Abielu registreerimine kahekesi

seks, suhted ja pereteemad
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 14:54 Mul saab järgmine aasta 10a abielust.
Me ise oleme Tallinna lähedalt aga kaheksi käisime hoopis registreerimas Raplas. Oli ikka selline tuba kuhu oleks ka mõned külalised mahtunud aga meil oli soov ikka kahekesi asi ära teha. Sealt pakuti meile ka väikse tasu eest kohalikku fotograafi. Ütlen kohe, et pildi kvaliteet pole just kõige parem ning valgustus on väga mööda aga vähemalt mingi mälestus asjast on.

Kuna oli talv siis poest kleidi otsimine võttis ikka aega. Ma pulmakleiti ei tahtnud aga valge pitsiline kleit mul oli mis ulatus põlvini. Ning kingad millega ka hiljem käisin. Kleiti aga uuesti kandnud ma pole.
Soengu ja meili tegin ise. Lillekimbule me isegi ei mõelnud.

Mehel olid jalas teksad, triiksärk, lips ja veidi pidulikumad jalanõud.

See kes paari pani pidas ka väikse ilusa kõne armastuses, abielust ja koos kasvamisest. Peale seda küsisi kas tahame ikka ja andsime allkirjad.
Tüüpiline. Naise jaoks on see abiellumine elu tippsündmus, isegi kui mees ütleb, et pole siin vaja mingit pidu, ikka minnakse kleiti otsima ja sätitakse elu eest. Mees tuleb kohale teksadega, tal savi, veab ennast kohale, et naine vait oleks.
Nätakas
Teerajaja
Postitusi: 203
Liitunud: 03 Juun 2024 21:21
Kontakt:

Postitus Postitas Nätakas »

Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 18:16 Miks lahutuse paberite kõrvale tseremooniat ei saa tellida? Abielupaar siseneb pidulikult, kõnes tuuakse välja nende abielu parimad hetked, siis võetakse teineteisel sõrmused sõrmest, allkirjastatakse lahutuspaberid. Loetakse lõppsõna - nüüdsest olete vabad ja vallalised ja ootame teid varsti jälle abielluma. Lahkutakse saalist, mees kõndides naise taga.
Sest pole eriti palju paare, kes oleks valmis sel hetkel kasvõi kõrvuti seismagi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 20:45
Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 14:54 Mul saab järgmine aasta 10a abielust.
Me ise oleme Tallinna lähedalt aga kaheksi käisime hoopis registreerimas Raplas. Oli ikka selline tuba kuhu oleks ka mõned külalised mahtunud aga meil oli soov ikka kahekesi asi ära teha. Sealt pakuti meile ka väikse tasu eest kohalikku fotograafi. Ütlen kohe, et pildi kvaliteet pole just kõige parem ning valgustus on väga mööda aga vähemalt mingi mälestus asjast on.

Kuna oli talv siis poest kleidi otsimine võttis ikka aega. Ma pulmakleiti ei tahtnud aga valge pitsiline kleit mul oli mis ulatus põlvini. Ning kingad millega ka hiljem käisin. Kleiti aga uuesti kandnud ma pole.
Soengu ja meili tegin ise. Lillekimbule me isegi ei mõelnud.

Mehel olid jalas teksad, triiksärk, lips ja veidi pidulikumad jalanõud.

See kes paari pani pidas ka väikse ilusa kõne armastuses, abielust ja koos kasvamisest. Peale seda küsisi kas tahame ikka ja andsime allkirjad.
Tüüpiline. Naise jaoks on see abiellumine elu tippsündmus, isegi kui mees ütleb, et pole siin vaja mingit pidu, ikka minnakse kleiti otsima ja sätitakse elu eest. Mees tuleb kohale teksadega, tal savi, veab ennast kohale, et naine vait oleks.
See on ainult naise jutt kuidas nende abielu toimus, mehe arvamust pole kirjas. Naine peaks veel vait olema, massohist oled?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Anonymous kirjutas: 22 Nov 2024 20:45Mees tuleb kohale teksadega, tal savi, veab ennast kohale, et naine vait oleks.
Sul ikka loogikaviga siin vist. Miks peaks mees end üldse kohale vedama, kui ei tahaks ise selle naisega abielluda?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Vaatan, et siin on üks kägu, keda teiste inimeste abiellumine hirmsal kombel kettasse ajab. Muudkui lõugab oma teemasse mittepuutuvat seosetut juttu, sisuks umbes, et abiellumine võrdub kriminaalkuriteoga. Kuule, kui sul teemaalgataja küsimusele miskit vastata pole, ehk oleksid siis parem vait?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 23:53
Anonymous kirjutas: 22 Nov 2024 20:45Mees tuleb kohale teksadega, tal savi, veab ennast kohale, et naine vait oleks.
Sul ikka loogikaviga siin vist. Miks peaks mees end üldse kohale vedama, kui ei tahaks ise selle naisega abielluda?
Paljudel meestel savi, mõtlevad, et okei, kui nii peale käiakse, teeme siis ära, eks saab ka lahutada. Aga naise jaoks on elu tippsündmus, isegi kui mees ei viitsi pidugi ega mitte midagi muud teha, veab ennast kohale teksadega.
iiR
Teerajaja
Postitusi: 609
Liitunud: 02 Juun 2024 09:06
Kontakt:

Postitus Postitas iiR »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 09:14
Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 23:53
Anonymous kirjutas: 22 Nov 2024 20:45Mees tuleb kohale teksadega, tal savi, veab ennast kohale, et naine vait oleks.
Sul ikka loogikaviga siin vist. Miks peaks mees end üldse kohale vedama, kui ei tahaks ise selle naisega abielluda?
Paljudel meestel savi, mõtlevad, et okei, kui nii peale käiakse, teeme siis ära, eks saab ka lahutada. Aga naise jaoks on elu tippsündmus, isegi kui mees ei viitsi pidugi ega mitte midagi muud teha, veab ennast kohale teksadega.
Ja siis? Üritasid abiellunud inimestele kuidagi peenelt ära panna? Mu meelest kui mees on nõus naisele, keda ta armastab, tollele olulises küsimuses vastu tulema, siis näitabki see, et tegu on normaalse inimese ja tugeva suhtega. Eks ole ka mehele olulisi asju,milles naine (ise erilist vaimustust tundmata) vastu tuleb, nii võikski ju olla, et kui ühele on miski väga oluline ja teisele pole väga oluline, aga vastumeelne ka mitte, siis ta tuleb sellele, kellele ON oluline, vastu.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Aga miks see naise jaoks elu tippsündmus on? Tänapäeval ei alga kooselu abiellumise päevast. Vanasti oli tõesti suur elumuudatus naisele. Ta kolis uude kohta elama, õppis oma abikaasat tundma ja varsti jäi ta rasedaks. Elati kuniks surm lahutas. Nüüd on enne abielu pikalt koos oldud, sageli juba lapsedki olemas. Tõenäosus, et see abielu vanaduseni kestma jääb, on üpris nigel. Lõppeb sageli inetute tülide ja needmisega, milleks oli vaja abiellu astuda. Nüüd ei saa sellest nii lihtsalt lahti.
Naised pingutavad välimuse ja soengu osas tegelikult teiste pärast. Kogu pulm ongi naistele puhas välimuse ja üleslöömise teema. Muudeks mõteteks enne pulmi aega ei jää. Sündmus, kus peab hea välja nägema, sest teised vaatavad ja tehakse pilti.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 09:43 Aga miks see naise jaoks elu tippsündmus on? Tänapäeval ei alga kooselu abiellumise päevast. Vanasti oli tõesti suur elumuudatus naisele. Ta kolis uude kohta elama, õppis oma abikaasat tundma ja varsti jäi ta rasedaks. Elati kuniks surm lahutas. Nüüd on enne abielu pikalt koos oldud, sageli juba lapsedki olemas. Tõenäosus, et see abielu vanaduseni kestma jääb, on üpris nigel. Lõppeb sageli inetute tülide ja needmisega, milleks oli vaja abiellu astuda. Nüüd ei saa sellest nii lihtsalt lahti.
Naised pingutavad välimuse ja soengu osas tegelikult teiste pärast. Kogu pulm ongi naistele puhas välimuse ja üleslöömise teema. Muudeks mõteteks enne pulmi aega ei jää. Sündmus, kus peab hea välja nägema, sest teised vaatavad ja tehakse pilti.
No nendel puhkudel ju keegi ei vaata, aga kuna osad naised võtavad ikka abiellumist kui elu tippsündmust, isegi kui mingit pulma ega midagi pole, siis pingutavad ikka. Minu arust see ongi kurb, et mehel täiesti savi, tema jaoks tavaline argine päev, kuhu teksadega kohale ennast vedada. Mina oleks olnud solvunud, kui minu mees nii teeks, aga siinsetel naistel on nii tähtis, et ikka tanu alla saaks, siis ükskõik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

iiR kirjutas: 23 Nov 2024 09:24
Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 09:14
Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 23:53

Sul ikka loogikaviga siin vist. Miks peaks mees end üldse kohale vedama, kui ei tahaks ise selle naisega abielluda?
Paljudel meestel savi, mõtlevad, et okei, kui nii peale käiakse, teeme siis ära, eks saab ka lahutada. Aga naise jaoks on elu tippsündmus, isegi kui mees ei viitsi pidugi ega mitte midagi muud teha, veab ennast kohale teksadega.
Ja siis? Üritasid abiellunud inimestele kuidagi peenelt ära panna? Mu meelest kui mees on nõus naisele, keda ta armastab, tollele olulises küsimuses vastu tulema, siis näitabki see, et tegu on normaalse inimese ja tugeva suhtega. Eks ole ka mehele olulisi asju,milles naine (ise erilist vaimustust tundmata) vastu tuleb, nii võikski ju olla, et kui ühele on miski väga oluline ja teisele pole väga oluline, aga vastumeelne ka mitte, siis ta tuleb sellele, kellele ON oluline, vastu.
Ilus unitsus, võib-olla 17-aastaselt neitsilt. Elu paraku nii roosmanna ei ole. Kui ma noor ja vallaline olin, siis olid jututoad populaarsed tutvumise kohad. Ehmatavalt paljud mehed olid tegelikult abielus. Ilmselgelt abiellutakse liigagi sageli naise pealekäimise tõttu, aga mees hakkab end tundma nagu oheliku otsas ja otsib põgenemise teed.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 09:50
iiR kirjutas: 23 Nov 2024 09:24
Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 09:14

Paljudel meestel savi, mõtlevad, et okei, kui nii peale käiakse, teeme siis ära, eks saab ka lahutada. Aga naise jaoks on elu tippsündmus, isegi kui mees ei viitsi pidugi ega mitte midagi muud teha, veab ennast kohale teksadega.
Ja siis? Üritasid abiellunud inimestele kuidagi peenelt ära panna? Mu meelest kui mees on nõus naisele, keda ta armastab, tollele olulises küsimuses vastu tulema, siis näitabki see, et tegu on normaalse inimese ja tugeva suhtega. Eks ole ka mehele olulisi asju,milles naine (ise erilist vaimustust tundmata) vastu tuleb, nii võikski ju olla, et kui ühele on miski väga oluline ja teisele pole väga oluline, aga vastumeelne ka mitte, siis ta tuleb sellele, kellele ON oluline, vastu.
Ilus unitsus, võib-olla 17-aastaselt neitsilt. Elu paraku nii roosmanna ei ole. Kui ma noor ja vallaline olin, siis olid jututoad populaarsed tutvumise kohad. Ehmatavalt paljud mehed olid tegelikult abielus. Ilmselgelt abiellutakse liigagi sageli naise pealekäimise tõttu, aga mees hakkab end tundma nagu oheliku otsas ja otsib põgenemise teed.
K...da kõlbab, ära võtta ei kõlba? Abiellumine polevat mehele üldsegi tähtis, see niisama vaid vormiline tilu-lilu, mis ei muutvat midagi. Okei. Aga kui sellest kooselust on laps sündinud, siis peetakse küll iseenesestmõistetavaks selle lapse saamist just mehe nime peale. Ehkki ju laps on endiselt seesama laps ja see, kas ta on mehe nimel, ei muuda midagi. Ometigi muudab - mehe jaoks siis.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 09:50Ilmselgelt abiellutakse liigagi sageli naise pealekäimise tõttu, aga mees hakkab end tundma nagu oheliku otsas ja otsib põgenemise teed.
Ilmselgelt on sul tuline õigus.
See mees pole kindel, et kas just see naine on ikka see õige.
See tunne peab ise peale tulema, et tahta abielluda, mitte peale käimisel.
Naised, kui mees ise teiega abielluda ei taha, siis ta tegelikult teid niivaga ei taha endaga sidumiseks.
Niisama kooselu võib küll. Jah keppida saab ka.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Miks peab normaalse teema peapeale keerama ja oma jamaga ära solkima?
Üks ja sama plaat muudkui ketrab.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 20:45
Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 14:54 Mul saab järgmine aasta 10a abielust.
Me ise oleme Tallinna lähedalt aga kaheksi käisime hoopis registreerimas Raplas. Oli ikka selline tuba kuhu oleks ka mõned külalised mahtunud aga meil oli soov ikka kahekesi asi ära teha. Sealt pakuti meile ka väikse tasu eest kohalikku fotograafi. Ütlen kohe, et pildi kvaliteet pole just kõige parem ning valgustus on väga mööda aga vähemalt mingi mälestus asjast on.

Kuna oli talv siis poest kleidi otsimine võttis ikka aega. Ma pulmakleiti ei tahtnud aga valge pitsiline kleit mul oli mis ulatus põlvini. Ning kingad millega ka hiljem käisin. Kleiti aga uuesti kandnud ma pole.
Soengu ja meili tegin ise. Lillekimbule me isegi ei mõelnud.

Mehel olid jalas teksad, triiksärk, lips ja veidi pidulikumad jalanõud.

See kes paari pani pidas ka väikse ilusa kõne armastuses, abielust ja koos kasvamisest. Peale seda küsisi kas tahame ikka ja andsime allkirjad.
Tüüpiline. Naise jaoks on see abiellumine elu tippsündmus, isegi kui mees ütleb, et pole siin vaja mingit pidu, ikka minnakse kleiti otsima ja sätitakse elu eest. Mees tuleb kohale teksadega, tal savi, veab ennast kohale, et naine vait oleks.
Ei olnud tippsündmus. Kui oleks olnud siis oleks ma ju tahtnud suurt uhket pulma saada. Minu jaoks oli oluline, et me oleme sama perekonnanimega kui me lapsed saame. Ka mehele oli see oluline.
Me ei näinud mõtet osta viigipükse mida ta ühe korra elus jalga omale paneb ja kõik.
Mina oleks võinud kodust mõne lillelise kleidiga ka minna aga mees arvas, et me ikka korra abiellume siis võiksin ju ühe sellise kleidi omale ka osta. Ning see maksis isegi vähem kui viigipüksid maksid.

Ta ei vedanud ennast kohale. Me ikka koos läksime ja tuli vabatahtlikult. Sulle võibolla on see uskumatu kui mõni mees tahab oma kaasaga ka abielluda ilma, et teda selleks sunnitakse.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 09:48
Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 09:43 Aga miks see naise jaoks elu tippsündmus on? Tänapäeval ei alga kooselu abiellumise päevast. Vanasti oli tõesti suur elumuudatus naisele. Ta kolis uude kohta elama, õppis oma abikaasat tundma ja varsti jäi ta rasedaks. Elati kuniks surm lahutas. Nüüd on enne abielu pikalt koos oldud, sageli juba lapsedki olemas. Tõenäosus, et see abielu vanaduseni kestma jääb, on üpris nigel. Lõppeb sageli inetute tülide ja needmisega, milleks oli vaja abiellu astuda. Nüüd ei saa sellest nii lihtsalt lahti.
Naised pingutavad välimuse ja soengu osas tegelikult teiste pärast. Kogu pulm ongi naistele puhas välimuse ja üleslöömise teema. Muudeks mõteteks enne pulmi aega ei jää. Sündmus, kus peab hea välja nägema, sest teised vaatavad ja tehakse pilti.
No nendel puhkudel ju keegi ei vaata, aga kuna osad naised võtavad ikka abiellumist kui elu tippsündmust, isegi kui mingit pulma ega midagi pole, siis pingutavad ikka. Minu arust see ongi kurb, et mehel täiesti savi, tema jaoks tavaline argine päev, kuhu teksadega kohale ennast vedada. Mina oleks olnud solvunud, kui minu mees nii teeks, aga siinsetel naistel on nii tähtis, et ikka tanu alla saaks, siis ükskõik.
Minu arvates oleks üpris masendav, kui see on elu tippsündmus, et mees su ära võttis. Pärast seda pole enam midagi oodata. Nii noorelt tipp juba ületatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Minu arvates oleks üpris masendav, kui see on elu tippsündmus, et mees su ära võttis. Pärast seda pole enam midagi oodata. Nii noorelt tipp juba ületatud.
Jah, on masendav. Aga on küllaldaselt naisi, kellel millegi muuga kekata pole, siis on see ainuke viis ennast kuidagi upitada. Mina olen korra abielus olnud, rohkem ei soovi, praeguse elukaaslasega pole abielus ja ei abiellu ka. Ja on küll neid naisi, kes mulle haletsevalt ütlevad, et noh, sa pole ju isegi abielus, mees vist ei armasta sind. See, et kõik naised ei soovi abielluda, ei tule neile pähegi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 11:24
Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 20:45
Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 14:54 Mul saab järgmine aasta 10a abielust.
Me ise oleme Tallinna lähedalt aga kaheksi käisime hoopis registreerimas Raplas. Oli ikka selline tuba kuhu oleks ka mõned külalised mahtunud aga meil oli soov ikka kahekesi asi ära teha. Sealt pakuti meile ka väikse tasu eest kohalikku fotograafi. Ütlen kohe, et pildi kvaliteet pole just kõige parem ning valgustus on väga mööda aga vähemalt mingi mälestus asjast on.

Kuna oli talv siis poest kleidi otsimine võttis ikka aega. Ma pulmakleiti ei tahtnud aga valge pitsiline kleit mul oli mis ulatus põlvini. Ning kingad millega ka hiljem käisin. Kleiti aga uuesti kandnud ma pole.
Soengu ja meili tegin ise. Lillekimbule me isegi ei mõelnud.

Mehel olid jalas teksad, triiksärk, lips ja veidi pidulikumad jalanõud.

See kes paari pani pidas ka väikse ilusa kõne armastuses, abielust ja koos kasvamisest. Peale seda küsisi kas tahame ikka ja andsime allkirjad.
Tüüpiline. Naise jaoks on see abiellumine elu tippsündmus, isegi kui mees ütleb, et pole siin vaja mingit pidu, ikka minnakse kleiti otsima ja sätitakse elu eest. Mees tuleb kohale teksadega, tal savi, veab ennast kohale, et naine vait oleks.
Ei olnud tippsündmus. Kui oleks olnud siis oleks ma ju tahtnud suurt uhket pulma saada. Minu jaoks oli oluline, et me oleme sama perekonnanimega kui me lapsed saame. Ka mehele oli see oluline.
Me ei näinud mõtet osta viigipükse mida ta ühe korra elus jalga omale paneb ja kõik.
Mina oleks võinud kodust mõne lillelise kleidiga ka minna aga mees arvas, et me ikka korra abiellume siis võiksin ju ühe sellise kleidi omale ka osta. Ning see maksis isegi vähem kui viigipüksid maksid.

Ta ei vedanud ennast kohale. Me ikka koos läksime ja tuli vabatahtlikult. Sulle võibolla on see uskumatu kui mõni mees tahab oma kaasaga ka abielluda ilma, et teda selleks sunnitakse.
Miks peaks sama nimi olema? Miks sul enda identiteet olla ei või? Muidugi mehele on oluline sind omandiks teha, kes peab tema suguvõsa nimel olema. Pärast lahutust elad ka tema omandinda edasi kandes võõrast nime.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 09:43 Aga miks see naise jaoks elu tippsündmus on? Tänapäeval ei alga kooselu abiellumise päevast. Vanasti oli tõesti suur elumuudatus naisele. Ta kolis uude kohta elama, õppis oma abikaasat tundma ja varsti jäi ta rasedaks. Elati kuniks surm lahutas. Nüüd on enne abielu pikalt koos oldud, sageli juba lapsedki olemas. Tõenäosus, et see abielu vanaduseni kestma jääb, on üpris nigel. Lõppeb sageli inetute tülide ja needmisega, milleks oli vaja abiellu astuda. Nüüd ei saa sellest nii lihtsalt lahti.
Naised pingutavad välimuse ja soengu osas tegelikult teiste pärast. Kogu pulm ongi naistele puhas välimuse ja üleslöömise teema. Muudeks mõteteks enne pulmi aega ei jää. Sündmus, kus peab hea välja nägema, sest teised vaatavad ja tehakse pilti.
Väga tumedates värvides näed kõike. Abielu on abieluliste omavaheline koostöö ja milline saab selle lõpp olema, on nende kahe inimese enda suhtumine. Kui tülitsetakse, siis ongi mõlemad tülitsejad ja vanadusega see võimendub. Siiski kõik inimesed ei ole tülitsejad ja eks abielu ongi üksteist toetav elu. Ei pea ka pikk-pikk abielu olema igav kui seda ise igavaks ei elata. Abielu või mitte abielu ei muuda suhtekäitumist mitte kuidagi. Probleem on inimestes endis mitte abielus.
Nende abielud mis peavad surmani vastu, seal on mõlemad osavalt seda abielu nii kaugele juhtinud. Kõik inimesed elavad ometi ühtemoodi, ainult kas iseloomud klapivad. See on tähtis.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 12:44

Miks peaks sama nimi olema? Miks sul enda identiteet olla ei või? Muidugi mehele on oluline sind omandiks teha, kes peab tema suguvõsa nimel olema. Pärast lahutust elad ka tema omandinda edasi kandes võõrast nime.
Sa räägid ikkagi oma neiupõlve nimest ehk siis samuti oma isa nimest? Kas sa siis oled oma isa omand? tänapäeval võivad kõik inimesed oma perekonnanimesid muuta ka ilma abieluta, lihtsalt muuda ära ja maksa riigilõiv.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 12:44
Külaline kirjutas: 23 Nov 2024 11:24
Külaline kirjutas: 22 Nov 2024 20:45

Tüüpiline. Naise jaoks on see abiellumine elu tippsündmus, isegi kui mees ütleb, et pole siin vaja mingit pidu, ikka minnakse kleiti otsima ja sätitakse elu eest. Mees tuleb kohale teksadega, tal savi, veab ennast kohale, et naine vait oleks.
Ei olnud tippsündmus. Kui oleks olnud siis oleks ma ju tahtnud suurt uhket pulma saada. Minu jaoks oli oluline, et me oleme sama perekonnanimega kui me lapsed saame. Ka mehele oli see oluline.
Me ei näinud mõtet osta viigipükse mida ta ühe korra elus jalga omale paneb ja kõik.
Mina oleks võinud kodust mõne lillelise kleidiga ka minna aga mees arvas, et me ikka korra abiellume siis võiksin ju ühe sellise kleidi omale ka osta. Ning see maksis isegi vähem kui viigipüksid maksid.

Ta ei vedanud ennast kohale. Me ikka koos läksime ja tuli vabatahtlikult. Sulle võibolla on see uskumatu kui mõni mees tahab oma kaasaga ka abielluda ilma, et teda selleks sunnitakse.
Miks peaks sama nimi olema? Miks sul enda identiteet olla ei või? Muidugi mehele on oluline sind omandiks teha, kes peab tema suguvõsa nimel olema. Pärast lahutust elad ka tema omandinda edasi kandes võõrast nime.
Sest ma olen kasvanud peres kus ema ja isa olid ühe nimega ja ka lapsed. Minu soov oligi olla ühe nimega. Ning ka mehele ütlesin, et lapsed saavad selle nime mida mina kannan. Kui me poleks abielus olnud siis oleksin pannud lapsed enda nimega. Aga kuna tema oli samal arvamusel, et kui ta mu valinud on ja lapsi tahab siis miks ma peaksin kandma teist nime kui tema.

Kui ma peaksin lahutama nagu sa siin arvad siis on mul võimalus võtta oma neiupõlvenimi juurde. Või siis olengi selle nimega edasi. Miks ma ei või olla peale lahutus sama nimega nagu mu lapsed on?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist