Kogemusi psühholoogidega

[Külaline]

Ja täpselt samamoodi on neid sinusugustele, kes psühholooge presidendistki eksimatumateks messiasteks peavad, vastuvaidlejaid samuti mitu, muide. Ainuke, mida sa praeguses teemas "tead", on see, et ma soovin, et psühholooge hakataks võtma kui tavalise elukutse esindajaid, kelle tegevust saadaks samuti vastutus ja kelle töötulemuste osas tekitataks mingigi statistika ning nende tegevuse üle oleks olemas sõltumatu kontroll. Praeguse seisuga pole mitte midagi niisugust. Presidenti võib kiruda niipalju kui kulub, kuid psühholoogi tegevust ei tohi iialgi kahtluse alla seada. Niisugune olukord on ohtlik, kuna võib meelitada alale neid, kes ei tohiks selles ametis üldse töötada, ja muudab kliendid kaitsetuks, nad ei saa kaebust esitada kuna neile on pähe tambitud, et psühholoog ei saa mitte iialgi mitte kellelegi teha kunagi mitte mingit kahju. Kui inimese seisund hullemaks muutub, siis järelikult on süüdi ainult inimene ise, teist varianti ei eksisteeri mitte kunagi. Mina pean niisugust mõtteviisi äärmiselt veidraks ja ohtlikuks.

Keda sa veel tahaks vastutama panna, kas koostaksid täieliku nimekirja? Kas teater võiks ehk ka vastutada, kui su valusa haava lahti tõmbab ja sul paha tunne on? Aga kui lähed jalutama, vihmavarju kaasas pole ning sadama hakkab, kes siis vastutada võiks? Keegi ju peaks, kui sul halb hakkab, eks ole. Rääkimata sellest, kui ostad turult hapukapsast ja sulle ei maitse üldse! Las müüja vastutab?
Proovi kuidagi maailmaga rahu teha.

Vaatan, et kui sul argumendid otsa saavad, siis hakkad juttu veeretama hapukapsast. Teiseks, psühholoogid ei ole veel kogu maailm, et sa teaks. Enamiku maailmast moodustavad mittepsühholoogid. Seega võiksid hoopiski sina ise maailmaga rahu teha ja õppida elama selle maailma reeglite järgi. Oma tööd tuleb teha vastutustundlikult, mittekahjustavalt ja läbipaistvalt, olenemata sellest, missugust ametit esindad.

Ma ei ole see, kellega sa vaidled, aga tõesti tüütu on su jauramine. Korrutad ühte ja sama. Argumenteerimisoskus on null. Ja alati peab sulle jääma viimane sõna. Sa jaurad nii kaua, kuni see niimoodi on.

[Külaline]

Keda sa veel tahaks vastutama panna, kas koostaksid täieliku nimekirja? Kas teater võiks ehk ka vastutada, kui su valusa haava lahti tõmbab ja sul paha tunne on? Aga kui lähed jalutama, vihmavarju kaasas pole ning sadama hakkab, kes siis vastutada võiks? Keegi ju peaks, kui sul halb hakkab, eks ole. Rääkimata sellest, kui ostad turult hapukapsast ja sulle ei maitse üldse! Las müüja vastutab?
Proovi kuidagi maailmaga rahu teha.

Vaatan, et kui sul argumendid otsa saavad, siis hakkad juttu veeretama hapukapsast. Teiseks, psühholoogid ei ole veel kogu maailm, et sa teaks. Enamiku maailmast moodustavad mittepsühholoogid. Seega võiksid hoopiski sina ise maailmaga rahu teha ja õppida elama selle maailma reeglite järgi. Oma tööd tuleb teha vastutustundlikult, mittekahjustavalt ja läbipaistvalt, olenemata sellest, missugust ametit esindad.

Ma ei ole see, kellega sa vaidled, aga tõesti tüütu on su jauramine. Korrutad ühte ja sama. Argumenteerimisoskus on null. Ja alati peab sulle jääma viimane sõna. Sa jaurad nii kaua, kuni see niimoodi on.

Kus sinu enese argumenteerimisoskus küll on? Selle poole sõnavõtte, kelle seisukohtadega sina nõus ei ole, nimetad sa jauramiseks, aga kas teine pool siis ei jauragi oma mantrat või kuidas? Mul on lihtsalt huvitav vaadata, kui kaugele ollakse valmis siin halvustamise ja mõnitamisega minema ja võin sellele vastata, kui soovin. Sina aga ihalda edasi oma totalitaarset režiimi ja ürita (tulutult) inimesi vaigistada.

[Külaline]

Presidenti võib kiruda niipalju kui kulub, kuid psühholoogi tegevust ei tohi iialgi kahtluse alla seada.

Kes keelab? Sa teed siin psühholooge maha igas võimalikus ja võimatus teemas, midagi sinuga ei juhtu. Räägid väljamõeldisi, halvustad ja kirud. Ja mitte keegi ei keela seda tegemast. Mitte keegi pole väitnud, et psühholoog pole elukutse nagu iga teinegi, nende hulgas on häid ja halbu tegijaid, mitte keegi pole sul käskinud ühegi psühholoogi juurde minna. Mitte midagi sellist ei ole, see on ju sinu väljamõeldis.

[Külaline]

Presidenti võib kiruda niipalju kui kulub, kuid psühholoogi tegevust ei tohi iialgi kahtluse alla seada.

Kes keelab? Sa teed siin psühholooge maha igas võimalikus ja võimatus teemas, midagi sinuga ei juhtu. Räägid väljamõeldisi, halvustad ja kirud. Ja mitte keegi ei keela seda tegemast. Mitte keegi pole väitnud, et psühholoog pole elukutse nagu iga teinegi, nende hulgas on häid ja halbu tegijaid, mitte keegi pole sul käskinud ühegi psühholoogi juurde minna. Mitte midagi sellist ei ole, see on ju sinu väljamõeldis.

Kes keelab - sina keelad! Sa oled ju täiesti kettas. Vaata palun ise oma väljenduslaadi: säherdune hulk meeletut sõimu, isiklikuks minemist ja teistmoodi arvajate halvustamist haritud ja vaimselt terve inimese kasvatuse alla küll ei kuulu.

Ja teiseks on siin teemas vägagi hästi näha, kuidas loobitakse pidevalt ja pidevalt välja väide, et mitte ükski psühholoog ei saavat eales mitte kedagi kahjustada. Ehk siis, polevat olemas halba psühholoogi.

Kolmandaks. Jah, saab küll käskida minna psühholoogi juurde. Isegi siis, kui selle psühholoogiga mitte mingisugust klappi ei teki ja on kaugelt näha, et tegemist ei ole heatahtliku inimesega. Isegi siis just nimelt antakse karm käsk just nimelt selle konkreetse tüübi juurde minna. Inimese vastuväiteid, et talle see tüüp ei sobi ja ehk tahaks ta hoopiski ise valida endale psühholoogi ja lõppeks, kas psühholoog üldse ongi see abi, mida see konkreetne olukord lahenemiseks nõuab, ei kuulata üldse. See on päriselu. Ela sina edasi oma roosas mullis, kui tahad. Jah, võib-olla sina isiklikult pole kokku puutunud niisuguste vastikute olukordadega, kus inimestele konkreetse nimega psühholoogi teenust vägisi peale pressitakse, tegelikuks põhjuseks mitte inimese abistamine, vaid endale ärilise kasumi teenimine. Ja need, kes seda teevad, loomulikult ei kipu seda tunnistama ega räägi sellest eales oma kolleegidele.

[Külaline]

Kolmandaks. Jah, saab küll käskida minna psühholoogi juurde. Isegi siis, kui selle psühholoogiga mitte mingisugust klappi ei teki ja on kaugelt näha, et tegemist ei ole heatahtliku inimesega. Isegi siis just nimelt antakse karm käsk just nimelt selle konkreetse tüübi juurde minna. Inimese vastuväiteid, et talle see tüüp ei sobi ja ehk tahaks ta hoopiski ise valida endale psühholoogi ja lõppeks, kas psühholoog üldse ongi see abi, mida see konkreetne olukord lahenemiseks nõuab, ei kuulata üldse.

No kus kästakse minna psühholoogi juurde, paluks konkreetselt seda öelda. Mina olen käinud Töötukassa kaudu psühholoogi juures, ka siis ei surutud seda peale, vaid võimaldati ja sain ka vahetada, kui esimene ei sobinud. Koolis ma tean, et Rajaleidja otsusega lastele määratakse psühholoogi teenus, aga seda sageli ei ole koolil võimalust pakkudagi, sest pooltes koolides polegi psühholoogi. Põhjuseks see, et psühholoogiat õppinud inimesed ei taha sellise palga eest töötada ja nii rasket tööd teha. Ja kui vanem ei taha, et laps käiks psühholoogi juures, on seda alati võimalik öelda, Rajaleidja otsused ei ole vanemale kohustuslikud. Kus see meeletu pealesurumine ja konkreetse inimese juures käia käskimine käib sinu arust? Ma tõesti tahaks teada.

[Külaline]

Kolmandaks. Jah, saab küll käskida minna psühholoogi juurde. Isegi siis, kui selle psühholoogiga mitte mingisugust klappi ei teki ja on kaugelt näha, et tegemist ei ole heatahtliku inimesega. Isegi siis just nimelt antakse karm käsk just nimelt selle konkreetse tüübi juurde minna. Inimese vastuväiteid, et talle see tüüp ei sobi ja ehk tahaks ta hoopiski ise valida endale psühholoogi ja lõppeks, kas psühholoog üldse ongi see abi, mida see konkreetne olukord lahenemiseks nõuab, ei kuulata üldse.

No kus kästakse minna psühholoogi juurde, paluks konkreetselt seda öelda. Mina olen käinud Töötukassa kaudu psühholoogi juures, ka siis ei surutud seda peale, vaid võimaldati ja sain ka vahetada, kui esimene ei sobinud. Koolis ma tean, et Rajaleidja otsusega lastele määratakse psühholoogi teenus, aga seda sageli ei ole koolil võimalust pakkudagi, sest pooltes koolides polegi psühholoogi. Põhjuseks see, et psühholoogiat õppinud inimesed ei taha sellise palga eest töötada ja nii rasket tööd teha. Ja kui vanem ei taha, et laps käiks psühholoogi juures, on seda alati võimalik öelda, Rajaleidja otsused ei ole vanemale kohustuslikud. Kus see meeletu pealesurumine ja konkreetse inimese juures käia käskimine käib sinu arust? Ma tõesti tahaks teada.

Mis mõtet on tuua sulle näiteid, kui sa hakkad kõiki näiteid kohe tühistama ja automaatselt karjud, et need kõik olevat maotud ja väljamõeldud liialdused jms? Seega ei, ma ei hakka sulle nimetama konkreetseid nimesid, et mitte sulle uut konti hammaste vahele visata.

Ja sinu üritus psühholoogide suhtes haledust ja kaastunnet esile kutsuda, rääkides psühholoogide väikesest palgast, ei ole siinse teemaga küll kuidagi seotud.

[Külaline]

Mis mõtet on tuua sulle näiteid, kui sa hakkad kõiki näiteid kohe tühistama ja automaatselt karjud, et need kõik olevat maotud ja väljamõeldud liialdused jms? Seega ei, ma ei hakka sulle nimetama konkreetseid nimesid, et mitte sulle uut konti hammaste vahele visata.

Ja sinu üritus psühholoogide suhtes haledust ja kaastunnet esile kutsuda, rääkides psühholoogide väikesest palgast, ei ole siinse teemaga küll kuidagi seotud.

Ma selgitasin, miks pole suuremas osas koolides psühholooge tööl. Oled siin ju korduvalt koolipsühholooge kirunud, kes su lapse enesetapule õhutasid. Näiteid sa ei saa jah sellepärast tuua, et neid lihtsalt pole. See sinu näide, kuidas sõbranna kohe kabinetist tulles tahtis ennast ära tappa, pole ju ka adekvaatne. Sa lihtsalt mõtled asju välja. Äkki psühhoneuroloogiahaiglas kästi psühholoogiga rääkida, see oleks tõesti usutav variant. Ja siis sina hakkasid vastu, sest jälle nägu ei meeldinud.

[Külaline]

Ja teiseks on siin teemas vägagi hästi näha, kuidas loobitakse pidevalt ja pidevalt välja väide, et mitte ükski psühholoog ei saavat eales mitte kedagi kahjustada. Ehk siis, polevat olemas halba psühholoogi.

Ole pai, võta mingeid loogika tunde või midagi. Esimesest väitest ei saa mitte kuidagi teist järeldada. Jah, psühholoog ei saa kedagi kahjustada, sest tema töö ei ole selline, mis saaks kahjustada. Ja loomulikult saab olemas olla halb psühholoog, ka väga halb saab olla olemas - nende ebapädevuse tulemus on, et inimene ei saa abi, kuid kahju ka ei saa. Kahju teeb endale inimene ise, kui sellise ellusuhtumisega on, kui sina. Psühholoog ei tee sinu elu paremaks, see on sama halb lihtsalt edasi kui ennegi oli, mitte ei teinud tema seda hullemaks.
Need sinu näited enesetapumõtetest käivad ka siia alla - ei olnud sellised enesetapuähvardused neile inimestele võõrad kindlasti ka enne selle psühholoogi juurde minekut, kes "nende peale karjus" ja "poja elu ebavajalikuks pidas". Psühholoog ei saanud neid inimesi aidata. Ja siit ei järeldu üldse, et psühholoog halb olnuks, loogiline, et inimese üdini negatiivset ja keskkonda süüdistavat ellusuhtumist ei ole võimalik ühe korraga ümber pöörata.

Kolmandaks. Jah, saab küll käskida minna psühholoogi juurde. Isegi siis, kui selle psühholoogiga mitte mingisugust klappi ei teki ja on kaugelt näha, et tegemist ei ole heatahtliku inimesega. Isegi siis just nimelt antakse karm käsk just nimelt selle konkreetse tüübi juurde minna. Inimese vastuväiteid, et talle see tüüp ei sobi ja ehk tahaks ta hoopiski ise valida endale psühholoogi ja lõppeks, kas psühholoog üldse ongi see abi, mida see konkreetne olukord lahenemiseks nõuab, ei kuulata üldse. See on päriselu

Ole konkreetne. Kes käsib ja miks sa pead seda käsku järgima?

[Külaline]

Jälle sa paned mulle oma luululisi sõnu suhu. Mina ei ole mitte kusagil väitnud, et kõik olevat sead jne, küll aga suhtud sina inimestesse kui ullikestesse, kes ei saavat aru, mis neile "hea" on. Normaalset koostööd sellise üleoleva suhtumisega küll ei saavuta. Sinust paistab ikka kõva annus kibestumist kahjuks. Psühholoog, kes oma tööd oskab ja suudab klientidega luua normaalse koostöösuhte, ei kirjuta mitte kunagi nõnda tigedalt ega sildistavalt, vaid tema pühendub lihtsalt oma armastatud tööle ja on rahul, ning rahul on ka tema kliendid. Sinust seda rahulolu aga miskipärast kuskilt ei paista?

Samuti ei pea mina sinu käskude peale iseendale ega lähedastele mitte midagi tegema. Küll aga valmistab tõsist muret sinu oskamatus oma emotsioonidega hakkama saada. Pädev psühholoog võiks niisugust asja siiski osata ja kui ta seda kunsti ei valda, siis on see ikka väga tõsine häirekell. Mida teile seal psühholoogikoolitusel siis üldse õpetati ja kuidas kavatsed inimesi aidata sedasi?

Kust sa võtad, et sinu vaidluspartneri psühholoog on?

[Külaline]

Jälle sa paned mulle oma luululisi sõnu suhu. Mina ei ole mitte kusagil väitnud, et kõik olevat sead jne, küll aga suhtud sina inimestesse kui ullikestesse, kes ei saavat aru, mis neile "hea" on. Normaalset koostööd sellise üleoleva suhtumisega küll ei saavuta. Sinust paistab ikka kõva annus kibestumist kahjuks. Psühholoog, kes oma tööd oskab ja suudab klientidega luua normaalse koostöösuhte, ei kirjuta mitte kunagi nõnda tigedalt ega sildistavalt, vaid tema pühendub lihtsalt oma armastatud tööle ja on rahul, ning rahul on ka tema kliendid. Sinust seda rahulolu aga miskipärast kuskilt ei paista?

Samuti ei pea mina sinu käskude peale iseendale ega lähedastele mitte midagi tegema. Küll aga valmistab tõsist muret sinu oskamatus oma emotsioonidega hakkama saada. Pädev psühholoog võiks niisugust asja siiski osata ja kui ta seda kunsti ei valda, siis on see ikka väga tõsine häirekell. Mida teile seal psühholoogikoolitusel siis üldse õpetati ja kuidas kavatsed inimesi aidata sedasi?

Kust sa võtad, et sinu vaidluspartneri psühholoog on?

Üks vastaja ütles, et on psühholoogiat õppinud, aga sellest ta järeldas, et ainult psühholoogid siin vastavad talle. Mina olen ka vastanud ja mina ei ole psühholoog. Ise olen psühholoogide juures käinud ja kõigist tõesti kasu pole olnud, osadest on olnud. Aga sellegipoolest on see jutt siin täiesti üle võlli, sama inimene on ka varem sõna võtnud. Kogu aeg mingi jutt, kuidas kõik vastajad demagoogitsevad, ründavad, solvavad, on kibestnud, mida iganes. Kuigi need inimesed räägivad viisakalt. Kui inimene näeb juba nendes vastustes mingeid suuri solvanguid, ajab täiesti ebaadekvaatset juttu, siis ma ei usu seda tema juttu ka psühholoogide kohta. Kogu aeg nõuab mingit statistikat ja räägib, kuidas kõiki sunnitakse minema psühholoogi juurde, vägisi kästakse. Ma ei tea, mind pole elus keegi käskinud psühholoogi juurde minna, sama ka mu laste ja tuttavatega. Suurem osa polegi kunagi kuskil psühholoogi juures käinud, ei tunne selleks soovi ja keegi pole neid sellepärast vangi pannud ega karistanud.

[Külaline]

Üks vastaja ütles, et on psühholoogiat õppinud, aga sellest ta järeldas, et ainult psühholoogid siin vastavad talle. Mina olen ka vastanud ja mina ei ole psühholoog.

Jah, mina ka olen vastanud ja ei ole psühholoog. Samuti kui sina ei näe mina siin kedagi solvamas ega karjumas. Vast seepärast keegi (perearst? kiirabi? mingi võimustruktuuri esindaja, politsei?) on tal soovitanud (loomulikult mitte käskinud) psühholoogile minna ja ehk mõne tasuta vastu võtva nime ka nimetanud.

[Tolmukübe]

Ikka saab psühholoog kahjustada. Ega ta siis ainult laua taga ei istu ja juttu ei räägi, on olemas ka selline asi, nagu psühhoteraapia. Lihtne võrdlus - on soojendavad geelid/kreemid ja jahutavad kreemid/geelid liigestele, kui kasutad vale teraapiat ehk et määrid valet, siis tulebki kasu asemel kahju. Ja igal pool on igasuguseid inimesi, sh tigedaid, õelaid, ebakompetentseid, selliseid, kes armastavad oma võimu peale pressida.. Satub selline psühholoogiks ja voila, ongi klient kahjustunud (eriti, kui ta on haavatavas seisundis). Ja kui inimene loodab abi saada ja endaga toimuvat välja vabandab (nii peabki olema), ei ta siis sellise psühholoogi juurest ära ka ei tule. Mis siin keerulist? Siin pole midagi keerulist. Praaki esineb igas töös, nii ka psühholoogi töös, pole nemadki mingid üliinimesed.

[Külaline]

Vast seepärast keegi (perearst? kiirabi? mingi võimustruktuuri esindaja, politsei?) on tal soovitanud (loomulikult mitte käskinud) psühholoogile minna ja ehk mõne tasuta vastu võtva nime ka nimetanud.

Äkki tõesti on selles asi, et inimese enda käitumine on selline, et paljud instantsid, kaaskodanikud, lapse kooli töötajad on talle tungivalt teraapiat soovitanud. Aga inimene ei mõista, et asi pole pahades psühholoogides, vaid temas endas. Nagu mulle üks tuttav rääkis, kui õudne on Tallinna liiklus. Et talle lastakse mitu korda päevas signaali, sõidetakse peaaegu otsa, ülbitsetakse. Tegelikult on inimese sõidustiil lihtsalt nii hull, et talle tõesti lastakse pidevalt signaali. Mulle näiteks ei lasta signaali ja ei ülbitseta, ei sõideta otsa. Mõni erand elus on ette tulnud, aga et see toimuks igapäevaselt, sellist asja ei ole.

[Külaline]

Jään endale kindlaks selles, et jah, psühholoog saab teha kahju, ta saab kahjustada inimesi päriselt. Mitte kõik, aga neid siiski leidub, ja sellele teemale tuleb otsa vaadata. Rääkige oma juttu, et psühholoog ei saavat mitte iialgi teha mitte mingit kahju, emale, kelle teismeline keeras psühholoogi ümber oma väikese sõrme ja keda psühholoog seejärel hakkas ässitama oma vanemate vastu üles. Enne olid suhted ja koostöö peres veel enam-vähem, ent pärast psühholoogi tööd on peres suhted muutunud talumatuks ja enam mitte mingit koostööd ei ole.

Või rääkige seda inimesele, kes aastate viisi käib psühholoogi juures ja kelle enesetunne halveneb sellest hoolimata kogu aeg. Kui ta aga seda spetsialistile mainib, kinnitab too, et nii just peabki olema, et enesetunne alguses halveneb, aga et kohe-kohe jõutakse "juurpõhjuseni" ja siis algab uus helge elu! Lõpuks, kui inimene aru saab, et see psühholoog tõmbas ta lihtsalt haneks ja tegi rahast lagedaks, on vaimne seisund juba nii vilets, et seda ei suuda ravida ka mitte ükski teine psühholoog enam mitte.

Kui laps teeb vahetult pärast psühholoogi kabinetist teraapiast väljumist enesetapukatse, siis kirjutab psühholoog vanematele üleolevas toonis kirja, et tema ei vastuta, kui laps vahetult pärast tema ravi suitsiidi teeb. Samuti esitab ta vanematele allkirjastamiseks paberi, kus nõuab vanemate allkirja, et psühholoog ei pea rääkima leinas vanematele mitte ühtki sõna, mis selles lapse elu viimases teraapias juhtus, et laps kabinetist väljus niisuguse otsusega. Kui vanemad sellist paberit ei allkirjasta, siis koostöö katkeb.

Koolipsühholoogid võiksid rohkem tegeleda koolis aset leidvate probleemidega, eriti koolikiusamisega. Kuid sellega nad väga tegeleda ei taha, põhjusel et nende leivaisa on ju kool! Seega valitakse väga sageli taktika, et teravik juhitakse koolist igal juhul eemale, ainult kodu suunas. Koolipsühholoogide esimees on läinud sellega kogunisti nii kaugele, et kuulutas ajalehes enesekindlalt: "Koolikiusamist pole olemas!" Aga mõnikord on siiski tegemist ka koolipoolse probleemiga ja sel juhul tekib huvide konflikt ning laps ei saa seda abi, mida ta tegelikult vajab.

Rääkimata neist juhtumitest, kus psühholoog ei taba ära, kas inimese muret hakata pisendama või suurendama. Lapse kaotanud emale võib mõni hakata sisendama, et ta kaotus oli tühiasi ja teisele, kes 30 aastat tagasi sattus ühe korra peale vanemate vahekorrale, hakkab ta sisendama, et see oli midagi nii jubedat, mille tõttu on ime, et ta üldsegi veel funktsioneerib, kuni lõpuks hakkab too inimene ka seda uskuma, et nüüd on kogu ta elu pekkis ja hakkab oma vanemaid vihkama.

Need olid mõned näited erinevate inimeste päriselust, mida sa nüüd kahtlemata hoolega tühistama hakkad. Sest sul on hirm, et kellegi äri võib kokku kuivada ja kellegi karjäär pisut ehk kannatada saada.

[Külaline]

Sest sul on hirm, et kellegi äri võib kokku kuivada

Ma muule ebaratsionaalsele sogale ei hakka vastama, aga küsimus on, et mis äri on koolipsühholoogil? Tema palk on väike, alla keskmise. Mis kasu tal täpsemalt oma jubedal tegevusel on? Et kohe õpibki 5 aastat, siis lisaks teeb kutse ja siis pole muud eesmärki kui suva inimstele käru keeramine. Kas see ei kõla natuke psühhopaadi moodi? Kui palju neid teisi tahtlikult kahjustavaid ja ensetapule kallutavaid inimesi sinu arvates üldse maailmas eksisteerib? Ja kui suur võimalus on, et see inimene õpib nii 7 aastat selleks, et hakata oma kahjustava tegevusega tegelema? Kas poleks lihtsamaid meetodeid? Äkki sa nüüd tõesti püüaks ja võtaks kokku oma ratsionaalse mõtlemise varu ja prooviks sellele küsimusele sisuliselt vastata.

[Külaline]

Sest sul on hirm, et kellegi äri võib kokku kuivada

Ma muule ebaratsionaalsele sogale ei hakka vastama, aga küsimus on, et mis äri on koolipsühholoogil? Tema palk on väike, alla keskmise. Mis kasu tal täpsemalt oma jubedal tegevusel on? Et kohe õpibki 5 aastat, siis lisaks teeb kutse ja siis pole muud eesmärki kui suva inimstele käru keeramine. Kas see ei kõla natuke psühhopaadi moodi? Kui palju neid teisi tahtlikult kahjustavaid ja ensetapule kallutavaid inimesi sinu arvates üldse maailmas eksisteerib? Ja kui suur võimalus on, et see inimene õpib nii 7 aastat selleks, et hakata oma kahjustava tegevusega tegelema? Kas poleks lihtsamaid meetodeid? Äkki sa nüüd tõesti püüaks ja võtaks kokku oma ratsionaalse mõtlemise varu ja prooviks sellele küsimusele sisuliselt vastata.

Oma karjäär on ikka alati kõige kallim. Ja halva töö tegemiseks võib olla palju põhjuseid. Ei lähe kõik õppima ainult suurest empaatiast ja teiste abistamise soovist. Mõni läheb õppima, et lapsepõlve pikendada või oma probleeme lahendada või kuna sõbranna või vanemad tahtsid. Täpselt samamoodi võiks küsida, mis motiiv on kellelgi olla näiteks halb lapsevanem? Et näe, naine kannab ju 9 kuud last oma kõhus ja sünnitab ja jääb beebiga koju - ja ikkagi tekivad lapsel probleemid ja öeldakse, et ta ei tule oma vanemarolliga toime, ning vahel öeldakse koguni, et see ema kahjustab oma last. Ta ei tohiks ju seda ometi kuidagi teha, mis motiiv tal küll oleks? Ometigi selliseid vanemaid leidub. Mitte kõik, aga mõned siiski.

Ja ka psühholoogide seas leidub niisuguseid tüüpe, kes võivad teha kasu asemel kahju. Oluline on seda teadvustada ja usaldada oma sisetunnet. Kui ikka on tunne, et selle spetsialistiga te tulemuseni ei jõua, halvimal juhul muudab ta olukorra veelgi hullemaks kui see enne oli, siis tuleb koostöö lõpetada. Muidu on pärast suur jama.

[Külaline]

Oma karjäär on ikka alati kõige kallim.

Mis mõttes? Suuremas osas koolides ei ole psühholooge. Ükski kvalifitseeritud koolipsühholoog ei pea mingit käru keerama oma koha säilitamise nimel. Neid aetakse taga, et tuleks kooli tööle. Suurem osa ei tule. Miks nad peaks kellegi käru keerama, et oma karjääri säilitada, ei saa tõesti aru.

[Külaline]

Oluline on seda teadvustada ja usaldada oma sisetunnet. Kui ikka on tunne, et selle spetsialistiga te tulemuseni ei jõua, halvimal juhul muudab ta olukorra veelgi hullemaks kui see enne oli, siis tuleb koostöö lõpetada. Muidu on pärast suur jama.

Minu arust räägivad täpselt sama ka kõik psühholoogid. Kui ei soovi, ei tunne vajadust, ei taha midagi muuta, ei meeldi psühholoog, ära tule. Milleks selline klient, kui on palju neidki, kes soovivad väga end ise aidata.

[Külaline]

Rääkige oma juttu, et psühholoog ei saavat mitte iialgi teha mitte mingit kahju, emale, kelle teismeline keeras psühholoogi ümber oma väikese sõrme ja keda psühholoog seejärel hakkas ässitama oma vanemate vastu üles. Enne olid suhted ja koostöö peres veel enam-vähem, ent pärast psühholoogi tööd on peres suhted muutunud talumatuks ja enam mitte mingit koostööd ei ole.

Oled sa mõelnud sellele, et psühholoogi vajas seal peres siiski see teismeline ning ehk tema sai sellelt psühholoogilt abi? Ehk (ei ole võimatu - aga muidugi ma ei tea) oli selles peres kurja juur selles vanemas, kes teismelist kontrollis ja juhtis ning tänu psühholoogile sai noor inimene vanema käpa alt välja, mis teismelise jaoks oli positiivne areng, ema aga loomulikult näeb, et tema vastu "ässitati" ja nüüd on suhted "talumatud" kui laps enam sussi all pole? Oled sa vaadanud seda asja ikka mõlemalt poolelt, kui psühholoogi töö tulemust "kahjuks" nimetad? Ma millegipärast arvan, et ei ole.

Jne.

[Külaline]

Rääkige oma juttu, et psühholoog ei saavat mitte iialgi teha mitte mingit kahju, emale, kelle teismeline keeras psühholoogi ümber oma väikese sõrme ja keda psühholoog seejärel hakkas ässitama oma vanemate vastu üles. Enne olid suhted ja koostöö peres veel enam-vähem, ent pärast psühholoogi tööd on peres suhted muutunud talumatuks ja enam mitte mingit koostööd ei ole.

Oled sa mõelnud sellele, et psühholoogi vajas seal peres siiski see teismeline ning ehk tema sai sellelt psühholoogilt abi? Ehk (ei ole võimatu - aga muidugi ma ei tea) oli selles peres kurja juur selles vanemas, kes teismelist kontrollis ja juhtis ning tänu psühholoogile sai noor inimene vanema käpa alt välja, mis teismelise jaoks oli positiivne areng, ema aga loomulikult näeb, et tema vastu "ässitati" ja nüüd on suhted "talumatud" kui laps enam sussi all pole? Oled sa vaadanud seda asja ikka mõlemalt poolelt, kui psühholoogi töö tulemust "kahjuks" nimetad? Ma millegipärast arvan, et ei ole.

Jne.

Sa võid ilma tausta tundmata siin lambist oletada mida tahad, aga kui enne veel sai teismelisega mingitki koostööd teha, siis pärast (loe: pärast) psühholoogi ässitust keeldus see teismeline absoluutselt igasugusest koostööst. Loopis oma sokid keset elutoa põrandat ja kui vanemad julgesid suu lahti teha, siis nähvas, et kui te mul seda teha keelata julgete, kitun psühhile ära ja keeran veel naljapärast veits vinti juurdegi. Ja samas vaimus edasi. Kusjuures see ei ole minu kogemus, päriselt ka. Noor inimene võib ju "ema käpa alt välja pääseda", aga vanemad ei peaks siiski muutuma selle tõttu oma lapse orjadeks. Hea psühholoog peaks siiski nägema läbi ühe osapoole manipuleerimise ja suutma perekonna omavahel toimima saada, et oleks võimalik koos ühe katuse all elada.