Küsimus ahju kütmise kohta

[Külaline]

Ma kuskilt olen kuulnud, et ahjus ei tohi korraga kuuske ja leppa põletada. Kas see aga tõsi on, seda ma ei tea.

[Külaline]

Okaspuu annab lühikese aja jooksul palju soojust, kuid lehtpuu põleb aeglasemalt ja stabiilsemalt. Koos põletamine võib põhjustada olukorra, kus ahju optimaalne temperatuur saavutatakse kiiresti, kuid ei püsi kaua.

[Külaline]

Muud midagi hullu ei juhtu? Ma sellest temperatuuri asjast hästi muidugi aru ei saanud.

[WD40]

Muud midagi hullu ei juhtu? Ma sellest temperatuuri asjast hästi muidugi aru ei saanud.

Võib kõiki asju põletada peale käsigranaadi ja ämma laiba. Siiber peab lahti olema.

[kurari]

Muidugi ei tohi, kuidas sa seda siis ei tea?

https://www.youtube.com/watch?v=BpWSeF5bW7A

[Külaline]

...aga van Doch, ta ei teadnud seda... Kuula alates 2.45
https://menu.err.ee/1225198/koleilus-pidu-moisas
...ta jättis siibri lahti ja kui ta öösel üles ärkas, siis tuba oli tihkelt...

[Külaline]

Muud midagi hullu ei juhtu? Ma sellest temperatuuri asjast hästi muidugi aru ei saanud.

Võib kõiki asju põletada peale käsigranaadi ja ämma laiba. Siiber peab lahti olema.

A mis juhtub, kui kogemata törtsule WD40 ahjus tuli otsa panna? Mh?

[Külaline]

Küttepuuna eelistatakse lehtpuud, sest okaspuud tahmavad põlemisel palju, mis tekitab probleeme lõõride ja korstnate korrashoiul. Kui tahm ja nõgi koguneb lõõride ja ahju siseseintele, läheb soe otseses mõttes korstnasse mitte tuppa.

[WD40]

Küttepuuna eelistatakse lehtpuud, sest okaspuud tahmavad põlemisel palju, mis tekitab probleeme lõõride ja korstnate korrashoiul. Kui tahm ja nõgi koguneb lõõride ja ahju siseseintele, läheb soe otseses mõttes korstnasse mitte tuppa.

Rumal jutt. Iga puu tahmab täitsa ühepalju juhul kui põlemine pole täielik. Tahm on nimelt põlemata süsinik, mis täieliku põlemise korral ei eraldu suitsuga. Mittetäielikku põlemist põhjustab kaks asja:
1. Liiga vähe hapnikku
2. Liiga madal põlemistemperatuur. Seda põhjustab enamasti liigne niiskus. Kui puud on märjad, siis läheb palju energiat puu kuivatamisele ja leegi temperatuur langeb.

[Barbara]

Midagi sellest ei juhtu, kuusk ainult praksub ja paugub ahjus palju, lisaks vaik tahmab ja on happeline, ahjudele ei soovita. Lepp on väga ok tavaline küttepuu, mitte küll nii valus ja tihe kui kask.
Võib-olla mõtlesid saarepuud, seda küll ei tasu ahju täis laduda, see annab kõige suuremat kuuma. Haavapuu puhastab korstent, sest põletab pigi lahti.
Kõige tähtsam, et puu on kuiv, märg puit pigitab lõõrid ära ja tahm+pigi võib korstnas põlema minna.

[Tõutäkk]

Võib panna läbisegi küll. Okaspuu on pika leegiga puu, seega vajab soojuse kättesaamiseks soemüüri, lehtpuud, eriti tihedad lehtpuud annavad kuuma põhiliselt koldesse.
Seega ei sobi okaspuu kaminasse ja tihe lehtpuu ei sobi jälle ahju/pliiti hästi.
Seega kui on katel ja kamin(kuid kamina kütmisel kõva lehtpuuga olla ettevaatlik), siis pigem lehtpuu, kui pliit ja ahi siis pigem okaspuu.

[WD40]

Võib panna läbisegi küll. Okaspuu on pika leegiga puu, seega vajab soojuse kättesaamiseks soemüüri, lehtpuud, eriti tihedad lehtpuud annavad kuuma põhiliselt koldesse.
Seega ei sobi okaspuu kaminasse ja tihe lehtpuu ei sobi jälle ahju/pliiti hästi.
Seega kui on katel ja kamin(kuid kamina kütmisel kõva lehtpuuga olla ettevaatlik), siis pigem lehtpuu, kui pliit ja ahi siis pigem okaspuu.

Mida tähendab "pika leegiga"? Füüsika sellist mõistet ei tunne. Ka mingid arutlused puude "tihedusest" on esoteerika. Kui kask või saar peenemaks raiuda, siis on erikaal täpselt sama.
Kõik puumaterjal annab sama niiskuse korral täpselt sama palju energiat kilogrammi kohta ja osa sellest ei jää mingil müstilisel viisil koldesse kinni.

[Külaline]

Eelmisel järjekordne mõttetu targutus. Kütteväärtus on see, millega mõõdetakse küttepuu soojusandvust, saarel pea 3x rohke kui hallepald. Kõige tähtsam, et puu oleks kuiv, muidu läheb suur osa energiast vee aurustamiseks, mis tekitab pigi.

[WD40]

Eelmisel järjekordne mõttetu targutus. Kütteväärtus on see, millega mõõdetakse küttepuu soojusandvust, saarel pea 3x rohke kui hallepald. Kõige tähtsam, et puu oleks kuiv, muidu läheb suur osa energiast vee aurustamiseks, mis tekitab pigi.

Kütteväärtus on täpselt sama kõikidel puudel kaaluühiku kohta. Üks kilo saarepuud ja üks kilo männipuud annab sama niiskuse korral täpselt sama hulga energiat.

[Tõutäkk]

Eelmisel järjekordne mõttetu targutus. Kütteväärtus on see, millega mõõdetakse küttepuu soojusandvust, saarel pea 3x rohke kui hallepald. Kõige tähtsam, et puu oleks kuiv, muidu läheb suur osa energiast vee aurustamiseks, mis tekitab pigi.

Kütteväärtus on täpselt sama kõikidel puudel kaaluühiku kohta. Üks kilo saarepuud ja üks kilo männipuud annab sama niiskuse korral täpselt sama hulga energiat.

Siin sa eksid, okaspuu energiasisaldus 1kg puidu kohta on isegi ca 5% kõrgem kui saarepuul, seda ilmselt tänu vaigule. Ka on näiteks kasekoore, ehk kasekorba energiasisaldus lausa 30% suurem kui kasepuidul endal.

[WD40]

Eelmisel järjekordne mõttetu targutus. Kütteväärtus on see, millega mõõdetakse küttepuu soojusandvust, saarel pea 3x rohke kui hallepald. Kõige tähtsam, et puu oleks kuiv, muidu läheb suur osa energiast vee aurustamiseks, mis tekitab pigi.

Kütteväärtus on täpselt sama kõikidel puudel kaaluühiku kohta. Üks kilo saarepuud ja üks kilo männipuud annab sama niiskuse korral täpselt sama hulga energiat.

Siin sa eksid, okaspuu energiasisaldus 1kg puidu kohta on isegi ca 5% kõrgem kui saarepuul, seda ilmselt tänu vaigule. Ka on näiteks kasekoore, ehk kasekorba energiasisaldus lausa 30% suurem kui kasepuidul endal.

Erinevused on marginaalsed.

[Tõutäkk]

Kütteväärtus on täpselt sama kõikidel puudel kaaluühiku kohta. Üks kilo saarepuud ja üks kilo männipuud annab sama niiskuse korral täpselt sama hulga energiat.

Siin sa eksid, okaspuu energiasisaldus 1kg puidu kohta on isegi ca 5% kõrgem kui saarepuul, seda ilmselt tänu vaigule. Ka on näiteks kasekoore, ehk kasekorba energiasisaldus lausa 30% suurem kui kasepuidul endal.

Erinevused on marginaalsed.

Nõus, 5% on marginaalne vahe. Koorimata kasehalgudega ca 10% kasehalgude kasuks.

[WD40]

Siin sa eksid, okaspuu energiasisaldus 1kg puidu kohta on isegi ca 5% kõrgem kui saarepuul, seda ilmselt tänu vaigule. Ka on näiteks kasekoore, ehk kasekorba energiasisaldus lausa 30% suurem kui kasepuidul endal.

Erinevused on marginaalsed.

Nõus, 5% on marginaalne vahe. Koorimata kasehalgudega ca 10% kasehalgude kasuks.

Käsigranaadiga 1:0 granaadi kasuks.

[Külaline]

Eelmisel järjekordne mõttetu targutus. Kütteväärtus on see, millega mõõdetakse küttepuu soojusandvust, saarel pea 3x rohke kui hallepald. Kõige tähtsam, et puu oleks kuiv, muidu läheb suur osa energiast vee aurustamiseks, mis tekitab pigi.

Kütteväärtus on täpselt sama kõikidel puudel kaaluühiku kohta. Üks kilo saarepuud ja üks kilo männipuud annab sama niiskuse korral täpselt sama hulga energiat.

Saarepuud ei tee keegi enam küttepuuks. Mul ühes korteris oli kamin, kütsin 10cm läbimõõduga pelleteid ja need olid kõik mingi männi või kuuse saepurust kokku pressitud. Põlesid hästi. Vanasti köeti ahje kasepuudega, aga siis olid ka pottahjud mis olemuselt on tellis+lisa poti ring ahjud. Nad kannatasid suuremat kuumust. Tellisahi ei kannata sellist kuumust. Kasepuud ahju täna vist raske leida ka kui ise ei tee.

[Tõutäkk]

Kõik puud tehakse küttepuuks, millel puudub suurem väärtus, ka tamme, saart ja jalakat, sest neid viimaseid tapavad viirused saaresurm ja jalakasurm, mida levitavad putukad. Kaske tehakse küttepuuks küll, aga hind sõltub sellest, mis maksab kase paberipuu, ehk toore on sama. Kui paberipuu hind on kõrge, siis ju halutada pole mõtet, sest kõrge hinnaga halge ei osteta. Samas kui paberipuu hind on madal, siis on mõistlik halutada.