Küsimus ahju kütmise kohta

[Tõutäkk]

Tahm kui tolm süttib ja tekitab suure CO2 pahvaku ja sellel on suur jõud taga, lööb kivid lahti, ahjuukse eest jne. On ka korstnaid puruks löönud.

Tahm korstnas ei plahvata, kui just WD40 sinna granaati pole visanud.
Tahm põleb korstnas ja väga intensiivselt, hakkab kohisema nagu reaktiivmootor ja korstnast hakkavad sädemed välja purskama nii nagu ilutulestiku vulkaanil Tahmapõlenguga tekkib väga kõrge temperatuur, ja kui on korstnas mingi pragu, siis võivad sealtkaudu ka sädemed välja tulla, samuti võivad korstnast väljapurskuvad sädemed sadada katusele ja tuul võib lükata katusekatte vahelt sädemeid ka pööningule. Lisaks võivad tahmapõlenguga minna korstnakivid nii kuumaks, et võib süttida ka teispool kive olev materjal. Korstnapõlengu puhul tuleb kõigepealt sulgeda õhu juurdepääs koldesse ja siis jälgida toast ja väljast olukorda, vajadusel siis kustutada.

Vaatan, et saad naljast ka vahest aru, kui hästi pingutad
Tahm jah ei plahvata, puhas tõde. Aga vahest juhtub nii, et ahju või soojamüüri koguneb co ehk süsinikmonooksiid. See sama gaas, mis inimese sissehingamisel tapab. Kui näiteks siiber liiga vara kinni panna või näiteks leek lämmatada saepuruga. Ja kui nüüd sinna pikalt vaeghapnikuga sussutatud materjalile lisada leek, siis käib igavene jurakas, sest see gaas on plahvatusohtlik. Ei jää eriti alla käsigranaadile.

See vingugaasi pahvakas on kökimöki. Kui tahta, et lööklaine lõõrid puhtaks lööks ilma pühkimata, siis on vaja mõni tühi aerosoolipudel koldesse panna. muidugi on siis oht ka, et kolde ukse eest lööb või kusagilt vuugi vahelt savisegu minema lennutab, aga lahtise tahma viib minema.

[WD40]

Tahm korstnas ei plahvata, kui just WD40 sinna granaati pole visanud.
Tahm põleb korstnas ja väga intensiivselt, hakkab kohisema nagu reaktiivmootor ja korstnast hakkavad sädemed välja purskama nii nagu ilutulestiku vulkaanil Tahmapõlenguga tekkib väga kõrge temperatuur, ja kui on korstnas mingi pragu, siis võivad sealtkaudu ka sädemed välja tulla, samuti võivad korstnast väljapurskuvad sädemed sadada katusele ja tuul võib lükata katusekatte vahelt sädemeid ka pööningule. Lisaks võivad tahmapõlenguga minna korstnakivid nii kuumaks, et võib süttida ka teispool kive olev materjal. Korstnapõlengu puhul tuleb kõigepealt sulgeda õhu juurdepääs koldesse ja siis jälgida toast ja väljast olukorda, vajadusel siis kustutada.

Vaatan, et saad naljast ka vahest aru, kui hästi pingutad
Tahm jah ei plahvata, puhas tõde. Aga vahest juhtub nii, et ahju või soojamüüri koguneb co ehk süsinikmonooksiid. See sama gaas, mis inimese sissehingamisel tapab. Kui näiteks siiber liiga vara kinni panna või näiteks leek lämmatada saepuruga. Ja kui nüüd sinna pikalt vaeghapnikuga sussutatud materjalile lisada leek, siis käib igavene jurakas, sest see gaas on plahvatusohtlik. Ei jää eriti alla käsigranaadile.

See vingugaasi pahvakas on kökimöki. Kui tahta, et lööklaine lõõrid puhtaks lööks ilma pühkimata, siis on vaja mõni tühi aerosoolipudel koldesse panna. muidugi on siis oht ka, et kolde ukse eest lööb või kusagilt vuugi vahelt savisegu minema lennutab, aga lahtise tahma viib minema.

Tuttaval oli juhtum, et tegi remonti, pliit oli välja lõhutud ja selle asemele soojamüüri ühendatud kamina südamik, et ajutiselt sooja teha remondi ajal. Lihvis põrandat ja lihvimistolmu viskas jooksvalt sinna kaminasse halgude peale. Ühel hetkel märkas, et tuli on kaminas kustunud. Tõi paberit ja otsustas uuesti süüdata, aga käis igavene kõva jurakas. Terve soojamüür lagunes, kamina klaas kildudeks.

[Külaline]

Tahm ei plahvata, vaid läheb vaikselt hõõgudes põlema.

Tahm kui tolm süttib ja tekitab suure CO2 pahvaku ja sellel on suur jõud taga, lööb kivid lahti, ahjuukse eest jne. On ka korstnaid puruks löönud.

Tahm korstnas ei plahvata, kui just WD40 sinna granaati pole visanud.
Tahm põleb korstnas ja väga intensiivselt, hakkab kohisema nagu reaktiivmootor ja korstnast hakkavad sädemed välja purskama nii nagu ilutulestiku vulkaanil Tahmapõlenguga tekkib väga kõrge temperatuur, ja kui on korstnas mingi pragu, siis võivad sealtkaudu ka sädemed välja tulla, samuti võivad korstnast väljapurskuvad sädemed sadada katusele ja tuul võib lükata katusekatte vahelt sädemeid ka pööningule. Lisaks võivad tahmapõlenguga minna korstnakivid nii kuumaks, et võib süttida ka teispool kive olev materjal. Korstnapõlengu puhul tuleb kõigepealt sulgeda õhu juurdepääs koldesse ja siis jälgida toast ja väljast olukorda, vajadusel siis kustutada.

Miks tahm ainult korstnas põlema peaks? Tahm on ka ahjus või soojamüüris endas kui ei ole puhastatud. Plahvatuse lööb välja sinna kus see teekond on kõige lühem. Neid õnnetusi on Eestis olnud küll kus korstnapühkija pole ahju aastaid puhastanud ja siis on tahmaplahvatuse tuppa löönud.

[WD40]

Tahm kui tolm süttib ja tekitab suure CO2 pahvaku ja sellel on suur jõud taga, lööb kivid lahti, ahjuukse eest jne. On ka korstnaid puruks löönud.

Tahm korstnas ei plahvata, kui just WD40 sinna granaati pole visanud.
Tahm põleb korstnas ja väga intensiivselt, hakkab kohisema nagu reaktiivmootor ja korstnast hakkavad sädemed välja purskama nii nagu ilutulestiku vulkaanil Tahmapõlenguga tekkib väga kõrge temperatuur, ja kui on korstnas mingi pragu, siis võivad sealtkaudu ka sädemed välja tulla, samuti võivad korstnast väljapurskuvad sädemed sadada katusele ja tuul võib lükata katusekatte vahelt sädemeid ka pööningule. Lisaks võivad tahmapõlenguga minna korstnakivid nii kuumaks, et võib süttida ka teispool kive olev materjal. Korstnapõlengu puhul tuleb kõigepealt sulgeda õhu juurdepääs koldesse ja siis jälgida toast ja väljast olukorda, vajadusel siis kustutada.

Miks tahm ainult korstnas põlema peaks? Tahm on ka ahjus või soojamüüris endas kui ei ole puhastatud. Plahvatuse lööb välja sinna kus see teekond on kõige lühem. Neid õnnetusi on Eestis olnud küll kus korstnapühkija pole ahju aastaid puhastanud ja siis on tahmaplahvatuse tuppa löönud.

Tahm ei plahvata, ära jampsi. Siis peaks grillsüsi ka plahvatama, sest see on sama materjal.

[Külaline]

Tahm ei plahvata, ära jampsi. Siis peaks grillsüsi ka plahvatama, sest see on sama materjal.

Kui ahjus kui kinnisestes lõõrides tekib aktiivne põlemine tahma näol, siis see tekitab omakorda põlemisgaase ja need gaasid tahavad väljuda, seda nimetataksegi plahvatuseks. Plahvatuse lööb välja kõige nõrgemast kohast. Ka granaadi plahvatus tuleb lõhkeaine põlemiselt tekkivatest gaasidest, mis löövad kesta puruks. Ahjus pannakse puud põlema koldes eks, aga mitte lõõrides või ahju sees olevatesse soojade gaaside liikumiseks tehtud käikudes.

[WD40]

Tahm ei plahvata, ära jampsi. Siis peaks grillsüsi ka plahvatama, sest see on sama materjal.

Kui ahjus kui kinnisestes lõõrides tekib aktiivne põlemine tahma näol, siis see tekitab omakorda põlemisgaase ja need gaasid tahavad väljuda, seda nimetataksegi plahvatuseks. Plahvatuse lööb välja kõige nõrgemast kohast. Ka granaadi plahvatus tuleb lõhkeaine põlemiselt tekkivatest gaasidest, mis löövad kesta puruks. Ahjus pannakse puud põlema koldes eks, aga mitte lõõrides või ahju sees olevatesse soojade gaaside liikumiseks tehtud käikudes.

Mis takistab siis neid gaase väljumast, kui nad tahavad? Mis häda neil peaks olema läbi seina väljuda? Kõige intensiivsem põlemine toimub ju koldes. Tavaline põlemine ei ole plahvatus, plahvatus on tormiline ahelreaktsioon. Pealegi, enamus tahma ei ladestu ahju sisse, sest ahi on kuum, tahm põleb seal kohe ära. Enamus tahmast ladestub korstnasse, sest korsten on külmade seintega ja seal ei toimu järelpõlemist.
Füüsika tunnis käisid vist harva kohal?

[Külaline]

Tahm ei plahvata, ära jampsi. Siis peaks grillsüsi ka plahvatama, sest see on sama materjal.

Kui ahjus kui kinnisestes lõõrides tekib aktiivne põlemine tahma näol, siis see tekitab omakorda põlemisgaase ja need gaasid tahavad väljuda, seda nimetataksegi plahvatuseks. Plahvatuse lööb välja kõige nõrgemast kohast. Ka granaadi plahvatus tuleb lõhkeaine põlemiselt tekkivatest gaasidest, mis löövad kesta puruks. Ahjus pannakse puud põlema koldes eks, aga mitte lõõrides või ahju sees olevatesse soojade gaaside liikumiseks tehtud käikudes.

Mis takistab siis neid gaase väljumast, kui nad tahavad? Mis häda neil peaks olema läbi seina väljuda? Kõige intensiivsem põlemine toimub ju koldes. Tavaline põlemine ei ole plahvatus, plahvatus on tormiline ahelreaktsioon. Pealegi, enamus tahma ei ladestu ahju sisse, sest ahi on kuum, tahm põleb seal kohe ära. Enamus tahmast ladestub korstnasse, sest korsten on külmade seintega ja seal ei toimu järelpõlemist.
Füüsika tunnis käisid vist harva kohal?

Sest lõõrides ei ole seda ruumi? Sa pole ühegi ahju või soojamüüri ehitamist näinud? Lõõrid on ühe tellise suurused ja kui seal toimub suurte tahmatortide vahel kiire tohutu kuumusega põleng, siis plahvatabki see gaas, ta ei jõua pisikestest käikudest korstnasse liikuda. Miks ainult korstnasse peaks ladestuma, ladestub ju ahju. Miks korstnapühkija siis alati ahjud ja soojamüürid tolmuimejaga puhtaks tõmbab?? Sul ei ole kunagi ahju olnud?

[WD40]

Kui ahjus kui kinnisestes lõõrides tekib aktiivne põlemine tahma näol, siis see tekitab omakorda põlemisgaase ja need gaasid tahavad väljuda, seda nimetataksegi plahvatuseks. Plahvatuse lööb välja kõige nõrgemast kohast. Ka granaadi plahvatus tuleb lõhkeaine põlemiselt tekkivatest gaasidest, mis löövad kesta puruks. Ahjus pannakse puud põlema koldes eks, aga mitte lõõrides või ahju sees olevatesse soojade gaaside liikumiseks tehtud käikudes.

Mis takistab siis neid gaase väljumast, kui nad tahavad? Mis häda neil peaks olema läbi seina väljuda? Kõige intensiivsem põlemine toimub ju koldes. Tavaline põlemine ei ole plahvatus, plahvatus on tormiline ahelreaktsioon. Pealegi, enamus tahma ei ladestu ahju sisse, sest ahi on kuum, tahm põleb seal kohe ära. Enamus tahmast ladestub korstnasse, sest korsten on külmade seintega ja seal ei toimu järelpõlemist.
Füüsika tunnis käisid vist harva kohal?

Sest lõõrides ei ole seda ruumi? Sa pole ühegi ahju või soojamüüri ehitamist näinud? Lõõrid on ühe tellise suurused ja kui seal toimub suurte tahmatortide vahel kiire tohutu kuumusega põleng, siis plahvatabki see gaas, ta ei jõua pisikestest käikudest korstnasse liikuda. Miks ainult korstnasse peaks ladestuma, ladestub ju ahju. Miks korstnapühkija siis alati ahjud ja soojamüürid tolmuimejaga puhtaks tõmbab?? Sul ei ole kunagi ahju olnud?

Mul on praegugi pliit ja ahi. Kordan üle, ahjus on liiga kõrge temperatuur tahma tekkeks. Kui alguses, kui ahi on külm, natuke tahma tuleb, siis see põleb ära hilisemal kütmisel. Korstnapühkija tõmbab ahjust lendtuhka. Seesama põlenud tahm.
Korstnas on teine olukord, korsten on külm, seal tekib kondensaat ja tahm jääb sinna korstna seintele kinni. Kui veel küte on niiske, siis võib korsten isegi täis kasvada sellist nõgi ja tahma massi, mis meenutab pooleldi sulanud iiriskommi. Selline mass põleb tohutult hästi.
Olen viibinud juures, kui vanalinnas süüdati selline peaaegu umbes korsten põlema. Seda tegi tuletõrje. Igal korrusel oli mees voolikuga valmis ja kui asi lõpuks pika sussimise peale tuld võttis, siis läks nagu rakett, leek oli korstna otsast väljas ja suhin oli kõva.

[Külaline]

Mis takistab siis neid gaase väljumast, kui nad tahavad? Mis häda neil peaks olema läbi seina väljuda? Kõige intensiivsem põlemine toimub ju koldes. Tavaline põlemine ei ole plahvatus, plahvatus on tormiline ahelreaktsioon. Pealegi, enamus tahma ei ladestu ahju sisse, sest ahi on kuum, tahm põleb seal kohe ära. Enamus tahmast ladestub korstnasse, sest korsten on külmade seintega ja seal ei toimu järelpõlemist.
Füüsika tunnis käisid vist harva kohal?

Sest lõõrides ei ole seda ruumi? Sa pole ühegi ahju või soojamüüri ehitamist näinud? Lõõrid on ühe tellise suurused ja kui seal toimub suurte tahmatortide vahel kiire tohutu kuumusega põleng, siis plahvatabki see gaas, ta ei jõua pisikestest käikudest korstnasse liikuda. Miks ainult korstnasse peaks ladestuma, ladestub ju ahju. Miks korstnapühkija siis alati ahjud ja soojamüürid tolmuimejaga puhtaks tõmbab?? Sul ei ole kunagi ahju olnud?

Mul on praegugi pliit ja ahi. Kordan üle, ahjus on liiga kõrge temperatuur tahma tekkeks. Kui alguses, kui ahi on külm, natuke tahma tuleb, siis see põleb ära hilisemal kütmisel. Korstnapühkija tõmbab ahjust lendtuhka. Seesama põlenud tahm.
Korstnas on teine olukord, korsten on külm, seal tekib kondensaat ja tahm jääb sinna korstna seintele kinni. Kui veel küte on niiske, siis võib korsten isegi täis kasvada sellist nõgi ja tahma massi, mis meenutab pooleldi sulanud iiriskommi. Selline mass põleb tohutult hästi.
Olen viibinud juures, kui vanalinnas süüdati selline peaaegu umbes korsten põlema. Seda tegi tuletõrje. Igal korrusel oli mees voolikuga valmis ja kui asi lõpuks pika sussimise peale tuld võttis, siis läks nagu rakett, leek oli korstna otsast väljas ja suhin oli kõva.

Oh kuule, ma olen ise ostnud korteri kus oli soojamüür sees mida polnud aastaid puhastatud ja tahma oli soojamüüri käikudes 3-4 cm paksuselt. Võtsin kühvliga seda nagu liiva liivakastist. Kontrollitud korstnatahma põletamine on hoopis teine asi kui see tahm sul ahjus põlema hakkab.

[Külaline]

Tolle soojamüüri ma lammutasingi maha ära.

[Külaline]

Tahm ei plahvata, ära jampsi. Siis peaks grillsüsi ka plahvatama, sest see on sama materjal.

Lollus. Grillsüsi ei ole tahm ega pigi, vaid pooleldi põlenud puu.
Kitsas lõõris põlemisgaasid paisuvad, kortsen ja soemüürid võivad lõhkeda. Lisaks käivad leek ja sädemed korstnast kõrgele välja ja võivad süüdata katuse ja kõrvalhooned.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/28737 ... ette-votta

[WD40]

Tahm ei plahvata, ära jampsi. Siis peaks grillsüsi ka plahvatama, sest see on sama materjal.

Lollus. Grillsüsi ei ole tahm ega pigi, vaid pooleldi põlenud puu.
Kitsas lõõris põlemisgaasid paisuvad, kortsen ja soemüürid võivad lõhkeda. Lisaks käivad leek ja sädemed korstnast kõrgele välja ja võivad süüdata katuse ja kõrvalhooned.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/28737 ... ette-votta

Tahm on ka pooleldi põlenud puu

[Külaline]

Tahm ei plahvata, ära jampsi. Siis peaks grillsüsi ka plahvatama, sest see on sama materjal.

Lollus. Grillsüsi ei ole tahm ega pigi, vaid pooleldi põlenud puu.
Kitsas lõõris põlemisgaasid paisuvad, kortsen ja soemüürid võivad lõhkeda. Lisaks käivad leek ja sädemed korstnast kõrgele välja ja võivad süüdata katuse ja kõrvalhooned.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/28737 ... ette-votta

Tahm on ka pooleldi põlenud puu

Tahm on süsinik, samas on tahmas siiski natuke orgaanikat säilinud ja kuna tahm on hästi peene teraga, siis on ta kerge süttima. Grillsüsi on söestatud puu, seal on palju rohkem orgaanikat säilinud.

[WD40]

Lollus. Grillsüsi ei ole tahm ega pigi, vaid pooleldi põlenud puu.
Kitsas lõõris põlemisgaasid paisuvad, kortsen ja soemüürid võivad lõhkeda. Lisaks käivad leek ja sädemed korstnast kõrgele välja ja võivad süüdata katuse ja kõrvalhooned.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/28737 ... ette-votta

Tahm on ka pooleldi põlenud puu

Tahm on süsinik, samas on tahmas siiski natuke orgaanikat säilinud ja kuna tahm on hästi peene teraga, siis on ta kerge süttima. Grillsüsi on söestatud puu, seal on palju rohkem orgaanikat säilinud.

Süsinik on ka orgaanika.
Tundub et ka keemia tundidest oled viilinud

[Külaline]

Tahm on ka pooleldi põlenud puu

Tahm on süsinik, samas on tahmas siiski natuke orgaanikat säilinud ja kuna tahm on hästi peene teraga, siis on ta kerge süttima. Grillsüsi on söestatud puu, seal on palju rohkem orgaanikat säilinud.

Süsinik on ka orgaanika.
Tundub et ka keemia tundidest oled viilinud

Me elame süsinikupõhises maailmas, kõik orgaanika ongi süsinik. Näiteks inimene koosneb 70% ulatusest veest ja 29,9999999% süsinikust, natuke on ka teisi metalle.

[WD40]

Tahm on süsinik, samas on tahmas siiski natuke orgaanikat säilinud ja kuna tahm on hästi peene teraga, siis on ta kerge süttima. Grillsüsi on söestatud puu, seal on palju rohkem orgaanikat säilinud.

Süsinik on ka orgaanika.
Tundub et ka keemia tundidest oled viilinud

Me elame süsinikupõhises maailmas, kõik orgaanika ongi süsinik. Näiteks inimene koosneb 70% ulatusest veest ja 29,9999999% süsinikust, natuke on ka teisi metalle.

Täpselt nii. Seda koomilisem on lugeda, et grillsöes on "rohkem orgaanikat säilinud"

[Külaline]

Puhas süsinik ei ole mingi "orgaanika".

[Külaline]

Süsinik on ka orgaanika.
Tundub et ka keemia tundidest oled viilinud

Me elame süsinikupõhises maailmas, kõik orgaanika ongi süsinik. Näiteks inimene koosneb 70% ulatusest veest ja 29,9999999% süsinikust, natuke on ka teisi metalle.

Täpselt nii. Seda koomilisem on lugeda, et grillsöes on "rohkem orgaanikat säilinud"

Tahm koosneb 95% puhtast süsinikust ja 5% säilinud orgaanikast. Grillsöes on orgaanikat palju rohkem, sest muidu poleks midagi põletada.
Sa oled ise koomiline kui nendel asjadel vahet üldse ei tee. Kui orgaanilise sisu teisendad põlemisprotsessiga co2ks (ehk mis on hapniku ja süsiniku molekul ja lendab atmosfääri) ja surnud tuhaks, siis saadki puhta süsiniku kui elemendi kätte. Orgaanikas on süsinik lihtsalt teisel kujul.

[Külaline]

Tahm ja süsi ei ole sama asi.
Vale kütmise korral tegib tegelikult nõgi.
nõgi ‹nõe, nõge 28› ‹s› 1. kütuse mittetäielikul põlemisel tekkiv peam. tahmast koosnev sadestis (suitsukäikude, sisepõlemismootorite seintel jne.).

See ongi see "tahm".
Ma olen väga füüsikakauge inimene. Nooruses ema õpetusel ahju ja pliiti ikka kütnud aga isegi mul on see teadmine, et nõgi/tahm võib korstnas ja lõõrides põlema minna.

Selle vastu tõesti aitab regulaarne korstnapühkija visiit. Aga tegelikult reaalsus on see, et köetakse katkiseid ahjusid/pliite ja korstnapühkija tööd tehakse raha kokkuhoiuks kas ise või üldse teenust ei tellita.

[Külaline]

Selle vastu tõesti aitab regulaarne korstnapühkija visiit. Aga tegelikult reaalsus on see, et köetakse katkiseid ahjusid/pliite ja korstnapühkija tööd tehakse raha kokkuhoiuks kas ise või üldse teenust ei tellita.

Lisaks köetakse niiskeid(odavaid) puid või veel hullem, mingeid mööblijääke ja liimpuitu ja plastisodi pliidi all, ahjude jm küttekoldeid ei kontrollita rohkem kui hädapärast, suitsu ega vinguandureid pole/katki/patarei tühi/valesti paigaldatud ja ongi uus annetuskampaania paljakspõlenud kandidaat olemas. Lisaks muud tulekahjude põhjused- elekter, suitsetamine, küünlad jnejnjne