Hädalised enne jõulu

[Külaline]

Facebookis jääb mulle iga päev silma mitmeid teemasid anonüümsetelt kasutajatelt, kes kurdavad, et sel aastal jäävad jõulud ära - pole raha ei söögiks, lastele päkapikukraamiks, kingitustest rääkimata.

Kas tõesti on Eestis lood nii hullud ja leidub nii palju inimesi, kellel pole mingit tugivõrgustikku? Jõulud on ju perepüha - kui endal pole raha pidulaua katmiseks, siis kas tõesti pole ühtegi sugulast, kellele külla minna? Või kui oledki üksi maailmas, siis ei pea ju hane ja lõhet sööma - ahjukartul ja verivorst on ju ka igati aus pühaderoog. Kaunistamiseks ei pea ostma kuuske ja tulesid - too metsast paar kuuseoksa ja käbisid ning juba pühadehõnguline lauakaunistus olemas.

Mulle tundub rohkem, et tegu õngitsemisega - viskan nutulaulu üles ja äkki keegi saadab lastele kinke ja maiustusi ning ma ise ei pea raiskama.

Kas te tunnete päriselt inimesi, kes on maailmas nii üksi ja majanduslikult nii kehval järjel, et tõesti istuvadki puhta näljas, nii et kuu lõpuks on Toidupanga söök ka viimse raasuni ära söödud? Neid postitusi tuleb lihtsalt igapäevaselt, nii et selliseid inimesi peaks nagu väga palju olema...

[Külaline]

kui pole pressingut lastele kalleid kinke teha, siis on jõulud just see väga odav püha tegelikult - kartul, kapsas ja verivorst ei maksa suurt midagi. Liha pole nii vajalik. Magustoit ei pea ka teabmis imeasi olema.
Oksad vaasi saab loodusest ja kaunistuseks võib ka lehvid siduda. Küünlad pole ju ka hingehinnas, ja neid ei pea palju korraga põlema.

[Külaline]

Ma mõtlen sama - käbid ja kuuseoksad kaunistuseks saad tuua loodusest ja kui jõulusöögiks pakkuda ahjujuurikaid, mulgiputru või verivorsti, siis ei tule ka pühadesöök kuidagi kallim kui tavaline igapäevane toit. Jõulutunde saab iga vanem oma lapsele luua täitsa tasuta - pea igas linnas on jõulupuu, mida saate minna koos imetlema. Paberist aknale lumehelbeid lõigata, kelgutama või metsa jalutama, sooja teed rüübates raamatust jõulujuttu lugeda (raamatu saab tasuta raamatukogust), alati on telekast pühadefilme... Nii et tasuta või väga odavalt saaks armsa ja meeldejääva jõuluõhtu.

Mulle tundub küll, et need "abivajajad" on hoopis õpitud abitusega hädapätakad, kes on halvemal juhul veel ka pätid ja seetõttu sugulaste ja sõprade juurde enam oodatud pole ning sealt abi küsida ei saa. Nii et loodavad nüüd heasüdamlikele võõrastele.

Või tunnete päriselt mõnda sellist üksikema, kes on töökas, karske ja aus, aga tõesti nii keerulise elusaatusega, et pole ei sugulasi ega sõpru, tööd ega raha.

[Külaline]

Ma usun, et selliseid peresid kindlasti leidub aga vaevalt, et massiliselt. Samuti võib tekkida ka jõulukuul mingeid ootamatuid väljaminekuid, mis varem planeeritud jõulukinkidele-söökidele jm kriipsu peale tõmbavad ja kui sääste ei juhtu olema, siis ongi halvasti. Enda kogemusest- ma sain esimese lapse üsna noorelt ning kuna lapse isa ei soovinud lapse elus osaleda, siis kasvatasin teda üksi. Kuna olin enne lapse saamist siiski lõpetanud ülikooli ja teinud lühiajaliselt erialast tööd, oli natuke sääste ja normaalne VH. Tööle naastes haigestus laps väga tihti ja enne lapse sünnipäevakuud haigestusime mõlemad raskelt grippi ning mäletan selgelt, et mu töötasu oli haiguslehe tõttu ca 600 eurot, millest tuli tasuda lasteaed, kommunaalid, üür, muud jooksvad arved, toit, pesuvahendid jne. Pikema haigustelaine tõttu olid mu väikesed säästud lõppenud ja lapsele ei olnud kingiks raha, sugulastelt oli häbi küsida. Ainuke lähedane isik, kes oleks küsimata aidanud, oli pensionärist vanaema, kes ise väga kokkuhoidlikult elas. Sõime see aasta lapse sünnipäevahommikul moosisaia ja kingituseks korjasin talle lilli ja õmblesin oma vanast pluusist kaltsunuku. Siiamaani tuleb nutt kurku sellele mõeldes aga laps oli rõõmus ja saime sellest raskest ajast üle. Tänaseks on need ajad õnneks möödas ning puudust otseselt ei pea millestki tundma. Toidupank ilmselt järsult tekkinud olukorra puhul samuti aidata ei saa, ma kujutan ette, et see käib kuidagi läbi sotsiaaltöötaja jm bürokraatia. Ühesõnaga pikk jutt aga kui võimalust on, siis ikka aidata, kui vähegi aus asi tundub. Ise olen nüüd iga aasta toidupanka annetanud, soovidepuu soove täitnud vm, sest enda olukord on väga karmilt meeles.

[Külaline]

Eelmine postitaja on just täpselt selline inimene, keda heameelega aidata tahaks. Aga pigem kipuvad need abivajajad olema sellised, kel raha suitsu, küünte ja ripsmete jaoks alati jagub, kuid laste kingitused ja jõululaud on liiga suur väljaminek. Selliste vildakate väärtustega inimesi tõesti ei taha aidata. Kui annad neile söögiraha, millest jaguks mõistlikult planeerides terveks nädalaks, tellitakse üks kord Wolti ja tehakse järgmisel päeval facebooki uus nutupostitus. Nii vihale ajab!

Ja nagu eelmine postitaja ilusti kirjeldas - lapsele saaks armastav vanem teha väga meeldejääva päeva ka moosisaia ja isetehtud kaltsunukuga.

[Egalitaar]

Kuulan kaubanduskeskuses igajõulust üleskutset annetuseks meeletule hulgale lastele kes elavat allapoole vaesuspiiri ja mõtlen: milleks ja kellele ma makse maksan? Ja kus on riiklik toetus mis on määratud just neile kes hakkama ei saa? Kas keegi ajab jama, või keegi ei täida oma kohust? Kuhu lähevad maksurahad: kas oma rahva ja laste jaoks ja toeks, või kuhugi mujale? Kui riigil on prioriteedid sassi läinud kas siis äkki pole rahva kohus need prioriteedid paika lükata, ja seda mitte annetustega auke lappides vaid hulga otsesemas mõttes?

[WD40]

Kuulan kaubanduskeskuses igajõulust üleskutset annetuseks meeletule hulgale lastele kes elavat allapoole vaesuspiiri ja mõtlen: milleks ja kellele ma makse maksan? Ja kus on riiklik toetus mis on määratud just neile kes hakkama ei saa? Kas keegi ajab jama, või keegi ei täida oma kohust? Kuhu lähevad maksurahad: kas oma rahva ja laste jaoks ja toeks, või kuhugi mujale? Kui riigil on prioriteedid sassi läinud kas siis äkki pole rahva kohus need prioriteedid paika lükata, ja seda mitte annetustega auke lappides vaid hulga otsesemas mõttes?

Et lähme anname ametnikele peksa või mis tuleb teha?

[Egalitaar]

Kuulan kaubanduskeskuses igajõulust üleskutset annetuseks meeletule hulgale lastele kes elavat allapoole vaesuspiiri ja mõtlen: milleks ja kellele ma makse maksan? Ja kus on riiklik toetus mis on määratud just neile kes hakkama ei saa? Kas keegi ajab jama, või keegi ei täida oma kohust? Kuhu lähevad maksurahad: kas oma rahva ja laste jaoks ja toeks, või kuhugi mujale? Kui riigil on prioriteedid sassi läinud kas siis äkki pole rahva kohus need prioriteedid paika lükata, ja seda mitte annetustega auke lappides vaid hulga otsesemas mõttes?

Et lähme anname ametnikele peksa või mis tuleb teha?

Selle küsimuse jätan siin lahtiseks

[Külaline]

Ise pole selised postitusi küll lugenud, aga "jõulud jäävad sel aastal ära" kõlab ka minu jaoks üsna absurdselt.

Ilmselt on tegu kas sellega, et inimesed ise seavad endale jõulude pidamisel mingid väga kõrged standardid (kõik peab olema viimase peal ja glamuurne) ja siis kaeblevad, kui neid kõrgeid standardeid järgida ei saa. Selle peale, et jõululikkust saaks ka ise ja soodsamalt tekitada, nagu ei tule.

Või siis jah, õngitsejad. Noh, et põnev on pärast abipakkujate saadetud toidukraami kompse ja kingipakke lahti harutada ja vaadata, mida me "jõuluvanade" seekord saime. Elu kohe huvitavam (ilma et selleks oleks ise liigutada/raha kulutada tulnud).

[Külaline]

Õpitud abitus, kus kõike peaks ostma ja raha kulutama, et oleks kaunistused ja kingitused ja söök ja... Isetegemise peale nad ei tuleks ja ega ei oskakski. Vot selliseid abituid sünnitab liiga hea elu. Need, kel on elus olnud raske ja vaene aeg, oskavad sellest välja tulla "moosisaia ja kaltsunukuga"... teised ehk õpivad. Aga need fb on lihtsalt õngitsejad. Maailm ei ole palju muutunud, kirikute ees on endiselt kerjused jõulude ajal, vorm on pisut teistsugune...

[Külaline]

Õpitud abitus, kus kõike peaks ostma ja raha kulutama, et oleks kaunistused ja kingitused ja söök ja... Isetegemise peale nad ei tuleks ja ega ei oskakski. Vot selliseid abituid sünnitab liiga hea elu. Need, kel on elus olnud raske ja vaene aeg, oskavad sellest välja tulla "moosisaia ja kaltsunukuga"... teised ehk õpivad. Aga need fb on lihtsalt õngitsejad. Maailm ei ole palju muutunud, kirikute ees on endiselt kerjused jõulude ajal, vorm on pisut teistsugune...

Kolmekümne aasta eest olid enam-vähem kõik ühtemoodi vaesed, ka viieteistkümne aasta taguses majanduskriisis oli tase ühtlane. Nüüd on aga kihistumine suurem ja on raskem uksest-aknast sisse sadava reklaami ja kasvõi laste lasteaia- ja koolikaaslaste vanemate ja muude juttude taustal tõdeda, et meie perel läks sel aastal kehvalt ning me ei saa tavapäraseid kalleid kinke või üldse kinke lubada. Lihtsam on neil, kes kogu aeg kokkuhoidlikult majandanud.

[Külaline]

Õpitud abitus, kus kõike peaks ostma ja raha kulutama, et oleks kaunistused ja kingitused ja söök ja... Isetegemise peale nad ei tuleks ja ega ei oskakski. Vot selliseid abituid sünnitab liiga hea elu. Need, kel on elus olnud raske ja vaene aeg, oskavad sellest välja tulla "moosisaia ja kaltsunukuga"... teised ehk õpivad. Aga need fb on lihtsalt õngitsejad. Maailm ei ole palju muutunud, kirikute ees on endiselt kerjused jõulude ajal, vorm on pisut teistsugune...

Kolmekümne aasta eest olid enam-vähem kõik ühtemoodi vaesed, ka viieteistkümne aasta taguses majanduskriisis oli tase ühtlane. Nüüd on aga kihistumine suurem ja on raskem uksest-aknast sisse sadava reklaami ja kasvõi laste lasteaia- ja koolikaaslaste vanemate ja muude juttude taustal tõdeda, et meie perel läks sel aastal kehvalt ning me ei saa tavapäraseid kalleid kinke või üldse kinke lubada. Lihtsam on neil, kes kogu aeg kokkuhoidlikult majandanud.

Mõningate väheste eranditega on sellised mured täiesti piinlikult rumalad. Mina arvan, et kui üht pere reklaam ja teiste jutud nii mõjutavad, siis kulub neile ära mõnda aega veidi tagasihoidlikumalt elada. Äkki õpivad veidi elutarkust, et mis päriselt oluline on.

[Egalitaar]

Õpitud abitus, kus kõike peaks ostma ja raha kulutama, et oleks kaunistused ja kingitused ja söök ja... Isetegemise peale nad ei tuleks ja ega ei oskakski. Vot selliseid abituid sünnitab liiga hea elu. Need, kel on elus olnud raske ja vaene aeg, oskavad sellest välja tulla "moosisaia ja kaltsunukuga"... teised ehk õpivad. Aga need fb on lihtsalt õngitsejad. Maailm ei ole palju muutunud, kirikute ees on endiselt kerjused jõulude ajal, vorm on pisut teistsugune...

Kolmekümne aasta eest olid enam-vähem kõik ühtemoodi vaesed, ka viieteistkümne aasta taguses majanduskriisis oli tase ühtlane. Nüüd on aga kihistumine suurem ja on raskem uksest-aknast sisse sadava reklaami ja kasvõi laste lasteaia- ja koolikaaslaste vanemate ja muude juttude taustal tõdeda, et meie perel läks sel aastal kehvalt ning me ei saa tavapäraseid kalleid kinke või üldse kinke lubada. Lihtsam on neil, kes kogu aeg kokkuhoidlikult majandanud.

Eks ta ole. See võrdlusmoment teistega. Näeb, et mõni saab uhket kraami, ise sai kingituseks vanaema kootud käpikud ja kalli kalli. Hirmus pettumus. Paarkümmend aastat hiljem ehk mõistab, et see kalli kalli oli kõige väärtuslikum kingitus üldse...

[Malme]

Miks sinna sugulaste juurde peab minema? Minul oleks piinlik minna tühjade kätega. Noh me tulime nüüd teie juurde sööma. Panen neile kohutuse teha minu perele jõulukingid ka veel, sest muidu on neil piinlik seal kõrval oma kinke avada. Pigem oleks kodus ja sööks kasvõi moosisaia, kui paremat lubada ei saa. Jaluta perega väljas, imetle avalikke jõulupuusid, kirikutes tasuta jõulumissad jne. Mida erilist seal nüüd siis ikka tegema peaks.
Mul oli üks sugulane, paljas nagu püksinööp, aga matuselauas oli tal kombeks tähtsal häälel kritiseerida, kuidas see ja teine söök pole piisavalt tema maitse järgi valmistatud.

Mäletan, kuidas minu vanemad otsustasid 90ndate algul mitte minna suguvõsa kokkutulekule, sest kõigil paluti kaasa võtta veini ja näkse. Kuna vanemad ehitasid maja, iga sent oli arvel, siis nad vaagisid veidi ja otsustasid, et majaehitus on suurem prioriteet ja tühjade kätega oleks veider kohale ilmuda ja ajada soga, et me nüüd oleme karsklased ja veini ei joo.

[Külaline]

Kui sul vend või tädi oleks ajutiselt keerulises majanduslikus olukorras, kas siis ei tahaks ise neid pühade ajal kostitada ja väikese kingi teha? Ma oleksin hoopis päris pettunud kui mu sugulased ei julgeks minu poole häda korral pöörduda ja otse loomulikult ei ootaks sellises olukorras neilt külakosti kaasa toomist - annaksin hoopis ise peale jõulupidu veel toitu kaasa.

[Malme]

Kui sul vend või tädi oleks ajutiselt keerulises majanduslikus olukorras, kas siis ei tahaks ise neid pühade ajal kostitada ja väikese kingi teha? Ma oleksin hoopis päris pettunud kui mu sugulased ei julgeks minu poole häda korral pöörduda ja otse loomulikult ei ootaks sellises olukorras neilt külakosti kaasa toomist - annaksin hoopis ise peale jõulupidu veel toitu kaasa.

Aga see vend või tädi ise ka ehk tuleb nibinabin toime. Paljud meist siin Eestis nii lahedalt nüüd siis ikka elavad? Üldiselt ikka ei ole nii, et rikkal mehel on vaene vend. Kui siis on mõlemad rikkad, keskmised või mõlemad vaesed. Ei pruugi inimesed üldse kurtagi oma pereliimetele, et asjad nii halvad. Pole vaja seda haletsust. Ei, paljud inimesed ei tunne rõõmu sellisest kingitkotist, neil on sellest süümed ja tunne, et jäid võlgu.

[Külaline]

See on lihtsalt nii kurb ja mõtlen praegu, kas äkki ka mõni minu sugulane või sõber on olnud nii raskes olukorras ning pole tahtnud abi küsida. Minu kuuse all oleks alati ruumi.

Julgustan kõiki päriselt hädasolijaid julgema lähedastele oma raskustest rääkima - inimesed tahavad aidata.

Praegu jääb mulje, et need, kes tõesti abi vajaksid ja vääriksid, närivad kodus kuiva leiba ning õpitud abitusega tegelased kerjavad enne pühi endale lookas jõululaua ja rikkaliku kingihunniku kokku.

[Külaline]

Kui sul vend või tädi oleks ajutiselt keerulises majanduslikus olukorras, kas siis ei tahaks ise neid pühade ajal kostitada ja väikese kingi teha? Ma oleksin hoopis päris pettunud kui mu sugulased ei julgeks minu poole häda korral pöörduda ja otse loomulikult ei ootaks sellises olukorras neilt külakosti kaasa toomist - annaksin hoopis ise peale jõulupidu veel toitu kaasa.

Paljude jaoks on see alandav.
Aga ega nemad pole ka see Feissbukis hädaldav (loe lahkeid annetusi, eelistatavalt rahas) ootav kontigent.

[Külaline]

Nagu siin eelnevalt ka välja toodud, siis väga palju oleneb, milline elustandard on.
Mõni on tõesti väga hädas. Aga nende "andke mulle seda või toda, kindlat asja, muu ei kõlba" seas on väga raske seda päris abivajajat ära tunda.
Mul olid ka eelmised jõulud üsna nukrad. Aga oma söögi arvelt ma iķkagi lapsele sain kingi. Sai kaks. Kokku maksumus 17 eurot ja laps oli õnnelik(ta isegi ei usu enam jõuluvanasse).
Beebi ei saanud midagi. Ei saa ka see aasta(1a2k) kuna ta ei jaga asjast veel muhvigi ja ei mängi üldse päris laste mänguasjadega. Anna pappkarp kätte ja mängib sellega. Seega ma panustan see aasta kaa veel kvaliteetsesse toidulauda.

Aga kui elu paremal järjel veel oli, ega ma ka siis suuremat last ära hellitanud asjadega.

Instagramis levib video lapse siirast rõõmust, kui ta sai karbi sees jõuluvana käest banaani. Nii peaksgi olema. Mitte mõttetu tarbimisühiskond.