Esoteerikahullus

[Külaline]

Eks see on vaimne häire, aga kuna ta ei ole ohtlik ja inimene saab eluga hakkama, siis keegi neid ei ravi ja kas üldse osatakse sellist vaimset häiret ravida? Kui inimene ikka võtab pähe kuidas ta selgelt näeb, tunnetab vaime ja teab tulevikku, eks ta on siis katki läinud, seda kõike ei ole olemas.

[Külaline]

Eks see on vaimne häire, aga kuna ta ei ole ohtlik ja inimene saab eluga hakkama, siis keegi neid ei ravi ja kas üldse osatakse sellist vaimset häiret ravida? Kui inimene ikka võtab pähe kuidas ta selgelt näeb, tunnetab vaime ja teab tulevikku, eks ta on siis katki läinud, seda kõike ei ole olemas.

Jah. Sama lugu oli elektriga aastal 1524. Ja päike tiirles siis ka ümber Maa.

[Külaline]

See manifisteerimine on mõne aasta taguse visualiseerimise uus tulemine. Siis levis mingi raamat "Secret". Pole vahet, kummaga tegemist, mehhanism on lihtne: kui see, mida soovid, on sulle jõukohane ja reaalne, lisaks paras annus motivatsiooni ja sisemist järjekindlust, võib soov täituda. Põhjusel, et teatud olukordades teed alateadlikult ja instinktiivselt otsuseid, mis sellele kaasa aitavad, nn valid õige tee, riskid, kus vaja ja väldid umbteed.
Kui soov pole jõukohane, võimete, oskuste, hariduse vm puudumise tõttu, ei aita ükski meetod. Kui oled näiteks prillidega kokk, võid manifisteerida lenduri ametist hauani, seda iial saavutamata jne.
Esoteerikud kipuvad olema inimesed, kes vajavad erilisuse tunnet, midagi, mis enesehinnangut tõstaks ja nn massist kõrgemale kergitaks. Vaielda pole mõtet, olen proovinud sõbrannaga, kes saatis aastaid artikleid kõige kummalisematel teemadel. Nende tõepärasust oli lihtne ümber lükata, aga ta e lugenud kunagi minu argumente. Nad ei tee seda iial, sest kui hakkad kahtlema, tähendaks see tunnistamist, et olen olnud rumal ja kergeusklik. Kui palju te olete kohanud inimesi, kes seda enda kohta ütlevad?

[Külaline]

See manifisteerimine on mõne aasta taguse visualiseerimise uus tulemine. Siis levis mingi raamat "Secret". Pole vahet, kummaga tegemist, mehhanism on lihtne: kui see, mida soovid, on sulle jõukohane ja reaalne, lisaks paras annus motivatsiooni ja sisemist järjekindlust, võib soov täituda. Põhjusel, et teatud olukordades teed alateadlikult ja instinktiivselt otsuseid, mis sellele kaasa aitavad, nn valid õige tee, riskid, kus vaja ja väldid umbteed.
Kui soov pole jõukohane, võimete, oskuste, hariduse vm puudumise tõttu, ei aita ükski meetod. Kui oled näiteks prillidega kokk, võid manifisteerida lenduri ametist hauani, seda iial saavutamata jne.
Esoteerikud kipuvad olema inimesed, kes vajavad erilisuse tunnet, midagi, mis enesehinnangut tõstaks ja nn massist kõrgemale kergitaks. Vaielda pole mõtet, olen proovinud sõbrannaga, kes saatis aastaid artikleid kõige kummalisematel teemadel. Nende tõepärasust oli lihtne ümber lükata, aga ta e lugenud kunagi minu argumente. Nad ei tee seda iial, sest kui hakkad kahtlema, tähendaks see tunnistamist, et olen olnud rumal ja kergeusklik. Kui palju te olete kohanud inimesi, kes seda enda kohta ütlevad?

Hästi keeruline on vastata, sest ei saa ju midagi tõestada või isegi täpset infot anda. Aga mina julgustan siiski välja viskama soove, mis on palju palju kõrgemad kui see, mis on jõukohane. Väga palju kõrgemad
Ja see käib kuidagi teistmoodi. Ei ole nii, et järkjärgult ja teadlikult liigud. Tagasi vaadates jah järkjärgult. Aga tegelikud võid oma soovi vahepeal üldse ära unustada. Alles lõpus avastad, et elad täpselt sellist elu nagu 20 aastat tagasi unistasid.
Ja minu puhul - kui ma soovi välja viskasin - oli selle täitumine võimatu. Umbes samal tasemel oleks mul praegu soov näiteks Johnny Deppiga abielluda (see on suvaline näide, mis mulle pähe tuli.. palun mitte arvata, et see on mul uus soov

Secretist ja visualiseerimisest pole kuulnudki. Ja selleteemalist meediasisu ka ei tarbi kui just otse ette ei satu. Pean esoteerikuid tihtipeale kergelt nupust nikastanuteks. Aga reaalsuse painutamisega mina lihtsalt ei saa vaielda. Loomulikult pole mul ühtegi seletust ega isegi mitte ideed, kuidas see toimib.

[kolja]

Eks see on vaimne häire, aga kuna ta ei ole ohtlik ja inimene saab eluga hakkama, siis keegi neid ei ravi ja kas üldse osatakse sellist vaimset häiret ravida? Kui inimene ikka võtab pähe kuidas ta selgelt näeb, tunnetab vaime ja teab tulevikku, eks ta on siis katki läinud, seda kõike ei ole olemas.

Jah. Sama lugu oli elektriga aastal 1524. Ja päike tiirles siis ka ümber Maa.

No Copernicusul oli ikka oluliselt tummisem alus heliotsentrilise maailmasüsteemi väitmiseks kui praegustel lamemaalastel oma teooriate põhjendamisel, seda juhtub ikka üliharva, et külahull osutub mittemõistetud geeniuseks. Meie kumbki pole selliseid juhtumeid näinud.

[Külaline]

See manifisteerimine on mõne aasta taguse visualiseerimise uus tulemine. Siis levis mingi raamat "Secret". Pole vahet, kummaga tegemist, mehhanism on lihtne: kui see, mida soovid, on sulle jõukohane ja reaalne, lisaks paras annus motivatsiooni ja sisemist järjekindlust, võib soov täituda. Põhjusel, et teatud olukordades teed alateadlikult ja instinktiivselt otsuseid, mis sellele kaasa aitavad, nn valid õige tee, riskid, kus vaja ja väldid umbteed.
Kui soov pole jõukohane, võimete, oskuste, hariduse vm puudumise tõttu, ei aita ükski meetod. Kui oled näiteks prillidega kokk, võid manifisteerida lenduri ametist hauani, seda iial saavutamata jne.
Esoteerikud kipuvad olema inimesed, kes vajavad erilisuse tunnet, midagi, mis enesehinnangut tõstaks ja nn massist kõrgemale kergitaks. Vaielda pole mõtet, olen proovinud sõbrannaga, kes saatis aastaid artikleid kõige kummalisematel teemadel. Nende tõepärasust oli lihtne ümber lükata, aga ta e lugenud kunagi minu argumente. Nad ei tee seda iial, sest kui hakkad kahtlema, tähendaks see tunnistamist, et olen olnud rumal ja kergeusklik. Kui palju te olete kohanud inimesi, kes seda enda kohta ütlevad?

Hästi keeruline on vastata, sest ei saa ju midagi tõestada või isegi täpset infot anda. Aga mina julgustan siiski välja viskama soove, mis on palju palju kõrgemad kui see, mis on jõukohane. Väga palju kõrgemad
Ja see käib kuidagi teistmoodi. Ei ole nii, et järkjärgult ja teadlikult liigud. Tagasi vaadates jah järkjärgult. Aga tegelikud võid oma soovi vahepeal üldse ära unustada. Alles lõpus avastad, et elad täpselt sellist elu nagu 20 aastat tagasi unistasid.
Ja minu puhul - kui ma soovi välja viskasin - oli selle täitumine võimatu. Umbes samal tasemel oleks mul praegu soov näiteks Johnny Deppiga abielluda (see on suvaline näide, mis mulle pähe tuli.. palun mitte arvata, et see on mul uus soov

Secretist ja visualiseerimisest pole kuulnudki. Ja selleteemalist meediasisu ka ei tarbi kui just otse ette ei satu. Pean esoteerikuid tihtipeale kergelt nupust nikastanuteks. Aga reaalsuse painutamisega mina lihtsalt ei saa vaielda. Loomulikult pole mul ühtegi seletust ega isegi mitte ideed, kuidas see toimib.

Selle nimi on unistamine. Mina unistan järjepidevalt Aga siis võtan jalad tagumiku alt välja ja hakkan tegutsema. Teen plaani aga loodan ka õnnele ja juhusele. Eks mu ekstravertne natuur ja hulljulgus tulevad ka kasuks. Siiamaani võin tulemustega rahul olla.

Mõni teine istub kodus, visualiseerib, manab ja manifesteerib aastakümneid, ei potsata talle ükski Johnny Depp ega miljonid eurod niisama sülle.

[Külaline]

Minu esoteerikust tuttav rääkis, et manifesteeris endale ülikooliõpingud. Isver, kui inimesel on korralikud riigieksamitulemused ja ületab lävendi, siis ta saabki ülikooli, täitsa ilma manifesteerimata kusjuures!

[Külaline]

See manifisteerimine on mõne aasta taguse visualiseerimise uus tulemine. Siis levis mingi raamat "Secret". Pole vahet, kummaga tegemist, mehhanism on lihtne: kui see, mida soovid, on sulle jõukohane ja reaalne, lisaks paras annus motivatsiooni ja sisemist järjekindlust, võib soov täituda. Põhjusel, et teatud olukordades teed alateadlikult ja instinktiivselt otsuseid, mis sellele kaasa aitavad, nn valid õige tee, riskid, kus vaja ja väldid umbteed.
Kui soov pole jõukohane, võimete, oskuste, hariduse vm puudumise tõttu, ei aita ükski meetod. Kui oled näiteks prillidega kokk, võid manifisteerida lenduri ametist hauani, seda iial saavutamata jne.
Esoteerikud kipuvad olema inimesed, kes vajavad erilisuse tunnet, midagi, mis enesehinnangut tõstaks ja nn massist kõrgemale kergitaks. Vaielda pole mõtet, olen proovinud sõbrannaga, kes saatis aastaid artikleid kõige kummalisematel teemadel. Nende tõepärasust oli lihtne ümber lükata, aga ta e lugenud kunagi minu argumente. Nad ei tee seda iial, sest kui hakkad kahtlema, tähendaks see tunnistamist, et olen olnud rumal ja kergeusklik. Kui palju te olete kohanud inimesi, kes seda enda kohta ütlevad?

Hästi keeruline on vastata, sest ei saa ju midagi tõestada või isegi täpset infot anda. Aga mina julgustan siiski välja viskama soove, mis on palju palju kõrgemad kui see, mis on jõukohane. Väga palju kõrgemad
Ja see käib kuidagi teistmoodi. Ei ole nii, et järkjärgult ja teadlikult liigud. Tagasi vaadates jah järkjärgult. Aga tegelikud võid oma soovi vahepeal üldse ära unustada. Alles lõpus avastad, et elad täpselt sellist elu nagu 20 aastat tagasi unistasid.
Ja minu puhul - kui ma soovi välja viskasin - oli selle täitumine võimatu. Umbes samal tasemel oleks mul praegu soov näiteks Johnny Deppiga abielluda (see on suvaline näide, mis mulle pähe tuli.. palun mitte arvata, et see on mul uus soov

Secretist ja visualiseerimisest pole kuulnudki. Ja selleteemalist meediasisu ka ei tarbi kui just otse ette ei satu. Pean esoteerikuid tihtipeale kergelt nupust nikastanuteks. Aga reaalsuse painutamisega mina lihtsalt ei saa vaielda. Loomulikult pole mul ühtegi seletust ega isegi mitte ideed, kuidas see toimib.

Selle nimi on unistamine. Mina unistan järjepidevalt Aga siis võtan jalad tagumiku alt välja ja hakkan tegutsema. Teen plaani aga loodan ka õnnele ja juhusele. Eks mu ekstravertne natuur ja hulljulgus tulevad ka kasuks. Siiamaani võin tulemustega rahul olla.

Mõni teine istub kodus, visualiseerib, manab ja manifesteerib aastakümneid, ei potsata talle ükski Johnny Depp ega miljonid eurod niisama sülle.

Njaa, aga mina olen peaagu ekstreemselt introvertne ja üks aremaid inimesi, keda ma tean. Lisaks veel laisk. Tõenäosus minul elada nii nagu ma lõpuks elan, oli nullilähedane. Aga sellega olen nõus, et ma nimetaks ka seda pigem lihtsalt koduselt unistamiseks mitte peenelt ja välismaiselt manifesteerimiseks
Aga sisu ei muutu.

[Külaline]

soovi vahepeal üldse ära unustada. Alles lõpus avastad, et elad täpselt sellist elu nagu 20 aastat tagasi unistasid.
Ja minu puhul - kui ma soovi välja viskasin - oli selle täitumine võimatu. U

Probleem ongi ju see, et saad elu, millest 20 aastat tagasi usnistasid, aga tänase päevas on need juba mõnevõrra aegunud soovid. Praegused soovid täituvad kuskil surivoodil ja mis kasu neist enam.

Kas isegi anonüümselt ei saa öelda, mis enneolematu ja. eriline soov see siis oli?

[Külaline]

soovi vahepeal üldse ära unustada. Alles lõpus avastad, et elad täpselt sellist elu nagu 20 aastat tagasi unistasid.
Ja minu puhul - kui ma soovi välja viskasin - oli selle täitumine võimatu. U

Probleem ongi ju see, et saad elu, millest 20 aastat tagasi usnistasid, aga tänase päevas on need juba mõnevõrra aegunud soovid. Praegused soovid täituvad kuskil surivoodil ja mis kasu neist enam.

Kas isegi anonüümselt ei saa öelda, mis enneolematu ja. eriline soov see siis oli?

Ma ei taha täpsustada jah, sest see on avalik foorum ja mu elu on üsna äratuntav - minu tuttavatele. Kuulus ma ei ole
Aga ma saan loomulikult aru äärmisest skeptitsismist. Ma olen ise ka väga skeptiline selliste asjade suhtes. Näiteks kuigi ma manifesteerimisse (unistuste täitumisse siis maarahva keeli) usun, siis raha eest manifesteerimist õpetavaid inimesi ma küll ei usaldaks. Nagu mitte mitte üldse..
Praegu ka, tahaks tegelikult midagi soovitada oma kogemusest. Ei oska nagu midagi soovitada. Saan ainult rääkida kuidas minul oli. Ja mis tunne, minul on.
Minu kogemus on selline, et kirjuta oma kõige-kõige pöörasem soov üles. Ja siis edasi: ära põe. Aga see on ainult minu kogemus, ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele

[Külaline]

soovi vahepeal üldse ära unustada. Alles lõpus avastad, et elad täpselt sellist elu nagu 20 aastat tagasi unistasid.
Ja minu puhul - kui ma soovi välja viskasin - oli selle täitumine võimatu. U

Probleem ongi ju see, et saad elu, millest 20 aastat tagasi usnistasid, aga tänase päevas on need juba mõnevõrra aegunud soovid. Praegused soovid täituvad kuskil surivoodil ja mis kasu neist enam.

Kas isegi anonüümselt ei saa öelda, mis enneolematu ja. eriline soov see siis oli?

Aega võttis see täitumine ikka vähem kui 20 aastat. Nüüdseks on juba ammu tagasi. Kuigi see on õige, et täitumise ja esimese õhkuviskamise vahe oli ka ikka omajagu. Umbes 10 aastat äkki.. midagi sellist. Aegunud ei olnud. Tuli täpselt õigel ajal.

[Külaline]

Minu kogemus on selline, et kirjuta oma kõige-kõige pöörasem soov üles. Ja siis edasi: ära põe. Aga see on ainult minu kogemus, ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele

Probleem on minu jaoks selles, et inimene ei oska adekvaatselt hinnata, mida tal tegelikult elus vaja on. Veel vähem seda, mida ta vajab 10 aasta pärast. Ta soovib mingit pöörast soovi ja see täitubki tüki aja pärast, aga see polnud tema iskliku arengu seisukohalt sugugi parim, võibolla isegi vastupidi. Hea tervis, edukas karjäär ja õnnelik abielu jms üldlevinud soovid pole samas jälle kuigi pöörased ja kõigile kättesaamatud samuti mitte.

[Külaline]

Eks see on vaimne häire, aga kuna ta ei ole ohtlik ja inimene saab eluga hakkama, siis keegi neid ei ravi ja kas üldse osatakse sellist vaimset häiret ravida? Kui inimene ikka võtab pähe kuidas ta selgelt näeb, tunnetab vaime ja teab tulevikku, eks ta on siis katki läinud, seda kõike ei ole olemas.

Jah. Sama lugu oli elektriga aastal 1524. Ja päike tiirles siis ka ümber Maa.

No Copernicusul oli ikka oluliselt tummisem alus heliotsentrilise maailmasüsteemi väitmiseks kui praegustel lamemaalastel oma teooriate põhjendamisel, seda juhtub ikka üliharva, et külahull osutub mittemõistetud geeniuseks. Meie kumbki pole selliseid juhtumeid näinud.

Mis need lamemaalased üldse siia puutuvad? Öelda taheti ju, et aastal 1524 ei mõistetud veel paljusid tänaseks elementaarseid asju ning usuti tõsimeeli, et neid pole olemaski. Sh saadeti tuleriidale, kui julgesid teisiti arvata. Ilmselt võidakse tulevikus nii mõnedki tänases teaduses veel mõistetamatud metafüüsilised protsessid samamoodi elementaarseks lahti mõtestada. Isegi kui praegu nende mainimise eest segaseks peetakse.

[Külaline]

Jah. Sama lugu oli elektriga aastal 1524. Ja päike tiirles siis ka ümber Maa.

No Copernicusul oli ikka oluliselt tummisem alus heliotsentrilise maailmasüsteemi väitmiseks kui praegustel lamemaalastel oma teooriate põhjendamisel, seda juhtub ikka üliharva, et külahull osutub mittemõistetud geeniuseks. Meie kumbki pole selliseid juhtumeid näinud.

Mis need lamemaalased üldse siia puutuvad? Öelda taheti ju, et aastal 1524 ei mõistetud veel paljusid tänaseks elementaarseid asju ning usuti tõsimeeli, et neid pole olemaski. Sh saadeti tuleriidale, kui julgesid teisiti arvata. Ilmselt võidakse tulevikus nii mõnedki tänases teaduses veel mõistetamatud metafüüsilised protsessid samamoodi elementaarseks lahti mõtestada. Isegi kui praegu nende mainimise eest segaseks peetakse.

No täpselt, sellised need "esoteerikud" on- lihtsast konstruktsioonist, mis on samas siiski nii palju keeruline, et peab ka eelmist kommentaari lugema, enam aru ei saada. Lihtsad inimesed.

[Külaline]

Ma ei taha täpsustada jah, sest see on avalik foorum ja mu elu on üsna äratuntav - minu tuttavatele. Kuulus ma ei ole
Aga ma saan loomulikult aru äärmisest skeptitsismist. Ma olen ise ka väga skeptiline selliste asjade suhtes. Näiteks kuigi ma manifesteerimisse (unistuste täitumisse siis maarahva keeli) usun, siis raha eest manifesteerimist õpetavaid inimesi ma küll ei usaldaks. Nagu mitte mitte üldse..
Praegu ka, tahaks tegelikult midagi soovitada oma kogemusest. Ei oska nagu midagi soovitada. Saan ainult rääkida kuidas minul oli. Ja mis tunne, minul on.
Minu kogemus on selline, et kirjuta oma kõige-kõige pöörasem soov üles. Ja siis edasi: ära põe. Aga see on ainult minu kogemus, ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele

Võid ju üldiste sõnadega kirjeldada, kas oli meditsiiniline ime, leidsid unistuste kodu, karjääri- või ärialane edu vms. Ja kust see läbimurre tuli, näiteks õigel ajal õige inimesega kohtumine.

[Külaline]

Minu kogemus on selline, et kirjuta oma kõige-kõige pöörasem soov üles. Ja siis edasi: ära põe. Aga see on ainult minu kogemus, ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele

Probleem on minu jaoks selles, et inimene ei oska adekvaatselt hinnata, mida tal tegelikult elus vaja on. Veel vähem seda, mida ta vajab 10 aasta pärast. Ta soovib mingit pöörast soovi ja see täitubki tüki aja pärast, aga see polnud tema iskliku arengu seisukohalt sugugi parim, võibolla isegi vastupidi. Hea tervis, edukas karjäär ja õnnelik abielu jms üldlevinud soovid pole samas jälle kuigi pöörased ja kõigile kättesaamatud samuti mitte.

Jah, sellega ma olen küll igati nõus.
Tihtipeale on ka see, et inimesed ei teagi eriti, mida nad tahavad. Tahaks nagu "palju raha", aga mis sa teed selle rahaga.. "Ei teagi, ostan teleka." See on see loteriivõitjate sündroom. Et ei tea ise ka, mida tahad ja siis raiskad kõik niisama ära.
Aga lihtsalt raha on nagunii täiesti imelik soov. Osta paar pakki printimispaberit kui see värviline paber nii väga meeldib. Polegi vaja midagi soovida..

[Külaline]

Mina tegelikult ei usu seda jampsi, aga soovimise ja unistamisega tegelen küll, sest see on ju psühholoogias teaduslikult tõestatud, et kui millestki mõtled, toimub ajus infotöötlus ja võimalik, et hakkad selle asja poole ka tegutsedes liikuma. Mina näiteks soovisin, et tahan, et mu sissetulek oleks vähemalt 3000 eurot netos. Enne oli tunduvalt vähem. Ja juhtus see, et mind koondati, olin meeleheitel ja otsisin uut tööd. Aga kuskile ei võetud, järjest ja järjest äraütlemised. Siis läksin uut eriala õppima ja sain sellele erialale koha ka tööle nii avansi mõttes. Palk on mul sama nagu enne oli, aga saan stipendiumit lisaks, õppimise eest ka veel makstakse. Lisaks läksin mehest lahku, tema maksab nüüd elatist lapsele. Seega sain tõesti selle sissetuleku üle 3000 euro, aga samas on mu elu kümme korda raskem kui enne oli. Nüüd õpin, töötan ja olen üksikema ka veel. Oleks seda teadnud, oleks võib-olla mõelnud, kas tahan seda sissetulekut ikka niiväga või oleks rahul vähemaga, aga lihtsama ja turvalisema eluga.

[Külaline]

Ma ei taha täpsustada jah, sest see on avalik foorum ja mu elu on üsna äratuntav - minu tuttavatele. Kuulus ma ei ole
Aga ma saan loomulikult aru äärmisest skeptitsismist. Ma olen ise ka väga skeptiline selliste asjade suhtes. Näiteks kuigi ma manifesteerimisse (unistuste täitumisse siis maarahva keeli) usun, siis raha eest manifesteerimist õpetavaid inimesi ma küll ei usaldaks. Nagu mitte mitte üldse..
Praegu ka, tahaks tegelikult midagi soovitada oma kogemusest. Ei oska nagu midagi soovitada. Saan ainult rääkida kuidas minul oli. Ja mis tunne, minul on.
Minu kogemus on selline, et kirjuta oma kõige-kõige pöörasem soov üles. Ja siis edasi: ära põe. Aga see on ainult minu kogemus, ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele

Võid ju üldiste sõnadega kirjeldada, kas oli meditsiiniline ime, leidsid unistuste kodu, karjääri- või ärialane edu vms. Ja kust see läbimurre tuli, näiteks õigel ajal õige inimesega kohtumine.

Üldiselt ongi niipalju, et kogu mu elu ongi see unistuste elu. Minu unistuste, mitte üldiste unistuste. Aga ma täpsustada ei saa, sest seal tulebki see erilisuse osa, mis on väga äratuntav. Ainult seda võin öelda, et meditsiiniga pole midagi seotud.
Otseselt ei olnudki üht läbimurret. Tagasivaadates on kõik asjad olnud teekond selle elu juurde. Aga mitte teadlik teekond.
On inimesi, kes ongi ekstroverdid, energilised, väga targad ja ettevõtlikud. Ja nende puhul, veidi õnne ka juurde, ja siis tegelikult küll see edu ka tuleb, ega ta tulemata ei jää. Mina ei ole selline. Nagu ma ütlesin, mina olen peaaegu autismi piiril introvert. Energiat on jaopärast ja asjades, mida lihtsalt peab ära tegema, olen ma purulaisk. Näiteks on mul arved väga tihti mitu kuud maksmata. Sest ma ei suuda ennast kokku võtta, et neid maksma hakata - see kõik on eduka inimese vastand.
Veelkord rõhutan - kõik, mis ma räägin on 100% ainult minu kogemus. Mina ei agiteeri kedagi, ei müü midagi. Ja ei ürita ka kedagi veenda.
Aga minul on nii, et juhuslikult - mingite enamasti minust mitte sõltuvate asjaolude tõttu on mu elu teinud sobivaid käänakuid. Ise tuleb lihtsalt mitte vastu puksida, see on ainus asi, mida tuleb teha. Ja - kuna mina olen väga arg ja kardan tõesti kõike - siis minu puhul on oluline ka, et tuleb seda hirmu ignoreerida. Lahti temast ei saa, aga hirmu põhjalt ei saa asju otsustada.
Ja siis on mul olnud mingi tunne. See tunne, et nüüd tuleb nii teha. Kuigi ma kardan. Ja kuigi kõik ütlevad, et ära tee. Aga mina tean, et tuleb teha. See on ilmselt kõige müstilisem osa. Ja alles tagantjärgi vaadates saad aru, kuidas see mingi tegu sobitus täpselt minu teekonda. Hetkes ei saa alati aru.
Aga see jutt tundubki täielik pläma Mulle tunduks ka kui ma seda loeks Sest ongi keeruline kirjeldada + veel skeptitsism ka juurde + veel see, et ma ei saa täpselt näidetaga rääkida ja mu jutt on ju suvalised bitid ja baidid kusagil anonüümses foorumis. Ma ei ole ka nii tark, et osata kuidagi nõu anda või teistele laiendada. Aga no võib-olla keegi ikkagi saab siit midagi kasulikku.
Ma ei taha isegi öelda, et "usalda ennast". Ma tahan pigem öelda, et "usalda elu" (või seitsmendat meelt või universumit või ma ei tea, mis see kõrgem jõud on).

[Rissel]

Pole tegelikult vale nimetada seda unistamiseks. Ka unistuste poole liikumine võib viia sihile. Üldistades võiks seda nimetada järjekindluseks või tahtejõuks. On inimesi, kes rasketele aegadele vaatamata ei kaota sihti silme eest ja teisi, kes alla annavad ning unistamisest loobuvad, kui olukord liiga raskeks muutub.
Esoteerikud on nagu need ülemere printsid. Põhineb usul ja emotsioonidel, käega katsutavat pole, aga tunne on ju nii hea. Maksan, et see tunne ei kaoks ja usk jumalikku otseteesse püsiks. Paljudele sellest piisabki.

[Külaline]

Üldiselt ongi niipalju, et kogu mu elu ongi see unistuste elu. Minu unistuste, mitte üldiste unistuste. Aga ma täpsustada ei saa, sest seal tulebki see erilisuse osa, mis on väga äratuntav. Ainult seda võin öelda, et meditsiiniga pole midagi seotud.
Otseselt ei olnudki üht läbimurret. Tagasivaadates on kõik asjad olnud teekond selle elu juurde. Aga mitte teadlik teekond.
On inimesi, kes ongi ekstroverdid, energilised, väga targad ja ettevõtlikud. Ja nende puhul, veidi õnne ka juurde, ja siis tegelikult küll see edu ka tuleb, ega ta tulemata ei jää. Mina ei ole selline. Nagu ma ütlesin, mina olen peaaegu autismi piiril introvert. Energiat on jaopärast ja asjades, mida lihtsalt peab ära tegema, olen ma purulaisk. Näiteks on mul arved väga tihti mitu kuud maksmata. Sest ma ei suuda ennast kokku võtta, et neid maksma hakata - see kõik on eduka inimese vastand.
Veelkord rõhutan - kõik, mis ma räägin on 100% ainult minu kogemus. Mina ei agiteeri kedagi, ei müü midagi. Ja ei ürita ka kedagi veenda.
Aga minul on nii, et juhuslikult - mingite enamasti minust mitte sõltuvate asjaolude tõttu on mu elu teinud sobivaid käänakuid. Ise tuleb lihtsalt mitte vastu puksida, see on ainus asi, mida tuleb teha. Ja - kuna mina olen väga arg ja kardan tõesti kõike - siis minu puhul on oluline ka, et tuleb seda hirmu ignoreerida. Lahti temast ei saa, aga hirmu põhjalt ei saa asju otsustada.
Ja siis on mul olnud mingi tunne. See tunne, et nüüd tuleb nii teha. Kuigi ma kardan. Ja kuigi kõik ütlevad, et ära tee. Aga mina tean, et tuleb teha. See on ilmselt kõige müstilisem osa. Ja alles tagantjärgi vaadates saad aru, kuidas see mingi tegu sobitus täpselt minu teekonda. Hetkes ei saa alati aru.
Aga see jutt tundubki täielik pläma Mulle tunduks ka kui ma seda loeks Sest ongi keeruline kirjeldada + veel skeptitsism ka juurde + veel see, et ma ei saa täpselt näidetaga rääkida ja mu jutt on ju suvalised bitid ja baidid kusagil anonüümses foorumis. Ma ei ole ka nii tark, et osata kuidagi nõu anda või teistele laiendada. Aga no võib-olla keegi ikkagi saab siit midagi kasulikku.
Ma ei taha isegi öelda, et "usalda ennast". Ma tahan pigem öelda, et "usalda elu" (või seitsmendat meelt või universumit või ma ei tea, mis see kõrgem jõud on).

Ma üldse ei imestaks, kui selleks õnneks ja imeks on a la elu paneelikakorteris ja mingi sisemise rahu leidmine, ütlen täitsa ilma sarkasmita, ka selline elu võib olla kellegi unistuseks ja talle lõputult õnnetunnet tekitada.