Vanusega otsekoheseks

[Külaline]

Jutt nüüd mu töökaaslasest kes on olnud terve me tutvuse aeg sõbralik ja lahke, tagasihoidlik. Alates u 45a hakkas ta muutuma. Ei tunne enam äragi. Kõik mis meelel, ütleb välja. Kõik on nüüd lollid. Teevad asju valesti. Eriti valitsus on loll. Aga ka teised töökaaslased on lollid. Tal on nüüd kõiges oma arvamus, mis on ainuõige.
Kas eaga see nii muutubki? Ise ta ütleb et nüüd on tekkinud julgus välja öelda,ta ei karda enam kedagi.
Ok võib olla nii küll. Aga nagu üldse enam filtrit pole. Ta näib nüüd kuri ja õel. Lausa ebameeldiv. Kui jaksu vaielda pole, ma parem ei suhtle temaga. Või oli ta selline ennegi, aga mingi hirm takistas seda välja näitamast?

[Külaline]

Jutt nüüd mu töökaaslasest kes on olnud terve me tutvuse aeg sõbralik ja lahke, tagasihoidlik. Alates u 45a hakkas ta muutuma. Ei tunne enam äragi. Kõik mis meelel, ütleb välja. Kõik on nüüd lollid. Teevad asju valesti. Eriti valitsus on loll. Aga ka teised töökaaslased on lollid. Tal on nüüd kõiges oma arvamus, mis on ainuõige.
Kas eaga see nii muutubki? Ise ta ütleb et nüüd on tekkinud julgus välja öelda,ta ei karda enam kedagi.
Ok võib olla nii küll. Aga nagu üldse enam filtrit pole. Ta näib nüüd kuri ja õel. Lausa ebameeldiv. Kui jaksu vaielda pole, ma parem ei suhtle temaga. Või oli ta selline ennegi, aga mingi hirm takistas seda välja näitamast?

Jah, ei viitsi kretiinidega vaielda.

[Tolmukübe]

Jutt nüüd mu töökaaslasest kes on olnud terve me tutvuse aeg sõbralik ja lahke, tagasihoidlik. Alates u 45a hakkas ta muutuma. Ei tunne enam äragi. Kõik mis meelel, ütleb välja. Kõik on nüüd lollid. Teevad asju valesti. Eriti valitsus on loll. Aga ka teised töökaaslased on lollid. Tal on nüüd kõiges oma arvamus, mis on ainuõige.
Kas eaga see nii muutubki? Ise ta ütleb et nüüd on tekkinud julgus välja öelda,ta ei karda enam kedagi.
Ok võib olla nii küll. Aga nagu üldse enam filtrit pole. Ta näib nüüd kuri ja õel. Lausa ebameeldiv. Kui jaksu vaielda pole, ma parem ei suhtle temaga. Või oli ta selline ennegi, aga mingi hirm takistas seda välja näitamast?

Vbl oli ennegi, naeratada oskab ju igaüks ja endast head muljet jätta, sellega saavad ka paljud hakkama. Või on tal mingi psüühiline haigus välja löönud, mis tema psüühikat on muutnud, nii võib ka olla. Ära parem suhtle, oma vaimse tervise huvides tuleb kurjast ja õelast eemale hoida.

[Külaline]

Kas eaga see nii muutubki? Ise ta ütleb et nüüd on tekkinud julgus välja öelda,ta ei karda enam kedagi.
Ok võib olla nii küll. Aga nagu üldse enam filtrit pole. Ta näib nüüd kuri ja õel.

Menopausiga kaovad meeldida tahtmise vajadused ja sotsiaalsed pidurid osadel naistel ära.
Inimene saabki nüüd lõpuks välja öelda, mis ta elust ja inimestest arvab ja ega teda vist teie reaktsioon väga ei huvita. Võibolla varsti olete ise ka samasugused Terve elu on mõni pidanud vaikselt kõike alla neelama, tundub päris õudne tegelikult. Mul on pigem vastupidi - noorena pidevalt konfliktid, kõik olid lollid jne. Nüüd olen palju leplikum ja inimeste vigade osas annan võrreldes varasemaga palju rohkem andeks.

[Külaline]

Ma ütleks, et see on kibestumine. Kui enne ikka filter vahel oli siis keskeas osad muutuvad sellisteks vingatsitest kibestunuteks.

[Külaline]

Eks ta ole ilmselt lugenud seda tänapäeva psühholoogia põhimantrat, et ära huvitu sellest, millise mulje teistele endast jätad, mõtle alati ainult endale. Teoorias ilus jutt, ent reaalsuses keerab see sageli hoopis teiste inimeste kahjustamiseks.

Teine võimalus, et tal on olnud elus kogemused, mis on pannud teda inimestes pettuma. Noorena ikka uskusid, et maailm on ilus ja hea, kuid kui satud valede inimeste otsa, siis võib see usk pikapeale murenema hakata.

Kolmas variant võib tõesti olla vaimne haigus. See moonutab tugevalt maailmatunnetust, ja tavaliselt just negatiivsema poole. Teised inimesed võivad talle head tahta, teda toetada ja abistada nii et ninast veri väljas, kuid tema ei märkagi seda - keskendub hoopis mingile tühiasjale, lugedes sellest välja tohutut pahatahtlikkust enda või kellegi kolmanda suhtes.

Igatahes, kui sa just ei pea sellise inimesega suhtlema (nt pole tema kolleeg või pereliige), siis parem ära suhtle lihtsalt.

[Külaline]

Jutt nüüd mu töökaaslasest kes on olnud terve me tutvuse aeg sõbralik ja lahke, tagasihoidlik. Alates u 45a hakkas ta muutuma. Ei tunne enam äragi. Kõik mis meelel, ütleb välja. Kõik on nüüd lollid. Teevad asju valesti. Eriti valitsus on loll. Aga ka teised töökaaslased on lollid. Tal on nüüd kõiges oma arvamus, mis on ainuõige.
Kas eaga see nii muutubki? Ise ta ütleb et nüüd on tekkinud julgus välja öelda,ta ei karda enam kedagi.
Ok võib olla nii küll. Aga nagu üldse enam filtrit pole. Ta näib nüüd kuri ja õel. Lausa ebameeldiv. Kui jaksu vaielda pole, ma parem ei suhtle temaga. Või oli ta selline ennegi, aga mingi hirm takistas seda välja näitamast?

Üks asi on julgus oma arvamust välja öelda, kui see erineb teiste arvamusest. Kui noor vähese enesekindluse tõttu ei julge oma arvamust välja öelda, on väliselt leebe, aga sisemiselt on pinges, siis nii ei ole kerge elada. Julgus hakata oma arvamust välja ütlema ja vaidlema, kui vaja, on kindlasti hea.

Teine asi on negatiivsus, pahurus ja halvustav suhtumine teistesse. Näiteks suhtumine, et kõik inimesed on lollid. See on see märk sellest, et inimesega on juhtunud see, mille kohta rahvapäraselt öeldakse: närvid on läbi. Ehk et ta on hakanud halvemini inimestevahelisi pingeid ja eriarvamusi taluma, muutunud kergemini ärrituvaks ja paindumatumaks. Päris kõiges üks inimene ikkagi ei jõua ülitark olla ehk siis ka temal on asju, milles ta ei olegi nii tark. Ainult et kui mõni teine oskab ennast kõrvalt vaadata ja avaldab sellistes asjades oma arvamust ettevaatlikumalt: "Ma küll väga palju ei tea, aga ma arvan...." ja püüab siis kuulata, mis teised vastu ütlevad ja kõrva taha panna ja targemaks saada, siis närviliene ja teistesse pahuralt suhtuv inimene teeb lihtsalt tähtsa näo pähe ja raiub, et tema arvamus on ainuõige.

Kahjuks osa inimesi koos vanuse kasvuga just selliseks muutubki: närviliseks, teiste suhtes pahuraks. Vissis vanainimene, öeldakse nende kohta. Samas on neid, kes ei pruugi olla teiste inimestega nõus, aga mõistavad, et ka nende tarkusel on piirid ning seetõttu teiste suhtes ülbeks ja pahuraks ei muutu - ka mitte vanana.

Nii et ma arvan, et see, kuidas inimene eaga muutub, oleneb ka inimesest endast.

[Külaline]

Ajukeemia muutub vananedes. Sellest on päris palju kirjutatud, mis menopausi aegu peas toimub.

[Külaline]

Eks ta ole ilmselt lugenud seda tänapäeva psühholoogia põhimantrat, et ära huvitu sellest, millise mulje teistele endast jätad, mõtle alati ainult endale. Teoorias ilus jutt, ent reaalsuses keerab see sageli hoopis teiste inimeste kahjustamiseks.

Võibolla tõlgendatakse seda valesti. Teiste inimeste kahjustamine ei ole kindlasti eesmärk.

Mõte on hoopis selles, et kui sa kohutavalt kardad, mis mulje sa teistele jätad, siis võib juhtuda nii, et eladki terve elu nagu teised tahtsid/õigeks pidasid, aga oma eelistuste ja veendumuste kohaselt elada ei saagi, mis põhjustab sügavat rahulolematust. Lisaks tõmbad kõigile meeldida tahtes ligi inimesi, kellega tegelikult koos elama-tegutsema ei sobi.

Kui aga elad enda järgi ja avaldad oma mõtteid, siis võid küll peletada osa inimesi endast eemale, aga need need on need, kellega sa niikuinii hästi kokku ei sobi. Ja on võimalik leida need, kellele sa meeldid ja kellega on olemas piisav ühisosa, et koos tegutseda.

[Külaline]

Eks ta ole ilmselt lugenud seda tänapäeva psühholoogia põhimantrat, et ära huvitu sellest, millise mulje teistele endast jätad, mõtle alati ainult endale. Teoorias ilus jutt, ent reaalsuses keerab see sageli hoopis teiste inimeste kahjustamiseks.

Võibolla tõlgendatakse seda valesti. Teiste inimeste kahjustamine ei ole kindlasti eesmärk.

Mõte on hoopis selles, et kui sa kohutavalt kardad, mis mulje sa teistele jätad, siis võib juhtuda nii, et eladki terve elu nagu teised tahtsid/õigeks pidasid, aga oma eelistuste ja veendumuste kohaselt elada ei saagi, mis põhjustab sügavat rahulolematust. Lisaks tõmbad kõigile meeldida tahtes ligi inimesi, kellega tegelikult koos elama-tegutsema ei sobi.

Kui aga elad enda järgi ja avaldad oma mõtteid, siis võid küll peletada osa inimesi endast eemale, aga need need on need, kellega sa niikuinii hästi kokku ei sobi. Ja on võimalik leida need, kellele sa meeldid ja kellega on olemas piisav ühisosa, et koos tegutseda.

Nagu kõige muuga siin ilmas, nii on ka tollel hetkemoe-mantral väga mitu tõlgendusvõimalust. Ja see, et algselt võidi mõelda üht, ei tähenda, et see käibele jõudes muunduda ei võiks. Täpselt samamoodi nagu Marx, Engels ja Lenin rajasid kommunistliku ideoloogia, mis esmapilgul peale vaadates nägi välja ülimalt heatahtlik ja tore asi, ikka et me kõik oleme võrdsed ja meil kõigil on võrdne õigus õnnele jne-jne. Kuid praktikas päriselt toimima hakates selgus, et see ideoloogia ei tööta kaugeltki nii nagu ilusas teoorias plaanitud. Kõigi võrdsuse ja õnne asemel tulid hoopis viletsus, küüditamised ja tapatalgud.

Ja see mantra, et hooli ainult endast ja heida silmapilk üle parda kõik, kes sind ei teeni, tähendab reaalsuses seda, et sa oled muutunud mölakaks, kes kohtleb teisi kui asju ja suhtleb vaid nendega, kes sinuga kõiges ühel nõul on. Kui keegi tahab rääkida sinuga mingist probleemist, mis sulle ei meeldi, siis ignoreerid teda, keeldud vastamast ta helistamistele, kustutad maha ta meilid, blokeerid ta messengerist ära. Nõnda kipub see hetkel populaarne mantra reaalses elus rakenduma.

[Külaline]

Jutt nüüd mu töökaaslasest kes on olnud terve me tutvuse aeg sõbralik ja lahke, tagasihoidlik. Alates u 45a hakkas ta muutuma. Ei tunne enam äragi. Kõik mis meelel, ütleb välja. Kõik on nüüd lollid. Teevad asju valesti. Eriti valitsus on loll. Aga ka teised töökaaslased on lollid. Tal on nüüd kõiges oma arvamus, mis on ainuõige.
Kas eaga see nii muutubki? Ise ta ütleb et nüüd on tekkinud julgus välja öelda,ta ei karda enam kedagi.
Ok võib olla nii küll. Aga nagu üldse enam filtrit pole. Ta näib nüüd kuri ja õel. Lausa ebameeldiv. Kui jaksu vaielda pole, ma parem ei suhtle temaga. Või oli ta selline ennegi, aga mingi hirm takistas seda välja näitamast?

Valitus ongi loll, mida siis vaielda No kas siis saab olla arukas selline valitsus, kes selle asemel, et rahavast tasapisi automaksuga harjutada, virutab kohe nii megalt, et võtab pea kõik oimetuks ja reiting langeb mühinal. Mina olen põhimõtteliselt automaksu poolt, aga rakendamine on ju rumal. Nad oleks juba eelmine aasta pidanud maksu peale panema (ootusärevus kütab rahvast hoopis rohkem üles), aga näiteks kõigilt võtma ainult 50 eurot aastas. Ja sealt edasi tõstma valikuliselt ja tasapisi teatud markide osas.

[Külaline]

Jutt nüüd mu töökaaslasest kes on olnud terve me tutvuse aeg sõbralik ja lahke, tagasihoidlik. Alates u 45a hakkas ta muutuma. Ei tunne enam äragi. Kõik mis meelel, ütleb välja. Kõik on nüüd lollid. Teevad asju valesti. Eriti valitsus on loll. Aga ka teised töökaaslased on lollid. Tal on nüüd kõiges oma arvamus, mis on ainuõige.
Kas eaga see nii muutubki? Ise ta ütleb et nüüd on tekkinud julgus välja öelda,ta ei karda enam kedagi.
Ok võib olla nii küll. Aga nagu üldse enam filtrit pole. Ta näib nüüd kuri ja õel. Lausa ebameeldiv. Kui jaksu vaielda pole, ma parem ei suhtle temaga. Või oli ta selline ennegi, aga mingi hirm takistas seda välja näitamast?

Yup. Suurem osa sellistest, näib, on tee siia foorumisse leidnud...

[Külaline]

Kas eaga see nii muutubki? Ise ta ütleb et nüüd on tekkinud julgus välja öelda,ta ei karda enam kedagi.
Ok võib olla nii küll. Aga nagu üldse enam filtrit pole. Ta näib nüüd kuri ja õel.

Menopausiga kaovad meeldida tahtmise vajadused ja sotsiaalsed pidurid osadel naistel ära.
Inimene saabki nüüd lõpuks välja öelda, mis ta elust ja inimestest arvab ja ega teda vist teie reaktsioon väga ei huvita. Võibolla varsti olete ise ka samasugused Terve elu on mõni pidanud vaikselt kõike alla neelama, tundub päris õudne tegelikult. Mul on pigem vastupidi - noorena pidevalt konfliktid, kõik olid lollid jne. Nüüd olen palju leplikum ja inimeste vigade osas annan võrreldes varasemaga palju rohkem andeks.

Jah. Ja huvitaval kombel siin ilmneb oluline sooline erinevus, sest meestel on vastupidi: hormoonide jahtudes muututakse leebemaks ja järeleandlikumaks.

[Külaline]

Selliste vaidluste puhul tekib mul alati küsimus, kuidas see nii tark inimene pole jõudnud kaugemale. Ülemuseks, kohalikku omavalitsusse, riigikokku, valitsusse. Kui ta teab ja oskab, on see ju täielik teadmiste ja oskuste raiskamine. Tema tark on siin ja lollid on valitsuses....nii ei muutu midagi ja lollid valitsuses teevad aga otsuseid.

[Külaline]

Selliste vaidluste puhul tekib mul alati küsimus, kuidas see nii tark inimene pole jõudnud kaugemale. Ülemuseks, kohalikku omavalitsusse, riigikokku, valitsusse. Kui ta teab ja oskab, on see ju täielik teadmiste ja oskuste raiskamine. Tema tark on siin ja lollid on valitsuses....nii ei muutu midagi ja lollid valitsuses teevad aga otsuseid.

Oot-oot, kohalik omavalitsus jäta küll mängust välja! Seal ei ole targad ega tublid inimesed, vaid pugejad, kes lihtsalt oskavad õigel ajal olla õiges kohas, ja seejärel mõnuga oma tooli soojendada.

Aga jah, riigikogus olijalt ootaks küll enamat kui ühest KOV ennasttäis turumutilt.

[Külaline]

Selliste vaidluste puhul tekib mul alati küsimus, kuidas see nii tark inimene pole jõudnud kaugemale. Ülemuseks, kohalikku omavalitsusse, riigikokku, valitsusse. Kui ta teab ja oskab, on see ju täielik teadmiste ja oskuste raiskamine. Tema tark on siin ja lollid on valitsuses....nii ei muutu midagi ja lollid valitsuses teevad aga otsuseid.

Oot-oot, kohalik omavalitsus jäta küll mängust välja! Seal ei ole targad ega tublid inimesed, vaid pugejad, kes lihtsalt oskavad õigel ajal olla õiges kohas, ja seejärel mõnuga oma tooli soojendada.

Aga jah, riigikogus olijalt ootaks küll enamat kui ühest KOV ennasttäis turumutilt.

Riigikogusse ei oodata samuti tarkasid. Tark võib olla konkurent. Eesotsas on ennasttäis keskpärasused ja et sinna saada, tuleb neile pugeda. Kogu oskus. Partei paneb kokku nimekirja ja otsustab kes sees, kes väljas. Meil ei ole ju isikuvalimisi. Riik jagab miljoneid parteidele ja need otsustavad nimed.

[Külaline]

Selliste vaidluste puhul tekib mul alati küsimus, kuidas see nii tark inimene pole jõudnud kaugemale. Ülemuseks, kohalikku omavalitsusse, riigikokku, valitsusse. Kui ta teab ja oskab, on see ju täielik teadmiste ja oskuste raiskamine. Tema tark on siin ja lollid on valitsuses....nii ei muutu midagi ja lollid valitsuses teevad aga otsuseid.

Ambitsioonide ja makjavellistlike iseloomuomaduste puudumine. Tuumafüüsikuks ja näiteks kirurgiks ei saa iga loll, poliitikuks aga küll, kui on tahtejõudu, suhtlusoskust, nahhaalsust ja mis peamine - oskust teisi oma huvides ära kasutada.

[Külaline]

Selliste vaidluste puhul tekib mul alati küsimus, kuidas see nii tark inimene pole jõudnud kaugemale. Ülemuseks, kohalikku omavalitsusse, riigikokku, valitsusse. Kui ta teab ja oskab, on see ju täielik teadmiste ja oskuste raiskamine. Tema tark on siin ja lollid on valitsuses....nii ei muutu midagi ja lollid valitsuses teevad aga otsuseid.

Mina olen küll aru saanud, et siin foorumis ongi väga palju ametnikke, õpetajaid, ettevõtjaid. Ja ikka sellised jõukamad-edukamad, kes saamatuid ja vaeseid ei salli...

[Külaline]

Selliste vaidluste puhul tekib mul alati küsimus, kuidas see nii tark inimene pole jõudnud kaugemale. Ülemuseks, kohalikku omavalitsusse, riigikokku, valitsusse. Kui ta teab ja oskab, on see ju täielik teadmiste ja oskuste raiskamine. Tema tark on siin ja lollid on valitsuses....nii ei muutu midagi ja lollid valitsuses teevad aga otsuseid.

Ambitsioonide ja makjavellistlike iseloomuomaduste puudumine. Tuumafüüsikuks ja näiteks kirurgiks ei saa iga loll, poliitikuks aga küll, kui on tahtejõudu, suhtlusoskust, nahhaalsust ja mis peamine - oskust teisi oma huvides ära kasutada.

Ehk siis õilsad ja täiesti põhimõttekindlad inimesed poliitikas edu ei saavuta. Isegi Hitler, keda peetakse fanaatikuks, suutis kompromissidele minna, kui selleks tekkis vajadus. Kompromissitud õilishinged lõpetasid ahjus...

[Külaline]

Selliste vaidluste puhul tekib mul alati küsimus, kuidas see nii tark inimene pole jõudnud kaugemale. Ülemuseks, kohalikku omavalitsusse, riigikokku, valitsusse. Kui ta teab ja oskab, on see ju täielik teadmiste ja oskuste raiskamine. Tema tark on siin ja lollid on valitsuses....nii ei muutu midagi ja lollid valitsuses teevad aga otsuseid.

Ambitsioonide ja makjavellistlike iseloomuomaduste puudumine. Tuumafüüsikuks ja näiteks kirurgiks ei saa iga loll, poliitikuks aga küll, kui on tahtejõudu, suhtlusoskust, nahhaalsust ja mis peamine - oskust teisi oma huvides ära kasutada.

Ehk siis õilsad ja täiesti põhimõttekindlad inimesed poliitikas edu ei saavuta. Isegi Hitler, keda peetakse fanaatikuks, suutis kompromissidele minna, kui selleks tekkis vajadus. Kompromissitud õilishinged lõpetasid ahjus...

Põhjus miks ma poliitikuid, mitte ühtegi neist, ei salli on see, et igaüks neist on valmis sulle noa selga lööma...