Parim huumorKülaline kirjutas: ↑10 Veebr 2025 16:45Taaskord, ristivastupidine info. Higihais, kõhukaasid ja ebameeldiv keha lõhn tuleb taimedest. Üks põhjus on kõik need sissesöödavad taimemürgid, millest keha üritab naha kaudu vabaneda. See on su keha naturaalne reaktsioon ebanaturaalsele toidule. Loomset toitu süües ei peereta inimene mitte kunagi.Külaline kirjutas: ↑10 Veebr 2025 09:45
Kuidas sa põletad? Kui sa süsivesikuid ei söö, hakkab inimese higi haisema nagu kassi kusi. Sa ajad ikka puhta kelbast.
Paljud tavapärased teadmised saab ainuüksi loogika abil ümber lükata - kuidas saab miski mitteseeditav (kiudaine) olla seedimisele kasulik? Kuidas saab kergestiseeditav toit, nt muna, põhjustada ummikuid, kui see seeditakse pea tervenisti ära? Taimesest toidust seedid heal juhul paar protsenti, kõik ülejäänud tuleb teisest otsast välja. Kuidas saab selline toitumisviis kasulikum olla? Sest kiudained puhastavad soolestikku? - EI, meie kehas toimuvad väga keerulised biokeemilised protsessid, sa ei saa läheneda kanalisatsiooni loputamise võtetega.
Kaalulangetus teekond võidud
-
Külaline
-
Külaline
No kergesti seeditavate toitude nimekirjas on ka palju mitte-loomseid toite. Nt banaan, kaerahelbed jne.
Aga tulles tagasi kaalu juurde, siis ilmselt paljud ikkagist väga ülehindavad oma kalorivajadust. Eriti naised peale 40ndaid. Mu ämm on täissale 75 aastat vana kes sööb hommikul ühe leivaviilu, lõunal ühe puuvilja ja õhtul pool portsjonit õhtusööki. Ütleb et tema vanuses pole rohkem pole vaja, koduse/istuva eluviisiga. Selle järgi võiks minusugune 45-aastane süüa nt hommikul 2 leivaviilu, lõunaks õun+veel midagi (2 keedetud muna?) ja õhtuks kerge õhtusöök. Ehk siis ca 1200 kalorit. Aga selle peale on kõht tühi.
Aga tulles tagasi kaalu juurde, siis ilmselt paljud ikkagist väga ülehindavad oma kalorivajadust. Eriti naised peale 40ndaid. Mu ämm on täissale 75 aastat vana kes sööb hommikul ühe leivaviilu, lõunal ühe puuvilja ja õhtul pool portsjonit õhtusööki. Ütleb et tema vanuses pole rohkem pole vaja, koduse/istuva eluviisiga. Selle järgi võiks minusugune 45-aastane süüa nt hommikul 2 leivaviilu, lõunaks õun+veel midagi (2 keedetud muna?) ja õhtuks kerge õhtusöök. Ehk siis ca 1200 kalorit. Aga selle peale on kõht tühi.
-
Külaline
1700 kcal on täiesti normaalne päevane kaloraaz, mingi 1200 on anorektikute teema.Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 15:58 No kergesti seeditavate toitude nimekirjas on ka palju mitte-loomseid toite. Nt banaan, kaerahelbed jne.
Aga tulles tagasi kaalu juurde, siis ilmselt paljud ikkagist väga ülehindavad oma kalorivajadust. Eriti naised peale 40ndaid. Mu ämm on täissale 75 aastat vana kes sööb hommikul ühe leivaviilu, lõunal ühe puuvilja ja õhtul pool portsjonit õhtusööki. Ütleb et tema vanuses pole rohkem pole vaja, koduse/istuva eluviisiga. Selle järgi võiks minusugune 45-aastane süüa nt hommikul 2 leivaviilu, lõunaks õun+veel midagi (2 keedetud muna?) ja õhtuks kerge õhtusöök. Ehk siis ca 1200 kalorit. Aga selle peale on kõht tühi.
-
Külaline
Ou nou leidsid kirjavea mille üle ilkuda. Naha ja mürkide jutt käib ilmselgelt higihaisust ja keha odüüridest, kõhugaasid ja puhitus mitteseeditavast kiudainest.Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 00:04Parim huumorKülaline kirjutas: ↑10 Veebr 2025 16:45Taaskord, ristivastupidine info. Higihais, kõhukaasid ja ebameeldiv keha lõhn tuleb taimedest. Üks põhjus on kõik need sissesöödavad taimemürgid, millest keha üritab naha kaudu vabaneda. See on su keha naturaalne reaktsioon ebanaturaalsele toidule. Loomset toitu süües ei peereta inimene mitte kunagi.Külaline kirjutas: ↑10 Veebr 2025 09:45
Kuidas sa põletad? Kui sa süsivesikuid ei söö, hakkab inimese higi haisema nagu kassi kusi. Sa ajad ikka puhta kelbast.
Paljud tavapärased teadmised saab ainuüksi loogika abil ümber lükata - kuidas saab miski mitteseeditav (kiudaine) olla seedimisele kasulik? Kuidas saab kergestiseeditav toit, nt muna, põhjustada ummikuid, kui see seeditakse pea tervenisti ära? Taimesest toidust seedid heal juhul paar protsenti, kõik ülejäänud tuleb teisest otsast välja. Kuidas saab selline toitumisviis kasulikum olla? Sest kiudained puhastavad soolestikku? - EI, meie kehas toimuvad väga keerulised biokeemilised protsessid, sa ei saa läheneda kanalisatsiooni loputamise võtetega.kaaside(!!!) põhjuseks on taimemürgid, mida keha üritab naha kaudu väljutada
soovitaks sul järgmine kord enne postitamist oma jutt läbi lugeda, midagi nii rumalat annab genereerida.
-
Külaline
Kaerahelbed on ju üks kõige raskemini seeditavad ja soolestikku kurnav toit üldse. Banaan samamoodi väga kiudainerohke. Mis nimekiri see on ja kust pärineb? Või kust üldse on tulevad need "issand jumal, kõik ju teavad seda" teadmised, mida kõik automaatselt tsiteerivad? Näiteks kuidas konkreetselt sina sellise infoni jõudsid? Mind päriselt huvitab.Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 15:58 No kergesti seeditavate toitude nimekirjas on ka palju mitte-loomseid toite. Nt banaan, kaerahelbed jne.
-
Külaline
paranevatele haigetele on alati antud esimese toiduna kaeratummi ja banaani - seedimisele kerged toidud.
-
Külaline
See ei ole toitumine, vaid nälgimine. Lõunaks õun ja keedetud muna, naljanumber. Nii võib ju paksuks minna!Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 15:58 No kergesti seeditavate toitude nimekirjas on ka palju mitte-loomseid toite. Nt banaan, kaerahelbed jne.
Aga tulles tagasi kaalu juurde, siis ilmselt paljud ikkagist väga ülehindavad oma kalorivajadust. Eriti naised peale 40ndaid. Mu ämm on täissale 75 aastat vana kes sööb hommikul ühe leivaviilu, lõunal ühe puuvilja ja õhtul pool portsjonit õhtusööki. Ütleb et tema vanuses pole rohkem pole vaja, koduse/istuva eluviisiga. Selle järgi võiks minusugune 45-aastane süüa nt hommikul 2 leivaviilu, lõunaks õun+veel midagi (2 keedetud muna?) ja õhtuks kerge õhtusöök. Ehk siis ca 1200 kalorit. Aga selle peale on kõht tühi.
Ise ei usu nälgimisse, minu jaoks on parim intervallidieet, jõusaal ja muu liikumine.
Nälgimine ajab hulluks ja ei too ikkagi tulemust.
-
Külaline
Üldse ei olnud öeldud sellise tooni või tähendusega, et kõikKülaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 19:21Kaerahelbed on ju üks kõige raskemini seeditavad ja soolestikku kurnav toit üldse. Banaan samamoodi väga kiudainerohke. Mis nimekiri see on ja kust pärineb? Või kust üldse on tulevad need "issand jumal, kõik ju teavad seda" teadmised, mida kõik automaatselt tsiteerivad? Näiteks kuidas konkreetselt sina sellise infoni jõudsid? Mind päriselt huvitab.Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 15:58 No kergesti seeditavate toitude nimekirjas on ka palju mitte-loomseid toite. Nt banaan, kaerahelbed jne.
Peaksid teadma. Ma ei ole toitumise teemal algaja, aga minu jaoks oli tõesti üllatav, er liha peetakse kergesti seeditavaks. Mul alati megaraske tunne kui liha söönud. Ise oleks pakkunud et puuviljad kergest seeditavad, a la hautatud lillkapsas jne. Laksin guugeldasin, foods easiest to digest. Erinevad allikad pakuvad samu tooteid: Foods that are easier to digest include toast, white rice, bananas, eggs, chicken, salmon, gelatine, applesauce, and oatmeal.
Ja nt ka vähihaigetele, operatsioonidest taastujatele, samad soovitused. Samas riis paneb mul isiklikult kõhu täiesti kinni.
-
Külaline
Odöör on see sõna, mida otsid.Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 18:51Ou nou leidsid kirjavea mille üle ilkuda. Naha ja mürkide jutt käib ilmselgelt higihaisust ja keha odüüridest, kõhugaasid ja puhitus mitteseeditavast kiudainest.
-
Külaline
Loomulikult on liha raskemini seeditav ja kõik teavadki seda, peale ühe isiku siin, kes igas võimalikus toitumisega seotud teemas oma uhhuud ajab. Need teadmised tulevad inimestel omadest kogemustest, lisaks toetab seda rahvameditsiin, kus mingid tõdemused ongi pika aja jooksul tekkinud tähelepanekutest ja jälgimisest ning mis kanduvad edasi põlvest põlve. Ning kui endiselt on raske uskuda, siis loomulikult on sellel ka teaduslik alus, uuringuid on ju tohutult ning tänapäeval on nii palju võimalusi usaldusväärse info hankimiseks. Võta kasvõi pubmed lahti ja hakka lugema.Külaline kirjutas: ↑12 Veebr 2025 23:06Üldse ei olnud öeldud sellise tooni või tähendusega, et kõikKülaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 19:21Kaerahelbed on ju üks kõige raskemini seeditavad ja soolestikku kurnav toit üldse. Banaan samamoodi väga kiudainerohke. Mis nimekiri see on ja kust pärineb? Või kust üldse on tulevad need "issand jumal, kõik ju teavad seda" teadmised, mida kõik automaatselt tsiteerivad? Näiteks kuidas konkreetselt sina sellise infoni jõudsid? Mind päriselt huvitab.Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 15:58 No kergesti seeditavate toitude nimekirjas on ka palju mitte-loomseid toite. Nt banaan, kaerahelbed jne.
Peaksid teadma. Ma ei ole toitumise teemal algaja, aga minu jaoks oli tõesti üllatav, er liha peetakse kergesti seeditavaks. Mul alati megaraske tunne kui liha söönud. Ise oleks pakkunud et puuviljad kergest seeditavad, a la hautatud lillkapsas jne. Laksin guugeldasin, foods easiest to digest. Erinevad allikad pakuvad samu tooteid: Foods that are easier to digest include toast, white rice, bananas, eggs, chicken, salmon, gelatine, applesauce, and oatmeal.
Ja nt ka vähihaigetele, operatsioonidest taastujatele, samad soovitused. Samas riis paneb mul isiklikult kõhu täiesti kinni.
-
Külaline
Kaotanud 8kg vahelduvpaastuga sügisest alates, alustasin 16:8 (söögiaeg oli 10-18), 18:6 (sõin 12-18) ja nüüd on 20:4 (16-20, kuna õhtusöögi järel ikka tuleb mingi näksimine ja seltsielu), vahepeal tee, kohv, mineraalvesi. Paar kilo veel, siis hakkan jälle pikemat söömisaeg pidama, muidu läheb liiga kõrendiks kätte. Uni on hea, kõik on hea, nälga ei ole näinud, see on küllalt painlik, et saab kõik sünnipäevad jms peetud.
-
Külaline
Ütelda, et enne kella 16 ei lähe sul pikal päeval kõht tühjaks, on lausvale ja enesepetmine näljutamisele. Aga no näljutage terviseks ja keerake enda seedimist tuksi.Külaline kirjutas: ↑13 Veebr 2025 12:40 Kaotanud 8kg vahelduvpaastuga sügisest alates, alustasin 16:8 (söögiaeg oli 10-18), 18:6 (sõin 12-18) ja nüüd on 20:4 (16-20, kuna õhtusöögi järel ikka tuleb mingi näksimine ja seltsielu), vahepeal tee, kohv, mineraalvesi. Paar kilo veel, siis hakkan jälle pikemat söömisaeg pidama, muidu läheb liiga kõrendiks kätte. Uni on hea, kõik on hea, nälga ei ole näinud, see on küllalt painlik, et saab kõik sünnipäevad jms peetud.
-
Külaline
Ükskõik, mis te teete enne menopausi noorena, annab suht kiireid tulemusi. Ma olin kuni 50 nagu noor sälg. Sale ja kepsakas. No ja siis lajatas menopaus täiega peale. Kõiksugu häired, mis sellega kaasneda saavad, tabasid mind. Unetus, närvilisus, söömasööstud jne. Õudsalt kurb nendest naistest, kes väga tugevalt neid ilminguid tundma peavad. Kõik keeratakse su sees nagu sassi. Kusjuures mu vanem õde ei elanud üldse seda aega nii hullult üle. Mõned hood ja kõik ok. Aga, näe mulle keeras täiega.
Nii et, kui olete noored, saate toitumise jälgimisega kaalu väga hästi alla. Kui tuleb menokas ja hullult, siis on jama majas. Jõudu!
Nii et, kui olete noored, saate toitumise jälgimisega kaalu väga hästi alla. Kui tuleb menokas ja hullult, siis on jama majas. Jõudu!
-
Külaline
Kao ära, Jelena-hõikaja.Külaline kirjutas: ↑13 Veebr 2025 21:22Postitus on kustutatudKülaline kirjutas: ↑12 Veebr 2025 10:34See ei ole toitumine, vaid nälgimine. Lõunaks õun ja keedetud muna, naljanumber. Nii võib ju paksuks minna!Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 15:58 No kergesti seeditavate toitude nimekirjas on ka palju mitte-loomseid toite. Nt banaan, kaerahelbed jne.
Aga tulles tagasi kaalu juurde, siis ilmselt paljud ikkagist väga ülehindavad oma kalorivajadust. Eriti naised peale 40ndaid. Mu ämm on täissale 75 aastat vana kes sööb hommikul ühe leivaviilu, lõunal ühe puuvilja ja õhtul pool portsjonit õhtusööki. Ütleb et tema vanuses pole rohkem pole vaja, koduse/istuva eluviisiga. Selle järgi võiks minusugune 45-aastane süüa nt hommikul 2 leivaviilu, lõunaks õun+veel midagi (2 keedetud muna?) ja õhtuks kerge õhtusöök. Ehk siis ca 1200 kalorit. Aga selle peale on kõht tühi.
Ise ei usu nälgimisse, minu jaoks on parim intervallidieet, jõusaal ja muu liikumine.
Nälgimine ajab hulluks ja ei too ikkagi tulemust.
-
Külaline
Ei ole ei paks ega ka mitte turvasiil. Sina aga oled ilmselt see psühholoogidega kimpus sõimlev troll, kas pole? Stiil on nii sarnane.Külaline kirjutas: ↑13 Veebr 2025 21:22Postitus on kustutatudKülaline kirjutas: ↑12 Veebr 2025 10:34See ei ole toitumine, vaid nälgimine. Lõunaks õun ja keedetud muna, naljanumber. Nii võib ju paksuks minna!Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 15:58 No kergesti seeditavate toitude nimekirjas on ka palju mitte-loomseid toite. Nt banaan, kaerahelbed jne.
Aga tulles tagasi kaalu juurde, siis ilmselt paljud ikkagist väga ülehindavad oma kalorivajadust. Eriti naised peale 40ndaid. Mu ämm on täissale 75 aastat vana kes sööb hommikul ühe leivaviilu, lõunal ühe puuvilja ja õhtul pool portsjonit õhtusööki. Ütleb et tema vanuses pole rohkem pole vaja, koduse/istuva eluviisiga. Selle järgi võiks minusugune 45-aastane süüa nt hommikul 2 leivaviilu, lõunaks õun+veel midagi (2 keedetud muna?) ja õhtuks kerge õhtusöök. Ehk siis ca 1200 kalorit. Aga selle peale on kõht tühi.
Ise ei usu nälgimisse, minu jaoks on parim intervallidieet, jõusaal ja muu liikumine.
Nälgimine ajab hulluks ja ei too ikkagi tulemust.
-
Külaline
See küsimus oli suunatud laiale ringi, et millest üldse saavad alguse kõik need linnalegendid, mida nii enesekindlalt faktide pähe rääkitakse. Sinu puhul siis isiklik kogemus? Kujutan ette, et need megarasket tunnet tekitavad liharoad sisaldavad ka väga palju kõike muud kui ainult liha? Võib olla tegu soovmõtlemisega. Pealiskaudne googeldamine ei anna kogu tõde ja "10 parimat toitu" artiklid on kollane meedia. Need on peamised propadanga levitamise viisid. Samuti on kõik suhteline - millega võrreldes kergem või raskem? Alati tasub lugeda põhjendus. Nt kiudaine kasulikkust põhjendatakse sellega, et see soosib seedimist, kuigi "kõik teavad", et kiudaine on mitteseeditav. Puhtalt loogikast lähtudes - kuidas saab miski mitteseeditav soosida seedimist?Külaline kirjutas: ↑12 Veebr 2025 23:06Üldse ei olnud öeldud sellise tooni või tähendusega, et kõikKülaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 19:21Kaerahelbed on ju üks kõige raskemini seeditavad ja soolestikku kurnav toit üldse. Banaan samamoodi väga kiudainerohke. Mis nimekiri see on ja kust pärineb? Või kust üldse on tulevad need "issand jumal, kõik ju teavad seda" teadmised, mida kõik automaatselt tsiteerivad? Näiteks kuidas konkreetselt sina sellise infoni jõudsid? Mind päriselt huvitab.Külaline kirjutas: ↑11 Veebr 2025 15:58 No kergesti seeditavate toitude nimekirjas on ka palju mitte-loomseid toite. Nt banaan, kaerahelbed jne.
Peaksid teadma. Ma ei ole toitumise teemal algaja, aga minu jaoks oli tõesti üllatav, er liha peetakse kergesti seeditavaks. Mul alati megaraske tunne kui liha söönud. Ise oleks pakkunud et puuviljad kergest seeditavad, a la hautatud lillkapsas jne. Laksin guugeldasin, foods easiest to digest. Erinevad allikad pakuvad samu tooteid: Foods that are easier to digest include toast, white rice, bananas, eggs, chicken, salmon, gelatine, applesauce, and oatmeal.
Ja nt ka vähihaigetele, operatsioonidest taastujatele, samad soovitused. Samas riis paneb mul isiklikult kõhu täiesti kinni.
Ma pean kergesti seeditava all silma seda, et maohape lahustab liha täielikult ning üle 90% ulatuses imendub soolestikus. Sõna otseses mõttes seeditakse ära. Sul lihtsalt ei teki sellises koguses jääki, mis saaks põhjustada ummikut, puhitust või muid probleeme. Enamus taimede puhul on aga olukord vastupidine - maost liigub praktiliselt muutumatul kujul soolde kus imendatakse vesi ja heal juhul mikrokogus teatud mineraale. Kõik muu tuleb teisest otsast välja.
-
Külaline
Iga sellise uurimuse kohta leiad sealt lugemiseks mõne ristivastupidist kirjeldava paberi. "Teaduslikult tõestatud" ei tähenda tänapäeval enam midagi. Epidemioloogiliste uuringutega saab absoluutselt kõigest kõike järeldada. Kes maksab, tellib muusika. Ma võin sulle teadusuuringuga seda ka tõestada, et hingamine on tervisele kahjulik - vanad inimesed on elus rohkem õhku hinganud ja neil on palju viletsam tervis ja oluliselt suurem suremise risk kui noortel.Külaline kirjutas: ↑13 Veebr 2025 06:38
Loomulikult on liha raskemini seeditav ja kõik teavadki seda, peale ühe isiku siin, kes igas võimalikus toitumisega seotud teemas oma uhhuud ajab. Need teadmised tulevad inimestel omadest kogemustest, lisaks toetab seda rahvameditsiin, kus mingid tõdemused ongi pika aja jooksul tekkinud tähelepanekutest ja jälgimisest ning mis kanduvad edasi põlvest põlve. Ning kui endiselt on raske uskuda, siis loomulikult on sellel ka teaduslik alus, uuringuid on ju tohutult ning tänapäeval on nii palju võimalusi usaldusväärse info hankimiseks. Võta kasvõi pubmed lahti ja hakka lugema.
-
Külaline
No aga palun siis pane siia uuringu link mis tõestab liha söömise kasulikkust, mina ei ole sellist veel leidnud.Külaline kirjutas: ↑21 Veebr 2025 16:03Iga sellise uurimuse kohta leiad sealt lugemiseks mõne ristivastupidist kirjeldava paberi. "Teaduslikult tõestatud" ei tähenda tänapäeval enam midagi. Epidemioloogiliste uuringutega saab absoluutselt kõigest kõike järeldada. Kes maksab, tellib muusika. Ma võin sulle teadusuuringuga seda ka tõestada, et hingamine on tervisele kahjulik - vanad inimesed on elus rohkem õhku hinganud ja neil on palju viletsam tervis ja oluliselt suurem suremise risk kui noortel.Külaline kirjutas: ↑13 Veebr 2025 06:38
Loomulikult on liha raskemini seeditav ja kõik teavadki seda, peale ühe isiku siin, kes igas võimalikus toitumisega seotud teemas oma uhhuud ajab. Need teadmised tulevad inimestel omadest kogemustest, lisaks toetab seda rahvameditsiin, kus mingid tõdemused ongi pika aja jooksul tekkinud tähelepanekutest ja jälgimisest ning mis kanduvad edasi põlvest põlve. Ning kui endiselt on raske uskuda, siis loomulikult on sellel ka teaduslik alus, uuringuid on ju tohutult ning tänapäeval on nii palju võimalusi usaldusväärse info hankimiseks. Võta kasvõi pubmed lahti ja hakka lugema.
-
Külaline
Vähe otsinud siis ilmselt.Külaline kirjutas: ↑21 Veebr 2025 16:34No aga palun siis pane siia uuringu link mis tõestab liha söömise kasulikkust, mina ei ole sellist veel leidnud.
-
Külaline
Liha on kasulik:Külaline kirjutas: ↑21 Veebr 2025 16:34No aga palun siis pane siia uuringu link mis tõestab liha söömise kasulikkust, mina ei ole sellist veel leidnud.Külaline kirjutas: ↑21 Veebr 2025 16:03
Iga sellise uurimuse kohta leiad sealt lugemiseks mõne ristivastupidist kirjeldava paberi. "Teaduslikult tõestatud" ei tähenda tänapäeval enam midagi. Epidemioloogiliste uuringutega saab absoluutselt kõigest kõike järeldada. Kes maksab, tellib muusika. Ma võin sulle teadusuuringuga seda ka tõestada, et hingamine on tervisele kahjulik - vanad inimesed on elus rohkem õhku hinganud ja neil on palju viletsam tervis ja oluliselt suurem suremise risk kui noortel.
Lihatarbimise positiivne seos eeldatava elueaga:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35228814/
Jaapani üle saja-aastased tarbivad keskmisest jaapanlasest enam loomset valku:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/1407826/
Küllastunud rasv ja liha ei suurenda südame-veresoonkonna haiguste riski:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32562735/
Küllastunud rasva tarbimise vähendamisel ei leitud ühtegi kasulikku mõju südame-veresoonkonna haigustele ja üldsuremusele:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32562735/
Punase liha tarbimise suurenemine on seotud igasuguse dementsuse riski vähenemisega:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33748832/
Lihasööjad on viljakamad:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27280539/
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21353476/
Liha kui rikkalik toitainete allikas:
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7015455/
Lihast saadavad toitained on palju biosaadavamal kujul kui taimedes:
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7393990/
Taimed on kahjulikud:
Süsivesikutel põhinev toitumine võib põhjustada südame-veresoonkonna haiguste riski:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/37385184/
Süsivesikute suurenenud tarbimise seos suurenenud südame-veresoonkonna haiguste, insuldi ja igasuguse suremuse riskiga:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36586217/
Taimedel põhinev dieet kui kõhukinnisuse riskifaktor:
https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/27262283
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28841661/
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17411462/
Küllastunud rasva asendamine taimsete rasvadega alandab meeste testosteroonitaset:
https://academic.oup.com/biomedgerontol ... ogin=false
Taimedest saadavat kolesterooli ei saa kasutada hormoonide sünteesiks:
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2890697/
Veganid on vaimuhaiged (sõna otseses mõttes):
Liha vältijatel on oluliselt suurem depressiooni, ärevuse ja/või enesevigastamise määr või risk:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32308009/
Lihatarbimise seos madalama depressiooni ja madalama ärevusega:
https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34612096/
Väike lihatarbimine või selle puudumine on seotud psüüühikahäiretega:
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3466124/
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: rucola ja 2 külalist