töölt lahkumine - mis oli viimane piir?

[Külaline]

Sa räägid nüüd alampalga teenijatest, siin ma ei oska küll midagi kaasa rääkida. Räägin sellistest 2000-3000 neto töötajatest.

Jah, räägin alampalga teenijatest. Selliseid on väga palju ja ka nende seas on loomulikult väga häid töötajaid, keda üldse ei väärtustata. Pidevalt on jutt, et järjekord on ukse taga ja kui ei meeldi mine minema. Asemele aga võetakse hoopis kehvem töötaja ja siis on nutt lahti, et küll see eelmine oli ikka tubli. Aga kui tubli palka juurde küsib, siis pole ette nähtud. Nii tigedaks teeb.

[Külaline]

Jah, räägin alampalga teenijatest. Selliseid on väga palju ja ka nende seas on loomulikult väga häid töötajaid, keda üldse ei väärtustata.

Kui inimene on väga hea, siis ta peaks tööalaselt edasi liikuma, mitte jäämagi sellistele ametikohtadele, kus alampalka makstakse. Paljudel juhtudel on ju palk seotud konkreetse tööga ja selle eest ei hakata iialgi rohkem maksta, ole sa kui hea tahes.

[Külaline]

Minu jaoks on viimane piir ikkagi selles et uus töökoht peab võtta olema. Ja muidugi parem olema. Niisama töölt ära tulemise luksust ma endale lubada juba ei saa, pole rikkast perekonnast...

[Külaline]

See, kui ettepanek oma palka tõsta, aga tuli põhjendus, et pole raha. Samas mõttetute ja arutute väljaminekute jaoks küll raha jagus.

[Külaline]

Viimati käisin tööl aastal 2000, sain toona kinga, keegi mind tööle ei võtnud, tegi oma ettevõtte ja lõin läbi. Kõik need väärtused mida toona teised tööandjad ära põlgasid, ma otsisin ise ärikontakte ja tegin rohkem raha kui need tööandjad mulle elus oleks maksnud.

[Külaline]

olin töötanud ühes Tallinna erakoolis 13 aastat, kui saabus inimene, kes nimetas ennast tugisüsteemide juhiks. peale seda ei ole sellel koolil enam tugisüsteeme. ainult kassikooli haridusega juht on.

[Külaline]

Ma olin valmis lahkuma päeva pealt. Aga asi ikka lahenes. Igaksjuhuks mainin ära, ka et tegu ei ole Eesti tööandjaga. Ei tea kas see just oluline on...

Nimelt küsisin vanaema matusteks vaba päeva. See oli reedene päev. Ette teatasin 3 päeva. Ja sugulased matuse päeva valides lausa arvestasid minuga ka, sest ma pidin veel reisima. Noo ja siis ülemus hakkas seletama, et ei tea, kas ikka saame vaba päeva anda, kuna pole asendajat ja bla bla bla. Ma olin madalama astme töötaja ja minu puudumine 1 päevaks poleks eriliselt mõju avaldanud.
Vot siis oli mul küll tunne, et kui luba ei anta, siis lihtsalt jätan tööle minemata. Lasku siis lahti kui tahavad. Päev varem ikka helistati ja sain nö "loa" vabaks päevaks.

[Külaline]

Ma olin valmis lahkuma päeva pealt. Aga asi ikka lahenes. Igaksjuhuks mainin ära, ka et tegu ei ole Eesti tööandjaga. Ei tea kas see just oluline on...

Nimelt küsisin vanaema matusteks vaba päeva. See oli reedene päev. Ette teatasin 3 päeva. Ja sugulased matuse päeva valides lausa arvestasid minuga ka, sest ma pidin veel reisima. Noo ja siis ülemus hakkas seletama, et ei tea, kas ikka saame vaba päeva anda, kuna pole asendajat ja bla bla bla. Ma olin madalama astme töötaja ja minu puudumine 1 päevaks poleks eriliselt mõju avaldanud.
Vot siis oli mul küll tunne, et kui luba ei anta, siis lihtsalt jätan tööle minemata. Lasku siis lahti kui tahavad. Päev varem ikka helistati ja sain nö "loa" vabaks päevaks.

Töötasin ühes kohas, kus oli pidevalt nii, et kutsuti ära puhkuselt tööle. See ajas ikka väga pahakseks inimesed. Ükskord oli nii, et ühel töötajal oli mees hispaanlane, tal oli puhkuseks ostetud piletid sinna ja siis ülemus ütles päev enne, et ei lähe sa kuskile. Siis see töötaja lahkus ja hakkasid riburada pidi ära minema teisedki. Mina läksin ka minema, aga hiljem, kui olin uue töö leidnud.

[Külaline]

olin töötanud ühes Tallinna erakoolis 13 aastat, kui saabus inimene, kes nimetas ennast tugisüsteemide juhiks. peale seda ei ole sellel koolil enam tugisüsteeme. ainult kassikooli haridusega juht on.

Suur-Sõjamäel?

[trikimiki]

Ma olin valmis lahkuma päeva pealt. Aga asi ikka lahenes. Igaksjuhuks mainin ära, ka et tegu ei ole Eesti tööandjaga. Ei tea kas see just oluline on...

Nimelt küsisin vanaema matusteks vaba päeva. See oli reedene päev. Ette teatasin 3 päeva. Ja sugulased matuse päeva valides lausa arvestasid minuga ka, sest ma pidin veel reisima. Noo ja siis ülemus hakkas seletama, et ei tea, kas ikka saame vaba päeva anda, kuna pole asendajat ja bla bla bla. Ma olin madalama astme töötaja ja minu puudumine 1 päevaks poleks eriliselt mõju avaldanud.
Vot siis oli mul küll tunne, et kui luba ei anta, siis lihtsalt jätan tööle minemata. Lasku siis lahti kui tahavad. Päev varem ikka helistati ja sain nö "loa" vabaks päevaks.

Töötasin ühes kohas, kus oli pidevalt nii, et kutsuti ära puhkuselt tööle. See ajas ikka väga pahakseks inimesed. Ükskord oli nii, et ühel töötajal oli mees hispaanlane, tal oli puhkuseks ostetud piletid sinna ja siis ülemus ütles päev enne, et ei lähe sa kuskile. Siis see töötaja lahkus ja hakkasid riburada pidi ära minema teisedki. Mina läksin ka minema, aga hiljem, kui olin uue töö leidnud.

mind lihtsalt huvitab, et miks inimesed allusid? reaalsuses ei saa ju kokkulepitud puhkust niimoodi katkestada või tühistada. ja eriti kui on suht suva töökoht, miks alluti?

[Külaline]

Ma olin valmis lahkuma päeva pealt. Aga asi ikka lahenes. Igaksjuhuks mainin ära, ka et tegu ei ole Eesti tööandjaga. Ei tea kas see just oluline on...

Nimelt küsisin vanaema matusteks vaba päeva. See oli reedene päev. Ette teatasin 3 päeva. Ja sugulased matuse päeva valides lausa arvestasid minuga ka, sest ma pidin veel reisima. Noo ja siis ülemus hakkas seletama, et ei tea, kas ikka saame vaba päeva anda, kuna pole asendajat ja bla bla bla. Ma olin madalama astme töötaja ja minu puudumine 1 päevaks poleks eriliselt mõju avaldanud.
Vot siis oli mul küll tunne, et kui luba ei anta, siis lihtsalt jätan tööle minemata. Lasku siis lahti kui tahavad. Päev varem ikka helistati ja sain nö "loa" vabaks päevaks.

Töötasin ühes kohas, kus oli pidevalt nii, et kutsuti ära puhkuselt tööle. See ajas ikka väga pahakseks inimesed. Ükskord oli nii, et ühel töötajal oli mees hispaanlane, tal oli puhkuseks ostetud piletid sinna ja siis ülemus ütles päev enne, et ei lähe sa kuskile. Siis see töötaja lahkus ja hakkasid riburada pidi ära minema teisedki. Mina läksin ka minema, aga hiljem, kui olin uue töö leidnud.

mind lihtsalt huvitab, et miks inimesed allusid? reaalsuses ei saa ju kokkulepitud puhkust niimoodi katkestada või tühistada. ja eriti kui on suht suva töökoht, miks alluti?

Ei olnud mingi suva töökoht, magistrikraadi nõudev amet ja väga spetsiifiline, töökohti sellele ametile on vähe. Ja oli väga prestiižne firma, sa tead isegi seda firmat. Aga kahjuks töötajatesse suhtumine oli küll allapoole igasugust arvestust. Kahjuks oli veel nii, et üks omanik oli suur professionaal, temalt oli sellel alal palju õppida, aga teine selline, kes juhtis firmat nagu suva ehitajate kollektiivi. No praegu seda firmat enam pole ka.

[Külaline]

Viimaseks piiriks sai atesteerimine, mis lisaks viidi läbi ülimalt nõmedaid meetodeid kasutades. Töötasin mööblipoes.

[Külaline]

Viimati käisin tööl aastal 2000, sain toona kinga, keegi mind tööle ei võtnud, tegi oma ettevõtte ja lõin läbi. Kõik need väärtused mida toona teised tööandjad ära põlgasid, ma otsisin ise ärikontakte ja tegin rohkem raha kui need tööandjad mulle elus oleks maksnud.

Jaa, muidugi