Mida arvate inimestest, kes õpetavad elama?

[Külaline]

See, kas mina olen või ei ole abielus, ei muuda mitte kuidagi fakti, et lahutus on abielu läbikukkumine
Mis see lahutus on siis? Abielu normaalne ja eeldatav jätk või?

Postitus on kustutatud

Ma olen täiega retardid, sa ei kujuta ette ka. Aga lahutus on sellegipoolest abielu läbikukkumine.

Mõne inimese jaoks võib lahutus olla hoopis läbimurre ja saavutus, kui näiteks klappi ei olnud, kaaslane sattus sõltuvuse küüsi, osutus psühhopaadiks vms. Läbikukkumised pole mingid elusündmused, vaid see, kuidas sa nendega toime tuled. Kui inimene on lahutanud, lõpetanud suhte, mis teda õnnetuks teeb, ennast analüüsinud, sellest õppinud, sellest tugevamana välja tulnud, on see hoopis saavutus, mis tuleb ka psühholoogi töös ainult kasuks. Mis psühholoog see on, kellel endal pole elus ühtki raskust olnud, siis ei oska ta ka teisi mõista.

[Külaline]

Võimalik, et mõnel juhul tõesti nii on. Vähemalt ühel juhul ma tean kindlalt, et inimene läks psühholoogiat õppima eelkõige selle pärast, et ennast tundma õppida.

Ja siis? Eneserelflektsioon on psühholoogiaõppes väga tähtsal kohal. Igal inimesel kulub see oskus ära, sest sellest paljud probleemid elus tulevadki, et ei osata enda tegevust analüüsida ja ei saada aru põhjus-tagajärje seosest.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ma olen täiega retardid, sa ei kujuta ette ka. Aga lahutus on sellegipoolest abielu läbikukkumine.

Mõne inimese jaoks võib lahutus olla hoopis läbimurre ja saavutus, kui näiteks klappi ei olnud, kaaslane sattus sõltuvuse küüsi, osutus psühhopaadiks vms. Läbikukkumised pole mingid elusündmused, vaid see, kuidas sa nendega toime tuled. Kui inimene on lahutanud, lõpetanud suhte, mis teda õnnetuks teeb, ennast analüüsinud, sellest õppinud, sellest tugevamana välja tulnud, on see hoopis saavutus, mis tuleb ka psühholoogi töös ainult kasuks. Mis psühholoog see on, kellel endal pole elus ühtki raskust olnud, siis ei oska ta ka teisi mõista.

Abielu esimene eesmärk on siiski püsida - kuniks surm neid kahte lahutab. Ja, kui seda ei juhtu, siis ei ole abielu õnnestunud.

See, et abielu või lahutuse käigus õpitakse ja arenetakse - saadakse ehk isegi paremaks, on hoopis teine teema.

[Külaline]

Postitus on kustutatud

Ma olen täiega retardid, sa ei kujuta ette ka. Aga lahutus on sellegipoolest abielu läbikukkumine.

Mõne inimese jaoks võib lahutus olla hoopis läbimurre ja saavutus, kui näiteks klappi ei olnud, kaaslane sattus sõltuvuse küüsi, osutus psühhopaadiks vms. Läbikukkumised pole mingid elusündmused, vaid see, kuidas sa nendega toime tuled. Kui inimene on lahutanud, lõpetanud suhte, mis teda õnnetuks teeb, ennast analüüsinud, sellest õppinud, sellest tugevamana välja tulnud, on see hoopis saavutus, mis tuleb ka psühholoogi töös ainult kasuks. Mis psühholoog see on, kellel endal pole elus ühtki raskust olnud, siis ei oska ta ka teisi mõista.

See ei muuda fakti. Igast läbikukkumisest võib õppida. Ja elukogemust annab see kindlasti. Aga lahutus on siiski abielu läbikukkumine. Seal lihtsalt pole midagi vaielda
Eeldusel, et on tavaline abielu ja seda pole sõlmitud mingite teiste eesmärkide tõttu.
A la : saan päranduse kui olen 25 aastaselt abielus. Sellisel juhul jah, kui said päranduse kätte ja siis lahutad, ei ole läbikukkumine, sest eesmärk on täidetud.

[Külaline]

Aga lahutus on siiski abielu läbikukkumine.

Et üks abielu nässu läks, ei näita ometi inimese kohta midagi, et ta oleks sellepärast halvem inimene või et ei sobiks teatud ametikohtadele. Loomulikult tuleb iga inimese elus ette asju, mis ei õnnestu. Siis tulebki minna edasi ja sellest õppida, võtta seda kui õppetundi. Midagi negatiivset selles ei ole. Pigem on läbikukkumine olla abielus joodiku, võlglase, vägivallatseja, liiderdaja vms, mida ka paljud teevad, sest pole julgust teha elus muutusi või olla üksi. Lastakse end aastaid halvasti kohelda, mis sööb enesehinnangut ja tekitab depressiooni. See näitab inimese kohta palju rohkem, kui inimene nii teeb. Sellises olukorras oleks lahutus positiivne saavutus, mitte läbikukkumine.

[Külaline]

Aga lahutus on siiski abielu läbikukkumine.

Et üks abielu nässu läks, ei näita ometi inimese kohta midagi, et ta oleks sellepärast halvem inimene või et ei sobiks teatud ametikohtadele.

No misasja? Kes ometi midagi sellist siin öelnud on?

Ja lahutada joodikust või vägivaldurist, on siiski samamoodi läbikukkumine, sest sa oled oled oma valiku tegemisel läbi kukkunud. Keegi polegi väitnud, et läbikukkunu sellepärast kuidagi kehvem inimene on.

Täitsa kummaline kohe, et mõni inimene asjadest nii tagurpidi aru saab...

[Külaline]

No misasja? Kes ometi midagi sellist siin öelnud on?

Äkki loeks teemaalgatust ka vahelduseks? Jutt algas sellest, et mõni psühholoog ei sobi tööle, sest on lahutanud. Ja selline inimene räägib teiste halvast arusaamisest.

[Külaline]

No misasja? Kes ometi midagi sellist siin öelnud on?

Äkki loeks teemaalgatust ka vahelduseks? Jutt algas sellest, et mõni psühholoog ei sobi tööle, sest on lahutanud. Ja selline inimene räägib teiste halvast arusaamisest.

No viimased paar päeva käib vaidlus selle ümber, kas lahutus on abielu läbi kukkumine. Ja ainus väide on, et lahutus on kõige otsesemalt abielu läbikukkumine. See on - klassikalise abielu puhul - lahutuse definitsioon.
Kummaline jah, et sellega vaieldakse.. Mis siis lahutus on kui mitte abielu läbikukkumine?

[Külaline]

No misasja? Kes ometi midagi sellist siin öelnud on?

Äkki loeks teemaalgatust ka vahelduseks? Jutt algas sellest, et mõni psühholoog ei sobi tööle, sest on lahutanud. Ja selline inimene räägib teiste halvast arusaamisest.

No viimased paar päeva käib vaidlus selle ümber, kas lahutus on abielu läbi kukkumine. Ja ainus väide on, et lahutus on kõige otsesemalt abielu läbikukkumine. See on - klassikalise abielu puhul - lahutuse definitsioon.
Kummaline jah, et sellega vaieldakse.. Mis siis lahutus on kui mitte abielu läbikukkumine?

Et troll hakkas jaurama muul teemal, ei puutu asjasse. Teema on sellest, et kas kuulate neid, kes õpetavad elama, aga ise on hoopis sellised, teistsugused või kolmandat moodi. Ja siis toodi näide, et kas läheksite psühholoogi juurde, kes on ise lahutatud. Esiteks ei õpeta psühholoog kedagi elama ja teiseks ei näita lahutus kellegi ebakompetentsust mitte ühelgi alal. Abielulahutust mingiks läbikukkumiseks ma ikkagi endiselt ei nimetaks, ei ole enam tänapäeval küll sellist ootust, et iga abielu peaks nui neljaks elu lõpuni kestma, vahet pole, mis seal toimub.

[Külaline]

No misasja? Kes ometi midagi sellist siin öelnud on?

Äkki loeks teemaalgatust ka vahelduseks? Jutt algas sellest, et mõni psühholoog ei sobi tööle, sest on lahutanud. Ja selline inimene räägib teiste halvast arusaamisest.

See on minu algatatud teema, ja ma tean väga hästi, millest teema on.

Mina vastasin isikule, kes juba kaks lehekülge vaidleb selle üle, kas lahutamine on abielu läbikukkumine või ei. Jah, kui abielu lõppeb lahutusega, siis on abielu on läbikukkunud. Siin ei olegi millegi üle vaielda. Aga keegi sai asjast kohe nii aru, et siis on lahutanud inimene kehv või läbikukkunud inimene. Ja vat see on imelik! Seda ei ole ju mitte keegi öelnud.

[Külaline]

Et troll hakkas jaurama muul teemal, ei puutu asjasse. Teema on sellest, et kas kuulate neid, kes õpetavad elama, aga ise on hoopis sellised, teistsugused või kolmandat moodi. Ja siis toodi näide, et kas läheksite psühholoogi juurde, kes on ise lahutatud. Esiteks ei õpeta psühholoog kedagi elama ja teiseks ei näita lahutus kellegi ebakompetentsust mitte ühelgi alal. Abielulahutust mingiks läbikukkumiseks ma ikkagi endiselt ei nimetaks, ei ole enam tänapäeval küll sellist ootust, et iga abielu peaks nui neljaks elu lõpuni kestma, vahet pole, mis seal toimub.

Tõesti!? Mu meelest see "kuniks surm meid lahutab" käib ka tänapäeval abieluvande andmisega kaasas.

[Külaline]

Äkki loeks teemaalgatust ka vahelduseks? Jutt algas sellest, et mõni psühholoog ei sobi tööle, sest on lahutanud. Ja selline inimene räägib teiste halvast arusaamisest.

No viimased paar päeva käib vaidlus selle ümber, kas lahutus on abielu läbi kukkumine. Ja ainus väide on, et lahutus on kõige otsesemalt abielu läbikukkumine. See on - klassikalise abielu puhul - lahutuse definitsioon.
Kummaline jah, et sellega vaieldakse.. Mis siis lahutus on kui mitte abielu läbikukkumine?

Et troll hakkas jaurama muul teemal, ei puutu asjasse. Teema on sellest, et kas kuulate neid, kes õpetavad elama, aga ise on hoopis sellised, teistsugused või kolmandat moodi. Ja siis toodi näide, et kas läheksite psühholoogi juurde, kes on ise lahutatud. Esiteks ei õpeta psühholoog kedagi elama ja teiseks ei näita lahutus kellegi ebakompetentsust mitte ühelgi alal. Abielulahutust mingiks läbikukkumiseks ma ikkagi endiselt ei nimetaks, ei ole enam tänapäeval küll sellist ootust, et iga abielu peaks nui neljaks elu lõpuni kestma, vahet pole, mis seal toimub.

Järjest paremaks läheb.. Nii, et tänapäeval öeldakse “nii heas kui halvas kuniks surm meid lahutab” täie teadmisega, et see on lihtsalt sõnakõlks, mis mitte midagi ei tähenda? Mis selle abielu mõte siis tänapäeval on täpsemalt?

[Külaline]

No misasja? Kes ometi midagi sellist siin öelnud on?

Äkki loeks teemaalgatust ka vahelduseks? Jutt algas sellest, et mõni psühholoog ei sobi tööle, sest on lahutanud. Ja selline inimene räägib teiste halvast arusaamisest.

Siin teemas on ainult üks inimene nii arvanud, et lahutatud psühholoog ei sobi oma ametisse, kuna ta on lahutatud. Ja ühtegi heakskiitvat arvamust see kommentaar ei ole saanud.

[Külaline]

No viimased paar päeva käib vaidlus selle ümber, kas lahutus on abielu läbi kukkumine. Ja ainus väide on, et lahutus on kõige otsesemalt abielu läbikukkumine. See on - klassikalise abielu puhul - lahutuse definitsioon.
Kummaline jah, et sellega vaieldakse.. Mis siis lahutus on kui mitte abielu läbikukkumine?

Et troll hakkas jaurama muul teemal, ei puutu asjasse. Teema on sellest, et kas kuulate neid, kes õpetavad elama, aga ise on hoopis sellised, teistsugused või kolmandat moodi. Ja siis toodi näide, et kas läheksite psühholoogi juurde, kes on ise lahutatud. Esiteks ei õpeta psühholoog kedagi elama ja teiseks ei näita lahutus kellegi ebakompetentsust mitte ühelgi alal. Abielulahutust mingiks läbikukkumiseks ma ikkagi endiselt ei nimetaks, ei ole enam tänapäeval küll sellist ootust, et iga abielu peaks nui neljaks elu lõpuni kestma, vahet pole, mis seal toimub.

Järjest paremaks läheb.. Nii, et tänapäeval öeldakse “nii heas kui halvas kuniks surm meid lahutab” täie teadmisega, et see on lihtsalt sõnakõlks, mis mitte midagi ei tähenda? Mis selle abielu mõte siis tänapäeval on täpsemalt?

Loomulikult on see sõnakõlks, on alati olnud. Need, kes abielluvad, teevad seda 3 või 5 korda järjest. Kes ei soovi abielluda, ei tee seda ainsalgi korral. Lahutus pole abielu läbikukkumine, see on loomulik elu jätk.

[Külaline]

No misasja? Kes ometi midagi sellist siin öelnud on?

Äkki loeks teemaalgatust ka vahelduseks? Jutt algas sellest, et mõni psühholoog ei sobi tööle, sest on lahutanud. Ja selline inimene räägib teiste halvast arusaamisest.

Sa ei oska vist ise lugeda- jutt polnud niisama psühholoogist, vaid paarist, kes ise paar ei osanud olla, aga õpetab teisi paarina edukad olema. Mõnes mõttes jah, läbikukkumisest õpitakse, aga veel rohkem oleks olnud õppida, kui see paar kriisist läbi tulles oleks õnnelikumana koos targalt jätkanud.

[Külaline]

Järjest paremaks läheb.. Nii, et tänapäeval öeldakse “nii heas kui halvas kuniks surm meid lahutab” täie teadmisega, et see on lihtsalt sõnakõlks, mis mitte midagi ei tähenda?

Ei ole mina seda abielludes öelnud ega kuulnud ka ühelgi tseremoonial teisi paare tänapäeval seda lubamas.

[Külaline]

Järjest paremaks läheb.. Nii, et tänapäeval öeldakse “nii heas kui halvas kuniks surm meid lahutab” täie teadmisega, et see on lihtsalt sõnakõlks, mis mitte midagi ei tähenda?

Ei ole mina seda abielludes öelnud ega kuulnud ka ühelgi tseremoonial teisi paare tänapäeval seda lubamas.

Okei, sellisel juhul jah. Nagu ennegi mainitud, kui on tegemist projektiabieluga, mis ongi mõeldud kestma x aastat ja mille eesmärk on midagi muud kui “suur armastus ja koos surmani” siis ei ole jah läbikukkumine.
Sest plaan oligi algusest peale see, et varsti minnakse lahku.
Tahaks arvata, et selliseid projektiabielusid on siiski vähemus, aga võib-olla siis mitte. Tõesti ei tea.

[Külaline]

Järjest paremaks läheb.. Nii, et tänapäeval öeldakse “nii heas kui halvas kuniks surm meid lahutab” täie teadmisega, et see on lihtsalt sõnakõlks, mis mitte midagi ei tähenda?

Ei ole mina seda abielludes öelnud ega kuulnud ka ühelgi tseremoonial teisi paare tänapäeval seda lubamas.

Okei, sellisel juhul jah. Nagu ennegi mainitud, kui on tegemist projektiabieluga, mis ongi mõeldud kestma x aastat ja mille eesmärk on midagi muud kui “suur armastus ja koos surmani” siis ei ole jah läbikukkumine.
Sest plaan oligi algusest peale see, et varsti minnakse lahku.
Tahaks arvata, et selliseid projektiabielusid on siiski vähemus, aga võib-olla siis mitte. Tõesti ei tea.

Ega siis alguses kohe sellise mõttega abiellu ei minda, et varsti hakkan lahutama. Kui selline mõte on, siis ei hakatagi abielluma, mis sellest niiväga kasu on siis, sellest abielust. Siin üks tüüp muudkui räägivad, et naised tahavad poolt mehe vara, aga see tänapäeval nii ei käi. Suurem osa on lahusvaraga abielud. Võetaksegi kahe peale ainult need asjad, mis koos ostetakse, näiteks eluase ja selle laen, Suurem osa mehi pole ju mingid rikkurid, tavalised keskmised inimesed nagu suurem osa naisigi. Aga keegi ei hakka surmani abielus olema, kui see suhe on halb ja mingi elu lõpppunkt see ei ole. Nõukaajal püsiti koos, sest lahutamine oli häbiasi ja kuskile polnud minna ka. Nüüd on see paljude meeste jaoks suur probleem, et nad ei saagi enam kõike teha, mis pähe tuleb, nõuka ajal mehed jõid, pidasid armukest, kodus lillegi ei liigutanud, aga nüüd enam pole neid naisi, kes sellega eluaeg lepiks. Lugesin mingit Taagepera artiklit, et mehed on endast väljas, sest ainult kerad jalge vahel ei anna enam eelist ja meestele ei meeldi see. On näha, mis selline asi mõnega teeb, siin foorumis elav naistesõimaja on ehtne näide.

[Külaline]

Ei ole mina seda abielludes öelnud ega kuulnud ka ühelgi tseremoonial teisi paare tänapäeval seda lubamas.

Okei, sellisel juhul jah. Nagu ennegi mainitud, kui on tegemist projektiabieluga, mis ongi mõeldud kestma x aastat ja mille eesmärk on midagi muud kui “suur armastus ja koos surmani” siis ei ole jah läbikukkumine.
Sest plaan oligi algusest peale see, et varsti minnakse lahku.
Tahaks arvata, et selliseid projektiabielusid on siiski vähemus, aga võib-olla siis mitte. Tõesti ei tea.

Ega siis alguses kohe sellise mõttega abiellu ei minda, et varsti hakkan lahutama. Kui selline mõte on, siis ei hakatagi abielluma, mis sellest niiväga kasu on siis, sellest abielust. Siin üks tüüp muudkui räägivad, et naised tahavad poolt mehe vara, aga see tänapäeval nii ei käi. Suurem osa on lahusvaraga abielud. Võetaksegi kahe peale ainult need asjad, mis koos ostetakse, näiteks eluase ja selle laen, Suurem osa mehi pole ju mingid rikkurid, tavalised keskmised inimesed nagu suurem osa naisigi. Aga keegi ei hakka surmani abielus olema, kui see suhe on halb ja mingi elu lõpppunkt see ei ole. Nõukaajal püsiti koos, sest lahutamine oli häbiasi ja kuskile polnud minna ka. Nüüd on see paljude meeste jaoks suur probleem, et nad ei saagi enam kõike teha, mis pähe tuleb, nõuka ajal mehed jõid, pidasid armukest, kodus lillegi ei liigutanud, aga nüüd enam pole neid naisi, kes sellega eluaeg lepiks. Lugesin mingit Taagepera artiklit, et mehed on endast väljas, sest ainult kerad jalge vahel ei anna enam eelist ja meestele ei meeldi see. On näha, mis selline asi mõnega teeb, siin foorumis elav naistesõimaja on ehtne näide.

Kena arutelu ja olen igati nõus. Mina arvan ka, et enamus inimesi ei lähe abiellu mõttega, et varsti lahutame. Meeste/naiste rollimuutusega ja sellega, et lahutamine pole mingi häbiasi, olen ka igati nõus.
Aga ma ei saa aru, mis probleem on selle “läbi kukkumine” sõna hirmuga. Eeldusel, et abielu on mõeldud kestma, on lahutus abielu läbikukkumine. See ei tähenda, et inimese elu oleks läbikukkunud või et ta oleks kuidagi halb inimene. Või et lahutus oleks halb mõte. Vastupidi, lahutus on tihti vägagi õige valik.
Aga sellest hoolimata on see abielu läbikukkumine.
Kui algusest peale polnud plaanis kokku jääda ja abielu eesmärk oli midagi muud kui traditsiooniliselt on, siis ei ole läbikukkumine.

[Tolmukübe]

Lahutus on abielu lõpp, mitte läbikukkumine. Kui sa lähed nt suurte lootustega abiellu, et suur armastus ja koos elu lõpuni vms ja siis kaasa muutub vägivaldseks vms, siis on see projekt (nii saab ka abielu nimetada) läbikukkunud, sest et ta ei täida oma algseid eesmärke. Ja abielulahutus on selle läbikukkunud projekti lõpetamine, ei muud. Abielu iseenesest kukkus läbi ja siis ta lõpetati lahutusega ära, sest mis sellest läbikukkunud projektist ikka edasi pidada.