Käitumisjuhised Eesti elanikele

[Külaline]

https://eestinen.fi/2025/01/kaitumisjuh ... kestuseks/

[Külaline]

Kas kraanist külma vett tuleb kui elektrit ei ole (Tallinnas)?

[Külaline]

Kas kraanist külma vett tuleb kui elektrit ei ole (Tallinnas)?

Ei tule, pumbajaamad töötavad elektriga.

[Külaline]

Kust Ukraina elektrita linnade elanikud vett saavad?

[Külaline]

Kust Ukraina elektrita linnade elanikud vett saavad?

Tallinnas on nüüdseks kuidagi nii ümber tehtud süsteemid, et kanalisatsioon ja vesi ning küte vajavad toimimiseks elektrit. Vene ajal olid autonoomsed. Paaritunnine katkestus ei tee midagi, aga mõnepäevane küll.
Seega on magalarajoonid elukõlbmatud ja nende elanikud muutuvad julgeolekuriskiks.
Keegi ehk oskab täpsemalt selgitada.

[Külaline]

Kust Ukraina elektrita linnade elanikud vett saavad?

Tallinnas on nüüdseks kuidagi nii ümber tehtud süsteemid, et kanalisatsioon ja vesi ning küte vajavad toimimiseks elektrit. Vene ajal olid autonoomsed. Paaritunnine katkestus ei tee midagi, aga mõnepäevane küll.
Seega on magalarajoonid elukõlbmatud ja nende elanikud muutuvad julgeolekuriskiks.
Keegi ehk oskab täpsemalt selgitada.

Mis vahet. Tänapäeva individuaalelamutes on samuti küte ja vesi elektrist sõltuvad. Vanaaegne pliit, sahver, ahi ja kaev on vähestel.

[Külaline]

Kust Ukraina elektrita linnade elanikud vett saavad?

Tallinnas on nüüdseks kuidagi nii ümber tehtud süsteemid, et kanalisatsioon ja vesi ning küte vajavad toimimiseks elektrit. Vene ajal olid autonoomsed. Paaritunnine katkestus ei tee midagi, aga mõnepäevane küll.
Seega on magalarajoonid elukõlbmatud ja nende elanikud muutuvad julgeolekuriskiks.
Keegi ehk oskab täpsemalt selgitada.

Mis vahet. Tänapäeva individuaalelamutes on samuti küte ja vesi elektrist sõltuvad. Vanaaegne pliit, sahver, ahi ja kaev on vähestel.

Uuselamutes jah ilmselt ei ole. Elan Tallinna 100a vanas eramurajoonis. Panin gaasikütte, aga säilitasin ahjuvalmiduse ning mõlema korruse jaoks on küttekamin vaid metalltorude ühendamise kaugusel. Kanalitsatsiooniga ühinemisel jätsin kogumiskaevud alles kuigi ei tohtinud. Iseasi, kuidas purgimisauto tellimisega on. Naabril on hoovil kaev, seal sealt saab ka vett.

[Külaline]

Kuidagi palju on viimasel ajal seoses erinevate riskidega hakatud rääkima kriisiolukordadest. Tõsi on seegi, et elektrikatkestused sagenevad. Näiteks meie maakodus oli möödunud nädalal 8-tunnine elektrikatkestus. Me talvisel ajal seal õnneks ei ela, aga see näitab, et elekter pole kaugeltki nii lihtne ja enesestmõistetav asi. Ostetakse järjest uusi vidinaid, mis kõik töötavad elektriga, kui paljudel üldse on kodus veel alles koorelahutaja, millega käsitsi vahtu kloppida saab? Kõigil on elektrimikserid. Isegi tainast segada ei oska enam tänapäeval paljud käsitsi, vaid ikka ja ainult elektrilise riistaga.

Kusjuures need on veel väikesed asjad, aga ka suured ja olulised seadmed nagu nt kütteseadmed ja toiduvalmistamine, on tänapäeval tihti üksnes elektri peal. Sügavkülm on paljude tänapäeva perenaiste meelest ainus võimalus hoidiseid ja muud toitu säilitada. Piisab ühest nii umbes viietunnisest elektrikatkestusest, et kõik hoidised viimseni seal üles sulaks ja uuesti külmutada neid asjatundjate sõnutsi ei tohi.

Ahjud ja pliidid lõhutakse majadest järjest välja, olevat koledad ja võtvat ruumi. Selle asemel kiidetakse õhksoojuspumpasid, elektriradiaatoreid ja maakütet. Ent need kõik töötavad ju elektriga.

Vanasti oli kodus auasi olla võimalikult sõltumatu ja ökonoomne. Igal kodul pidi olema oma isiklik kaev, isiklik ja väljaspoolsetest jõududest sõltumatu küttevõimalus (salvestav ahi), isiklik toiduvalmistamise võimalus (pliit) ja isiklik peenramaa toidu kasvatamiseks. Ehk püüaks kõigi nende murettekitavate teemade valguses liikuda pisut ajas tagasi? Ei, ma ei arva, et meie töötavad pereemad peaksid hakkama kookudega kaevult vett tassima ja viiehektarise kartulipõllu soetama. Kuid pisut tagasiminekut iseseisva majapidamise poole oleks juba see, kui kodus oleks olemas salvestav ahi ja puudega köetav pliit toidu valmistamiseks. Esialgu piisaks sellestki, et kõige hullem ära hoida.

[nelz]

Inimestel linnades ja kortermajades ei ole hullu, veepuhastusjaamad ja tsentraalkatlamajad on kõik generaatoritega varustatud ning toimepidevad ka ulatusliku elektrikatestuse korral. Ainus jama, et keskkütte soe jõuab küll kortermajani aga maja siseselt soojuse edasi liigutamiseks peaks ka majale olema paigaldatud generaator.
Ise enda kodus erilisi riske ei näe, ahiküte ja pliit on olemas ning naabrite krundil ka kaev ja endal paar 5l veekanistrit varutud). Kui on oht, et elektrikatkestus tuleb pikem ja külmikus ning sügavkülmas olev toit võib rikneda siis saan kuumtöödeldes nende säilivust pikendada (marjad moosiks keeta, liha konserveerida jne), põhitoiduained ka olemas ning samuti valgusallikad.
Nendes käitumisjuhistes on ju välja toodud üsna lihtsalt punktid, mille igaüks võiks läbi mõelda.

[Külaline]

Tallinnas on nüüdseks kuidagi nii ümber tehtud süsteemid, et kanalisatsioon ja vesi ning küte vajavad toimimiseks elektrit. Vene ajal olid autonoomsed. Paaritunnine katkestus ei tee midagi, aga mõnepäevane küll.
Seega on magalarajoonid elukõlbmatud ja nende elanikud muutuvad julgeolekuriskiks.
Keegi ehk oskab täpsemalt selgitada.

Mis vahet. Tänapäeva individuaalelamutes on samuti küte ja vesi elektrist sõltuvad. Vanaaegne pliit, sahver, ahi ja kaev on vähestel.

Uuselamutes jah ilmselt ei ole. Elan Tallinna 100a vanas eramurajoonis. Panin gaasikütte, aga säilitasin ahjuvalmiduse ning mõlema korruse jaoks on küttekamin vaid metalltorude ühendamise kaugusel. Kanalitsatsiooniga ühinemisel jätsin kogumiskaevud alles kuigi ei tohtinud. Iseasi, kuidas purgimisauto tellimisega on. Naabril on hoovil kaev, seal sealt saab ka vett.

Mina elan ka umbes 100a vanas asumis. Kaev likvideeriti ilmselt enne seitsmekümmnendaid (miks kaev üldse oli, kas kastmisvee jaoks? vesi ja kanalisatsioon pandi kohe ehitamise ajal kahekümnendate lõpus sisse), keldris on kesküttekatel, aga põleti vajab töötamiseks elektrit ja tsirkulatsioonipump samuti. Ainuke köetav ruum oleks imetilluke saun, selline ühele, maksimaalselt kahele inimesele paras, aga seal tuleb ka soe vesi keskkõttekatlast. Ahi ja puupliit sai välja lammutatud üheksakümnendatel kui kesküte sisse pandi. Kogumiskaevud on alles küll, aga et krunt aseteseb üsna madalas kohas, siis need võivad pigem probleemiks saada (vanasti ehk voolas otse mere poole, aga kuidas tänapäeval süsteem ühendatud on ma ei tea, kas kõrgemal asetsevatest kaevudest ja torudest võib hakata hoopis meie poole voolama).
Tsiteeritu ilmselt ei saa päris täpselt aru, et kui tal vett kraaniste ei tule, siis kogumiskaevud või purgimisauto on kõige väiksem probleem. Naabri kaevule ei pretendeeri mitte ainult tema vaid kordades rohkem inimesi, seega vett tuleb kasutada väga kokkuhoidlikult ja wc kasutamise asemel oleks mõistlik aianurka väike majake ehitada. Kamina ühendada ja puud varuda võiks juba praegu, aga soojast toast pole just palju kasu kui kõht tühi on. No ehk on tal poole aasta kuivaned ja konservid ka juba olemas.
Ma pigem arvan, et kui sulle pomm pähe ei kuku või vaenlane maha ei lase, siis nii äärmuslikuks elu ikka ei läh, kuidagi ikka hakkama saab ka need magalarajoonide elanikud.

[Külaline]

Piisab ühest nii umbes viietunnisest elektrikatkestusest, et kõik hoidised viimseni seal üles sulaks ja uuesti külmutada neid asjatundjate sõnutsi ei tohi.

Tegelikult nii ju pole. Kui sügavkülm on piisavalt täis ja seda elektrikatkestuse ajal kordagi ei avata, ei sula miski üles ka 2 ööpäeva jooksul.
Meil oli kõige pikem katkestus 40 h ja mitte midagi ei juhtunud sügavkülmutatud kraamiga. Kõik lihatooted olid tarvitatavad ka paar kuud hiljem uuesti külmununa, ükski ei sulanud päriselt üles ega läinud pahaks. Rääkimata toormoosidest või marjadest.
5 tundi ei tee absoluutselt mingit kahju korralikule sügavkülma kapile.

[Külaline]

Vanasti oli kodus auasi olla võimalikult sõltumatu ja ökonoomne. Igal kodul pidi olema oma isiklik kaev, isiklik ja väljaspoolsetest jõududest sõltumatu küttevõimalus (salvestav ahi), isiklik toiduvalmistamise võimalus (pliit) ja isiklik peenramaa toidu kasvatamiseks. Ehk püüaks kõigi nende murettekitavate teemade valguses liikuda pisut ajas tagasi? Ei, ma ei arva, et meie töötavad pereemad peaksid hakkama kookudega kaevult vett tassima ja viiehektarise kartulipõllu soetama. Kuid pisut tagasiminekut iseseisva majapidamise poole oleks juba see, kui kodus oleks olemas salvestav ahi ja puudega köetav pliit toidu valmistamiseks. Esialgu piisaks sellestki, et kõige hullem ära hoida.

No kuule vanasti lihtsalt polnud muud valikut. Mitte, et inimesed teadlikult ja uhkelt keeldusid kanalisatsioonist, veevärgist, kaugküttest, sest meie tahame olla uhked ja sõltumatud. Juba nõukaajal olid kõikides kaevudes elektripumbad, mitte ei koogutatud. Uued kortermajad olid vägagi hinnas, et saaks minema kuivkäimlast ja kausis lobistamisest.

[Külaline]

Tegelikult nii ju pole. Kui sügavkülm on piisavalt täis ja seda elektrikatkestuse ajal kordagi ei avata, ei sula miski üles ka 2 ööpäeva jooksul.
Meil oli kõige pikem katkestus 40 h ja mitte midagi ei juhtunud sügavkülmutatud kraamiga. Kõik lihatooted olid tarvitatavad ka paar kuud hiljem uuesti külmununa, ükski ei sulanud päriselt üles ega läinud pahaks. Rääkimata toormoosidest või marjadest.
5 tundi ei tee absoluutselt mingit kahju korralikule sügavkülma kapile.

Selle hoiatatud nädalase elektrikatkestuse ajal vahin kinnist sügavkülma?

[Külaline]

Maal vanemaes majades siiski pigem saadakse hakkama vähemalt mõne aja. Jah, on ka erandeid, kus kaevud lõhuti välja, pandi keskküte ja ahjud lõhuti ära jne, aga enamusel päris nii siiski ei ole. Elan mingi 70 aastat vanas majas. WC ja dušs on olemas - vesi tuleb elektriga puurkaevust, vee puhtuse eest hoolitseb elektrit kasutav veepuhastussüsteem. Elektriboiler soojendab vett ning õhksoojuspump kütab maja. Elektripliit on loomulikult ka. Aga mul on õues alles vana salvkaev, kust väikese elektripumbaga kastmisvett pumpan suvel. Sealt saaksin vajadusel nööri otsa seotud ämbrga vett kätte. Vesi muidugi kohe juua ei kõlba, aga mul on olemas ka puupliit ja puud - vett saab läbi keeta. Tegelikult on ka üks pakk veepuhastustablette, aga no sellest nüüd kauaks ei jätku. Aga üldiselt jah, mõne aja saaksin ma siin kenasti hakkama kütta ja süüa teha saab puupliidil, vett saab salvkaevust, kanalisatsioon (lokaalne imbkaev) toimib ka ilma elekrita, nii et teoorias võib isegi WC-d edasi kasutada, kui ämbriga kaevust vett tuua ja seda peale valada või talvel lumega on lihttsam veel lihtsalt nõud lund täis korjata ja veeks sulada lasta toas. Vajadusel võib vajadusel kuskile võsa alla ajutise lahendusena kuivkäimla organiseerida. Sügavkülm peab vähemalt kaks ööpäeva vastu, kui seda ei ava. Kui kauemaks jääb, siis sel samal puupliidil saab sügavkülma kraami konserveerida - oskused selleks on olemas, mõningane soola, suhkru ja äädikavaru on ka olemas. Ega kaua ei pea muidugi ka mina vasu, aga kauem kui linnakorteri inimesed saan siin kindlasti hakkama.

[Külaline]

Kui ma oma linnas ringi vaatan, siis enamus maju ikka on küll renoveeritud ja ahjud välja visatud. Ainult pensionärid elavad veel sellistes majades, kus vanaaegset ahju tuleb kütta ja paraku need väga sageli lähevad ka põlema, sest need ahjud ja korstnad on oma aja ära elanud. Õhku kvaliteet on siin kohutav, sest igaüks sussutab oma küttekatelt ja see suits ju jääb majade vahetusse lähedusse hõljuma.

[Külaline]

Ma ei tea kedagi, kes isegi vanas majas ei ole pannud uuemat küttesüsteemi. Õhksoojus, maaküte jne või pelleti katlad jne. Vana maja renoveerides pole mõtet seda vana ahju alles hoida, sest see noh on vana. Lihtsalt ehitada asemel uued ahjud ja elada edasi nagu vanasti puuhalgudega ahjude vahet joostes, pole nagu ka mõttekas, kui tänapäeval saadavad palju mugavamad lahendused. Küll on mõned kööki lasknud uue pliidi ehitada või kamina ja sellega elab ka hädaolukorra üle.

[Külaline]

linnas on pliit ja ahi, aga jah vesi ja vets oleksid probleem. seega lähen maale. maakelder täis kartuleid ja hoidiseid, ahi, pliit, päikesepaneelid, generaator, kompostvets, kasvuhoone, puurkaev, kuuritäis puid, mesila. olen mõelnud ka kitse ja partide peale, aga hetkel veel ei ole. toidu kasvatan nagunii ise.

[Külaline]

Miks selleks lahti ühendamiseks aasta õige külmem aeg valiti?

[Külaline]

Ma ei tea kedagi, kes isegi vanas majas ei ole pannud uuemat küttesüsteemi. Õhksoojus, maaküte jne või pelleti katlad jne. Vana maja renoveerides pole mõtet seda vana ahju alles hoida, sest see noh on vana. Lihtsalt ehitada asemel uued ahjud ja elada edasi nagu vanasti puuhalgudega ahjude vahet joostes, pole nagu ka mõttekas, kui tänapäeval saadavad palju mugavamad lahendused. Küll on mõned kööki lasknud uue pliidi ehitada või kamina ja sellega elab ka hädaolukorra üle.

Mul on ka vanas majas nii õhksoojuspump kui elektri-põrandaküte. Kuid siiski on lisaks ka üsna uus ahi ja paarkümmend aastat vana puuküttega pliit. Keraamiline integreeritud pliit on muidugi ka. Minu meelest on elementaarne toimivad süsteemid alles hoida ning talvel ahju kütta, mis ühtlasi kaminana toimib, kuna ahjul on klaasuks, on lihtsalt mõnus.

[Külaline]

linnas on pliit ja ahi, aga jah vesi ja vets oleksid probleem. seega lähen maale. maakelder täis kartuleid ja hoidiseid, ahi, pliit, päikesepaneelid, generaator, kompostvets, kasvuhoone, puurkaev, kuuritäis puid, mesila. olen mõelnud ka kitse ja partide peale, aga hetkel veel ei ole. toidu kasvatan nagunii ise.

Kuidas sa puurkaevust vee kätte saad?