Töörõõm

[Külaline]

Meeldib teile tööl käia? On teil töö ja pereelu tasakaalus?
Ma lugesin täna üht töökaaslase meenutust tema tööelu algusest ja võin öelda, et tean mida ta tundis. See, et tööd on palju, aga su sõbrad on ka samas kohas tööl, teeb sellest nii toreda etapi elus . Õigemini saidki sõbrad tänu tööle. Oled nagu töönarkomaan ja töö on nagu meditsioon, kus peas pole ühtegi oma elu mõtet. Vaid töö. Pärast tööd lähed oma sõpradega töölt vaba aega veetma ja järgmine päev jälle tööle. Ma mõtlen et ma pole kunagi parema meelega tööl käunud ja tööd teinud siis kui just sain oma esimese töökoha ja tööd oli nii palju et....ja raha oli niivähe et tuli teha rohkem tööd.

Aga nüüd ei tunne ma üldse enam nii. Teen töö ära . Sõpru tööl pole. Tavaline tööinimese elu. ?

[Külaline]

Kui oled vallaline ilma lasteta inimene, siis teed mis tahad. Kui juba pere ja lapsed, siis ei saa teha, mida ja millal sa ise tahad.

[Külaline]

Ma mõtlen et ma pole kunagi parema meelega tööl käunud ja tööd teinud siis kui just sain oma esimese töökoha ja tööd oli nii palju et....ja raha oli niivähe et tuli teha rohkem tööd.

Minu üks moto on selline- ega töö jänes ei ole, et eest ära jookseb.
Teine moto on selline- ära viska tänasida toimetusi homse varna, sest ka ülehomme on päev.

[Külaline]

minu moto on, et tee tööd nii vähe, kui võimalik ja nii palju, kui vajalik. käin tööl kaks päeva nädalas

[iiR]

Oh, ma oma esimesel päristöökohal olin ka nagu mingis õnneuimas, nii tohutult meeldis, tundus lausa veider, et millegi nii toreda ja eneseteostust võimaldava eest makstakse mulle veel peale! Kolme aasta pärast hakkasin vaimselt väsima, sest saadik pole enam säärast tuhinat tundnud, rahuloluhetki muidugi, aga ahviarmastust enam mitte. Ja päris ausalt? Kuigi teen erialast tööd, milles tunnen end vajaliku ja pädevana, on piisavalt vaheldust ja võimalusi, siis nüüdseks, keskealisena, oleksin igati õnnelik, kui enam tööle minema ei peaks. Just et poleks kohutust, võimalus aeg-ajalt käia võiks jääda.

[Andy]

Mulle ka mu esimene töökoht väga meeldis! Eks noorus on võtmesõna ja kui tööl oli veel teisigi samasuguseid noori ja vabu inimesi, siis oligi igas päevas rõõmu ja naeru. Muidugi nõukaajal oli vähe vabam ka kõik see värk, ei olnud neid pidevaid pingeridu ja arenguvestluseid ja alalist muret ja hirmu. Kui oli mõni tähtpäev või sünnipäev, hakkas lõunast tähistamine pihta ja läks õhtuni välja. Ja neid ikka jätkus Nüüd ei kujuta ette, et keegi töö juures napsisena ringi käiks. Aga jah, rõõmust on saanud vastumeelne kohustus.

[Külaline]

Mulle ka mu kaks peaaegu esimest töökohta(käisin kooli kõrvalt suvel ka) täiskasvanuna väga meeldisid.
Kaks sellepärast, et olin samas ettevõttes aga kahes erinevas osakonnas raseduspuhkuse asendajaks järjest. Ühes osakonnas oli just lõppemas leping, kui sain teise osakonda veel 1.5a asendama. Niiet kokku olin veidi üle 3a seal firmas.
Töökollektiiv ja ülemused oli väga toredad ja mind, kui lihtlabast assistenti/sekretäri, kaasati ka igasugustesse klientidega üritustesse, lõunatele ja väljasõitudele. Ka mind tutvustati klientidele, kui tiimi võrdset osa. Ma läksin alati rõõmuga tööle.
Oli üks tore aeg. Aga no see oli ammu ka. Ca 15a tagasi kui 20.ndate alguses olin ja ilma pereta ja vaba hing.

[Külaline]

oleksin igati õnnelik, kui enam tööle minema ei peaks. Just et poleks kohutust, võimalus aeg-ajalt käia võiks jääda.

See on nii ja naa. Olen kuulnud, et kui inimene järsku tööelust kõrvale jääb, siis võib ta teise ilma minna. Liiga suur muutus elus ja see et pole enam vajalik. Tööl käimine on ikka tore vaheldus kodus istumisele.

[Külaline]

Ei meeldi. Mõttetu aastatepikkune ajaraisk. Oma aja müümine raha eest lihtsalt.

[Külaline]

Ei meeldi. Mõttetu aastatepikkune ajaraisk. Oma aja müümine raha eest lihtsalt.

Suurem osa inimesi ei tee oma ajaga mitte midagi tarka. Paljud kodused inimesed hakkavad jooma, muutuvad laisaks, midagi ei viitsi teha.

[Andy]

Suurem osa inimesi ei tee oma ajaga mitte midagi tarka. Paljud kodused inimesed hakkavad jooma, muutuvad laisaks, midagi ei viitsi teha.

Ega see kellelgi kasumi teenimine, ise napilt ots-otsaga kokku tulles, ka millegi poolest etem ei ole.

[Külaline]

Suurem osa inimesi ei tee oma ajaga mitte midagi tarka. Paljud kodused inimesed hakkavad jooma, muutuvad laisaks, midagi ei viitsi teha.

Ega see kellelgi kasumi teenimine, ise napilt ots-otsaga kokku tulles, ka millegi poolest etem ei ole.

On võimalik valida ka töö, mida meeldib teha. Mul on ema 80, arst, ikka käib osaajaga tööl, sest meeldib. Kui midagi õppida pole viitsinud ja väga ebameeldivat tööd teed, siis ehk tõesti on see ainult üks rist ja viletsus. Paljudele siiski meeldib nende töö, kollektiiv jne.

[Külaline]

Kas sa tahad öelda, et praegu tahaksid samasugust elu nagu siis, oma tööelu alguses? Ei usu, et tahad. Igas eluetapis omad kombed ja tore, kui satud tööd tegema koos samas etapis olevate inimestega. Mina tegin ka peale ülikooli just nii tööd, nagu kirjeldad, aga töö ise oli siis kindlasti kohe teisejärgulisel kohal ning rahulolu töö endaga on praegu ikka sadades kordades suurem kui tollal. Oskan asja, olen hinnatud, tean, mida teen, tunnen, et minust on kasu. Siis pigem tegin, mida kästi, suurt pilti polnud, olulisem oligi see, mis pärast tööd toimus ja kes tööl kohal oli.
Neid etappe on muidugi vahepeal ikka veel olnud.

[Külaline]

Ma olen 58 ja viimased 25 aastat samal töökohal. Jätkuvalt on töö mulle ülioluline ja meeldib. On väljakutseid, on eeliseid teiste töökohtadega võrreldes. Kolleegid on suuresti sõbrad, kellest igaühe peale võib kindel olla.

[Külaline]

Ma olen 58 ja viimased 25 aastat samal töökohal. Jätkuvalt on töö mulle ülioluline ja meeldib. On väljakutseid, on eeliseid teiste töökohtadega võrreldes. Kolleegid on suuresti sõbrad, kellest igaühe peale võib kindel olla.

Kas sinu kohta noored kolleegid ei tee nalju stiilis "sina lähed ju siit ainult jalad ees"? Ma eelmises töökohas töötasin 15 aastat ja see, olgugi heatahtlik, aasimine teemal, kuidas ma töötasin selles asutuses juba maailmarevolutsiooni ajal, hakka lõpuks ikka väga häirima.

[Külaline]

Ma olen 58 ja viimased 25 aastat samal töökohal. Jätkuvalt on töö mulle ülioluline ja meeldib. On väljakutseid, on eeliseid teiste töökohtadega võrreldes. Kolleegid on suuresti sõbrad, kellest igaühe peale võib kindel olla.

Kas sinu kohta noored kolleegid ei tee nalju stiilis "sina lähed ju siit ainult jalad ees"? Ma eelmises töökohas töötasin 15 aastat ja see, olgugi heatahtlik, aasimine teemal, kuidas ma töötasin selles asutuses juba maailmarevolutsiooni ajal, hakka lõpuks ikka väga häirima.

Ma pole küll eelnev postitaja, aga olen ka oma praegusel töökohal olnud üle 20 aasta ja ma ise lõõbin kogu aeg, et ega ma ei lähe siit kuhugi, matke mind koos majaga. Ja et ma tulin tööle umbes sellisel ajal, kui mammutid maja ees ringi käisid. Ja nii edasi. Kolleegid muidugi aasivad ka, see käib asja juurde.

[Külaline]

Ma olen 58 ja viimased 25 aastat samal töökohal. Jätkuvalt on töö mulle ülioluline ja meeldib. On väljakutseid, on eeliseid teiste töökohtadega võrreldes. Kolleegid on suuresti sõbrad, kellest igaühe peale võib kindel olla.

Kas sinu kohta noored kolleegid ei tee nalju stiilis "sina lähed ju siit ainult jalad ees"? Ma eelmises töökohas töötasin 15 aastat ja see, olgugi heatahtlik, aasimine teemal, kuidas ma töötasin selles asutuses juba maailmarevolutsiooni ajal, hakka lõpuks ikka väga häirima.

Kusjuures ei ole kuulnud. Meil on üks inimene töötanud minust kauem, üks sama kaua ja kõik ülejäänud ka vähemasti kümne aasta kanti. Kõige vähem vist on hetkel 7 aastat. (Samas päris vanadekodu meil ei ole, minu vanuseid on siiski vaid 3, ülejäänud kolleegid on kõik oluliselt nooremad, lihtsalt kohe peale kooli meile tulnud ja jäänud.)