Mitte et ma sinu tsiteerituga nõus oleks, aga ma arvan, et mingil määral on viga siiski ka andjas. 50-aastane ja järjel olev naine ei saa ju olla ometi nii eluvõõras, et ei tunne kelmust ära. Olgu, kohe võib-olla tõesti ei saa aru, aga nii, kui jutt läheb rahale, on ju hoobilt asi selge. Kuidas sealt edasi saab üldse mõelda, et asi on õige. Ja noh, millises toonis need rahaküsimise sõnumid olid. Ja see jutt, et mul on suur raha kuskil kinni ja kohe, kohe tuleb, aga enne on mul sinu raha vaja... See on ju petturite kõige pesuehtsam klassika. Kuidas saab seda mitte ära tunda?Külaline kirjutas: ↑07 Nov 2024 21:21Postitus on kustutatudKülaline kirjutas: ↑07 Nov 2024 21:01Postitus on kustutatudEgalitaar kirjutas: ↑07 Nov 2024 20:59 Lugesin just, et ka mehi tõmbavad armukelmid alt. Reeglina küll nooremad naised. Tervelt kuu aega räägitakse telefonitsi magusat juttu, ja siis äkki tekivad hädad mille lahendamiseks on kiiresti raha vaja. Kokku ei taheta saada. Muidu oskavad hästi üksiku inimese südame haardesse võtta.
Samuti, kui oled inimesega füüsiliselt koos, siis elukogenud naine ju tunnetab ära, kas mees päriselt ka armastab või ainult teeskleb. Selleks ei peagi ju mingi eriline inimese tundjagi olema.
Ma olen oma ühe oma naissugulase pealt näinud, kuidas ta armukelmiga "suhtes" oli. Temal oli välismaa armastatu. Ma tagusin talle selle suhtlemise esimesest sekundist peale, et teda petetakse. Aga ei! Inimene ei usu - teda armastatakse ja tema armastab! Kahe kõrgharidusega inimene. Normaalse ameti ja elujärjega. Aga nii pururumal, et lihtsalt valus.
Nii et mina arvan küll, et "viga" on paljuski ikka ka selles, keda petetakse. Kaasa tunnen vaid sellistele petetutele, kes tulenevalt mõnest vaimsest haigusest või häirest ei ole võimelised selliseid olukordi analüüsima. Ehk siis nendele, kes on diagnoosiga lihtsameelsed. Normaalsetele, edukatele ja tarkadele naistele ei kipu eriti kaasa tundma, kui nad selliseid otsuseid teevad. Mitte ükski armastus ei saa nii pime olla, et endaga nii lased teha.