Saan mehest aru. Niisama võib tõesti suhelda alguses, ega ta ei pea sinu, võõra inimese pärast oma naist maha jätma, ta ei tunnegi ju sind, kas te sobite jne. Alguses saavad inimesed ju tuttavaks kõigepealt ja kuidas see siis ikka muidu käib, kui niisama suheldes? No ja kui ta leiab, et sobid naisest rohkem, jätab viimase maha ja tuleb sinu juurde, lihtne. Seda enam, et vahepeal läksid lahku, järelikult see suhe ikka nii tõsine ei ole neil. Mees elab selle põhimõtte järgi: Ära sülita vanasse kaevu, enne, kui uut pole olemas.
Mul on mitu sõbrannat, kes on sama naiivsed kui sina. Ise on ennast sinna mehe ellu vägisi sokutanud ja endale siis asja söödavaks mõelnud, et ega heas suhtes ju kõrvalised vahele ei mahu, ju siis ongi väga jube suhe ja tegin mehele suure teene, et armukeseks hakkasin. Lõpuks ometi on mehel keegi, kes temast hoolib, see vana nõid ju pole midagi väärt, kellega ta abielus on ja lapsed välja meelitatud. Lihtsalt vaese mehega kuidagi juhtus nii. Ühel sõbrannal läks nii, et armukeseks ta jäigi, ei tahetud ega tahetud seda nõida maha jätta. Küll üks ja teine vabandus, miks pole sobiv hetk. Armastus küll suur, aga no mis sa teed. Armuke pidi olema põranda all ja pühade ajal alati üksi. Teisel sõbrannal "vedas". Ega esimestel aastatel ka temast midagi rääkida ei tahetud, aga kuna ta ikka surus ja surus, lõpuks naisele ise kirjutas ja faktid ette ladus, siis naine jättis mehe maha ja saigi siis endale. Kahjuks midagi head sellele küll ei järgnenud, Suure hingesugulase kõrvalt leiti varsti uus armuke.