Mehe-tütre "oma punt"

[donna Anna]

Bridget Jonesi emal oli sama probleem.

[Külaline]

Kui tütar külla tuleb ja isa pole kodus, kas siis saate paremini suhelda?

[HeleLiis]

Kui tütar külla tuleb ja isa pole kodus, kas siis saate paremini suhelda?

Mul ei ole tütrega suhtlemise probleemi Kui oleme kahekesi, on kõik super Lihtsalt kui nad on kahekesi, siis tekib selline totter olukord.

[Külaline]

Küsimus sulle Hele-Liis. Kas sa mehega seda meeste ja naiste vahelist asja ka teed, kuidas klapite?

[Külaline]

Mina olen seda kogenud ja kedagi teist kogema pannud lapsena. Kahekesi saime sõbrannaga hästi läbi. Tuli kolmas. Kaks võtsid punti. Ma olen ise ka nii teinud. Tegelikult ma ei mõista miks. Nagu tore oli seda üleolekut tunda ja teist kiusata. Aga miks see tunne mulle meeldis?

See on konkurets, kolmas muutub varem või hiljem liigseks.

[Külaline]

Ma soovitaks hästi kriitilise pilguga enda väljaütlemised ka üle vaadata. Mul endal on samuti üks pereliige, keda lihtsalt ei ole võimalik vestlusesse normaalselt kaasata ilma, et ta selle vestuse täielikult kaaperdaks, solvaks, halvasti ütleks või nähvaks. Ja kusjuures ta ei tee seda üldse halvaga, vaid ongi selline suhtlusstiil. Olen hakanud ka lihtsalt ta sõnavõtte ignoreerima, sest inimene muidu on kallis ja oma pere. Aga lihtsalt näide- lauas küsitakse kuidas läinud on ja ma jõuan vastata, et muidu okei aga näe laps oli pikalt haige, palavik ja ... ja siis sõidetakse sisse, et oi mul oli ka eelmine kuu palavik, jube asi, õnneks Juta töölt, noh see vanem proua, kellel see mees töötab seal autopoes ja tütar lõpetas just kooli, läheb vist edasi ka õppima kuhugi aga ei tea kuhu kassi jätab, kui teise linna kolib, no see Juta siis andis paratsetamooli, see aitas aga ikka ravimitööstuse usaldamine, ma seda värki ei usu, vanasti ikka korjasime pärnaõisi naabi Liisi aiast, tal jooksis seal üks naljakas koer koguaeg ringi ja blablablaaaa järgneb tunnine monoloog täiesti tundmatutest inimestest, juhtumitest ja asjadest. Ehk siis, ilmselt seal ikkagi on mingi põhjus miks sind vestlusesse ei kaasata.

[HeleLiis]

Ma soovitaks hästi kriitilise pilguga enda väljaütlemised ka üle vaadata. Mul endal on samuti üks pereliige, keda lihtsalt ei ole võimalik vestlusesse normaalselt kaasata ilma, et ta selle vestuse täielikult kaaperdaks, solvaks, halvasti ütleks või nähvaks. Ja kusjuures ta ei tee seda üldse halvaga, vaid ongi selline suhtlusstiil. Olen hakanud ka lihtsalt ta sõnavõtte ignoreerima, sest inimene muidu on kallis ja oma pere. Aga lihtsalt näide- lauas küsitakse kuidas läinud on ja ma jõuan vastata, et muidu okei aga näe laps oli pikalt haige, palavik ja ... ja siis sõidetakse sisse, et oi mul oli ka eelmine kuu palavik, jube asi, õnneks Juta töölt, noh see vanem proua, kellel see mees töötab seal autopoes ja tütar lõpetas just kooli, läheb vist edasi ka õppima kuhugi aga ei tea kuhu kassi jätab, kui teise linna kolib, no see Juta siis andis paratsetamooli, see aitas aga ikka ravimitööstuse usaldamine, ma seda värki ei usu, vanasti ikka korjasime pärnaõisi naabi Liisi aiast, tal jooksis seal üks naljakas koer koguaeg ringi ja blablablaaaa järgneb tunnine monoloog täiesti tundmatutest inimestest, juhtumitest ja asjadest. Ehk siis, ilmselt seal ikkagi on mingi põhjus miks sind vestlusesse ei kaasata.

Ünneks sellist õudukat meil siiski ei toimu

[Külaline]

Ei saanud tekstist tõesti aru, kas see tütar on ikka kindlasti ka TA tütar. Kui jah, siis peaks mehega korraliku jutuajamise maha, sest küllaltki imelik, kui üks vanem koos lapsega hakkab süstemaatiliselt teise vanema autoriteeti õõnestama ja tolle kallal lõõpima. Emal peaks siis ka mingi kambajõmm peres toetuseks olema, et see lõbus oleks. Minul endal oleks üsna suva, kui kasvõi terve 5 liikmeline pere minu kallal nalja teeks, ma suudaks nad kõik laua alla lõõpida.

[Külaline]

Ei saanud tekstist tõesti aru, kas see tütar on ikka kindlasti ka TA tütar. Kui jah, siis peaks mehega korraliku jutuajamise maha, sest küllaltki imelik, kui üks vanem koos lapsega hakkab süstemaatiliselt teise vanema autoriteeti õõnestama ja tolle kallal lõõpima. Emal peaks siis ka mingi kambajõmm peres toetuseks olema, et see lõbus oleks. Minul endal oleks üsna suva, kui kasvõi terve 5 liikmeline pere minu kallal nalja teeks, ma suudaks nad kõik laua alla lõõpida.

Teema on väljamõeldis kahjuks, sama kasutaja sulest ka teema viewtopic.php?t=1641
Ta lihtsalt postitas sinna korraks oma pärisnime alt, kustutas küll kohe ära, aga siiski.

[Külaline]

Ma usun, et mõistan, millest jutt. Jah, tean seda tunnet, eesti vanasõnagi ütleb: Kus kaks on ninapidi koos, seal kolmas hammaste vahel.
Kusjuures võib, aga ei pruugi "viga" olla sinus. Muidugi võid oma repliigid kriitilise pilguga üle vaadata, aga vahel nii lihtsalt on, et kaks moodustavadki omaette pundi ja kolmas ei leia seal kuidagi kohta. See, mis teine ütleb, lihtsalt tundub kuidagi huvitavam ja parem, kui sinu ütlus. Kui nii on, siis on.

Võimalik, et tütrele on isa alati olnud autoriteet, ema aga nähakse rohkem nagu majateenijana. Isa sõna maksab, ema oma niiväga mitte? Ning teiselt poolt tahab mees oma 24-aastase, ilmselt kena noore neiu ees pugeda. Ei pea seal olema mingit romantilist tunnet, lihtsalt keskealistele meestele alateadlikult imponeerivad ilusad noored neiud, neile ikka naeratatakse rohkem, näidatakse ennast kenamast küljest ja tuntakse sisimas headmeelt, kui teine sulle rohkem tähelepanu pöörab. See on alateadlik.

Küll aga ei tohiks nad sind hakata naeruvääristama ega halvustama. Lugupidamine võiks siiski säilida. Kuidas seda saavutada - vot see on pähkel, millega ka õppinud psühholoogid jänni jäävad. Et kuidas muuta nipsust kahe teise täiskasvanud inimese suhtumist sinusse. Meie, võõrad, ei tunne ega tea teie peret ega tausta ega suhtemustreid rohkem, kui siin avanud oled. Ja tõtt-öelda ei pruugi ka nende avamine aidata muret lahendada, sest suhtumine on sügaval inimese sees ja pelgalt käsutamisega, et "Sina pead hakkama minust lugu pidama!" edu saavutamisse ma väga ei usu. Loota ju võib, et äkki leiad mingi teema, milles arutlemises oled neist pädevam, või mingi asja, mida oskad neist paremini, ja neil on vaja seda osata/õppida - ning siis kasvab ka nende lugupidamine sinu vastu. Võib-olla, kui tütar saab kunagi lapse, siis muutud vanaemana hinnatuks ja saad hea suhte luua lapselapsega.

[Külaline]

Ma usun, et mõistan, millest jutt. Jah, tean seda tunnet, eesti vanasõnagi ütleb: Kus kaks on ninapidi koos, seal kolmas hammaste vahel.
Kusjuures võib, aga ei pruugi "viga" olla sinus. Muidugi võid oma repliigid kriitilise pilguga üle vaadata, aga vahel nii lihtsalt on, et kaks moodustavadki omaette pundi ja kolmas ei leia seal kuidagi kohta. See, mis teine ütleb, lihtsalt tundub kuidagi huvitavam ja parem, kui sinu ütlus. Kui nii on, siis on.

Võimalik, et tütrele on isa alati olnud autoriteet, ema aga nähakse rohkem nagu majateenijana. Isa sõna maksab, ema oma niiväga mitte? Ning teiselt poolt tahab mees oma 24-aastase, ilmselt kena noore neiu ees pugeda. Ei pea seal olema mingit romantilist tunnet, lihtsalt keskealistele meestele alateadlikult imponeerivad ilusad noored neiud, neile ikka naeratatakse rohkem, näidatakse ennast kenamast küljest ja tuntakse sisimas headmeelt, kui teine sulle rohkem tähelepanu pöörab. See on alateadlik.

Küll aga ei tohiks nad sind hakata naeruvääristama ega halvustama. Lugupidamine võiks siiski säilida. Kuidas seda saavutada - vot see on pähkel, millega ka õppinud psühholoogid jänni jäävad. Et kuidas muuta nipsust kahe teise täiskasvanud inimese suhtumist sinusse. Meie, võõrad, ei tunne ega tea teie peret ega tausta ega suhtemustreid rohkem, kui siin avanud oled. Ja tõtt-öelda ei pruugi ka nende avamine aidata muret lahendada, sest suhtumine on sügaval inimese sees ja pelgalt käsutamisega, et "Sina pead hakkama minust lugu pidama!" edu saavutamisse ma väga ei usu. Loota ju võib, et äkki leiad mingi teema, milles arutlemises oled neist pädevam, või mingi asja, mida oskad neist paremini, ja neil on vaja seda osata/õppida - ning siis kasvab ka nende lugupidamine sinu vastu. Võib-olla, kui tütar saab kunagi lapse, siis muutud vanaemana hinnatuks ja saad hea suhte luua lapselapsega.

Isa tahab oma tütrele pugeda? Mis veidrust veel tulla saab?

[Külaline]

Kuidas siis oli, kui tütar oli väike?
Kas ei või olla, et oled teatud asjades kindel ja jäik, nagu ikka vanemad on. Tütar pole julgenud sulle midagi vastu öelda või kodurahu või austuse pärast pole midagi vastu öelnud, on leppinud. Sisemas pole ta aga nõus. Sama mehega. Ei taha vaielda, aga ka sisemas ei nõustu. Aga laseb asjadel minna.
Kui aga kokku saavad, leiavad teineteises tuge. Keeravad sinu ütlused naljaks ja naeruväärseks või julgevad ignoreerida. St olukord nii, et teavad et üksi sinuga vaielda pole mõtet. Seepärast saavadki eraldi olles sinuga hästi läbi. Koos olles näitavad aga naljaga ja ignoreerimisega protesti.

[Külaline]

See on mind juba pikka aega häirinud. Siiamaale olen selle kõik alla neelanud ja ignoreerinud. Kuid nüüd ma tunnen, et see kõik läheb juba üle pea ja tekitab minus masendust ja viha mehe ja tütre vastu.

Nimelt kui tütar (24a) külla tuleb, siis tekib mehe-tütre vahel mingi kummaline "punt", nagu nende mull. Kui nad koos on, siis hakkavad nad mind nö naljaga halvustama, mõnitama jne. Väidavad, et see on kõik nali ja lõõpimine, aga mina ei tunne, et mul sel hetkel väga naljakas oleks olla. Lihtsalt näide olukorrast - Laua ääres ikka arutleme erinevatel teemadel, siis minu laused on nagu tõhi hõige kõrbes, mind lihtsalt ei ole laua ääres olemas. Ma tunnen ennast tõsiselt viienda rattana, kui tütar külas on. Täna sai mul sellest viimane piisk karikasse, sest otsustasin, et ma ei lase endaga enam nii käituda. Tütar, mees ja meie pisem laps läksid koos suusatama, ma tundsin, et ma ei nendega kaasa minna, lihtsalt selleks, et neil tummalt sabas jõlkuda. Peaaegu iga kord sel ajal me lähme mehega riidu, ma ei tea, kas tal on kohe mingi vajadus minuga riidu kiskuda, kui tütar külas on...vabandust väga, aga mina ei suuda niimoodi minna välja lõbutsedes suusatama, kui mind on riidu provotseeritud. Kui seda hiljem olen mehe käest küsinud, et miks ta minuga nii käitub, kui tütar külas on, vastab, näen kolle....

Ma ei oska seda ahelat katki teha, et ma ei oleks viies ratas...

Ilmselt 2 asja korraga- esiteks tütar ja mees sobivad omavahel ja teiseks pole sul kummagi silmis erilist respekti, kui nad sinu üle nalja viskavad, kuigi näevad, et see sulle ei meeldi. Oled sa neile otse ja sirgelt öelnud, et sulle ei meeldi, kui sinu üle nalja visatakse? Küsi neilt, et miks nad on sinu suhtes nii ülbed, et millega sa selle ära oled teeninud (sest respekti puudumine ongi ülbus)? Tuleks klaarjutuga ära lahendada see asi. Aga ega see lihtne asi muuta pole, inimestel on väljakujunenud rollid, milledest väljumine pole lihtne- eriti sellel, kelle roll on nö "madalamal".

[Külaline]

Ma usun, et mõistan, millest jutt. Jah, tean seda tunnet, eesti vanasõnagi ütleb: Kus kaks on ninapidi koos, seal kolmas hammaste vahel.
Kusjuures võib, aga ei pruugi "viga" olla sinus. Muidugi võid oma repliigid kriitilise pilguga üle vaadata, aga vahel nii lihtsalt on, et kaks moodustavadki omaette pundi ja kolmas ei leia seal kuidagi kohta. See, mis teine ütleb, lihtsalt tundub kuidagi huvitavam ja parem, kui sinu ütlus. Kui nii on, siis on.

Võimalik, et tütrele on isa alati olnud autoriteet, ema aga nähakse rohkem nagu majateenijana. Isa sõna maksab, ema oma niiväga mitte? Ning teiselt poolt tahab mees oma 24-aastase, ilmselt kena noore neiu ees pugeda. Ei pea seal olema mingit romantilist tunnet, lihtsalt keskealistele meestele alateadlikult imponeerivad ilusad noored neiud, neile ikka naeratatakse rohkem, näidatakse ennast kenamast küljest ja tuntakse sisimas headmeelt, kui teine sulle rohkem tähelepanu pöörab. See on alateadlik.

Küll aga ei tohiks nad sind hakata naeruvääristama ega halvustama. Lugupidamine võiks siiski säilida. Kuidas seda saavutada - vot see on pähkel, millega ka õppinud psühholoogid jänni jäävad. Et kuidas muuta nipsust kahe teise täiskasvanud inimese suhtumist sinusse. Meie, võõrad, ei tunne ega tea teie peret ega tausta ega suhtemustreid rohkem, kui siin avanud oled. Ja tõtt-öelda ei pruugi ka nende avamine aidata muret lahendada, sest suhtumine on sügaval inimese sees ja pelgalt käsutamisega, et "Sina pead hakkama minust lugu pidama!" edu saavutamisse ma väga ei usu. Loota ju võib, et äkki leiad mingi teema, milles arutlemises oled neist pädevam, või mingi asja, mida oskad neist paremini, ja neil on vaja seda osata/õppida - ning siis kasvab ka nende lugupidamine sinu vastu. Võib-olla, kui tütar saab kunagi lapse, siis muutud vanaemana hinnatuks ja saad hea suhte luua lapselapsega.

Isa tahab oma tütrele pugeda? Mis veidrust veel tulla saab?

Täiesti haige jutt. Kui tütar on kena, siis isa poeb? Ja kui ei oleks nii kena, räägiks oma naisega ka juttu? Küll siin on ikka haige mõttemaailmaga inimesi olemas, ei väsi imestamast.

[Külaline]

Võimalik, et tütrele on isa alati olnud autoriteet, ema aga nähakse rohkem nagu majateenijana. Isa sõna maksab, ema oma niiväga mitte? Ning teiselt poolt tahab mees oma 24-aastase, ilmselt kena noore neiu ees pugeda. Ei pea seal olema mingit romantilist tunnet, lihtsalt keskealistele meestele alateadlikult imponeerivad ilusad noored neiud, neile ikka naeratatakse rohkem, näidatakse ennast kenamast küljest ja tuntakse sisimas headmeelt, kui teine sulle rohkem tähelepanu pöörab. See on alateadlik.

Täiesti tobe jutt!

[Külaline]

Ma soovitaks hästi kriitilise pilguga enda väljaütlemised ka üle vaadata. Mul endal on samuti üks pereliige, keda lihtsalt ei ole võimalik vestlusesse normaalselt kaasata ilma, et ta selle vestuse täielikult kaaperdaks, solvaks, halvasti ütleks või nähvaks. Ja kusjuures ta ei tee seda üldse halvaga, vaid ongi selline suhtlusstiil. Olen hakanud ka lihtsalt ta sõnavõtte ignoreerima, sest inimene muidu on kallis ja oma pere. Aga lihtsalt näide- lauas küsitakse kuidas läinud on ja ma jõuan vastata, et muidu okei aga näe laps oli pikalt haige, palavik ja ... ja siis sõidetakse sisse, et oi mul oli ka eelmine kuu palavik, jube asi, õnneks Juta töölt, noh see vanem proua, kellel see mees töötab seal autopoes ja tütar lõpetas just kooli, läheb vist edasi ka õppima kuhugi aga ei tea kuhu kassi jätab, kui teise linna kolib, no see Juta siis andis paratsetamooli, see aitas aga ikka ravimitööstuse usaldamine, ma seda värki ei usu, vanasti ikka korjasime pärnaõisi naabi Liisi aiast, tal jooksis seal üks naljakas koer koguaeg ringi ja blablablaaaa järgneb tunnine monoloog täiesti tundmatutest inimestest, juhtumitest ja asjadest. Ehk siis, ilmselt seal ikkagi on mingi põhjus miks sind vestlusesse ei kaasata.

Täitsa teemast välja, aga nii naljakas on su jutt. Mul on ka üks selline tuttav, kes täpselt samamoodi kipub täiesti seosetult heietama teiste jaoks võõrastest inimestest. Ja jutt läheb samamoodi alati kuhugile "rappa" omadega alati. A la meie lapsepõlve kodust kaks maja edasi elas ka neli last nagu meie pereski, ema oli neil veel kingavabrikus aastaid tööl ja pidas loomi. Ja siis nendel oli veel onu, kes käis neil sageli külas ja aitas muru niita ja siis keskmisel tütrel oli peigmees, kes suitsetas ning neil oli suur õunaaed ja siis me alati nägime, kuidas see peigmees käis õues suitsu tegemas, aga lõpuks kolisid kõik lapsed erinevatesse linnadesse elama, nüüd on kõikidel neli last jne jne jne

Õnneks ei ole kõik tema jutud sellised. Tal käivad nagu hooti paar korda päevas sellised "monogoolised" heietused peal. Keegi siis ei sekku ega katkesta ka teda, et ta saaks oma mälestuste mõttelõnga lõpuni heietada.

Äkki on sama inimene?

[Külaline]

Äkki on sama inimene?

Ei usu, selliseid on palju. Hakkab millestki rääkima ja eksleb oma jutuga ei tea kuhu sohu. Mu enda ema on selline.

[Lenaa]

Kas see on mingi kärgpereteema, või on kõik suured tütred ja pisikesed ühe isa-ema lapsed?

Kui kõik on omad, siis peab teil seal mingi ajalooline põhjus olema, miks isa ja tütar pere ema vastu sellise ühisrinde teevad. Teismeliseeas olid suhted emaga tütrel sassis ja pole päriselt leppinud? Me võime arvata 100+1 asja, aga põhjust sa tegelikult arvatavasti tead, kuigi ei taha tunnistada.

[Külaline]

Äkki on sama inimene?

Ei usu, selliseid on palju. Hakkab millestki rääkima ja eksleb oma jutuga ei tea kuhu sohu. Mu enda ema on selline.

Vanainimesed on tihti sellised.

[Külaline]

Äkki on sama inimene?

Ei usu, selliseid on palju. Hakkab millestki rääkima ja eksleb oma jutuga ei tea kuhu sohu. Mu enda ema on selline.

Vanainimesed on tihti sellised.

No ma ei tea, kas 53-aastane nüüd nii väga vana inimene on?