Eestis üle 100 000 makseraskustes inimese

[Külaline]

ning number on pigem kasvutrendis.
Kuidas saab NIIII palju olla??
https://www.postimees.ee/8154276/minist ... -voluvitsa

[Külaline]

ning number on pigem kasvutrendis.
Kuidas saab NIIII palju olla??
https://www.postimees.ee/8154276/minist ... -voluvitsa

Mis seal imestada? Mina usun küll seda numbrit, eriti kui vaatan, milliseid agressiivseid meetodeid mõned jaeketid kauplemisel kasutavad. Inimestel kaob kriitikameel ja ostetaksegi igasugu mõttet jura kokku, kasutades seejuures krediitkaarti. Reisid, autod, majad- kõik on liisingus või laenuga ostetud. Elatakse üle jõu lootes, et ehk homme on rohkem raha. Seal ongi probleem.

[Külaline]

Selle aasta jõulude pidamiseks on juba tavaline võtta laen. Laenuu võetakse ja kuusepuu, jõululaua ja kinkide jaoks.

[Külaline]

Eestis on jõudnud nende riikide sekka, kus lõhe rikaste ja vaeste vahel on üüratu. Meil on inimesi, kes sõidavad Maybachi ja Bentleyga või mõne muu überkalli autoga, kelle lapsed kannavad firmariideid ja saavad kalleid kinke. Ja on peresid, kus pole raha elementaarsete asjade või toidukaupade ostuks.

Mina ise annetan regulaarselt ja üritan ka muul moel raskustes olevaid inomesi toetada. Mind on nii kasvatatud ja ma leian, et see on mu moraalne kohustus. Pole mul endalgi rahaga priisata, aga ma ei suuda pealt vaadata, kui näiteks lapsed kannatavad puudust.

[Külaline]

Mina ei ole oma elu jooksul näinud veel ühtki makseraskustes inimest, kes elementaarselgi tasemel oma rahaga ümber käia oskaks. Kas on prioriteedid paigast ära ja elatakse üle oma võimete, või puuduvad tõesti igasugused teadmised ja majanduslik mõtlemine. Kehval majanduslikul järjel olemine ei ole hoopiski sama asi, need enamasti ka ei kurda ning saavad siiski laenamata-kerjamata hakkama. Viimaseid aitaks enne, kui neid "makseraskustes" puudustkannatavaid.

[Külaline]

Mina ei ole oma elu jooksul näinud veel ühtki makseraskustes inimest, kes elementaarselgi tasemel oma rahaga ümber käia oskaks.

Suits, alkohol ja kunstküüned käivad sellistega kaasas

[Ants]

Vaadake kasvõi saadet Märgatud Eestis. See ju sulaselge näide, kuidas kolm klassi talvel külakooli, neljas tund oli vahetund, ära kasutatakse. Tekib küsimus, et kuidas nendele küll kiirlaene jmt antakse, sest kehtivate õigusnormide kohaselt seda vast teha ei tohiks.

[Külaline]

Makseraskused on enamasti siiski mitte puhta vaesuse, vaid vähese rahaga ümberkäimise oskuse põhjusel- arvete maksmine pole prioriteet, kui on raha, ostetakse kalleid kaupu, suitsu, sööke, arvestamata, et ülejäänud aja oleks vaja selle raha eest elada. Võetakse ülejõukäivaid laene (kui praegu töö kaotada ja on õhinapõhiselt võetud laenud-liisingud, siis ongi otsekohe jama käes). Jnejne. Kunstküüned jms on pigem müüt ja stereotüüp, kuigi eks muidugi on ka selliseid. Vaesed inimesed saavad kuidagi hakkama ja ei taha võlgu jääda, ega arveid ja üüri maksmata jätta, hoiavad kõhu või talvesaabaste pealt ka kokku, aga need, kes on kroonilised maksevõlgnikud ja mustades nimekirjades jne, on hoopis teist tüüpi inimesed.

[Külaline]

kui on raha, ostetakse kalleid kaupu, suitsu, sööke, arvestamata,

Jah, Kodutundes näidati neid vaeste poeskäike.

[Külaline]

Mina ei ole oma elu jooksul näinud veel ühtki makseraskustes inimest, kes elementaarselgi tasemel oma rahaga ümber käia oskaks. Kas on prioriteedid paigast ära ja elatakse üle oma võimete, või puuduvad tõesti igasugused teadmised ja majanduslik mõtlemine. Kehval majanduslikul järjel olemine ei ole hoopiski sama asi, need enamasti ka ei kurda ning saavad siiski laenamata-kerjamata hakkama. Viimaseid aitaks enne, kui neid "makseraskustes" puudustkannatavaid.

Ongi kahte sorti inimesi, ühed raiskaks koguaeg raha ja teised ei oska rahaga midagi teha, korjavad kuhugi madratsi sisse. Sealt vehib selle keegi või siis leiavad pärijad ja löövad ikka selle raha laiaks.

[Külaline]

Vaadake kasvõi saadet Märgatud Eestis. See ju sulaselge näide, kuidas kolm klassi talvel külakooli, neljas tund oli vahetund, ära kasutatakse. Tekib küsimus, et kuidas nendele küll kiirlaene jmt antakse, sest kehtivate õigusnormide kohaselt seda vast teha ei tohiks.

Sa üldistad ikka räigelt.
Mina olin ka kunagi väga suurtes rahalistes raskustes. Lahutatud üksikema, ametiõpe pooleli. Õudselt raske aeg oli, aga hakkama ma sain, kooli lõpetasin ka ja kohe leidsin ka töö. Aga see kolm aastat virelemist ning vanematelt laenu küsimist jättis oma jälje. Rahaga olen ülihoolas ja mingeid mõttetuid oste kohe kindlasti ei tee.

[Ants]

Vaadake kasvõi saadet Märgatud Eestis. See ju sulaselge näide, kuidas kolm klassi talvel külakooli, neljas tund oli vahetund, ära kasutatakse. Tekib küsimus, et kuidas nendele küll kiirlaene jmt antakse, sest kehtivate õigusnormide kohaselt seda vast teha ei tohiks.

Sa üldistad ikka räigelt.
Mina olin ka kunagi väga suurtes rahalistes raskustes. Lahutatud üksikema, ametiõpe pooleli. Õudselt raske aeg oli, aga hakkama ma sain, kooli lõpetasin ka ja kohe leidsin ka töö. Aga see kolm aastat virelemist ning vanematelt laenu küsimist jättis oma jälje. Rahaga olen ülihoolas ja mingeid mõttetuid oste kohe kindlasti ei tee.

Et ainult Teie olete olnud üksikema, õpingud pooleli?
Ülikooli õpingute ajal sai ikka nalja tehtud: täna teeme sooja süüa, keedame teed!
Vaadates viidatud saates, kuis halatakse, et kõik on kallis, endal pläru hambus ja ilmselge pohmell ... no mis mõistusest me siin räägime?

Mõnda aega tagasi vaatasin huvi pärast oma mobla arvet, no ... ei ole vaja maksta piiramatu neti eest. Ei kulu gigagi kuus, sest niikunii istun kas tööl või kodus turvalises wifis, raksaki 90% arvest kokku hoitud. Siis hakkasin huvi tundma, miks koduTV ja neti arve selline on, no kurat, ma ei pea poole gigase ühenduse otsas istuma, sai raksaki viiekümne mega peale. Jälle kokkuhoid. TV kanalid, mõnda polnud elu sees vaadanud, raksaki kolmveerand maha.

[Külaline]

Ilma kulutamiseta pole majandust. Kui kõik kokku hoidma hakkaks poleks töökohti ega midagi, sest kes raha kulutaks?

[Külaline]

Et ainult Teie olete olnud üksikema, õpingud pooleli?
Ülikooli õpingute ajal sai ikka nalja tehtud: täna teeme sooja süüa, keedame teed!
Vaadates viidatud saates, kuis halatakse, et kõik on kallis, endal pläru hambus ja ilmselge pohmell ... no mis mõistusest me siin räägime?

Mõnda aega tagasi vaatasin huvi pärast oma mobla arvet, no ... ei ole vaja maksta piiramatu neti eest. Ei kulu gigagi kuus, sest niikunii istun kas tööl või kodus turvalises wifis, raksaki 90% arvest kokku hoitud. Siis hakkasin huvi tundma, miks koduTV ja neti arve selline on, no kurat, ma ei pea poole gigase ühenduse otsas istuma, sai raksaki viiekümne mega peale. Jälle kokkuhoid. TV kanalid, mõnda polnud elu sees vaadanud, raksaki kolmveerand maha.

No ega see inimene ka mõistuse poolest ei hiilga, kes omale kõigepealt kõik need piiramatud netid ja rohked kanalid peale laseb panna ja nende eest tükk aega maksab, ilma et tal neid üldse vaja oleks. See on ise samasugune lammas kui need, kellele ta siin õpetussõnu loeb.

[Külaline]

Makseraskused on enamasti siiski mitte puhta vaesuse, vaid vähese rahaga ümberkäimise oskuse põhjusel- arvete maksmine pole prioriteet, kui on raha, ostetakse kalleid kaupu, suitsu, sööke, arvestamata, et ülejäänud aja oleks vaja selle raha eest elada. Võetakse ülejõukäivaid laene (kui praegu töö kaotada ja on õhinapõhiselt võetud laenud-liisingud, siis ongi otsekohe jama käes). Jnejne. Kunstküüned jms on pigem müüt ja stereotüüp, kuigi eks muidugi on ka selliseid. Vaesed inimesed saavad kuidagi hakkama ja ei taha võlgu jääda, ega arveid ja üüri maksmata jätta, hoiavad kõhu või talvesaabaste pealt ka kokku, aga need, kes on kroonilised maksevõlgnikud ja mustades nimekirjades jne, on hoopis teist tüüpi inimesed.

Minu töö puudutab väga palju võlgnikega suhtlemist. Ja täpselt nii ongi! Sellistel inimestel on mõtlemine täiesti paigast ära. Asi ei ole üldse sissetuleku suuruses. Neil võib olla ka hea sissetulek, aga nad ei oska oma rahaga ringi käia. Asi on suhtumises rahasse, oma kulutustesse, ahnelt võetakse endale kohustusi, millega pärast ei suuda toime tulla. Prioriteedid on paigast ära. Mõni ongi kohe suhtumisega, et ma ei kavatsegi kohustust tagasi maksta. Või teen seda alles siis, kui kohtutäiturid käsi väänama hakkavad.

See makseraskustes olemine on kinni pigem mõtteviisis, mitte selles, et ma olen nii vaene-õnnetu-alatasustatud.

Ja makseraskustes olemine (jätad kohustused tasumata) või lihtsalt madal elatustase (väike palk) on kaks täiesti erinevat asja. Madala elatustasemega inimesed ei pruugi üldse võlgnikud või makseraskustes olla. Neil on arved ja kohustused ilusti tasutud, aga nende enda heaks enam lihtsalt midagi ei jää või jääb väga vähe.

[Külaline]

Et ainult Teie olete olnud üksikema, õpingud pooleli?
Ülikooli õpingute ajal sai ikka nalja tehtud: täna teeme sooja süüa, keedame teed!
Vaadates viidatud saates, kuis halatakse, et kõik on kallis, endal pläru hambus ja ilmselge pohmell ... no mis mõistusest me siin räägime?

Mõnda aega tagasi vaatasin huvi pärast oma mobla arvet, no ... ei ole vaja maksta piiramatu neti eest. Ei kulu gigagi kuus, sest niikunii istun kas tööl või kodus turvalises wifis, raksaki 90% arvest kokku hoitud. Siis hakkasin huvi tundma, miks koduTV ja neti arve selline on, no kurat, ma ei pea poole gigase ühenduse otsas istuma, sai raksaki viiekümne mega peale. Jälle kokkuhoid. TV kanalid, mõnda polnud elu sees vaadanud, raksaki kolmveerand maha.

Täitsa nõus! Mul oli kord selline pooltuttav. Üksikema, kellel kari lapsi, kõik erinevate meestega tehtud. Rahaga olid tal mõistagi väga kehvad lood. Oli igale poole võlgu. Kohtutäiturid kaelas. Kippus varastama jne. Aga pläru oli tal alati hambus. Ja gini purk näpu vahel. Ja ehteid täis riputatud nagu kuusepuu. Rääkis meile suure õhinaga, et varsti ostab omale 7-tonnise kuldketi. Krooni aeg oli siis veel, eesti keskmine kuupalk võis olla miski 1000 krooni vmt. Meie suure imestuse peale, et milleks omale nii kallist asja osta, vastas, et tegelikult see ei ole üldse kallis, et just soodne hind ja igal juhul tasub see ehe omale ära osta. Samal ajal ta lapsed magasid ilma voodilinata, voodiriieteta, kõval, plekilisel diivanil. Kas neil patjagi oli, ei mäleta.

[Ants]

...
Mõnda aega tagasi vaatasin ...

No ega see inimene ka mõistuse poolest ei hiilga, kes omale kõigepealt kõik need piiramatud netid ja rohked kanalid peale laseb panna ja nende eest tükk aega maksab, ilma et tal neid üldse vaja oleks. See on ise samasugune lammas kui need, kellele ta siin õpetussõnu loeb.

Õige!
Nad rajakad kirjutavad arvele väikese fondiga, et nüüd saab mõne jevriku eest rohkem ja siis kui töö kõrvalt aega leiad siis märkad ...
Ja siis hakkas helistamine ja kiun, et kiirem on ju parem jne jne, nutsid ära ja nüüd vait.

[Suslik]

Mul oli kord selline pooltuttav. Üksikema, kellel kari lapsi, kõik erinevate meestega tehtud. Rahaga olid tal mõistagi väga kehvad lood. Oli igale poole võlgu. Kohtutäiturid kaelas. Kippus varastama jne. Aga pläru oli tal alati hambus. Ja gini purk näpu vahel. Ja ehteid täis riputatud nagu kuusepuu. Rääkis meile suure õhinaga, et varsti ostab omale 7-tonnise kuldketi. Krooni aeg oli siis veel, eesti keskmine kuupalk võis olla miski 1000 krooni vmt. Meie suure imestuse peale, et milleks omale nii kallist asja osta, vastas, et tegelikult see ei ole üldse kallis, et just soodne hind ja igal juhul tasub see ehe omale ära osta. Samal ajal ta lapsed magasid ilma voodilinata, voodiriieteta, kõval, plekilisel diivanil. Kas neil patjagi oli, ei mäleta.

Loodan, et neid vaesekesi lapsi ikka aidati või oli kõigil savi?

[Külaline]

2023 oli suhtelises vaesuses 22,5% elanikest (st allapoole teatud keskmisest sissetulekust), kõige rohkem suhteliselt vaeseid on üksikud pensionärid, kes kindlasti pole nende arvevõlgnike seas ülekaalus tegelikult. Ma ei arva, et vaeste ja võlglaste elanikkonnagrupp suuresti kattuks. Nagu keegi ütles, see ei sõltu rangelt sissetulekust, kui inimene on maksevõlglane ja ei oska rahaga ringi käia.

[Külaline]

Vaadake kasvõi saadet Märgatud Eestis. See ju sulaselge näide, kuidas kolm klassi talvel külakooli, neljas tund oli vahetund, ära kasutatakse. Tekib küsimus, et kuidas nendele küll kiirlaene jmt antakse, sest kehtivate õigusnormide kohaselt seda vast teha ei tohiks.

Sa üldistad ikka räigelt.
Mina olin ka kunagi väga suurtes rahalistes raskustes. Lahutatud üksikema, ametiõpe pooleli. Õudselt raske aeg oli, aga hakkama ma sain, kooli lõpetasin ka ja kohe leidsin ka töö. Aga see kolm aastat virelemist ning vanematelt laenu küsimist jättis oma jälje. Rahaga olen ülihoolas ja mingeid mõttetuid oste kohe kindlasti ei tee.

Et ainult Teie olete olnud üksikema, õpingud pooleli?
Ülikooli õpingute ajal sai ikka nalja tehtud: täna teeme sooja süüa, keedame teed!
Vaadates viidatud saates, kuis halatakse, et kõik on kallis, endal pläru hambus ja ilmselge pohmell ... no mis mõistusest me siin räägime?

Mõnda aega tagasi vaatasin huvi pärast oma mobla arvet, no ... ei ole vaja maksta piiramatu neti eest. Ei kulu gigagi kuus, sest niikunii istun kas tööl või kodus turvalises wifis, raksaki 90% arvest kokku hoitud. Siis hakkasin huvi tundma, miks koduTV ja neti arve selline on, no kurat, ma ei pea poole gigase ühenduse otsas istuma, sai raksaki viiekümne mega peale. Jälle kokkuhoid. TV kanalid, mõnda polnud elu sees vaadanud, raksaki kolmveerand maha.

Sa räägid taaskord aiaaugust.
Ma ei maininud mitte kusagil oma tekstis mõttetuid kulutusi. Mingeid kiirlaene ka ei olnud, aga tead, päevases õppes õppides ei ole lihtsalt võimalik iga päev tööl käia ja nii need rahalised raskused tekivad. Mul ei olnud ka õppelaenu võimalust, sest polnud kedagi, kes oleks käendajaks tulnud. Seega oligi variant see kolm aastat vireleda. Polnud kalleid riideid ega muid luksusi. Kunstküüsi pole mul kunagi olnud ja mingeid kalleid sõltuvusi ka mitte. Raha oligi niipalju, kui osalise tööajaga teenides tuli, plus eksmehe poolt aeg-ajalt makstud lapsetoetus. Kuu lõpus pidin ikka oma vanemate käest laenu küsima.

Oleks kena, kui lõpetaksid üldistamise ja inimeste tembeldamise "teiseks eestiks". See lihtsalt on nii nõme ja võtab teistelt isu siin kaasa rääkida. Inimestega juhtub igasugu asju, töötuks võib meist jääda igaüks ja 25 aastane ei ole veel nii vana, et oleks jõudnud omale sääste kõrvale panna. Nagu ma kirjutasin, siis see raske aeg õpetas mind palju. Ma arvan, et ma oskan rahaga ümber käia ja üldse oma elu planeerida nii, et ootamatuste tekkides hätta ei jää. Mõistan ka, et kõik ei ole sellised ja on palju noori, kelle puudub elementaarne rahatarkus, aga sellest kõigest saab arutleda moel, mis teisi ei solva.