Lemmikloomade omapärased iseloomuomadused/käitumismustrid

[Juustup]

Millised on teie lemmikloomade või teie tuttavate lemmikute nö "veidrad" või ebatraditsioonilised käitumismustrid?

Toon oma näited elust enesest:

1) kass. Keel ripub sageli suust välja ja käib pidevalt vargil ning "saagi" peidab ära. Lemmikud on omaniku juukseklambrid, juuksekummid ja väikesed ehted, kuid "varastab" ka pähkleid jms pisemat kraami. Mängib nagu koer- kui viskad talle mänguasja,püüab kinni ja toob tagasi. Toortoitu süües uriseb.

2) kass(mitte eelpool nimetatud), jälitab perenaist. Igal hommikul jutustab oma jutu ära ja edasi käib päev otsa järgi(kui just sügavas unes pole). Kui perenaine sätib end et kuhugi välja minna, on kass kohe ärevil ning perenaise tagasi tulles juba enne ukse avamist vastas ning karjub. Muidu ei röögi, aga just neil teatud momentidel. Magab eranditult ainult kaisus. (Tema varasem taust on teadmata,varjupaigast saadud)

/Juustup

[Külaline]

Kas ma pean kõikidest rääkima? Siia tuleb Tõde ja Õigus siis.

[Nätakas]

Minu koer tegi täna esimest korda minu jaoks midagi eriti veidrat - jalutasime, korraga koer enam järgi ei tulnud. Vaatasin üle õla ja koer püherdas maas, ehmatasin ära, läksin lähemale, tema püherdas kuivanud muti laiba peal.. tirisin ta ära muidugi. Tagasiteel rääkisin telefoniga ja kuidagi läks see mutt meelest ära. Koer viskas taas laiba peale pikali ja kukkus püherdama. Miks mu kena-armas-puhas koer ometi nii jäledalt käitus?

[Juustup]

Minu koer tegi täna esimest korda minu jaoks midagi eriti veidrat - jalutasime, korraga koer enam järgi ei tulnud. Vaatasin üle õla ja koer püherdas maas, ehmatasin ära, läksin lähemale, tema püherdas kuivanud muti laiba peal.. tirisin ta ära muidugi. Tagasiteel rääkisin telefoniga ja kuidagi läks see mutt meelest ära. Koer viskas taas laiba peale pikali ja kukkus püherdama. Miks mu kena-armas-puhas koer ometi nii jäledalt käitus?

Hea küsimus. Ma ei kujuta ettegi, imelik on see igal juhul. Kahjuks koera enda käest ka küsida ei saa. On ta muidu midagi analoogset ka teinud?
Ole muidugi Jumalale tänulik et ta seda korjust endale suhu ei toppinud, see oleks sada korda hullem.

/Juustup

[Leevike]

Minu koer tegi täna esimest korda minu jaoks midagi eriti veidrat - jalutasime, korraga koer enam järgi ei tulnud. Vaatasin üle õla ja koer püherdas maas, ehmatasin ära, läksin lähemale, tema püherdas kuivanud muti laiba peal.. tirisin ta ära muidugi. Tagasiteel rääkisin telefoniga ja kuidagi läks see mutt meelest ära. Koer viskas taas laiba peale pikali ja kukkus püherdama. Miks mu kena-armas-puhas koer ometi nii jäledalt käitus?

Hea küsimus. Ma ei kujuta ettegi, imelik on see igal juhul. Kahjuks koera enda käest ka küsida ei saa. On ta muidu midagi analoogset ka teinud?
Ole muidugi Jumalale tänulik et ta seda korjust endale suhu ei toppinud, see oleks sada korda hullem.

/Juustup

Ammu teada, et koertele meeldib "laipade" otsas püherdada. Siin mõned teooriad, miks, kui tahad pikemalt lugeda. Lühidalt: 1. nad kas märgistavad surnud looma oma lõhnadega või 2. nad maskeerivad omaenda lõhna, et poleks jahil äratuntav, et "hunt" tuleb.
https://www.akc.org/expert-advice/advic ... -has-died/

[Barbara]

Minu koer tegi täna esimest korda minu jaoks midagi eriti veidrat - jalutasime, korraga koer enam järgi ei tulnud. Vaatasin üle õla ja koer püherdas maas, ehmatasin ära, läksin lähemale, tema püherdas kuivanud muti laiba peal.. tirisin ta ära muidugi. Tagasiteel rääkisin telefoniga ja kuidagi läks see mutt meelest ära. Koer viskas taas laiba peale pikali ja kukkus püherdama. Miks mu kena-armas-puhas koer ometi nii jäledalt käitus?

Jahikoeratõule täiesti omane käitumine, labradorid jt püherdavad heameelega millegi haisva sees, nad "peidavad" nii oma lõhna "saagi" eest.
https://www.wikihow.com/Why-Do-Dogs-Rol ... ad-Animals

[Leevike]

Millised on teie lemmikloomade või teie tuttavate lemmikute nö "veidrad" või ebatraditsioonilised käitumismustrid?

Toon oma näited elust enesest:

1) kass. Keel ripub sageli suust välja ja käib pidevalt vargil ning "saagi" peidab ära. Lemmikud on omaniku juukseklambrid, juuksekummid ja väikesed ehted, kuid "varastab" ka pähkleid jms pisemat kraami. Mängib nagu koer- kui viskad talle mänguasja,püüab kinni ja toob tagasi. Toortoitu süües uriseb.

2) kass(mitte eelpool nimetatud), jälitab perenaist. Igal hommikul jutustab oma jutu ära ja edasi käib päev otsa järgi(kui just sügavas unes pole). Kui perenaine sätib end et kuhugi välja minna, on kass kohe ärevil ning perenaise tagasi tulles juba enne ukse avamist vastas ning karjub. Muidu ei röögi, aga just neil teatud momentidel. Magab eranditult ainult kaisus. (Tema varasem taust on teadmata,varjupaigast saadud)

/Juustup

Meil on igav kass, kes ei tee eriti midagi. Ei tule sülle, ei mängi, ei riku samas ka mööblit ja saab aru, et ei on ei. No et ei tule magamistuppa voodisse kui paar korda ära olin saatnud. Aga varem kui läksin lastega õue, kõndis ta meil järel ja läks koos lastega puu otsa ronima. Nüüd üks päev kõndis minuga poodi ja jäi lapsega nurga peale ootama. Istusid maas ja ootasid.

[Juustup]

Minu koer tegi täna esimest korda minu jaoks midagi eriti veidrat - jalutasime, korraga koer enam järgi ei tulnud. Vaatasin üle õla ja koer püherdas maas, ehmatasin ära, läksin lähemale, tema püherdas kuivanud muti laiba peal.. tirisin ta ära muidugi. Tagasiteel rääkisin telefoniga ja kuidagi läks see mutt meelest ära. Koer viskas taas laiba peale pikali ja kukkus püherdama. Miks mu kena-armas-puhas koer ometi nii jäledalt käitus?

Hea küsimus. Ma ei kujuta ettegi, imelik on see igal juhul. Kahjuks koera enda käest ka küsida ei saa. On ta muidu midagi analoogset ka teinud?
Ole muidugi Jumalale tänulik et ta seda korjust endale suhu ei toppinud, see oleks sada korda hullem.

/Juustup

Ammu teada, et koertele meeldib "laipade" otsas püherdada. Siin mõned teooriad, miks, kui tahad pikemalt lugeda. Lühidalt: 1. nad kas märgistavad surnud looma oma lõhnadega või 2. nad maskeerivad omaenda lõhna, et poleks jahil äratuntav, et "hunt" tuleb.
https://www.akc.org/expert-advice/advic ... -has-died/

Aitäh sulle ja barbarale linkide eest. Seda ma ei teadnud. Ma tegelikult koertest teangi vähe, üks koer on mul elus olnud, aga ta oli sakslane ja ühegi laiba otsas ta ei püherdanud. Ma arvan, et kui ta oleks seda teinud, oleks ma ka ära ehmunud. Küll aga sain ma trauma kui ta teise koeraga purelema läks(ma olin pubekas siis) ja ma ei suutnud teda ära tõmmata. Teine koer oli lahtiselt ja reaalselt ründas teda. Ainus abi mida ma teha sain oli see et ma rebisin enda koeralt suukorvi ära, et ta end kaitsta saaks. See oli kohutav. Siiamaani kardan ma võõraid koeri, ka väikeseid. Mitte paaniliselt aga traumast pole üle saanud.

/Juustup

[Kõuts]

Üks mu koertest jäi kunagi metsarajal tähelepanuta ja suutis põhjalikult püherdada suht värske inimsita sees, ka tualettpaberi tükid jäid külge. See ca 25 km pikkune tagasisõit koju temaga oli päris kole
Praegused koerad püherdavad kõige peal, mis nende arust tore on, olgu need siis surnud mutid, hiired, mädanenud ploom või pool õuna, millest nad teise poole on ise ära söönud. Värskelt niidetud muru sobib kah. Peaasi, et võõras lõhn külge saaks.

[Juustup]

Üks mu koertest jäi kunagi metsarajal tähelepanuta ja suutis põhjalikult püherdada suht värske inimsita sees, ka tualettpaberi tükid jäid külge. See ca 25 km pikkune tagasisõit koju temaga oli päris kole
Praegused koerad püherdavad kõige peal, mis nende arust tore on, olgu need siis surnud mutid, hiired, mädanenud ploom või pool õuna, millest nad teise poole on ise ära söönud. Värskelt niidetud muru sobib kah. Peaasi, et võõras lõhn külge saaks.

See võis küll kohutav olla. Eriti kui pole aiavoolikut ning tegu on pikema karvaga koeraga.
Mul oli kunagi maailma kõige nunnum valge pärsia kass, kellel kõht lõi lahti. Ja no ikka kapitaalselt. No võite ette kujutada mis kisa, pisarad,häda ja viletsus meil vannitoas toimus. Ta oli väga koheva karva ja sabaga ning tõesti, peaaegu lumivalge..

/Juustup

[tintinnabulum]

Üks mu koertest jäi kunagi metsarajal tähelepanuta ja suutis põhjalikult püherdada suht värske inimsita sees, ka tualettpaberi tükid jäid külge. See ca 25 km pikkune tagasisõit koju temaga oli päris kole
Praegused koerad püherdavad kõige peal, mis nende arust tore on, olgu need siis surnud mutid, hiired, mädanenud ploom või pool õuna, millest nad teise poole on ise ära söönud. Värskelt niidetud muru sobib kah. Peaasi, et võõras lõhn külge saaks.

Inimsitt on ikka eriti jõle.
Mina olen mitu korda pidanud koera rebasesitast puhtaks pesema. Võiks arvata küll, et linnas seda väga ei kohta, aga meil siin ühel kodanikul on hõberebane, keda ta rihma otsas jalutab. Ma ei tea, mida talle süüa antakse, aga haises küll jubedalt, kui ma oma rokase koeraga koju kõndisin. Koerad lähevad täiesti lolliks ka lihtsalt rebasepissi peale, hõõrutavad nagu meeletud selle otsas, et ikka igale poole enda külge seda aroomi saaks.

[Hatik]

Üks kass (emane) armastab näpu vahelt süüa. Kraapab käpaga kausist lihatüki ja sööbki peenelt peost. No vahel kukub maha ka. On poisid ka sedasi välja koolitanud, kuigi neile see sageli meelde ei tule
Poisid toovad mulle annetusi voodisse - pean iga kord pikali heites peale passima, et mõni teravaks kuivanud viinamarjavars või leivakoti klamber (ka terav) vms külje alla ei jääks. Kui neile selle eemale viskan, liduvad järele ja toovad tagasi, mina jälle viskan ja nemad jälle toovad tagasi. Mina tüdinen sellest mängust enne kui nemad.
Üks poistest aga armastab kõrvaklapijuhtmeid läbi närida, vaat see on kiiks, mis mind ärritab. Emane aga, nii kui lõngakorv jääb valveta, tal on kohe valu lõng läbi närida. Hakkan kuduma ja - järsku saab lõng otsa. Vat see on ka selline äärmiselt ärritav kiiks. Kusjuures ta ise saab väga hästi aru, et lollusega tegeleb, raks närib läbi ja on siis kadunud. Üks poistest armastab jälle mopi narmaid närida. Ja mitte lihtsalt puruks, vaid neelab alla ka ja see mulle enam ei meeldi.
ja siis muidugi pidevalt suusatatakse üle minu - ikka üle jalgade, kui pikali olen - tekki mööda võid ise käia, ja hüpatakse mürtsti kapi otsast mulle keset kõhtu. Pole ka just lõbus. Sellele mopinärijale meeldib veel küüntega teki alt mu varbaid püüda - nii lahe ju, kui mutt röögib, irw. Kui tal küüned ära lõikan, siis ta seda ei tee, aga nii kui uuesti pikad on, kohe!

[Külaline]

Oh ma võiks oma triibikutest lausa eepose kirjutada.

Kaks noort kassi(veidi üle aasta). Olid eelmise kuuni tubased aga nüüd ma lihtsalt ei jaksanud nendega kakelda ja käivad õues. Sest plastikust sääsevõrgule närisid augu sisse ja panid ajama. Aga tulevad ilusti koju tagasi mõne tunni pärast.

Ma elan eraldatumas kohas, kus metsatukk ümber kortermaja ja esimesel korrusel suure rõduga.
Nüüd õues käies on ka tubased lollused lõppenud, sest ilmsselgelt oli neil igav.

Aga mis nad tegid/teevad:
- pesukäsnad, need tuleb ära peita. Isegi sahtlist leidsid üles ja hekseldasid ära .
-kui veel täistubased olid, siis käisid tähelepanu otsides kappides ja sahtlites
- mängisid ka nii nagu koerad, viskasid ja tõid tagasi
- parkuurisid mööda seinu
- üks neist uriseb, nii süües, kui ka mõni ehmatav hääl ukse tagant trepikojast kostub
- vett armastavad, käivad koos minuga duši all
- armastavad närida(eriti üks). Ostan neile aegajalt neid kanafileega peenikesi koerakonte. Söövad otsast lõpuni ära.
Igavusest üks näris kõikke- köögitoolide metalljalad, peegli raamist on tükk väljas.
Puupulki närivad.
Lõuga sügades üks teeb hammastega seda krõnks krõnks häält ka
- elavad otsas mul. Kui paitan ja sügan, siis ninast/suust tilgub tatti. Nii mõnus on. Lõputud " küpsised".
- üks armastab paberilehti lakkuda(ümbrikud, arved jne, mis on lauale ununenud) aga ei näri.
- väga häälekad on

[Külaline]

Kass nr 1 on intelligentne ja räägib meiega. Kutsume head-ööd-kassiks, sest alati käib enne uinumist kõik toad ja inimesed läbi, nurrub. Lapsed väiksed olid, siis pani neid kohe magama.
Kass nr 2 on vanaisa tüüpi kass. Võtab kõik uustulnukad oma hoole alla, tutvustab neile elu-olu. Külalised tulevad, siis sätib end keskpunkti ja eeldab, et teda vaadatakse ja temaga suheldakse. Majandab koera. Tahab, et teda tolmuimejaga tõmmatakse, käib järel, kui keegi tolmu imeb ja naudib tõmbamist.
Kass nr 3 on ajukahjustusega - jookseb järel, karjub, hüppab pähe ja õla peale, loobib ennast pikali jalgu jne. Väga aktiivne ja suure tähelepanuvajadusega nunnu loom. Ei söö normaalselt kausist, vaid viskab käpaga krõbinaid laiali ja püüab siis neid. Eemaldab vaagnatelt puuvilju, sibulaid, mustikaid, mureleid ja kõike, mida kuskilt saab eemaldada ja mis veereb. Nätsutab puuviljad pehmeks, jätab vedelema ja siis hommikul astub keegi neile jääkidele peale. Kusjuures ainuke me kassidest, kes pole tulles olnud peidus. Tavaliselt on mu (hoiu) kassid elanud esimesed nädalad v kuud sahtlites. See elas sahtlis pool tundi. Siis tuli vaatas ringi, arvas, et ok, täitsa sobib ja kolis koera pessa. Koer kolis põrandale. Hüppab peaga vastu koera, kui koerast mööda läheb. Nii lihtsalt profülaktika mõttes, et koer ei arvaks endast liiga palju.
Koer ise ka nüüd arvab, et ta on kass ja ajab taga lasertäppi. Ootab õhtut, et kasside laser v suletutt tuleks välja ja on esimene mängima. Päris suur koer on muidu.

[Hatik]

Muuseas kassidele ja üldse kõikidele loomadele tuleb öelda, kui kodust ära lähed, ja umbes kui kauaks. Siis nad ei arva, et neid maha jäetakse.
Ja jah, pesukäsnad tuleb tõesti ära peita, muidu igalt poolt leiavad üles. Ahjaa, see mopinärija, see on sihuke veelemb ka, üle-eelmisel aastal, kui olid need kuumad ilmad, siis ta puges vannitoa kraanikaussi ja ma lasin talle tasakesi külma vett peale, ja siis ta lesis seal, vesi ulatus kuni suuni. Ja no lihtsalt lesiski ja võttis külma vanni. Veel mõne korra sain ma teda sedasi vannitada. Ükskord oli ka soojas vees, kui jahedam oli.
Aga kui pisike poiss tuli, siis Suur Hea Onu võttis ta oma hoole alla ja kantseldas teda. Praeguseks on väike juba kaheaastane, aga ikka Onu lakub teda ja hoolitseb, aga poisil on natuke karmid võtted, vahel maadlevad, mida on väga tore vaadata, ja siis Onu ise karjub, et Poiss, kurat, ää jända!
Ja õiendavad. St poiss minuga ei räägi, kuigi poeb, aga mutt ja onu, kui miskit on, siis õiendavad vastu. Jeerum, mul pole ükski kass sedasi õiendanud. Juttu on küll rääkinud ja nii, aga et aina õiendaks mu kallal, sellist asja näen küll esimest korda

[Külaline]

Värskelt niidetud muru sobib kah.

Sellega seoses mäletan, et mulle toodi hoida Westie, kes on teadupärast valge. Ma käisin muru niitma ja jätsin koera õue mängima, mul endal on ka Westie. Kui tagasi tulid, oli see võõras Westie nagu briljantrohelisega üle valatud, täiesti roheline, ta oligi värskelt niidetud muru peal usinasti püherdanud. Kuna mu enda koer nii ei tee, ei teadnud kartagi. Ei tulnud ka pesemisega maha see roheline. Mu poeg tuli koju ja ütles, et miks ta koera ära värvisid. Nädalaga kulus enam-vähem maha, selleks ajaks kui peremees tagasi tuli.

[Külaline]

Muuseas kassidele ja üldse kõikidele loomadele tuleb öelda, kui kodust ära lähed, ja umbes kui kauaks. Siis nad ei arva, et neid maha jäetakse.

Kas arvad, et nad saavad aru? Ja kust sa tead, mida nad arvavad, kas ütlesid sulle, et aitäh, et ütlesid, ma nüüd ei arva, et sa mind maha jätad?

[Külaline]

Muidugi saavad aru ja ütleme ka alati head aega, sina praegu ei tule. Küll aga kui kuskile pikemaks läheme ja on juba kohvrite pakkimine, tekib kõikides hüsteeria. Solvuvad ja ühtegi enam näha ei ole. Ja tagasi tulles kassid vaatavad sellise näoga, et aga mida teie siit otsite? Me ei tunne teid. Minge oma koju. Koer ka on ehmunud. Neile meeldib meie loomahoidja rohkem ilmselt.

[Külaline]

Loom ei saa aru, misasi on töö või kool ja et seal peab käima ja õhtul tagasi tulema. Neil pole ajataju, seega seletamine on rohkem oma südametunnistuse rahustamine, loom tunneb ennast ikka iga kord hüljatuna kahjuks.

[Külaline]

Muidugi saavad aru ja ütleme ka alati head aega, sina praegu ei tule. Küll aga kui kuskile pikemaks läheme ja on juba kohvrite pakkimine, tekib kõikides hüsteeria. Solvuvad ja ühtegi enam näha ei ole. Ja tagasi tulles kassid vaatavad sellise näoga, et aga mida teie siit otsite? Me ei tunne teid. Minge oma koju. Koer ka on ehmunud. Neile meeldib meie loomahoidja rohkem ilmselt.

Ma räägin ka koeraga, kui ära lähen, aga seda ma tõesti ei usu, et ta sellest rahuneks, et ma ütlen talle, et ma tulen tagasi tunni pärast ja siis ta enam ei muretse. Märke ta muidugi loeb küll, et mis riided, kohver, hakkab mingi toimetamine, see tähendab, et läheb minema jne, jne. Pärast nuusutab üle, kus ma käisin. Minu koer muutub ka väga rahutuks, kui kohver välja tuuakse, viimasel ajal ongi nii, et üks meist läheb koeraga jalutama selleks ajaks, kui kohvri pakkimine on. Koerad on väga targad, loevad märke ja mäletavad oma kogemust, aga ajast ja jutuajamisest nad küll aru ei saa, kuigi mõned sõnad on kindlasti ka tuttavad.