Kohustuslik kirjandus

[Külaline]

70-ndate lugeja laps, kohustuslikku kirjandust ikka ka enamasti lugesin. Pooleli jäi Dostojevski, osad lugesin nö üle-lehe (Sõda ja Rahu nt). Tõest ja õigusest meeldisid 3 osa, teised sai kuidagiviisi läbi sirvitud. Eesti kirjandus üldse eriti ei köitnud, vene ja prantsuse tundusid palju köitvamad.

Lugesin palju sellepärast et meeldis, mitte kuna muud polnud teha. Ega see, et me telefonis ei istunud päevad otsa, ei tähenda et meil oleks igav olnud - suur osa vabast ajast möödus õues sõbrannadega mängides või hiljem niisama koos hängides.

Kadri/Kasuema meeldis siis ja oli täitsa huvitav ka sel suvel üle lugedes.

[Külaline]

Seega on rakse last veenda, et ei ole depresiivse lapse lugulaul.

See, et ta elu oli halb, ei võrdu sellega, et ta oli depressiivne. Need on kaks erinevat asja. Ka praegu on paljude laste elu täpselt samasugune: sugulased kasvatavad, oma vanemad ei hooli või on surnud, vaesus ja kiusamine koolis, terviseprobleemid. Äkki oleks sinul ja su pojal just paslik veidi oma empaatiat arendada, et teie kõrval on ka tänapäeva koolis väga palju selliseid või veel hullemas seisus lapsi.

[Külaline]

Mulle ka Kadri, eriti aga Kasuema ei meeldinud, kuigi mõlemad on huvitavad oma nõukaaegse olustikukirjelduse tõttu - keldrikorter, internaatkool, jne. Pluss propaganda aspektid, nagu Rootsist tagasi tulnud isa ja beibest kasuema, keda igati hukka mõisteti.

Seevastu peategelane ja tema saatus ei ole kuigi usutav - hall ja kohati ennast imetlev hiireke, kelle ümber kogu maailm tiirleb, kelle pärast mehed on valmis oma elu kaalule panema. Yeah, right. Natuke meenutab Bridget Jonesi oma mitteusutavuselt, aga seal sai vähemalt naerda. Kui autor oleks soovinud usutavat tuhkatriinulugu kirjutada, oleks võinud lugeda inglise kirjandust, Jane Austen, Charlotte Bronte, jne. Need naised seal ei ole ideaalsed hallid hiired, vaid isiksused, mis muudab õnneliku lõpu nende puhul natuke usutavamaks.

[Külaline]

Mulle ka Kadri, eriti aga Kasuema ei meeldinud, kuigi mõlemad on huvitavad oma nõukaaegse olustikukirjelduse tõttu - keldrikorter, internaatkool, jne. Pluss propaganda aspektid, nagu Rootsist tagasi tulnud isa ja beibest kasuema, keda igati hukka mõisteti.

Seevastu peategelane ja tema saatus ei ole kuigi usutav - hall ja kohati ennast imetlev hiireke, kelle ümber kogu maailm tiirleb, kelle pärast mehed on valmis oma elu kaalule panema. Yeah, right. Natuke meenutab Bridget Jonesi oma mitteusutavuselt, aga seal sai vähemalt naerda. Kui autor oleks soovinud usutavat tuhkatriinulugu kirjutada, oleks võinud lugeda inglise kirjandust, Jane Austen, Charlotte Bronte, jne. Need naised seal ei ole ideaalsed hallid hiired, vaid isiksused, mis muudab õnneliku lõpu nende puhul natuke usutavamaks.

See mulle ka ei meeldinud, et Kadri ei rabelenud halbadest oludest välja mitte tänu oma tugevale iseloomule ja saavutustele, vaid kuidagi imelik oli kogu see värk. Õnnelik lõpp oli see, et populaarne poiss tahtis teda. Või ma ei mäleta täpselt ka seda asja.

[Külaline]

[/quote]
See mulle ka ei meeldinud, et Kadri ei rabelenud halbadest oludest välja mitte tänu oma tugevale iseloomule ja saavutustele, vaid kuidagi imelik oli kogu see värk. Õnnelik lõpp oli see, et populaarne poiss tahtis teda. Või ma ei mäleta täpselt ka seda asja.
[/quote]

Õnnelik lõpp oli see, et ta leidis oma koha (internaatkool ) ja sõbrad ja teda ei kiusatud. Boonuseks oli see, et kooli kõige ihaldatuim poiss tahtis teda, aga tema ainukesena nägi läbi, et poiss on niisama eputrilla ja valetaja.

[Külaline]

See mulle ka ei meeldinud, et Kadri ei rabelenud halbadest oludest välja mitte tänu oma tugevale iseloomule ja saavutustele, vaid kuidagi imelik oli kogu see värk. Õnnelik lõpp oli see, et populaarne poiss tahtis teda. Või ma ei mäleta täpselt ka seda asja.
[/quote]

Õnnelik lõpp oli see, et ta leidis oma koha (internaatkool ) ja sõbrad ja teda ei kiusatud. Boonuseks oli see, et kooli kõige ihaldatuim poiss tahtis teda, aga tema ainukesena nägi läbi, et poiss on niisama eputrilla ja valetaja.
[/quote]

Aa, okei. Ma hästi tõesti ei mäleta seda lõppu. No hea seegi siis.

[Külaline]

See mulle ka ei meeldinud, et Kadri ei rabelenud halbadest oludest välja mitte tänu oma tugevale iseloomule ja saavutustele, vaid kuidagi imelik oli kogu see värk. Õnnelik lõpp oli see, et populaarne poiss tahtis teda. Või ma ei mäleta täpselt ka seda asja.

Õnnelik lõpp oli see, et ta leidis oma koha (internaatkool ) ja sõbrad ja teda ei kiusatud. Boonuseks oli see, et kooli kõige ihaldatuim poiss tahtis teda, aga tema ainukesena nägi läbi, et poiss on niisama eputrilla ja valetaja.
[/quote]

Aa, okei. Ma hästi tõesti ei mäleta seda lõppu. No hea seegi siis.
[/quote]

Lõpp ei olnud selline. Lõpp oli selline, et ideaalmees, mehelik, vaoshoitud, tundlik mees, sai Kadri pärast surma.

[Külaline]

50+, mulle oli Kadri küll mõlemas osas väga usutav ja eelkõige keegi, kellega võis samastuda (kuigi olen teistsugustest oludest, aga 70-ndatel elas nii mõnigi sugulane ja peretuttav agulis, Mustamäega võrreldes algelistes oludes. Briketiga kütmine, sooja vett polnud, tualett koridoris jms. Imelik lõhn.)
Raamatusõbrana meeldis mulle üliväga see isetehtud riiul, isetehtud raamatud seal ja see kui suur väärtus oli vähestel päris raamatutel talle.
Vanaema oli küll elus karmistunud, aga ilusaid hetki oli neil ka. Ning soolaleivapidu!

Kasuemas pisardasin, kui Enrico suri - oli küll nö paha poiss kunagi, aga inimesed muutuvad ja Kadri kaitsmine oli ju õilis.

[Külaline]

Mis seal nii naljakat oli siis?

Naljakas oli see, kui keegi ütles, et meil viisid rotid kodust kapsaraua ära. Selle peale ma naersin laginal.

See ei olnud "Kadris".

See on ju kohalik troll, kes oma suvalisi vastuseid kuskile vahele surab ja n-ö teiste eest vastab, ise peab end jube vaimukaks. Minu suuvooder on ta ka korduvalt olnud.

[Külaline]

See ei olnud "Kadris".

See oli vist "kevade" filmis, aga ajas ikka naerma.

[Külaline]

Naljakas oli see, kui keegi ütles, et meil viisid rotid kodust kapsaraua ära. Selle peale ma naersin laginal.

See ei olnud "Kadris".

See on ju kohalik troll, kes oma suvalisi vastuseid kuskile vahele surab ja n-ö teiste eest vastab, ise peab end jube vaimukaks. Minu suuvooder on ta ka korduvalt olnud.

Just. Antud juhul vastas minu eest. Ei tasu üldse reageerida ega talle tähelepanu pöörata.

[Külaline]

Boonuseks oli see, et kooli kõige ihaldatuim poiss tahtis teda, aga tema ainukesena nägi läbi, et poiss on niisama eputrilla ja valetaja.

Ei olnud ta ainuke, kes teadis, et poiss oli eputrilla ja valetaja. Teadsid klassivennad ka. Kadri sai ikka hiljem teada.

[Külaline]

Lõpp ei olnud selline. Lõpp oli selline, et ideaalmees, mehelik, vaoshoitud, tundlik mees, sai Kadri pärast surma.

Polnud ta midagi nii ideaalne mees. Paras tegelane ikka oli. Aga Kadri pärast ta jah läks pättidega kaklusse. See oli ta ainuke heategu tegelt ju. Kahju oli muidugi.

[iiR]

Mulle ka Kadri, eriti aga Kasuema ei meeldinud, kuigi mõlemad on huvitavad oma nõukaaegse olustikukirjelduse tõttu - keldrikorter, internaatkool, jne. Pluss propaganda aspektid, nagu Rootsist tagasi tulnud isa ja beibest kasuema, keda igati hukka mõisteti.

Seevastu peategelane ja tema saatus ei ole kuigi usutav - hall ja kohati ennast imetlev hiireke, kelle ümber kogu maailm tiirleb, kelle pärast mehed on valmis oma elu kaalule panema. Yeah, right. Natuke meenutab Bridget Jonesi oma mitteusutavuselt, aga seal sai vähemalt naerda. Kui autor oleks soovinud usutavat tuhkatriinulugu kirjutada, oleks võinud lugeda inglise kirjandust, Jane Austen, Charlotte Bronte, jne. Need naised seal ei ole ideaalsed hallid hiired, vaid isiksused, mis muudab õnneliku lõpu nende puhul natuke usutavamaks.

Aga see ju polnud nii!
Esiteks Kadri siiski oli eriline, ta oli hästi tundlik, ilule ja valule avatud, ja ilmselgelt ka kirjanduslikult andekas tüdruk. Ja mitte "mehed" ei olnud tema pärast valmis elu kaalule panema, vaid üks väga katine poiss, kes temasse juhtumisi armunud oli.

Ja õnnelikku lõppu sel lool ju polnud. Kadri arenes isiksuseks ja leidis oma koha, ta leidis jõudu eluga edasi minna, mitte jääda nutma inimeste pärast, kes talle tegelikult liiga olid teinud (nt kasuema, isa), aga samas suri poiss, kes temasse armunud oli ja kellesse ta just oli ka ise hakanud armuma.

Muidugi oli "Kadris" ka ideoloogiat ja moraliseerimist jne, aga üldjoontes siiski väga tugev lugu, mitmeplaanilised tegelased ja originaalne süžee.

[Külaline]

Väga tahaks lugeda, aga ei saa. Jään magama raamatut lugedes.

[Külaline]

Väga tahaks lugeda, aga ei saa. Jään magama raamatut lugedes.

Vaatame asja positiivset külge. Unerohu tablettide raha jääb sulle alles, saad endale midagi ilusat vanas eas lubada

[Külaline]

Klassika on klassika seetõttu, et ta käsitleb universaalseid filosoofilisi probleeme, mis kehtivad igas ajastus. Et kuna nutitelefone pole raamatus, ei tee raamatu teemat aegunuks.

Kõik teemad pole kaugeltki universaalsed. Keegi on otsustanud lihtsalt nii. Täpselt samuti on meil praegu probleeme, mis inimesel, kes teeks eelmisest sajandist ajarände, leiaks, et maailm on hulluks läinud. Ma ei arva, et kõik klassika oleks mõttetu, lugesin ise näiteks kunagi kõik Balzaci teosed läbi, aga tänapäevane laps ei loeks esimest sadat lehtegi. Raamat peaks olema põnev ja õpetlik, siis nad loevad. Juba pikemat aega ju kurdetakse, et üha vähem loetakse. Tuleb leida lahendus, mis sobib enamusele, mitte ainult kirjandusteadlastele.