Just selliseid kodusemaid, kartul+mingi kaste? Omlett, hakklihakaste, kotletid?
Sellist köögiklassikat kui ka uusi häid leide?
Hetkel Isutab ka mingi kartuli + seenekastme kombo (selline nagu lidos)
Meil ka. Lisaks kapsahautis ja kodused lihapallid spagettidega tomatikastmes(ei ketšup).Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 19:49 Klassika on makaronid hakklihaga. Lapsed võivad seda lõputult süüa.
Kuidas tehakse kalapada?Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 22:13 Erinevad juurviljahautised. Seda teen suuremas koguses, et sügavkülma panna. Sama boršipõhjaga. Kalapada on meie suur lemmik, seda teen ka alati suuremas koguses, et hea tööle kaasa võtta. Siis muidugi kartul, lõhe ja kaste.
Seenekastmeid teen harva, sest pole ise seenekorjaja ja turult pole tahtmist osta. Olen sealt paar korda viletsat kraami saanud ja enam ei tihka. Kui aga kusagilt kukeseeni saan, siis teen alati keedukartuleid ja kukeseenekastet.
Tomatipüree, vesi, puljongikuubik, Natuke veel maitseaineid, sõltuvalt siis maitseeelistustest. Selle lasen kergelt keema. Lisan eelnevalt keedetud pasta, lasen veidi "tõmmata". Kõige lõpus lisan kahte sorti kala, mis on tärnideks tükeldatud. Pajale kaas peale ja tulelt maha. Lasen kalal haududa umbes viis minutit ja siis segan kõik kergelt läbi.Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 23:01Kuidas tehakse kalapada?Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 22:13 Erinevad juurviljahautised. Seda teen suuremas koguses, et sügavkülma panna. Sama boršipõhjaga. Kalapada on meie suur lemmik, seda teen ka alati suuremas koguses, et hea tööle kaasa võtta. Siis muidugi kartul, lõhe ja kaste.
Seenekastmeid teen harva, sest pole ise seenekorjaja ja turult pole tahtmist osta. Olen sealt paar korda viletsat kraami saanud ja enam ei tihka. Kui aga kusagilt kukeseeni saan, siis teen alati keedukartuleid ja kukeseenekastet.
tärn - kiirjalt haruline ese, kujund vms.Külaline kirjutas: ↑30 Jaan 2025 17:04Tomatipüree, vesi, puljongikuubik, Natuke veel maitseaineid, sõltuvalt siis maitseeelistustest. Selle lasen kergelt keema. Lisan eelnevalt keedetud pasta, lasen veidi "tõmmata". Kõige lõpus lisan kahte sorti kala, mis on tärnideks tükeldatud. Pajale kaas peale ja tulelt maha. Lasen kalal haududa umbes viis minutit ja siis segan kõik kergelt läbi.Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 23:01Kuidas tehakse kalapada?Külaline kirjutas: ↑27 Jaan 2025 22:13 Erinevad juurviljahautised. Seda teen suuremas koguses, et sügavkülma panna. Sama boršipõhjaga. Kalapada on meie suur lemmik, seda teen ka alati suuremas koguses, et hea tööle kaasa võtta. Siis muidugi kartul, lõhe ja kaste.
Seenekastmeid teen harva, sest pole ise seenekorjaja ja turult pole tahtmist osta. Olen sealt paar korda viletsat kraami saanud ja enam ei tihka. Kui aga kusagilt kukeseeni saan, siis teen alati keedukartuleid ja kukeseenekastet.
Eks see woltimine ole kiire ja mugava elu juurde kuuluv. Sealt saab ka nö normaalset toitu, mitte ainult burksi ja pitsat.Külaline kirjutas: ↑30 Jaan 2025 11:52Aga tõesti hakkas ennast ka juba huvitama, et kui palju siis tänapäeval Eesti kodudes ka ise süüa tehakse?
Aga kohaliku kodutoitu ei tee?Külaline kirjutas: ↑30 Jaan 2025 18:00 Kapsahautis hakklihaga. Ema tegi ka imehäid kapsarulle, ise ei oska.
Makaronid hakklihaga või singikuubikutega.
Kartulisalat.
Pannkoogid.
Munakaste peekoniga.
Praeliha.
Praetud leib.
Ahjukartulid.
Heeringas hapukoorega, pluss keedumuna, tomat, sibul ja koorega keedetud kartulid.
Sellega minu koduste toitude repertuaar paraku piirdub. Juba 20 aastat ei ela Eestis, siis vahel nostalgiast teen mõne ülalnimetatud toidu.
Jah, vabandust. Tegin peas kiirelt rootsi keelsest retseptist otsetõlke. Tegelikult mõtlesin muidugi kuubikuid.
Meil sellevõrra lihtsam, et elame maal, kus ema tehtud toitu nipsust välja vahetada ei saa. Süüakse seda, mis valmis tehtud või/ja vanemate poolt köögikappi ja külmkappi ostetud. Koolis (koolil oma köök) süüakse koolilõunaid ja toidud olevat head.Külaline kirjutas: ↑30 Jaan 2025 11:52 Meie kodus on omatehtud tavalised eesti toidud au sees, menüü koosneb enam-vähem kõigist neist roogadest, mis eespool kirjutajad juba välja on toonud.
Samas oma teismelised lapsed räägivad sootuks teist juttu. Muud ei kuule, kui "Aga Mari pool ema ei tee süüa, nemad tellivad Woltiga toitu!" Tütar läheb sõbrannale pärast kooli külla ja saadab sms, et kandku ma talle üle 20 eurot, tahavad toitu tellida. Ent on kuu lõpp ja see 20 eurot on terve pere toiduraha, millega peame viis päeva hakkama saama. Ütlen siis, et tehke sõbrannaga endile võileibu. Ja siis algab hala, et sõbranna kodus külmikus ei olevat üldse mitte mingit toitu. Et nemad olla nälgas.
Ja niisuguseid signaale tuleb mitte selle üheainsa sõbranna, vaid mitmete teistegi poolt. Lapsed räägivad, kuidas selle ja tolle ja kolmanda ja neljanda tuttavate pere külmikud olla täiesti tühjad, toiduaineid koju üldse ei osteta, kõik käivad iga päev ainult väljas söömas ja tellivad Woldiga toitu koju.
Kuulan ja imestan. Meie tütar üritab ka endale Woldiga toitu koju tellida, loobudes ema poolt pakutavast kapsahautisest. Järelikult vähemalt mingis mõttes ei vasta teismelise jutud tõele - kodudes võib toitu olla, ent teismelisele lihtsalt ei maitse. Eks kiirtoit tundu ikka maitsvam ja põnevam kui lihtne hautis, praad või supp. Aga tõesti hakkas ennast ka juba huvitama, et kui palju siis tänapäeval Eesti kodudes ka ise süüa tehakse?
Kasutajad foorumit lugemas: xqwerty ja 6 külalist