Kas armukadedus käib armastuse juurde?

[Tolmukübe]

Minu arust ei käi. Armukadedus näitab ebakindlust ja madalat enesehinnagut ja ka suhtesõltuvust. Kui kaaslane ajab ringi, siis on valida, kas aktsepteerida, või lahku minna. Aga mitte sealjuures piinelda jne.

[Külaline]

No eks mingis koguses ikka käib ju. Mida teha, kui see enda armsam on nii kallis ja väärtuslik ja siis tekib ju vajadus seda väärtust ikka endale hoida.
Hoopis teine asi on enda kaaslase ahistamine ja tema kõikide käikude jälgimine jne. Selline asi ei ole okei.

[Külaline]

Võib, aga ei pruugi. Näiteks mina ei ole armukade. Mu abikaasal on pealegi niisugune töö, kus tuleb tihti töötada n-ö töövälisel ajal nagu õhtuti ja nädalavahetustel, lisaks eeldab see töö erinevate klientide juures käimist ja nendega suhtlemist. Kui ma hakkaksin mõtlema kõigile neile õhtutele, mil mees pole kodus, siis läheksin ju puhta hulluks. Seega võtan rahulikult, kui mu mehele naissoost inimesed helistavad ja pikalt räägivad vms.

Ja tõtt-öelda pole mul paarikümne abieluaasta vältel ka kordagi kahtlust tekkinud, et tal võiks olla keegi teine. Võib-olla, kui kohe oleks sihuke tegelane, kes lihtsalt peab igale mööduvale seelikule äraseletatud näol järele vahtima ja kes seltskonnas pidevalt kellegagi flirdib, no v-o siis oleksin eelnevate kogemuste tõttu paranoilisem.

[Külaline]

nii ja naa. ebakindel suhe põhjustab armukadedust. kui tunned ohtu, et võid oma kaaslasest ilma jääda. Kui suhtes usaldus veits hõre on. mina usun ja usaldan oma meest. paarikümne aastase kooselu juures ilmselt muudmoodi poleks ka võimalik.

[Külaline]

Üldiselt inimene tunnetab selle suhtes ära, kas kaaslane annab põhjust temas kahelda või ei anna. Armukadedus tavaliselt tühjast kohast ei teki. Inimene saab aru, kui teine vahib teisi, flirdib teistega, võib-olla on koguni kõrvalsuhegi. Aga inimene ise salgab ja on ainult kahtlus. Siis loomulikult inimene tahab teada, siis hakataksegi nuhkima ja kaaslast teravamalt jälgima. Eks on ka neid inimesi, kes on haiglaselt armukadedad, põhjuseks siis varasemad kogemused või enda ebakindlus, aga tavaliselt see nii ei ole. Kui inimene ütleb, et ma pole üldse armukade ja usaldan oma kaaslast, siis kaaslane ei peta ja inimene tunnetab seda. Aga kui inimene tunneb, et suhtes pole kõik korras ja ta ei saa kaaslast usaldada, siis on tavaliselt selleks ka põhjus olemas.

[Külaline]

Minu arust ei käi. Armukadedus näitab ebakindlust ja madalat enesehinnagut ja ka suhtesõltuvust. Kui kaaslane ajab ringi, siis on valida, kas aktsepteerida, või lahku minna. Aga mitte sealjuures piinelda jne.

Seda sa ütled mõistusega, et aksepteerid ja mitte piinelda jne. Seda kõike sa võid ju tahta.
Aga sinu keha piinab sind ikka. Sinu mõistusega või sinu tahtmist keha ei kuula. Keha tekitab sulle piinasid edasi.

Kui sulle meeldib keegi mees, siis sa ju tahad teda. Sa tunned tundeid, mis sulle seda teada annavad.
Mees näiteks ei taha sind, sa avõid ju seda aksepteerid mõistusega, aga tunnetega sa piinled ikka edasi.
Kas tuleb tuttav ette?

[Külaline]

Teoorias on Tolmukübe tugev.
Kui tegu on kõrvalküppega ja see kohe ÜLDSE ei häiri, täiesti pohlad on, siis ega seal suurt hoolimist enam taga polegi ju. Vastasel juhul ikka natukene häiriks küll.
Ma üldiselt ei ole armukade, peaaegu üldse, (olen elus seda väga vähe tundma pidanud ja pole ka keegi põhjust andnud), aga reaalse petmise juures ei kujuta ette, et kalli kaasa, keda mina väga armastan, temaoolne petmine mind kohe sugugi ei häiriks!
Haiglane armukedadeus on teine teema, see ei olene objektist, vaid tuleb inimese enda seest, see kahtlustamine ja armukadedus, teine ei pruugi kunagi selleks põhjust andagi ega isegi mõelda kellegi teise peale. See ei olegi oluline, mida teine teeb, armukadetseja kadetseb ikkagi.

[Külaline]

Võib, ags ei pruugi. Mul oleneb inimesest. Praegu elame ühe mehe ja naisega kolmekesi ja pole keegi üksteise peale kade.
Aga mõne inimese puhul olen.

[Tolmukübe]

Minu arust ei käi. Armukadedus näitab ebakindlust ja madalat enesehinnagut ja ka suhtesõltuvust. Kui kaaslane ajab ringi, siis on valida, kas aktsepteerida, või lahku minna. Aga mitte sealjuures piinelda jne.

Seda sa ütled mõistusega, et aksepteerid ja mitte piinelda jne. Seda kõike sa võid ju tahta.
Aga sinu keha piinab sind ikka. Sinu mõistusega või sinu tahtmist keha ei kuula. Keha tekitab sulle piinasid edasi.

Kui sulle meeldib keegi mees, siis sa ju tahad teda. Sa tunned tundeid, mis sulle seda teada annavad.
Mees näiteks ei taha sind, sa avõid ju seda aksepteerid mõistusega, aga tunnetega sa piinled ikka edasi.
Kas tuleb tuttav ette?

Need on erinevad asjad. Muud tunded, et "miks ta minuga ei ole", ja armukadedus on hoopis erinev tunne. Kui sa vihjad "tuleb tuttav ette" abielumehele, siis armukadedust pole üldse olnud, kuna abielumehe naine on paratamatus ja milleks olla armukade paratamatuse peale? Ei kõla loogiliselt. Tunnetega edasi piinlemist saab defineerida armumiseks, kus subjekti pole lähedal, kui oled armunud, siis tahad ju ikka koos olla. Aga mul on see armumise faas ka juba möödas, nii et kõik on vaikne ja rahulik.

[Külaline]

Minu arust ei käi. Armukadedus näitab ebakindlust ja madalat enesehinnagut ja ka suhtesõltuvust. Kui kaaslane ajab ringi, siis on valida, kas aktsepteerida, või lahku minna. Aga mitte sealjuures piinelda jne.

Seda sa ütled mõistusega, et aksepteerid ja mitte piinelda jne. Seda kõike sa võid ju tahta.
Aga sinu keha piinab sind ikka. Sinu mõistusega või sinu tahtmist keha ei kuula. Keha tekitab sulle piinasid edasi.

Kui sulle meeldib keegi mees, siis sa ju tahad teda. Sa tunned tundeid, mis sulle seda teada annavad.
Mees näiteks ei taha sind, sa avõid ju seda aksepteerid mõistusega, aga tunnetega sa piinled ikka edasi.
Kas tuleb tuttav ette?

Need on erinevad asjad. Muud tunded, et "miks ta minuga ei ole", ja armukadedus on hoopis erinev tunne. Kui sa vihjad "tuleb tuttav ette" abielumehele, siis armukadedust pole üldse olnud, kuna abielumehe naine on paratamatus ja milleks olla armukade paratamatuse peale? Ei kõla loogiliselt. Tunnetega edasi piinlemist saab defineerida armumiseks, kus subjekti pole lähedal, kui oled armunud, siis tahad ju ikka koos olla. Aga mul on see armumise faas ka juba möödas, nii et kõik on vaikne ja rahulik.

Seda küll. Aga kui oled näiteks suhtes ja teine ajab ringi, siis sa võid ju mõistusega aksepteerida või lahku minna, aga kui sul on veel tugevad tunded, siis ma pakun, et ikka piinled.

[Külaline]

Mina arvan, et kui ei ole armastust, siis ei ole ka armukadedust. Mõõdukas armukadedus - just see, millest siin keegi kirjutas, et ega sa ikka ei taha küll, et su mees teiste naistega seksib, on täiesti eluterve nähe.

Haiglane armukadedus ei ole mõistagi ok.

[Tihane]

Mina jällegi arvan, et üks välistab teise ning minu jaoks armukadedusel armastuses kohta ei ole. Armastuse üks alustalasid on usaldus ning kui ma tunnen armukadedust, siis ma ei saa öelda, et usaldaksin kaaslast täielikult. Kui kaaslane siintoodud näidete põhjal petab, flirdib, elab kaksikelu vm, siis ei ole samuti tegu suhtega, kus on armastus, kui siis vaid ühepoolne. Deitimis-ja armumisfaasis olen küll tundnud armukadedust, mis on olnud tingitud mu enda ebakindlusest, et kas teine pool ikka tunneb sama jne. Päriselt armastavas suhtes mitte.

[Külaline]

Minu arust ei käi. Armukadedus näitab ebakindlust ja madalat enesehinnagut ja ka suhtesõltuvust. Kui kaaslane ajab ringi, siis on valida, kas aktsepteerida, või lahku minna. Aga mitte sealjuures piinelda jne.

No aga truudusetus ja sellega leppimine samuti armastuse juurde ei käi, see on ka selge!