Kas ma olen lootusetult vananenud

[Külaline]

Kas sa arvad tõesti, et selliseid peresid pole? Täiesti mõistlikke inimesi, kes omavahel sobivad ja oskavad elada nii, et kõigil oleks hea, täiesti teadlikult tegeletakse nii enda kui ka laste emotsioonidega? Tegelult ikka on küll. Ja mitte ainult Hollywoodi filmides.

Muidugi on olemas, aga mille järgi hindad, kes üldse õnnelik on?
Maailmas on nii palju asju mis mõjutavad õnnelikust. Näiteks kui pere elabki hästi kokku, siis mis juhtub kui üks vanematest sureb, või surevad mõlemad? Need lapsed on jällegi palju haavatamas olukorras kui need lapsed kes oma vanematega nii heades suhetes ei ole. Mõistad, loodus on inimesi teinud läbilööjateks. Mida rohkem inimesed teistele toetuvad, seda nõrgemad on nad kui see tugi kaob. Mõni laps ei suuda kunagi leppida vanema kaotusega, teine jälle ei tee sellest väljagi. Loodus vajab lõputult variatsioone, sest muidu oleks loodus ammu loonud ühesugused inimesed, ühesugused lapsed, ühesuguse elustiili - aga see ei viiks elu kuidagi edasi, elu stagneeruks nagu ahvidel. Sa tahad elada Vahitorni maailmas, kus inimesed ei tülitseks, aga miks sa siis ise tülitsed? Filmides ikka tahetakse näidata helgemat elu.

Kunagi ma küsisin jutukas ühe päris Indias elavalt hindult, miks India filmis koguaeg tantsitakse. Siis ta ütles, et elu Indias on kohutavalt raske ja tantsimine annab mingi positiivse sõnumi inimestele. Eestlasena see on jabur eks.

See targutus on hea küll ja ilmselt tõsi ka mõnes mõttes, aga mina vastasin vaid sellele lausele: defineeri hea suhe.
Ja ei, eestlasena ei tunne, et tantsimine on jabur! V-o oleks jabur meie filmides.
Eestlased tantsivad väga palju! Ja see annabki väga positiivse emotsiooni nii endale kui ka teistele.
Laulu- ja tantsupeod!
Tantsutrenn koos abikaasaga on väga tore, mõnusalt füüsiline ja ühendab. Olgu siis seltskonna- või rahvatants.
Nagu ka muus tegevused koos kodust väljas.

[Külaline]

Olen TA
Ei, nendele noortele ei ole midagi vaja õpetada. Ega ole mina ka õpetanud. Seepärast nii omaarust neutraalseid lauseid ütlesingi.
Või tegelikult üks tehniline viga on nende elamises, mille parandamise nad võiksid ette võtta parem varem kui hiljem (pääsu sellest ei ole). See on ka noortele endile ka teada. Teine vanaema rääkis minule, et peaksime ütlema. Aga ei me kumbki ei ole julgenud öelda.

Kas sa oled 70-75.a.?
Minu lapse vanaema, 87a, teeb ka aeg-ajalt lapse kallal sinu moodi "nalju".

[Külaline]

Kas sa oled 70-75.a.?
Minu lapse vanaema, 87a, teeb ka aeg-ajalt lapse kallal sinu moodi "nalju".

Et beebiga rääkisin või, et kraaksujaid varesepereks nimetasin? Kas mõlemad olid koledad naljad?

[Külaline]

Vaata, õnnetuks olemiseks ei vaja inimene mitte kui midagi, aga õnnelikuks olemiseks vajab inimene üha progresseeruvat õnne kuni ta jõuab tippu, kus miski enam teda õnnelikuks ei tee.

[Külaline]

Kas sa oled 70-75.a.?
Minu lapse vanaema, 87a, teeb ka aeg-ajalt lapse kallal sinu moodi "nalju".

Et beebiga rääkisin või, et kraaksujaid varesepereks nimetasin? Kas mõlemad olid koledad naljad?

Sa ei suuda vastata isegi lihtsale küsimusele-kui vana sa oled?

[Külaline]

Kunagi oli vanasõna: Hallpead austa, kulupead kummarda.
Nüüdses moodsas Eesti elus mõnitatakse aina rohkem mida vanem oled.

[Külaline]

Kunagi oli vanasõna: Hallpead austa, kulupead kummarda.
Nüüdses moodsas Eesti elus mõnitatakse aina rohkem mida vanem oled.

Vanasti oli austamiseks põhjust, sest vanemad inimesed olid reaalselt ka targemad. Nüüd on kahjuks vastupidi: mida vanem, seda rumalam ja kibestunum. Loomulikult on ka erandeid, elu ei kunagi mustvalge. Aga need, kellel selline küsimus tekib, peaksid peeglisse vaatama.

[Külaline]

Ja siis on praegustel noortel probleem, miks vanavanemad ei taha lapsi hoida, miks suhted vanematega leiged on? Ise ju tõrjute vanemad oma eludest välja! Vanemad vinguvad teie elukorralduse kallal? Vaadake kord ka enda suhtlemist emadega, kas te tunnete huvi, kuidas emal läheb või vingute iga tema öeldud lause kallal?

[Külaline]

Ja siis on praegustel noortel probleem, miks vanavanemad ei taha lapsi hoida, miks suhted vanematega leiged on?

Kellel see probleem on?

[Külaline]

Perekoolis oli jah neid nutulaule kuidas vastik ema ei taha ei külla tulla ega lapsi hoida.

[Lian]

Kas sa oled 70-75.a.?
Minu lapse vanaema, 87a, teeb ka aeg-ajalt lapse kallal sinu moodi "nalju".

Et beebiga rääkisin või, et kraaksujaid varesepereks nimetasin? Kas mõlemad olid koledad naljad?

Sa ei suuda vastata isegi lihtsale küsimusele-kui vana sa oled?

Sa ju ei küsi, sa halvustad.

[Külaline]

Defineeri esmalt "hea pere". See, kui lapsel on materiaalselt kõik olemas, ei tähenda, et selles peres on suhted korras.

Defineeri suhted korras

Selles küll midagi keerulist pole. Kõik on üksteise suhtes mõistvad, ei kisu tüli üles ainult seepärast, et endal on paha tuju, kõik saavad oma probleemidest rääkida rahulikult ja lapsed elavad teadmises, et neid armastatakse ning koheldakse võrdväärselt. Vanemad austavad nii üksteist kui ka lapsi ja nende tundeid. Kui vanemad eksivad, paluvad ka laste käest vabandust, ei pea end jumalateks.
Kõik erimeelsused on rahulikult läbi arutatavad, mingid vanad ebameeldivused ei kerki lambist päevakorrale. Keegi kedagi ei süüdista, kui mõni tegu ei ole vastuvõetav. Räägitakse asjad selgeks ja otsustatakse koos, kuidas edasi.

Vaata isegi Tina Turner juba väga vanana analüüsis oma lapsepõlve suhtes oma emaga, kes teda ei armastanud. https://www.youtube.com/watch?v=z_cQbq1jvQI
Vaata kui keerulised on inimsuhted, aga see ongi inimsuse elu osa.

[Külaline]

Vares on tark lind.
Imelik pererahvas, kes kraaksuvad püüdlikult ja siis solvuvad, kui neile vares öelda.

[Külaline]

Kas sa oled 70-75.a.?
Minu lapse vanaema, 87a, teeb ka aeg-ajalt lapse kallal sinu moodi "nalju".

Et beebiga rääkisin või, et kraaksujaid varesepereks nimetasin? Kas mõlemad olid koledad naljad?

Asi ei ole sinu ütlemistes ega laste vastustes, vaid selles, et sa võtsid laste vastust kui isiklikku solvangut, halvustamist ja üleolekut. Ühesõnaga heidad lastele ette sedasama , mida ise teed.

[Külaline]

Vaata, õnnetuks olemiseks ei vaja inimene mitte kui midagi, aga õnnelikuks olemiseks vajab inimene üha progresseeruvat õnne kuni ta jõuab tippu, kus miski enam teda õnnelikuks ei tee.

Mis mõtteviis see veel on?

[Külaline]

Muidugi on olemas, aga mille järgi hindad, kes üldse õnnelik on?

Selle järgi, kui inimene ütleb, et ta on õnnelik. Õnnelik olemine on valik. Sa kas rõõmustad selle elu üle, mis sul on või mitte. Puhtalt valiku küsimus.

[Külaline]

Selle järgi, kui inimene ütleb, et ta on õnnelik. Õnnelik olemine on valik. Sa kas rõõmustad selle elu üle, mis sul on või mitte. Puhtalt valiku küsimus.

Enda vägistamine või et lihtsalt rõõmustad

[iiR]

Täiesti kindlalt pole siin ju tegu olukorraga, kus muidu lähedastes, soojades suhetes inimesed äkki kukkusid teemaalgataja peale solvuma ja tema märkuste peale ülitundlikult reageerima. Ilmselt ollaksegi pingelistes või pinnapealsetes suhetes, kus häiribki kõik, mida teine teeb.
Mind poleks oma lähedaste puhul karvavõrdki häirinud teemaalgataja kommentaarid, aga kui oleks tegu inimesega, kes muidu on ka nt kriitiline või tõrjuv või eemalehoidev olnud, siis võiks häirida küll. Ja see, et teemaalgataja säärases olukorras laiendab kõnealuste noorte tundlikkuse kogu praegusaja noorte kehva huumorimeele süüks, häirib ka.

[iiR]

Täiesti kindlalt pole siin ju tegu olukorraga, kus muidu lähedastes, soojades suhetes inimesed äkki kukkusid teemaalgataja peale solvuma ja tema märkuste peale ülitundlikult reageerima. Ilmselt ollaksegi pingelistes või pinnapealsetes suhetes, kus häiribki kõik, mida teine teeb.
Mind poleks oma lähedaste puhul karvavõrdki häirinud teemaalgataja kommentaarid, aga kui oleks tegu inimesega, kes muidu on ka nt kriitiline või tõrjuv või eemalehoidev olnud, siis võiks häirida küll. Ja see, et teemaalgataja säärases olukorras laiendab kõnealuste noorte tundlikkuse kogu praegusaja noorte kehva huumorimeele süüks, häirib ka.

Postitus on kustutatud

Ei öelnud ju seda.
Ütlesin, et kui suhted on pingelised, siis loetaksegi igast teise inimese mõttest, ütlusest või teost välja halvimat.
Kui sünnib laps, siis kutsud külla inimese, kelle tunned, et peaks kutsuma, isegi kui suhted on pingelised. Aga ise oled veel tundlikum ja ärevam kui muidu, sest lapse sünd ja beebipõli teeb selliseks. Riivib nahalt kaitsekihi maha. Ja siis öeldaksegi asju, mida päris nii tugevalt ei mõelda, minnakse tülli, solvutakse.
Ja mina ei öelnud, et keegi osalenutest ebameeldiv inimene oli, TA kaasa arvatud, vaid et neil omavahel on keerulised suhted ja et tõenäoliselt kogu teema sai alguse juba mingist hoopis ammusemast pingest, mitte ei kajastu kirjelduses tänapäeva noorte kehv huumorimeel.

[Õis]

Üldiselt olen mina sama probleemiga. Mu tütar on nii tundlik igasuguse ütlemise suhtes. Tegelikult ei ütle ma juba aastaid midagi, mida ma päriselt arvan ja mõtlen. Mitte tema suhtes, tema kuuldes, vaid elust üldse ja endast ka. Tänapäevases mõistes vist saab seda nimetada positiivsuseks või pigem toksiliseks positiivsuseks. Toksiline on see seepärast, et ma tegelikult ju nii ei arva, vaid ma varjan oma mõtteid, et olla positiivne. Sellisena, kes ma olen, ma oma tütrele ei meeldi ja ma pean olema nagu keegi teine. Kuhu see viib, ma mõtlen.