Kõige mõtetumad õpingud

vana hea klassika
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Selle ungari keelega tuleb mulle meelde üks tore film lapsepõlvest. Filmis seiklesid Kapten Tenkesh ja tema sõber Jalob Puga ning nüpeldasid labatseid. Meenub selline luurerida veel. Jakob Puga andis nuga. Oh ajad oh ajad!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Haridusest rääkides, ei sa ju eeldada, et õppeasutus lihtsalt paneb mingi hariduse sulle sülle - ja kohe on uksed lahti, kuna "mul on ju see haridus".

Näiteks aianduse kohta on paljud öelnud, et mis see kah on, see ei taga ju tööd/sissetulekut. Ometi on neid, kellel on edukad aianduse aianduse alal tegutsevad firmad. Kasvatavad midagi või/ja kujundavad, koolitavad. Ja ei ole tegevusest puudust, kliendid mingipärast rabavad nende toodangut (juba talvel hakatakse ette tellima, et mitte ima jäääda), tahavad nende kujundusi, koolitusi. Ja isegi on nõus üsna kallist hinda maksma. Eks seal ongi kõik kinni selles, et kas lisaks erialastele oskusestele ja teadmistele aiadusharidusele on inimesel ettevõtlikkust, oskust endale ihaldusväärset imagot kujundada, ennast reklaamida jne, jne. Ainult hariduse kättesaamine kõike seda ju ei anna.Ehk siis ongi erialasid, kus peavad kokku langama näit. erialateadmised ja võime iseendale tööandja olla. Haridust "mõttetuks" siunata on lihtne, kuigi, haridusel ei pruugi midagi häda olla.

Muidugi oleks parem, kui iniemene juba enne analüüsida oskaks, et nii, mina vajan ilmselt mingit palgatööd, seega õpingi eelkõige seda, millega saab kergemini piisavat äraelamist võimaldavat palgatööd.Teise jaoks, kes on ettevõtlikum ja valmis ise tööandjaks hakkama, võib olla hoopis teine lugu, mis on tema jaoks mõttekas õppida.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Teemaalgataja tundis ilmselt huvi, millised on kõige mõttetumad õpingud töö leidmise seisukohast. Aga vastused kalduvad ikka üldisesse heietusse, et iga õping on inimese arengu seisukohast kasulik, iga diplom õpingu kohta on töö leidmise seisukohast kasulik. Eks jah, lõppude lõpuks on kõik elus kasulik, aga mõni asi on kasulikum kui teine ;)
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Veebr 2025 17:13 Teemaalgataja tundis ilmselt huvi, millised on kõige mõttetumad õpingud töö leidmise seisukohast. Aga vastused kalduvad ikka üldisesse heietusse, et iga õping on inimese arengu seisukohast kasulik, iga diplom õpingu kohta on töö leidmise seisukohast kasulik. Eks jah, lõppude lõpuks on kõik elus kasulik, aga mõni asi on kasulikum kui teine ;)
Loe uuesti, tema ütles, et pole mõtet mingil haridusel, mingu inimene kokaks või keevitajaks. Kui selline inimene, keda huvitab kunstiajalugu, läheb keevitajaks õppima, siis ei tule sellest ju midagi välja. On erinevad inimtüübid ja kultuursemad inimesed ei sobi keevitajaks. Nende puhul oleks see õpe mahavisatud raha. Tean üht kõrgharitud inimest, kes läks pottsepaks õppima, sest kartis, et oma haridusega ei leia tööd. Tulemus on see, et õppis küll pottsepaks, aga pole seda tööd päevagi teinud, sest see pole tema jaoks. Töötab ikka oma erialal edasi, kuigi palk on seal ilmselt viletsam.
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 18 Veebr 2025 17:20
Külaline kirjutas: 18 Veebr 2025 17:13 Teemaalgataja tundis ilmselt huvi, millised on kõige mõttetumad õpingud töö leidmise seisukohast. Aga vastused kalduvad ikka üldisesse heietusse, et iga õping on inimese arengu seisukohast kasulik, iga diplom õpingu kohta on töö leidmise seisukohast kasulik. Eks jah, lõppude lõpuks on kõik elus kasulik, aga mõni asi on kasulikum kui teine ;)
Loe uuesti, tema ütles, et pole mõtet mingil haridusel, mingu inimene kokaks või keevitajaks. Kui selline inimene, keda huvitab kunstiajalugu, läheb keevitajaks õppima, siis ei tule sellest ju midagi välja. On erinevad inimtüübid ja kultuursemad inimesed ei sobi keevitajaks. Nende puhul oleks see õpe mahavisatud raha. Tean üht kõrgharitud inimest, kes läks pottsepaks õppima, sest kartis, et oma haridusega ei leia tööd. Tulemus on see, et õppis küll pottsepaks, aga pole seda tööd päevagi teinud, sest see pole tema jaoks. Töötab ikka oma erialal edasi, kuigi palk on seal ilmselt viletsam.
Loe ise uuesti, mina pole öelnud, et mingilgi haridusel mõtet pole, kui soovitan kokka või keevitajat, siis need ka pühast vaimust ei ole, vaid ikka ennem on vaja vastavat haridust, ehk väljaõpet. Kutseharidus on ka haridus, ega ainult kõrgharidus siis haridus pole. Eelmine Külaline on õieti aru saanud, mõtlesin just, et millised on kõige mõttetumad õpingud töö leidmise seisukohast. Kui sa tööd ei leia, siis seda õppida pole mõtet, et ehk ongi mõttetu. Hobiks võib muidugi õppida, kui inimesel on Ungari vastu süvendatud huvi, las õpib ja tudeerib, keegi ei keela.. Aga samas, miks peaksid maksumaksjad tema hobi kinni maksma? Teised inimesed maksku oma trennide, reiside jm hobide eest ise, aga näed, "kõrgharitud" kipub miski erand olema..
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Töötan koolitusjuhina, korraldades erinevaid kursuseid (käsitöö, võõrkeeled, eesti keele täiendkursus, arvutikoolitused spetsiifiliste programmide peale jms). Ja inimesed, kes meil käivad, kalduvad olema ühed ja samad. Nemad ei küsi iialgi, et "mis kasu ma sellest koolitusest saan", vaid tulevadki rõõmsalt ja õpivad.

Ja siis on teised, kes iialgi ühelgi koolitusel ei käi, vaid küsivad: "Aga milleks seda vaja on?" Nad küsivad seda iga koolituse osas, kas või helistavad ekstra mulle ja küsivad seda. Alguses ma proovisin pikalt-laialt põhjendada, mis selle või tolle koolituse kasutegurid on, kuid pikapeale olen loobunud, sest tean - kes tahab õppida, see leiab alati põhjuse, ja kes ei taha õppida, see leiab ka alati põhjuse seda mitte teha.

Mulle endale meeldib muide samuti väga õppida. Käin erinevate ettevõtete koolitustel, kas üksi või koos kaasa või lastega. Näiteks viimati võtsin endale ja tütrele puutöö-alase kursuse, õppisime tööriistu tundma ja viilima-saagima, ka drell sai tuttavaks.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Veebr 2025 12:41 Töötan koolitusjuhina, korraldades erinevaid kursuseid (käsitöö, võõrkeeled, eesti keele täiendkursus, arvutikoolitused spetsiifiliste programmide peale jms). Ja inimesed, kes meil käivad, kalduvad olema ühed ja samad. Nemad ei küsi iialgi, et "mis kasu ma sellest koolitusest saan", vaid tulevadki rõõmsalt ja õpivad.

Ja siis on teised, kes iialgi ühelgi koolitusel ei käi, vaid küsivad: "Aga milleks seda vaja on?" Nad küsivad seda iga koolituse osas, kas või helistavad ekstra mulle ja küsivad seda. Alguses ma proovisin pikalt-laialt põhjendada, mis selle või tolle koolituse kasutegurid on, kuid pikapeale olen loobunud, sest tean - kes tahab õppida, see leiab alati põhjuse, ja kes ei taha õppida, see leiab ka alati põhjuse seda mitte teha.

Mulle endale meeldib muide samuti väga õppida. Käin erinevate ettevõtete koolitustel, kas üksi või koos kaasa või lastega. Näiteks viimati võtsin endale ja tütrele puutöö-alase kursuse, õppisime tööriistu tundma ja viilima-saagima, ka drell sai tuttavaks.
Noorena ma olin ka selline, kes oli valmis peaaegu igast koolitusest ja kursusest osa võtma, et iga asi on mingis mõttes huvitav ja mine tea, milleks hea. Hiljem kogesin, et kokkukahmitud teadmised ununevad kiiresti, kui neid ei kasuta.

Nüüd, keskealisena, olen valivam. Asi peab olema kas tööalaselt kuidagi kasulik või siis vastupidi, mõnus tšill hobi (näit. eelpol mainitud puutöö võiks sinna mahtuda). Kui ei ole ei see ega teine - siis ma pigem ei hakka aega ja energiat kulutama. Ei halvusta midagi, aga aega pole lõputult ja see tuleb näit. aja arvelt, mille oleks võinud kulutada puhkamise või kodus oma perega millegi tegemise peale. Võibolla pensionieeliku/pensionärina (kui aega palju) muutun jälle vähem valivamaks ja torman kohale, kusiganes mingi kursus toimub - võimalik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Veebr 2025 14:21
Külaline kirjutas: 19 Veebr 2025 12:41 Töötan koolitusjuhina, korraldades erinevaid kursuseid (käsitöö, võõrkeeled, eesti keele täiendkursus, arvutikoolitused spetsiifiliste programmide peale jms). Ja inimesed, kes meil käivad, kalduvad olema ühed ja samad. Nemad ei küsi iialgi, et "mis kasu ma sellest koolitusest saan", vaid tulevadki rõõmsalt ja õpivad.

Ja siis on teised, kes iialgi ühelgi koolitusel ei käi, vaid küsivad: "Aga milleks seda vaja on?" Nad küsivad seda iga koolituse osas, kas või helistavad ekstra mulle ja küsivad seda. Alguses ma proovisin pikalt-laialt põhjendada, mis selle või tolle koolituse kasutegurid on, kuid pikapeale olen loobunud, sest tean - kes tahab õppida, see leiab alati põhjuse, ja kes ei taha õppida, see leiab ka alati põhjuse seda mitte teha.

Mulle endale meeldib muide samuti väga õppida. Käin erinevate ettevõtete koolitustel, kas üksi või koos kaasa või lastega. Näiteks viimati võtsin endale ja tütrele puutöö-alase kursuse, õppisime tööriistu tundma ja viilima-saagima, ka drell sai tuttavaks.
Noorena ma olin ka selline, kes oli valmis peaaegu igast koolitusest ja kursusest osa võtma, et iga asi on mingis mõttes huvitav ja mine tea, milleks hea. Hiljem kogesin, et kokkukahmitud teadmised ununevad kiiresti, kui neid ei kasuta.

Nüüd, keskealisena, olen valivam. Asi peab olema kas tööalaselt kuidagi kasulik või siis vastupidi, mõnus tšill hobi (näit. eelpol mainitud puutöö võiks sinna mahtuda). Kui ei ole ei see ega teine - siis ma pigem ei hakka aega ja energiat kulutama. Ei halvusta midagi, aga aega pole lõputult ja see tuleb näit. aja arvelt, mille oleks võinud kulutada puhkamise või kodus oma perega millegi tegemise peale. Võibolla pensionieeliku/pensionärina (kui aega palju) muutun jälle vähem valivamaks ja torman kohale, kusiganes mingi kursus toimub - võimalik.
Egas muidugi mõista ei jõua ükski inimene kõiki maailma koolitusi läbi käia! Alati tuleb teha valik. Samas öelda nii, et vot see koolitus on "mõttetu" - päris nii ikka ei ole. Igast koolitusest on võimalik noppida välja mingi tera, kasvõi teadmine, kuidas ei tohiks koolitust teha. Samuti mängib siin rolli võimaluste olemasolu või puudumine. Ja mis ühele mõttetu, võib teisele tunduda mõttekas.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Asi pole isegi selles, kas jõuab läbi käia või mitte.

Elu on näidanud,et ma lihtsalt ei jõua olla superinimene, kes teab kõigest kõike. Mul lähevad need teadmised meelest ära, mida ma ei kasuta. Kahjuks nii on. Et teadmised püsiks, peab kogu aeg tegelema. Aga ööpäevas on 24 tundi ja kõigega tegeleda ei jõua. Kuud ja aastad lähevad ja need asjad, mida nö. igaks juhuks õppisid, aga ei kasutanud, ununevad. Olen hakanud seda tunnistama ja see ongi põhjus, miks olen valivamaks muutunud selle suhtes, mille peale oma aega/energiat panustada ja mille peale mitte.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Inimese aeg on piiratud. Kõike ei saa elus õppida ja kogeda. Tuleb teha valikuid, mis on iga inimese jaoks kasulikum ja väärtuslikum. Lihtsalt kogu aeg panna õpingute alla... see tuleb millegi arvelt, pereelu vmt. Kujutan ette, et füüsiline tervis võib ka kannatada, kui inimene ainult vaimsetele tegevustele pühendub ja üldse ei liigu. Eks rahakott ja tulevane pension ka kannatab, kui kogu aeg pühendutakse õpingutele, mis raha sisse ei too.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Veebr 2025 10:34 Asi pole isegi selles, kas jõuab läbi käia või mitte.

Elu on näidanud,et ma lihtsalt ei jõua olla superinimene, kes teab kõigest kõike. Mul lähevad need teadmised meelest ära, mida ma ei kasuta. Kahjuks nii on. Et teadmised püsiks, peab kogu aeg tegelema. Aga ööpäevas on 24 tundi ja kõigega tegeleda ei jõua. Kuud ja aastad lähevad ja need asjad, mida nö. igaks juhuks õppisid, aga ei kasutanud, ununevad. Olen hakanud seda tunnistama ja see ongi põhjus, miks olen valivamaks muutunud selle suhtes, mille peale oma aega/energiat panustada ja mille peale mitte.
Ma saan sinu mõttekäigust aru ja põhimõtteliselt ei vaidle ka vastu. Samas on minu meelest tavaliselt nii, et kord õpitud asjad jäävad kuhugi ajusoppi pidama ja vajadusel saab kiirelt meelde tuletada. Näiteks kui oled kursustel õppinud puutööd, siis, isegi kui sellega igapäevaselt ei tegele, saad vajaduse tekkides võtta koduse tööriistakasti lahti, heita pilgu sisule ja pärast hetkelist peataolekut tuleb õpitu ikkagi meelde ja oskad välja valida õiged kruvid ja trelli kokku panna.
Tolmukübe
Postitusi: 1884
Liitunud: 13 Nov 2024 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Tolmukübe »

Külaline kirjutas: 20 Veebr 2025 14:00
Külaline kirjutas: 20 Veebr 2025 10:34 Asi pole isegi selles, kas jõuab läbi käia või mitte.

Elu on näidanud,et ma lihtsalt ei jõua olla superinimene, kes teab kõigest kõike. Mul lähevad need teadmised meelest ära, mida ma ei kasuta. Kahjuks nii on. Et teadmised püsiks, peab kogu aeg tegelema. Aga ööpäevas on 24 tundi ja kõigega tegeleda ei jõua. Kuud ja aastad lähevad ja need asjad, mida nö. igaks juhuks õppisid, aga ei kasutanud, ununevad. Olen hakanud seda tunnistama ja see ongi põhjus, miks olen valivamaks muutunud selle suhtes, mille peale oma aega/energiat panustada ja mille peale mitte.
Ma saan sinu mõttekäigust aru ja põhimõtteliselt ei vaidle ka vastu. Samas on minu meelest tavaliselt nii, et kord õpitud asjad jäävad kuhugi ajusoppi pidama ja vajadusel saab kiirelt meelde tuletada. Näiteks kui oled kursustel õppinud puutööd, siis, isegi kui sellega igapäevaselt ei tegele, saad vajaduse tekkides võtta koduse tööriistakasti lahti, heita pilgu sisule ja pärast hetkelist peataolekut tuleb õpitu ikkagi meelde ja oskad välja valida õiged kruvid ja trelli kokku panna.
No siin sõltub, mida õppida. Kas midagi praktilist, nagu puutöö, vt tööriistakasti ja sealsed tööriistad aitavad meelde tuletada, kuidas töö käis; või tuubid ungari keelt, aga keelepraktikat ei ole kuskilt tulemas ja seda elus ka vaja ei lähe, keelega kokku ei puutu (remonti inimesed ikka teevad, et siis teinekord läheb jälle teadmisi vahetevahel vaja, nii nad ei unugi), mis tähendab, et unubki õpitu meelest ära. See'p see on, mida on mõttekas õppida, ja mida mitte, kõike pahna ka pea kinni ei pea, tuleb teha valik, millist õpitavat ala võiks ka elus vaja minna.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

igast õppimisest saab mingi iva. kasvõi selle, kuidas ei maksa teha :) aga minu parim otsus on olnud eripedagoogika magistriõpingud. ei jõua ära kiita.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 27 Veebr 2025 08:42 igast õppimisest saab mingi iva. kasvõi selle, kuidas ei maksa teha :) aga minu parim otsus on olnud eripedagoogika magistriõpingud. ei jõua ära kiita.
Kas töötad eripedagoogina ja see on nii tore amet või miks sulle need õpingud kasuks on tulnud?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Tolmukübe kirjutas: 20 Veebr 2025 14:31
Külaline kirjutas: 20 Veebr 2025 14:00
Külaline kirjutas: 20 Veebr 2025 10:34 Asi pole isegi selles, kas jõuab läbi käia või mitte.
No siin sõltub, mida õppida. Kas midagi praktilist, nagu puutöö, vt tööriistakasti ja sealsed tööriistad aitavad meelde tuletada, kuidas töö käis; või tuubid ungari keelt, aga keelepraktikat ei ole kuskilt tulemas ja seda elus ka vaja ei lähe, keelega kokku ei puutu (remonti inimesed ikka teevad, et siis teinekord läheb jälle teadmisi vahetevahel vaja, nii nad ei unugi), mis tähendab, et unubki õpitu meelest ära. See'p see on, mida on mõttekas õppida, ja mida mitte, kõike pahna ka pea kinni ei pea, tuleb teha valik, millist õpitavat ala võiks ka elus vaja minna.
Minu meelest, kui inimest ungari keel väga huvitab, las siis õpib. Isegi, hiljem hakkab tegema muud tööd, võibolla saab ungari keeles raamatuid lugeda ja reisil käia, et ära ei ununeks. Võibolla saab mingeid tööampse teha kirjastuse või ajakirjandusväljaande jaoks midagi tõlkides vms.

Vähem saan aru sellistest, kes astuvad ülikooli ja siis esimesel kursusel käivad hapude nägudega ringi ja annavad mõista, et tegelikult ei huvita ja ei viitsi. See tundus kõrvalt üsna aja raiskamisena, mis sa siis tuled, kui kohe alguses ei huvita ja ei viitsi. Kui keegi alguses pühendub ja pingutab ning hiljem saab aru: "Ei, kahjuks ei ole ikka minu ala", okei, see on mõistetavam.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mis tahes valdkonnas õpingud ei ole mõttetud, kui oled ses valdkonnas kõva tegija või saad selleks.
Minu klassivenna vanemate tõlgitud ungari kirjandust loetakse siiamaani. On meil kõvi semiootikuid (üksikud) ja mass diplomiga sinisukki.
Tegijaid ja kiibitsejaid on igal erialal.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Veebr 2025 12:41Mulle endale meeldib muide samuti väga õppida. Käin erinevate ettevõtete koolitustel, kas üksi või koos kaasa või lastega. Näiteks viimati võtsin endale ja tütrele puutöö-alase kursuse, õppisime tööriistu tundma ja viilima-saagima, ka drell sai tuttavaks.
DRELL? sai tuttavaks? OMG :lol: :lol: :lol:
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 28 Veebr 2025 06:53
Külaline kirjutas: 19 Veebr 2025 12:41Mulle endale meeldib muide samuti väga õppida. Käin erinevate ettevõtete koolitustel, kas üksi või koos kaasa või lastega. Näiteks viimati võtsin endale ja tütrele puutöö-alase kursuse, õppisime tööriistu tundma ja viilima-saagima, ka drell sai tuttavaks.
DRELL? sai tuttavaks? OMG :lol: :lol: :lol:
No ilmselt osales korvpallist vabal ajal ka Henri Drell ja inimene sai temaga tuttavaks. Kindlasti tore noormees.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 27 Veebr 2025 17:36
Külaline kirjutas: 27 Veebr 2025 08:42 igast õppimisest saab mingi iva. kasvõi selle, kuidas ei maksa teha :) aga minu parim otsus on olnud eripedagoogika magistriõpingud. ei jõua ära kiita.
Kas töötad eripedagoogina ja see on nii tore amet või miks sulle need õpingud kasuks on tulnud?
jah töötan. mulle meeldib mu töö väga, paremat valikut poleks saanud teha.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 28 Veebr 2025 06:53
Külaline kirjutas: 19 Veebr 2025 12:41Mulle endale meeldib muide samuti väga õppida. Käin erinevate ettevõtete koolitustel, kas üksi või koos kaasa või lastega. Näiteks viimati võtsin endale ja tütrele puutöö-alase kursuse, õppisime tööriistu tundma ja viilima-saagima, ka drell sai tuttavaks.
DRELL? sai tuttavaks? OMG :lol: :lol: :lol:
https://daewoo-power.com/ee/multicatalo ... o_dad_650/
https://www.verkter.ee/lookdrell-teeman ... 8406c.html
https://otse24.ee/toode/lookdrell-10mm/
https://www.inserv.ee/products/91161/lo ... 950-daewoo
jne....
Kuidas keegi harjunud on.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot], kaegu, Mortal ja 5 külalist