Jõletis ta pole, väga ilus madu. Aga kuna ma madusid üldse ei tunne, siis jookseksin ilmselt minema küll, kui ta ootamatult mu oma toas vastu tuleks. Korralik ehmatus oleks.
Kena loom.
Mul on kodus madu. Väga ilusa mustriga, uudishimulik, ei hammusta, ei kägista, veidi üle meetri pikk maisimadu. Väga mõnus pidada, menüü on ainult hiired (kuus umbes kolm). Aga suur terraarium peab olema, sedagi on ilus vaadata, kui ilusti sisustada.
Kodus peetakse ikka inimesele ohutuid isendeid, selliseid, kes ongi vangistuses kasvanud.
Mul on hoopis küsimus, kuidas ta teise korterisse sai? Mööda torustikku või? Õue selline praegu ei lähe.
Oma lemmikule sellist seiklust ei taha. Puurist välja tahab teine küll. Kõige hullem, mis on juhtunud, on ootamatu kakamine. Uskuge, see hais võtab isegi minul silma vesiseks.
Päris jõletiseks ei pea. Aga kardan madusid küll paaniliselt. Korra metsas olen kokku sattunud ja ma reaalselt jooksin metsast välja. Isegi pildi/video vaatamine toob kananaha ihule.
Irooniline on aga see, et ma ise olen maoaastal sündinud(89)