Fear of love?

[Frederic]

Tere! Olen juba aastakümneid siin maakeral elanud ja on tekkinud südame põhjani ulatuv küsimus, miks naised armastust kardavad?
Palju on tüdrukuid ja naisi püüdnud mind rajalt maha võtta.. osadel olen ka lasknud seda teha, osade tüdrukute puhul olen initsiaatoriks olnud pigem mina, kui selline kerge tõmme..

.. aga kohe kui tunned kelleski ära eluarmastuse, oled tema jaoks nagu mingi monster, kurjategija vms.. mida rohkem armastad, seda rohkem põgeneb!? Ja ma ei ole liiga kiiret tempot peale surunud. Vb mõned naised oskavad sellele vastata, miks armastus nii hirmuäratav tundub, et selle eest peab ära jooksma või kahuritega tulistama hakkama?

[T123]

Õige inimesega ei ole armastus hirmutav. Ilmselt siis ei olnud tunded vastastikused kui vastu sõdima hakati. Kui tegu on korduva mustriga, siis tuleb enda käitumist ja/või valikuid analüüsida ja leida probleemid üles.

[Külaline]

Vb mõned naised oskavad sellele vastata, miks armastus nii hirmuäratav tundub, et selle eest peab ära jooksma või kahuritega tulistama hakkama?

Üldse ei tundunud hirmuäratav, kui mulle väga armas poiss armastust avaldas! Üliõnnelik olin.
Praeguseks abielus 35 aastat. Hea suhe kõik need aastad.

[iiR]

Aga see ongi ju üsna hirmus tunne, kui keegi, keda ise ei armasta või kellega tulevikku ei näe, vaid kes lihtsalt meeldib, sind eluarmastuseks pidama hakkab.

Enamik inimesi ei karda armastust, aga kardetakse ebamugavusi, äraütlemist, teisele haiget tegemist, klammerdumist jne.

[Tolmukübe]

Kardavad haiget saada. Et paistab nagu liiga hea, et olla tõsi, lasevad lähedale, siis võib "armastus" otsa saada ja ongi kogu moos. Vbl näitad liiga palju oma sümpaatiat välja, see neid hirmutab, või on nad lähisuhetes haiget saanud ja kardavad seda uuesti saada. Kas on viga sinus, või valid ebasobivaid partnereid. Millegi järgi sa kedagi ju armastama hakkad.

[Külaline]

Tere! Olen juba aastakümneid siin maakeral elanud ja on tekkinud südame põhjani ulatuv küsimus, miks naised armastust kardavad?
Palju on tüdrukuid ja naisi püüdnud mind rajalt maha võtta.. osadel olen ka lasknud seda teha, osade tüdrukute puhul olen initsiaatoriks olnud pigem mina, kui selline kerge tõmme..

.. aga kohe kui tunned kelleski ära eluarmastuse, oled tema jaoks nagu mingi monster, kurjategija vms.. mida rohkem armastad, seda rohkem põgeneb!? Ja ma ei ole liiga kiiret tempot peale surunud. Vb mõned naised oskavad sellele vastata, miks armastus nii hirmuäratav tundub, et selle eest peab ära jooksma või kahuritega tulistama hakkama?

Naised ei karda eluarmastust, vaid ilmselgelt pole siis tunded vastastikused, kui nad sind tõrjuvad. Kui lisada sinna veel ahistav ja maniakaalne käitumine, siis muidugi põgenevad. Paljud mehed on kahjuks sellised, et kui nemad armastavad, siis see tundub neile maailma tähtsaim asi ja neid väga ei huvita, mida see objekt asjast arvab. See enda lohutamine, mida Tolmukübe teeb (armastatu põgenes, sest olin liiga ilus, kardab haiget saada vms) on tegelikult päris harva tõsi ja töötab vaid väga madala enesehinnanguga inimese puhul. Kui inimene armastab sind vastu, ei põgene ta kuskile, ta on õnnelik, et sa armastad teda.

[Külaline]

Kardavad haiget saada. Et paistab nagu liiga hea, et olla tõsi, lasevad lähedale, siis võib "armastus" otsa saada ja ongi kogu moos. Vbl näitad liiga palju oma sümpaatiat välja, see neid hirmutab, või on nad lähisuhetes haiget saanud ja kardavad seda uuesti saada. Kas on viga sinus, või valid ebasobivaid partnereid. Millegi järgi sa kedagi ju armastama hakkad.

Ah sina oma jutuga… Olid ka liiga hea ja liiga ilus oma töökaaslase jaoks, seda me oleme juba kuulnud. Eks sa lohuta siis ennast sellega.

[Külaline]

Mul on tööl üks selline austaja, kes väidab, et olen tema eluarmastus. No väga jube on. Meie vahel ei ole midagi olnud, küll aga ta tülitab mind tööl, helistab mulle, kirjutab pidevalt. Vahel käivad peal ka sellised agressiivsemad hood, et no mis mul siis viga on, et sa mind ei taha. Kogu aeg selline süüdistamine ja ahistav käitumine. Ma tõesti põgeneks ta eest maailma lõppu, kui saaks. Ja jutt on täpselt sama, miks naised kardavad armastust. Naised ei karda armastust, lihtsalt see mees ei ole sobiv.

[Külaline]

Minu jaoks on armastus soe, pehme, vaikne, tuntav tunne. Ei pea olema isegi vastastikune. Kui armastuse väljendus muutub valjuks - nõudmiseks ja vastuarmastuse nõudeks, siis selline sümpaatia väljanäitamine ei tekita seda sooja, pehmet, turvalist tunnet. Armastuse puhul nähakse ja kuuldakse teist inimest. Ja ka ennast muidugi. Sügavamal tasandil. Aga noh, inimesed on erinevad, armastused on erinevad, elukogemused on erinevad.

[Külaline]

Kardavad haiget saada. Et paistab nagu liiga hea, et olla tõsi, lasevad lähedale, siis võib "armastus" otsa saada ja ongi kogu moos. Vbl näitad liiga palju oma sümpaatiat välja, see neid hirmutab, või on nad lähisuhetes haiget saanud ja kardavad seda uuesti saada. Kas on viga sinus, või valid ebasobivaid partnereid. Millegi järgi sa kedagi ju armastama hakkad.

Panid naelapea pihta. Ebakindlus mida varjatakse bravuuri taha. Otsustusvõimetus. Argus. Ülim egoism. Saamatus. Ja mis seal salata ka rumalus. Lisame sinna juurde meedias kultiveeritud ajupesu stiilis, et kõik mehed on vaimselt, majanduslikult ja füüsiliselt vägivaldsed. Et naine (eesti) on midagi jumaliku ja palju rohkem väärt siis tulemuseks ongi tutvumisportaalides olevate "püsisuhet"otsivate naiste meeletu hulk. Lühidalt. 50% on julgelt suhtekõlbmatu kaup.

[Külaline]

Mul on tööl üks selline austaja, kes väidab, et olen tema eluarmastus. No väga jube on. Meie vahel ei ole midagi olnud, küll aga ta tülitab mind tööl, helistab mulle, kirjutab pidevalt. Vahel käivad peal ka sellised agressiivsemad hood, et no mis mul siis viga on, et sa mind ei taha. Kogu aeg selline süüdistamine ja ahistav käitumine. Ma tõesti põgeneks ta eest maailma lõppu, kui saaks. Ja jutt on täpselt sama, miks naised kardavad armastust. Naised ei karda armastust, lihtsalt see mees ei ole sobiv.

Oled sa talle seda arusaadavalt välja öelnud, EI, ilma keerutamata, et peab ise arvama?
Samas kui keegi oleks sulle meeldiv, siis sa just seda tahaksidgi mida sa praegu ei taha, et helistaks ja kirjutaks ja räägiks armastuse teemal. Ja kui ta nii ei teeks, siis mõtled, miks ta nii ei tee, et kui ikka tõeliselt armastab siis peaks ju nii tegema. Praegu ta nii teebki.

[Külaline]

Mul on tööl üks selline austaja, kes väidab, et olen tema eluarmastus. No väga jube on. Meie vahel ei ole midagi olnud, küll aga ta tülitab mind tööl, helistab mulle, kirjutab pidevalt. Vahel käivad peal ka sellised agressiivsemad hood, et no mis mul siis viga on, et sa mind ei taha. Kogu aeg selline süüdistamine ja ahistav käitumine. Ma tõesti põgeneks ta eest maailma lõppu, kui saaks. Ja jutt on täpselt sama, miks naised kardavad armastust. Naised ei karda armastust, lihtsalt see mees ei ole sobiv.

Postitus on kustutatud

Ei ole see, kellele vastad, aga mina saan aru küll. Need ongi sihukesed tüübid, kel pole peas kõik korras. Naine tööl vastu tulles korra naeratab, ja see tegelane loob silmapilk oma peas talle kuldse kuu selga ja on oma mõtetes päeva lõpuks juba isaks viiele lapsele, kes kõik teda andunult kui oreliviled reas vaatavad, kõige ees naisuke, sekspesu seljas ja köögis kümnekäiguline lõuna ootamas.

Sattusin kunagi ise sellise otsa. Töökohal korraldati mingi koolitus, kus mängiti nn tutvumismänge, ja seal sattusin temaga viieks minutiks paarilisteks. No ja pärast seda läks lahti tõeline ahistamine. Lõputud kirjad, kõned, mu koju ukse taha ilmumised, kui ise oma abikaasaga õhtul kodus olin. Ehkki ütlesin kohe, et mul on suhe, ma pole vaba. Ta ei reageerinudki. Minu vaatest polnud meie vahel mitte midagi. Aga tema vaatest... need kujutelmad, milles ta viibis, ületasid minu mõistmisvõime. Et kuidas saab nii vähesest kujutleda nii paljut?

[Külaline]

Mina ilmselt kardan armastust ja tundeid. Pole kunagi vastastikust armastust olnud ja ei tea mis see on. Tundmatu asi ja see hirmutab.
Palju lihtsam on olla koos kellegagi keda ei armasta, kelle vastu pole tundeid. Ja sellist elu ma kujutan ette, sest nii on mul tavaliselt elu olnud.
Samas olles ise armunud ja suured tunded teise vastu keda väga tahaks, aga ei kujutaks ette elu temaga kui tal peakski midagi minu vastu tundeid tekkima. Ma ei kujutaks ette temaga suudelda ja kallistadagi kuidagi tunnetega. See nagu poleks võimalik. Liiga ilus et olla tõsi, et nii ka saab olla.

[Külaline]

Silmist paistev ja tegutsedes tuntav meeleheide "kähku peab kellegi leidma, kell tiksub!" paneb võimaliku suhtelootuse kiiresti pagema. Kehtib mõlema sugupoole kohta.

[Külaline]

Tere! Olen juba aastakümneid siin maakeral elanud ja on tekkinud südame põhjani ulatuv küsimus, miks naised armastust kardavad?
Palju on tüdrukuid ja naisi püüdnud mind rajalt maha võtta.. osadel olen ka lasknud seda teha, osade tüdrukute puhul olen initsiaatoriks olnud pigem mina, kui selline kerge tõmme..

.. aga kohe kui tunned kelleski ära eluarmastuse, oled tema jaoks nagu mingi monster, kurjategija vms.. mida rohkem armastad, seda rohkem põgeneb!? Ja ma ei ole liiga kiiret tempot peale surunud. Vb mõned naised oskavad sellele vastata, miks armastus nii hirmuäratav tundub, et selle eest peab ära jooksma või kahuritega tulistama hakkama?

Vaata nüüd omaenda elule tagasi - meenuta neid tüdrukuid ja naisi, kes väidetavalt on sind püüdnud rajalt maha võtta. Keskendu neile, kel sa seda mistahes põhjusel teha EI lasknud. Miks siis mitte?? Kui keegi neist ka kujutanuks sind ette enda eluarmastusena ja hõljunuks mingites roosades armu-udu pilvedes ja seda ilma igasuguse sinupoolse huvi või julgustuseta. Kas oleks sel juhul tegu sellega, et sa kardad armastust või lihtsalt ei ole see inimene sulle selles mõttes vastuvõetav?
Kuidas ise käitud, kui intensiivse ja ahistava "love-bomb'ingu" korraldab sulle mitte meeldiv või ka lausa vastuvõetamatu isik?

[Külaline]

Kui seda "love" surub peale keegi, kes mulle enam/veel/üleüldse ei meeldigi või on alles uhiuus tuttav, siis see hirmutab ja muudab automaatselt ebameeldivaks inimese ning nullib igasuguse lootuse, et asjast asja saada võiks ja sel pinnal mingi armastuse tekkimine on juba võimatu. Hirmuga pole sel midagi pistmist, need naised ei tahtnud sind.
Armununa (vastastikkuse armumise faasis!) on teatud kleepumine täiesti mõistetav ja armas, aga kui hakkab ahistama keegi, kelle vastu sügavamaid tundeid ei ole, siis see tõukab KOHE eemale.

[Külaline]

Ja ma ei ole liiga kiiret tempot peale surunud.

Kust sa seda tead?

[Külaline]

Ei ole see, kellele vastad, aga mina saan aru küll. Need ongi sihukesed tüübid, kel pole peas kõik korras. Naine tööl vastu tulles korra naeratab, ja see tegelane loob silmapilk oma peas talle kuldse kuu selga ja on oma mõtetes päeva lõpuks juba isaks viiele lapsele, kes kõik teda andunult kui oreliviled reas vaatavad, kõige ees naisuke, sekspesu seljas ja köögis kümnekäiguline lõuna ootamas.

Sattusin kunagi ise sellise otsa. Töökohal korraldati mingi koolitus, kus mängiti nn tutvumismänge, ja seal sattusin temaga viieks minutiks paarilisteks. No ja pärast seda läks lahti tõeline ahistamine. Lõputud kirjad, kõned, mu koju ukse taha ilmumised, kui ise oma abikaasaga õhtul kodus olin. Ehkki ütlesin kohe, et mul on suhe, ma pole vaba. Ta ei reageerinudki. Minu vaatest polnud meie vahel mitte midagi. Aga tema vaatest... need kujutelmad, milles ta viibis, ületasid minu mõistmisvõime. Et kuidas saab nii vähesest kujutleda nii paljut?

Huvitav, kuidas sa oma mehega tutvusid?
Kas ka naeratasid talle? Millegagi sa ju ta ära võlusid. Kas sa oma mehega ei kirjutanud ja ei helistanud. Sinu juurde ta ei tulnud?

Kui te naised ei taha, et keegi mees sinu armuks, siis ärge niisama naeratage. Jätke see naeratus neile keda tahate.
Pärast muidu ise hädas ja armunud mees ka kannatab.

[Külaline]

Mina ilmselt kardan armastust ja tundeid. Pole kunagi vastastikust armastust olnud ja ei tea mis see on. Tundmatu asi ja see hirmutab.
Palju lihtsam on olla koos kellegagi keda ei armasta, kelle vastu pole tundeid. Ja sellist elu ma kujutan ette, sest nii on mul tavaliselt elu olnud.
Samas olles ise armunud ja suured tunded teise vastu keda väga tahaks, aga ei kujutaks ette elu temaga kui tal peakski midagi minu vastu tundeid tekkima. Ma ei kujutaks ette temaga suudelda ja kallistadagi kuidagi tunnetega. See nagu poleks võimalik. Liiga ilus et olla tõsi, et nii ka saab olla.

Postitus on kustutatud

Ma pole tädi. Ehk teine pool selliseid on mehed.

[Külaline]

Mina ilmselt kardan armastust ja tundeid. Pole kunagi vastastikust armastust olnud ja ei tea mis see on. Tundmatu asi ja see hirmutab.
Palju lihtsam on olla koos kellegagi keda ei armasta, kelle vastu pole tundeid. Ja sellist elu ma kujutan ette, sest nii on mul tavaliselt elu olnud.
Samas olles ise armunud ja suured tunded teise vastu keda väga tahaks, aga ei kujutaks ette elu temaga kui tal peakski midagi minu vastu tundeid tekkima. Ma ei kujutaks ette temaga suudelda ja kallistadagi kuidagi tunnetega. See nagu poleks võimalik. Liiga ilus et olla tõsi, et nii ka saab olla.

Postitus on kustutatud

Ma pole tädi. Ehk teine pool selliseid on mehed.

Tõenäoliselt on ka mehi selliseid kuid ei usu, et neid lausa pooled sellised on.