Kogemusi psühholoogidega

[Külaline]

Näen, et sa lükkad pikemalt süvenemata absoluutselt kõik näited, mis sulle tuuakse, ümber. Kuulutad valeks kõik, mis sinu narratiiviga kokku ei sobi. Ilmselt pole sa kunagi kuulnud, et on olemas psühhiaatrid, kes ilma patsiendi (isegi lapspatsiendi) haiguslukku süvenemata lahmivad talle hunnikute viisi sisse kangeid antidepressante ning rahusteid, kuulamata lapse enda ja ta vanemate tähelepanekuid, et rohud pole seda last kuidagi aidanud, vaid vastupidi - tekitanud juurde lisaks psühhoosid, mida tal enne polnud, ja toonud enesetapumõtted, mida tal samuti enne polnud. Ka nende ravimite infolehel on kirjas, et need võivad põhjustada suitsiidsust. Last ja ta vanemaid, kes annavad tagasisidet ravimite mittesobivuse kohta, ei kuulata, vaid riieldakse läbi, et "igal ravimil on kõrvaltoimed ja tuleb võtta!" Lõpuks pöörduvad vanemad omaalgatuslikult geneetiku poole, paludes geeniteste. Geneetilised uuringud näitavadki, et sellele lapsele need antidepressandid ei sobi, vaid teevad temale kasu asemel ainult kahju. Aga selleks ajaks on laps ebasobivaid ravimeid söönud juba aastaid ning tal on tekkinud nii palju kõrvaltoimeid, et nende ravimisele kulub nüüd suurem energia.

Ükski geneetiline test ei näita midagi sellist, jälle üks faktide tõlgenduse viga. Geneetilised testid näitavad ainult võimalusi ja tõenäosusi - selliste kombinatsioonidega inimestel on tihemini probleeme selle ravimi puhul kõrvalnähtudega. Konkreetselt sinu juhtumi kohta ei ütle geneetilien test mitte midagi, selle üle otsustab otseselt sinu raviarst. Ja sellised ongi kõik su toodud näited - neist ei ole mõtet välja teha, sest sul on pidevalt segamini faktid ja kuulujutud, oletused ja reaalsus, see pilt, mida sina näed ja see teine pilt, mida arst näeb. Arst ei peagi kuulama, kui patsient väidab, et rohud ei aita, eriti käib see psühhiaatriliste haigete kohta. Mõju ilmneb neil alles pika aja pärast ning sündmuste epitsentris ei näe kunagi nii selget pilti kui eemalt.

Taevas hoidku! Nüüd on lõpuks tõesti selge, et psühhiaatri abi ja tuge vajad siin kõige rohkem hoopis sa ise. Need geneetilised analüüsid on tõepoolest olemas, päriselt. Isegi Andres Metspalu, Tartu Ülikooli geneetikalabori juhatajana töötades rääkis nendest testidest ajakirjandusele, öeldes, et just antidepressantide osas annavad need väga palju infot ja aitavad selgust saada, kas AD on sellele patsiendile kasulik, kasutu või lausa ohtlik. Kes oled sina, kes sa tuled siia nii uskumatult enesekindlalt kuulutama oma teadmatust faktidest?

Hea vaimse tervise spetsialist peab suutma kuulata, ta peab olema valmis vajadusel oma peas olevatest (eel)arvamustest lahti laskma. Vastasel juhul ta head tööd ei tee; hullemal juhul kahjustab ta sellega inimesi isegi.

[Külaline]

Taevas hoidku! Nüüd on lõpuks tõesti selge, et psühhiaatri abi ja tuge vajad siin kõige rohkem hoopis sa ise. Need geneetilised analüüsid on tõepoolest olemas, päriselt. Isegi Andres Metspalu, Tartu Ülikooli geneetikalabori juhatajana töötades rääkis nendest testidest ajakirjandusele, öeldes, et just antidepressantide osas annavad need väga palju infot ja aitavad selgust saada, kas AD on sellele patsiendile kasulik, kasutu või lausa ohtlik. Kes oled sina, kes sa tuled siia nii uskumatult enesekindlalt kuulutama oma teadmatust faktidest?

Hea vaimse tervise spetsialist peab suutma kuulata, ta peab olema valmis vajadusel oma peas olevatest (eel)arvamustest lahti laskma. Vastasel juhul ta head tööd ei tee; hullemal juhul kahjustab ta sellega inimesi isegi.

Palun loe rahulikult uuesti üle, mida kirjutasin mina ja ka see, mida arvab Metspalu. Ära oleta, ära kiirusta, ära omista teistele oma mõtteid. Geenikombinatsioon, mis sinus leitud on, ei tähenda, et sulle see ravim ei sobi, vaid et on märgatud korrelatsiooni selle geenikombinatsiooni ning ravimisobimatuse vahel. Korrelatsioon ei tähenda, et kõigil selle geenikombinatsiooniga inimestel see sobimatus esineb. Geenianalüüs annab arstile vihje, milliseid ravimeid igaks juhuks eelistada ning mida jälgida, mitte ei tähenda ettekirjutust, kuidas patsienti ravida või mitte ravida.

[Külaline]

Taevas hoidku! Nüüd on lõpuks tõesti selge, et psühhiaatri abi ja tuge vajad siin kõige rohkem hoopis sa ise. Need geneetilised analüüsid on tõepoolest olemas, päriselt. Isegi Andres Metspalu, Tartu Ülikooli geneetikalabori juhatajana töötades rääkis nendest testidest ajakirjandusele, öeldes, et just antidepressantide osas annavad need väga palju infot ja aitavad selgust saada, kas AD on sellele patsiendile kasulik, kasutu või lausa ohtlik. Kes oled sina, kes sa tuled siia nii uskumatult enesekindlalt kuulutama oma teadmatust faktidest?

Hea vaimse tervise spetsialist peab suutma kuulata, ta peab olema valmis vajadusel oma peas olevatest (eel)arvamustest lahti laskma. Vastasel juhul ta head tööd ei tee; hullemal juhul kahjustab ta sellega inimesi isegi.

Palun loe rahulikult uuesti üle, mida kirjutasin mina ja ka see, mida arvab Metspalu. Ära oleta, ära kiirusta, ära omista teistele oma mõtteid. Geenikombinatsioon, mis sinus leitud on, ei tähenda, et sulle see ravim ei sobi, vaid et on märgatud korrelatsiooni selle geenikombinatsiooni ning ravimisobimatuse vahel. Korrelatsioon ei tähenda, et kõigil selle geenikombinatsiooniga inimestel see sobimatus esineb. Geenianalüüs annab arstile vihje, milliseid ravimeid igaks juhuks eelistada ning mida jälgida, mitte ei tähenda ettekirjutust, kuidas patsienti ravida või mitte ravida.

Kuule, loe nüüd ise ikka Metspalu ja teiste teadjamate kirjutisi, palun. Sa püüad küll näiliselt tarka juttu ajada, aga keerukate terminite kasutamine ei tähenda veel, et ka sisu loogiline oleks. Su jutt on pooltõde, seda esiteks.

Teiseks peab psühhiaater tundma huvi, kas ravim patsiendile (eriti lapsele!) sobib. Ja kui ei sobi, siis tuleb see ravim ringi vahetada või üldse ära jätta. Mitte aga jäärapäiselt aastaid seda ravimit sisse sööta ja suruda maha lapse ning vanemate tagasisidet, et see üldse ei aita, vaid tekitab lapsele tervisemuresid hoopis juurde. Avatud meel tuleb kasuks kõigil elualadel, ole sa psühhiaater, psühholoog, koristaja või insener.

[Külaline]

Avatud meel tuleb kasuks kõigil elualadel, ole sa psühhiaater, psühholoog, koristaja või insener.

Tõsi see. Kuidas see teemasse aga puutub, jääb mulle segaseks.

[Külaline]

Avatud meel tuleb kasuks kõigil elualadel, ole sa psühhiaater, psühholoog, koristaja või insener.

Tõsi see. Kuidas see teemasse aga puutub, jääb mulle segaseks.

Puutub vägagi. Psühholoogi, üleüldse vaimsele tervisele spetsialiseerunud inimese üks olulisi töövahendeid on järelduste tegemise oskus. Vereanalüüse, uriiniproove ega röntgenit nemad ju teha ei saa, seega neil ei ole mitte mingeid käegakatsutavaid ja konkreetseid vastuseid, ja see muudabki psühholoogia n-ö pehmeks alaks. Nad kuulavad (s.o ideaalis peaksid kuulama) ja oskama oma peas asju õigesti ühendada. Kuid nagu elu näitab, ei ole ühtegi garantiid, et seda nii tehtaks. Võib minna täppi, aga ei pruugi. Kui sa ei ole vaimse tervise alal avatud meelega, siis tekib hästi suur tõenäosus, et kasu asemel tekib inimesele hoopis kahju.

Seepärast oleks ilmtingimata vaja ka psühholoogia valdkonda reguleerida, tekitada võimalus anda inimestel tagasisidet ja neil, kes alles otsivad spetsialisti, peab olema kusagilt võimalus lugeda teiste vastavaid kogemusi ja soovitusi. Lisaks peab inimestel olema õigus endale või oma lapsele psühholoogi valida. Praegu on reaalselt tekkinud olukord, kus näiliselt seaduse järgi, s.o paberi peal, justkui oleks inimesel õigus valida, aga tegelikkuses neil seda õigust pole; neile dikteeritakse, et pead hakkama käima just selle psühholoogi juures, kelle nime mina sulle ütlen. Ei tunta huvi, kas sellega klapp tekib või mitte. Tihti on selle taga puhtärilised lepingud, st meie ettevõttel on sõlmitud leping just sellenimelise psühholoogiga. Selline olukord on kurjast.

[Külaline]

Lisaks peab inimestel olema õigus endale või oma lapsele psühholoogi valida. Praegu on reaalselt tekkinud olukord, kus näiliselt seaduse järgi, s.o paberi peal, justkui oleks inimesel õigus valida, aga tegelikkuses neil seda õigust pole; neile dikteeritakse, et pead hakkama käima just selle psühholoogi juures, kelle nime mina sulle ütlen.

Jälle räägid sellest, kuidas sulle psühholoogi pähe määritakse, kes sulle ei meeldi. Kus neid topitakse neid psühholooge? Mind pole elus keegi käskinud psühholoogi juurde minna, veel vähem kellegi kindla psühholoogi juurde. Kas oled kuskil sundravil või miks sulle pidevalt psühholoogi juures kästakse käia? Mul kunagi oli depressioon, tahtsin psühholoogi juurde minna, aga pigem ei olnud võimalik tasuta psühholoogi saada. Töötu olen ka olnud, siis ka ise tahtsin psühholoogi ja sain ka, aga keegi mulle kedagi konkreetset pähe ei määrinud, ise valisin.

[Külaline]

Lisaks peab inimestel olema õigus endale või oma lapsele psühholoogi valida. Praegu on reaalselt tekkinud olukord, kus näiliselt seaduse järgi, s.o paberi peal, justkui oleks inimesel õigus valida, aga tegelikkuses neil seda õigust pole; neile dikteeritakse, et pead hakkama käima just selle psühholoogi juures, kelle nime mina sulle ütlen.

Jälle räägid sellest, kuidas sulle psühholoogi pähe määritakse, kes sulle ei meeldi. Kus neid topitakse neid psühholooge? Mind pole elus keegi käskinud psühholoogi juurde minna, veel vähem kellegi kindla psühholoogi juurde. Kas oled kuskil sundravil või miks sulle pidevalt psühholoogi juures kästakse käia? Mul kunagi oli depressioon, tahtsin psühholoogi juurde minna, aga pigem ei olnud võimalik tasuta psühholoogi saada. Töötu olen ka olnud, siis ka ise tahtsin psühholoogi ja sain ka, aga keegi mulle kedagi konkreetset pähe ei määrinud, ise valisin.

Siis sul on lihtsalt vedanud. Ka küüditamisest ei saanud need aru, keda see ei tabanud - kehitati vaid õlgu ja küsiti, et miks te küüditajate majja astudes siis võime appi ei kutsunud? Ei ole ma sundravil, samuti ei kästa mul "pidevalt" psühholoogi juures käia. Kuid üks kogemus, mille kahjuks sain, oli täiesti piisav. Psühholoogi ei tohiks pressida peale, kuna mingil asutusel või ettevõttel on sõlmitud leping, et ühe teenuse saamiseks peab kasutama ka psühholoogi teenust, sealjuures pealegi veel konkreetse nimega psühholoogi teenust. Umbes sama nagu nõuka-ajal Stalini-pakikestega, et kui tahtsid osta poest vajalikku kaupa, nt head raamatut, siis määriti sulle lisaks pähe ka Stalini kogutud teosed. Käigu psühholoogi juures, kes soovib, kuid seda teenust ei tohi muuta kohustuslikuks. Sest psühholoog ei lahenda kellegi probleeme, seda saab teha vaid inimene ise. Seega pole tegu elupäästva teenusega, enamasti. Igal juhul ei saa psühholoogi teenuse tarbimist päris kindlasti võrrelda pimesooleoperatsiooniga näiteks.

[Külaline]

Kuule, proovi nüüd üks konkreetne lause moodustada ja palun vasta küsimusele: kes ja millise konkreetse psühholoogi juurde sul on käskinud minna? Ja mis sind kohustab just selle teenusepakkuja juurde minema?
Sa jahud siin lõputult mingist avatud meelest, küüditamisest ja vägivallast sinu ja lapse suhtes, aga ühelegi konkreetsele küsimusele ei vasta. Kui sa ei ole sundravil vms taolisel kohtulikult määratletud teenusel, siis on absoluutselt kogu sinu vaimse tervise valdkond sinu enda valik, lähed, kelle juurde tahad, võtad teenuseid, mida tahad. Mis jutt see on, et kästakse ja sunnitakse ja kõik on nii pahad su vastu.
Ja geenitestide ning ravimivaliku seostest saad sa ka täiesti omamoodi aru. Kõik on sul imelikus nihkes.

[Külaline]

Siis sul on lihtsalt vedanud. Ka küüditamisest ei saanud need aru, keda see ei tabanud - kehitati vaid õlgu ja küsiti, et miks te küüditajate majja astudes siis võime appi ei kutsunud? Ei ole ma sundravil, samuti ei kästa mul "pidevalt" psühholoogi juures käia. Kuid üks kogemus, mille kahjuks sain, oli täiesti piisav. Psühholoogi ei tohiks pressida peale, kuna mingil asutusel või ettevõttel on sõlmitud leping, et ühe teenuse saamiseks peab kasutama ka psühholoogi teenust, sealjuures pealegi veel konkreetse nimega psühholoogi teenust. Umbes sama nagu nõuka-ajal Stalini-pakikestega, et kui tahtsid osta poest vajalikku kaupa, nt head raamatut, siis määriti sulle lisaks pähe ka Stalini kogutud teosed. Käigu psühholoogi juures, kes soovib, kuid seda teenust ei tohi muuta kohustuslikuks. Sest psühholoog ei lahenda kellegi probleeme, seda saab teha vaid inimene ise. Seega pole tegu elupäästva teenusega, enamasti. Igal juhul ei saa psühholoogi teenuse tarbimist päris kindlasti võrrelda pimesooleoperatsiooniga näiteks.

Vabandust, olen siin teemas uus, aga kes sulle konkreetset psühholoogi peale pressib?

[Külaline]

Vabandust, olen siin teemas uus, aga kes sulle konkreetset psühholoogi peale pressib?

Meie, kes me siin teemas "vanad" oleme, pole samuti saanud samale küsimusele vastust. Ükskõik, mida küsid täpsustavat, ta ei vasta. Ja jätkab udu ajamist.

[Külaline]

Kuule, proovi nüüd üks konkreetne lause moodustada ja palun vasta küsimusele: kes ja millise konkreetse psühholoogi juurde sul on käskinud minna? Ja mis sind kohustab just selle teenusepakkuja juurde minema?
Sa jahud siin lõputult mingist avatud meelest, küüditamisest ja vägivallast sinu ja lapse suhtes, aga ühelegi konkreetsele küsimusele ei vasta. Kui sa ei ole sundravil vms taolisel kohtulikult määratletud teenusel, siis on absoluutselt kogu sinu vaimse tervise valdkond sinu enda valik, lähed, kelle juurde tahad, võtad teenuseid, mida tahad. Mis jutt see on, et kästakse ja sunnitakse ja kõik on nii pahad su vastu.
Ja geenitestide ning ravimivaliku seostest saad sa ka täiesti omamoodi aru. Kõik on sul imelikus nihkes.

Sulle on siin piisavalt palju näiteid toodud ja piisavalt palju teemat avatud juba - ikka karjud, et "ühelgi konkreetsele küsimusele ei vasta". Vastatud sulle ju on, küll ja veel! Kui ise kuulata ei taha, oma viga.

Väga tore, et sina veel endiselt nii sinisilmne oled ja sellist jama usud. Usu pealegi, kuid luba palun minul toetuda enda (ja mitmete teiste) kogemustele ka, ning jääda endale kindlaks, et selle psühholoogia valdkonnaga on meil asjad ikka vägagi metsas hetkel. Pole mitte mingit kontrolli ega järelevalvet, kui keegi küsib mõne psühholoogi kohta avalikus netis tagasisidet ja seda talle antakse, kustutatakse kõik negatiivsed kogemused kiirelt. Pole statistikat, kas ja kui paljud on abi saanud, samuti puudub statistika selle kohta, kui kellelgi on läinud pärast hoopis hullemaks. Ühesõnaga - psühholoogia valdkond toob palju raha sisse küll, ent selles valitseb paras tohuvabohu ja inimeste aitamisest kaugeneb see üha rohkem ja rohkem.

[Külaline]

Kuule, proovi nüüd üks konkreetne lause moodustada ja palun vasta küsimusele: kes ja millise konkreetse psühholoogi juurde sul on käskinud minna? Ja mis sind kohustab just selle teenusepakkuja juurde minema?
Sa jahud siin lõputult mingist avatud meelest, küüditamisest ja vägivallast sinu ja lapse suhtes, aga ühelegi konkreetsele küsimusele ei vasta. Kui sa ei ole sundravil vms taolisel kohtulikult määratletud teenusel, siis on absoluutselt kogu sinu vaimse tervise valdkond sinu enda valik, lähed, kelle juurde tahad, võtad teenuseid, mida tahad. Mis jutt see on, et kästakse ja sunnitakse ja kõik on nii pahad su vastu.
Ja geenitestide ning ravimivaliku seostest saad sa ka täiesti omamoodi aru. Kõik on sul imelikus nihkes.

Sulle on siin piisavalt palju näiteid toodud ja piisavalt palju teemat avatud juba - ikka karjud, et "ühelgi konkreetsele küsimusele ei vasta". Vastatud sulle ju on, küll ja veel! Kui ise kuulata ei taha, oma viga.

Väga tore, et sina veel endiselt nii sinisilmne oled ja sellist jama usud. Usu pealegi, kuid luba palun minul toetuda enda (ja mitmete teiste) kogemustele ka, ning jääda endale kindlaks, et selle psühholoogia valdkonnaga on meil asjad ikka vägagi metsas hetkel. Pole mitte mingit kontrolli ega järelevalvet, kui keegi küsib mõne psühholoogi kohta avalikus netis tagasisidet ja seda talle antakse, kustutatakse kõik negatiivsed kogemused kiirelt. Pole statistikat, kas ja kui paljud on abi saanud, samuti puudub statistika selle kohta, kui kellelgi on läinud pärast hoopis hullemaks. Ühesõnaga - psühholoogia valdkond toob palju raha sisse küll, ent selles valitseb paras tohuvabohu ja inimeste aitamisest kaugeneb see üha rohkem ja rohkem.

Tõesti oled sa toonud igasuguseid suvalisi näiteid ja piisavalt "teemat avanud", aga küsimusele, et kes sind sunnib konkreetse kindla psühholoogi juurde minema, pole sa kohe kindlasti vastanud. Muidugi pole sa ka teistele küsimustele tegelikult vastanud, aga see pole praegu oluline.

[Külaline]

Tõesti oled sa toonud igasuguseid suvalisi näiteid ja piisavalt "teemat avanud", aga küsimusele, et kes sind sunnib konkreetse kindla psühholoogi juurde minema, pole sa kohe kindlasti vastanud. Muidugi pole sa ka teistele küsimustele tegelikult vastanud, aga see pole praegu oluline.

Ükski näide, mis on toodud, ei ole eluliselt usutav, nagu kohtuotsustes igasugu luiskelugude kohta kirjutatakse. Aga arvestades kui laialivalguv, asjassepuutumatu ja ebaloogiline on kogu muu jutt, siis ma ei imesta.

[Külaline]

Sulle on siin piisavalt palju näiteid toodud ja piisavalt palju teemat avatud juba - ikka karjud, et "ühelgi konkreetsele küsimusele ei vasta". Vastatud sulle ju on, küll ja veel! Kui ise kuulata ei taha, oma viga.

Sa jahud ja jahud ja jahud, aga ei vasta konkreetsele küsimusele, mida sulle ikka ja jälle siin esitatakse.

Kes sind sunnib või sundis kindla psühholoogi juures käima?

Seniks, kuni vastad, võid oma jahuveski lahkelt kinni panna.

[Külaline]

Kuule, proovi nüüd üks konkreetne lause moodustada ja palun vasta küsimusele: kes ja millise konkreetse psühholoogi juurde sul on käskinud minna? Ja mis sind kohustab just selle teenusepakkuja juurde minema?
Sa jahud siin lõputult mingist avatud meelest, küüditamisest ja vägivallast sinu ja lapse suhtes, aga ühelegi konkreetsele küsimusele ei vasta. Kui sa ei ole sundravil vms taolisel kohtulikult määratletud teenusel, siis on absoluutselt kogu sinu vaimse tervise valdkond sinu enda valik, lähed, kelle juurde tahad, võtad teenuseid, mida tahad. Mis jutt see on, et kästakse ja sunnitakse ja kõik on nii pahad su vastu.
Ja geenitestide ning ravimivaliku seostest saad sa ka täiesti omamoodi aru. Kõik on sul imelikus nihkes.

Sulle on siin piisavalt palju näiteid toodud ja piisavalt palju teemat avatud juba - ikka karjud, et "ühelgi konkreetsele küsimusele ei vasta". Vastatud sulle ju on, küll ja veel! Kui ise kuulata ei taha, oma viga.

Väga tore, et sina veel endiselt nii sinisilmne oled ja sellist jama usud. Usu pealegi, kuid luba palun minul toetuda enda (ja mitmete teiste) kogemustele ka, ning jääda endale kindlaks, et selle psühholoogia valdkonnaga on meil asjad ikka vägagi metsas hetkel. Pole mitte mingit kontrolli ega järelevalvet, kui keegi küsib mõne psühholoogi kohta avalikus netis tagasisidet ja seda talle antakse, kustutatakse kõik negatiivsed kogemused kiirelt. Pole statistikat, kas ja kui paljud on abi saanud, samuti puudub statistika selle kohta, kui kellelgi on läinud pärast hoopis hullemaks. Ühesõnaga - psühholoogia valdkond toob palju raha sisse küll, ent selles valitseb paras tohuvabohu ja inimeste aitamisest kaugeneb see üha rohkem ja rohkem.

Tõesti oled sa toonud igasuguseid suvalisi näiteid ja piisavalt "teemat avanud", aga küsimusele, et kes sind sunnib konkreetse kindla psühholoogi juurde minema, pole sa kohe kindlasti vastanud. Muidugi pole sa ka teistele küsimustele tegelikult vastanud, aga see pole praegu oluline.

Olen küll vastanud! Korduvalt. Samuti on teisedki inimesed, keda mina ei tunne, kirjutanud siia oma kogemusi. Ma näen, kuidas sa provotseerid ja demagoogiat ajad, tühistades kõik selgitused ja näited, mis sinule ei sobi. Seda psühhi-teemat jätkub siin 10 lehekülge, palun mine tagasi ja loe uuesti, kui nii väga oma "näiteid" tahad.

Kuid endiselt hüppad sa targu vaikselt üle siin ära toodud probleemidest, milleks on psühholoogide tööle tagasiside andmise võimaluse puudumine, nende töötulemuste kohta igasuguse statistika puudumine ja eitamine, et ükski selle elukutse esindaja eales klienti kahjustada saab. Lisaks, kui keegi peaks avalikus netis küsima mõne psühholoogi töö kohta tagasisidet, siis ei ole negatiivne tagasiside lubatud - see kustutatakse kohe, viidates andmekaitsele.

Samuti puudub avalik info erinevate teraapiate kohta. Ka erinevate teraapiate kasu protsendid on väga raskesti leitavad või pole seda üldsegi. Kui inimene pöördub teraapiasse, siis teda tihti ei informeeritagi, et on olemas veel mingeid teisi teraapiaid, mis võiksid talle hoopis paremini sobida. See kõik on läbipaistmatu. Sellest nähtub, et psühholoogia vajab meil ikka väga tõsist reformi.

[Külaline]

Sulle on siin piisavalt palju näiteid toodud ja piisavalt palju teemat avatud juba - ikka karjud, et "ühelgi konkreetsele küsimusele ei vasta". Vastatud sulle ju on, küll ja veel! Kui ise kuulata ei taha, oma viga.

Väga tore, et sina veel endiselt nii sinisilmne oled ja sellist jama usud. Usu pealegi, kuid luba palun minul toetuda enda (ja mitmete teiste) kogemustele ka, ning jääda endale kindlaks, et selle psühholoogia valdkonnaga on meil asjad ikka vägagi metsas hetkel. Pole mitte mingit kontrolli ega järelevalvet, kui keegi küsib mõne psühholoogi kohta avalikus netis tagasisidet ja seda talle antakse, kustutatakse kõik negatiivsed kogemused kiirelt. Pole statistikat, kas ja kui paljud on abi saanud, samuti puudub statistika selle kohta, kui kellelgi on läinud pärast hoopis hullemaks. Ühesõnaga - psühholoogia valdkond toob palju raha sisse küll, ent selles valitseb paras tohuvabohu ja inimeste aitamisest kaugeneb see üha rohkem ja rohkem.

Tõesti oled sa toonud igasuguseid suvalisi näiteid ja piisavalt "teemat avanud", aga küsimusele, et kes sind sunnib konkreetse kindla psühholoogi juurde minema, pole sa kohe kindlasti vastanud. Muidugi pole sa ka teistele küsimustele tegelikult vastanud, aga see pole praegu oluline.

Olen küll vastanud! Korduvalt. Samuti on teisedki inimesed, keda mina ei tunne, kirjutanud siia oma kogemusi. Ma näen, kuidas sa provotseerid ja demagoogiat ajad, tühistades kõik selgitused ja näited, mis sinule ei sobi. Seda psühhi-teemat jätkub siin 10 lehekülge, palun mine tagasi ja loe uuesti, kui nii väga oma "näiteid" tahad.

Kuid endiselt hüppad sa targu vaikselt üle siin ära toodud probleemidest, milleks on psühholoogide tööle tagasiside andmise võimaluse puudumine, nende töötulemuste kohta igasuguse statistika puudumine ja eitamine, et ükski selle elukutse esindaja eales klienti kahjustada saab. Lisaks, kui keegi peaks avalikus netis küsima mõne psühholoogi töö kohta tagasisidet, siis ei ole negatiivne tagasiside lubatud - see kustutatakse kohe, viidates andmekaitsele.

Samuti puudub avalik info erinevate teraapiate kohta. Ka erinevate teraapiate kasu protsendid on väga raskesti leitavad või pole seda üldsegi. Kui inimene pöördub teraapiasse, siis teda tihti ei informeeritagi, et on olemas veel mingeid teisi teraapiaid, mis võiksid talle hoopis paremini sobida. See kõik on läbipaistmatu. Sellest nähtub, et psühholoogia vajab meil ikka väga tõsist reformi.

Mina, kõrgharidusega psühholoog (baka, mitte praktiseeriv), olen sinuga nõus.

[Külaline]

Olen küll vastanud! Korduvalt.

Ei ole.

[Külaline]

Mina, kõrgharidusega psühholoog (baka, mitte praktiseeriv), olen sinuga nõus.

Oled siis nõus, et meil sunnitakse inimesi psühholoogi minema ja mitte ainult seda, vaid konkreetse psühholoogi juurde? Ehk selgitad, miks see hea on?

[Külaline]

Mina, kõrgharidusega psühholoog (baka, mitte praktiseeriv), olen sinuga nõus.

Oled siis nõus, et meil sunnitakse inimesi psühholoogi minema ja mitte ainult seda, vaid konkreetse psühholoogi juurde? Ehk selgitad, miks see hea on?

Päris nõukogude liidu stiilis (seal oli küll psühhiaatria) repressioonimehhanismina kasutamist meil muidugi pole. Aga viltu on meie süsteem küll. Ühtpidi on psühholoogiteenus äärmiselt raskesti kättesaadav. Pole inimesi, pole aegu, pole rahastust.
Ja teisipidi on kontroll ja järelvalve psühholoogide osas, samuti muide ka nende toetamine ja läbipõlemise vältimine, olematu.
Ja vabatahtlik-sunniviisilist suunamist esineb muidugi. Ka konkreetse psühholoogi juurde - kasvõi koolides.
Enamus koolipsühholooge teeb äärmiselt vajalikku, rasket ja vähemakstud tööd. Ja mina arvan, et neid oleks juurde vaja. Aga see ei tähenda, et meil ei esineks ka väga väga halbu koolipsühholooge. Kuna niigi on inimesi kooli keeruline leida, siis loomulikult on ka seal järelvalve (ja ka toetus) pea olematu.
Samuti on fakt, et psühholoog ei saa oma kliendile kahju teha ausalt öeldes lausa solvav. Loomulikult saab kui on ühtpidi piisavalt osav ja teistpidi piisavalt saamatu või pahatahtlik.
Tervele, endaga kenasti toimetulevale täiskasvanule on tõesti keeruline. Aga üllatus üllatus, see pole ka keskmise psühholoogi põhikunde profiil.

[Külaline]

Mina, kõrgharidusega psühholoog (baka, mitte praktiseeriv), olen sinuga nõus.

Mnjaa, mina, mittepraktiseeriv IT baka ei kipu küll end IT alal spetsialistiks nimetama. Või milleks see vajalik oli, et oma hariduse välja tõid? Su arvamusele ei lisa see mingit kaalu, onju. Sa ju ei tea praktilisest psühholoogiast muud kui seda, mida õppejõud on rääkinud. Seega milleks see hariduse välja toomine ... naljakas.

Ja vabatahtlik-sunniviisilist suunamist esineb muidugi. Ka konkreetse psühholoogi juurde - kasvõi koolides.

Kas ma saan õigesti aru, et koolides on keegi, kes ütleb lapsele ja tema vanemale, et nüüd marss koolipsühholoogi juurde ja mingeid muid võimalusi ei jäeta - no et valiks ise psühholoogi? Ja tal on selleks ka õigus?

Samuti on fakt, et psühholoog ei saa oma kliendile kahju teha ausalt öeldes lausa solvav. Loomulikult saab kui on ühtpidi piisavalt osav ja teistpidi piisavalt saamatu või pahatahtlik.
Tervele, endaga kenasti toimetulevale täiskasvanule on tõesti keeruline. Aga üllatus üllatus, see pole ka keskmise psühholoogi põhikunde profiil.

Olen luninud näidet sellise olukorra kohta tollelt teiselt siinselt psühholoogivaenlaselt. Ta ei ütle. Ole palun sina nii kena ja too mõni näide, kuidas psühholoog saab teha halba oma patsiendile. Pahatahtlik ja meelega kiusamine ei ole teemaks, ainult need juhused, kus psühholoog enda teada ravib, kuid patsient läheb katki. Tänan. (Kas tõesti saan lõpuks mõne näite?)