lapse esindaja oli? Eestist keegi? Kohalik? Samal ajal seesama Portugali kohus ütleb; "Seda asjaolu ei saa pidada tõendatuks, kuna tegemist on riigiga, kus räägitakse keelt, mida alaealine ei valda". Mis keeles see esindaja siis lapsega rääkis? Või ei rääkinudki lapsega, tegid otsuse ainult paberite põhjal?

"Esindaja nägi last isaga suhtlemas ja järeldab, et laps kindlasti ei karda oma isa." - oot-oot, isa ju võitis, et pole 1.5 aastat last näinud ja suhelnud. Kuidas nüüd see Portugali kohtu esindaja isa lapsega suhtlemas nägi?

Pikk analüüs ema majanduslikust olukorrast sealjuures ema halvustavalt prouatades. Aga mitte ühtegi viidet nt IS postitusele, et Kristiina tema juurde mehe eest pakku jooksis. Ei tea küll miks? Et tuuakse välja kõik, mis võib halba valgsut emale heita, aga jäetakse kõrvale see osa, mis isale võib halba valgust heita?

Ja see üleandmine. Ka selles artiklis on selgelt kirjas, et esimesel katsel püüdisd ametnikud last veenda ja see ei õnnestunud. Laps nuttis ja kartis isa. Teist katset miskipärast ei täpsusta ei see artikkel ega ka see Õhtulehe oma. Kolmandal katsel pandi äkki emale kohustus eelnevalt laps ümber veenda. Kuidas see peaks välja nägema? Kui on reaalselt olukord, kus sa tead, et vanemad on nii tugevas konfliktis, et nad ei tohi üleandmisel isegi kokku puutuda, siis jääda lootma sellele, et ema lapse ümber veenab.. see ei ole ju reaalne, eks? Ega seda kokkupuutumise keeldu ometi ilmaasjata ei pandud? Seal on konflikt ikka liiga tugev nende vahel, et ses osas vasutust lapse emale panna oleks mõtet. Muus osas oli muidugi see lapse üleandmise kirjeldus ääretult nõme käitumine ema poolt. Mis ikkagi ei õigusta seda, et isal lasti sekkuda ja last vägisi rebima hakata.

Ja muidugi kõige alatum selles artikis on selle näiteringi sisse toomine. Esiteks, kus see laps, kes kohalikku keelt ei osanud näiteringis ka käis? Viimased paar kuud Eestis elades? Enne ära kolimist lasteialapsena? Või ehk siiski Portugalis, oskas ta siis tegelikult kohalikku keelt või näitles ta tummfilmides? Ja kui ka käis näiterinigis, mis tähtust sel on? Et lapsel on hobid, on ju positiivne? Või paneme nüüd vastutuse lapsele, et kindlasti näitles? Et arvamust kallutada ses suunas, et laps valetas, on lubatud selline alatu lüke? Paneme vastutuse lapsele? Aga see, et leidub tunnistaja, kes väidab, et naine oma purjus mehe eest põgenes, ei ole üldse oluline info?

Eks muidugi Aigro poolt kinni makstud ekspress ja televisioon kah, mis seal imestada. Sellel mehel ju raha ikka julmalt. Zuckerbergi kah kinni maksnud, feisspukk võtab ka kh postitusi maha;))))

Ekspressi omanikul pidi vara 500 miljoni eest olema, ei usu et keegi Aigro teda kinni maksaks. Aigrol on varasid mingi 83 miljoni eest.

Aga kuidas tegelikult on? Kõik tantsivad tema pilli järgi.

[suvaline]

See artikkel on ise paras rahvateater. Aga võibolla autor käis ka näiteringis muidugi.

1. "2 minuti 55 sekundi pikkuse lõigu pritsis ema ühismeediasse."-
Üldse ei kuma sellisest sõnastusest suhtumist emasse, mkm!

2. "Kohtutäituri ja lastekaitsjate ettepanekul saabus isa. Mees proovis last sülle võtta, mispeale ema haaras lapsest kinni, klammerdus tema külge ja nad kolmekesi kukkusid põrandale. Isa lasi tütrest lahti. Ema sidus lisaks kätele ka oma jalad lapse ümber."

Noooh.....miks kohtutäiur ja lastekaitsjkad rikkusid kohtumäärust? Ja kõik me oleme näinud seda videot. Vedleri sõnastus käiks tõesti mingi malematshi kohta pigem reaalsusega võrreldes.

3. "Tallinna linna õigusteenistuse juhataja kiri ütleb, et ema järgijad saatsid tolle postituse tulemusel lastekaitsjale tuhandeid kirju ähvarduste, roppuste ja laimuga. Kannatused laienesid ka tema mehele ja alaealistele lastele."
Ah et kohe tuhdandeid

Seesama juhataja väidab ka kaljukindlalt, et "Lastekaitsja ei ole mitte kunagi istunud isale kuuluvas autos ega teie tütrega samas autos. ".
Võimalik, et ei istunud. Aga ta ei saa seda siiski kaljukindlalt kinnitada.

4. "Ema paiskas seepeale veebi 25 sekundi pikkuse video,"
Seekord siis ei pritsinud, vaid hoopis paiskas

5. "Ja ema takistas isa ja tütre suhtlemist.".
Ajakirjanik esitleb seda nagu fakti. Mõlemad vanemad väidavad täiesti eri versiooni selle kohta.

6. "Tütrele määratud esindaja märkis, et „ema peidab end seitsmeaastase lapse taha, kui ta keeldub külastusgraafikut täitmast, viidates lapse soovile mitte naasta Eestisse. Ema ei lähtu lapse huvidest ega taga tema põhiõigust elada koos isaga. Ema kohus on selgitada lapsele olukorda, samuti julgustada teda isa juures elama. "

Ema kohus on julgustada last isa juures elama???? Põhiõigus elada koos isaga???
Jah, ma mõistan, et ema ei korraldanud graafikujärgseid kohtumisi Eestis. Aga millest siin jutt on? Põhiõigus elada koos isaga? Mida see seal notari juures kokku lepitigi?

7. "Portugali kohtunik leidis, et lapse alaline elukoht on „igal juhul Eestis“ ja ta saadetakse tagasi kodumaale. Teine asi olnuks siis, kui tüdruk oleks uue kodumaaga lõimunud. Seda asjaolu ei saa pidada tõendatuks, kuna tegemist on riigiga, kus räägitakse keelt, mida alaealine ei valda, kus ta on koolis käinud alles alates 2023. aasta septembrist ja kelle ainsaks sidemeks on tema ema, miski muu ei seo teda siinsega, "

Laps oli juba aasta aega käinud kohalikus koolis ja huviringides, aga mingit lõimumist polnud üldse?

8. "Kohus sai teada, et tüdruk osaleb teatriringis ja kasutab seal õpitut. „See annab alust väiteks, et laps on võimeline teadlikult võtma rolli"

See on kahtlemata kirjatüki pärl Kui selline seisukoht päriselt kohtudokumentides kajastub, siis ma muidugi võtan selle emotikoni tagasi....

9. "Laps oli ema meelevallas ja selle muutmiseks otsustas kohus nad ajutiselt lahutada."

Ja isa meelevald on kuidagi teistmoodi? Vahetult enne kohtuistungeid? Tuleb välja, et olekski pidanud täieliku neutraalsuse saavutamiseks lapse hoopis isoleerima kõigist mõjutajatest....

10. " Ema peab lapse isale üle andma ja ta kaotab esimese kümne päeva jooksul õiguse lapsega kontakteeruda. Küll aga oli tütrel luba õhtul emale helistada. "

Reaalselt ju ei lubatud tütrel samuti helistada.

[suvaline]

Aga lubage natuke ette ennustada. Isa hakkab nõudma lapsega kohtumist täpselt nii tihedalt, et Portugalist seda kindlasti korraldada ei saa. Ja teab väga hästi, et see tähendab emale uuest elust loobumist. Ehk siis- kas uus era- ja tööelu või ka kolmas laps pole sinuga.

Miks ei või inimene lihtsalt normaalne olla???? Saaks ju kokku leppida näiteks, et üks pikk nädalavahetus kuus on laps Eestis, pluss Kõik vaheajad (suvi on sealjuures üüratult pikk). Ja isa võiks ka ise muudel aegadel külastada, palju soovib (koos vendadega).
Aga ei! Sest siis saab ju ema jätkata oma uut eraelu. Tehke mis tahate, mulle tundub see kiuslik.

[Külaline]

Minule jäi ka sellest EE artiklist mulje, et probleem algas alles siis, kui ema leidis endale uue elu.
Artikkel ise oli muidugi ülikallutatud, kuigi ma ei usu et seal mees midagi mõjutas — võibolla lihtsalt tavaline ühiskondlik misogüünia. Eriti räige oli lapse süüdistamine valetamises kuna ta käib näiteringis… ja see lõik kuidas “isa peab üksinda lapsi kasvatama” jne.

[Egalitaar]

Lugesin ka lugu. Kogu sellest kammajaast (võta üks ja viska teist) väärib rohkemat tähelepanu lõik: "Kohtutäituri ja lastekaitsjate ettepanekul saabus isa." Siin ongi kivi ametnike kapsaaeda. Sisuliselt tekitasid kokkupõrke.

[Külaline]

Mina vaatasin eile Kesktunni saadet ja vaatasin, et Heinmets ikka nats valetab ka. Ja mokad oleks võinud rahule jätta, oleks kenam. Ja tundus ka, et lapse isa on plastilist kirurgiat kasutanud, nägi kenam välja kui noorena.

[Külaline]

See EE artikkel kaitseb ametnikke, kes üksteise järel tegid valesid järeldusi ja otsuseid. Kuna nad töötasid isa kasuks ja ema vastu, siis on ka artikkel selline.
"Ametnikud ringkaitses" on selle artikli nimi. Aigro ei pidanud ise midagi tegema, sest ametnikel on vesi ahjus.
Juhtumi edasiseks käsitlemiseks tuleb leida neutraalsed ametnikud. Kas Eestist üldse leiab selliseid, kes oleks kambakast sõltumatu?

[suvaline]

Postitus on kustutatud

Mõnel inimesel on suurem huvi analüüsimise vastu, kas seetõttu võib teine inimene teda lolliks nimetada?

[Külaline]

Seda nõuet ta pole muutnud

Selles ongi asi, et ta pole nõus ühegi kompromissiga. Siililegi selge, et 10 päeva kuus ei võimalda teises riigis koolis käia. Ehk siis, ema plaanidele sirgelt kriips peale, ei mingeid muid variante lapsega aja veetmisele (näiteks teatud nädalalõpud, vaheajad jne). Iga normaalne inimene saaks aru, et mõlemad pooled peavad tegema järelandmisi, aga emalt tahetakse tema kogu uue elu hülgamist- või siis alternatiivina ka kolmandast lapsest peamise hooldajana loobumist. Ei näi väga sedamoodi, et "lapse isa tahab emale head".

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Mõnel inimesel on suurem huvi analüüsimise vastu, kas seetõttu võib teine inimene teda lolliks nimetada?

See ei ole analüüs, kullake. Huvi võib olla, oskust pole. Ergo, jah, võib lolliks nimetada.