Internetis toiduabi küsijad ja kraaksatavad kommenteerijad “pettus”

[Külaline]

Viimasel ajal olen Facebookis näinud mitmeid postitusi, kus anonüümne (enamasti) üksikema küsib inimestelt toitu, kellel seda kodus üle jäänud on vms. Ja iga kord kraaksatab keegi kommentaariumis, et ärge aidake nagunii on pettus.

Tulen isegi enamasti ots-otsaga kokku igakuiselt ja seega aidata pole olnud võimalik, aga küsimus on alati tekkinud, et mismoodi see pettus on. Kui inimene soovib kellegi kodus olevat sügavkülmakraami või kuivainevaru, siis ta ju ongi abivajaja, kellel hetkel raske ja miks ka mitte, kui on inimesi, kellel on koju rohkem midagi varutud ja saavad aidata. Arvestades kõiki neid hinnatõuse jms, siis paljudel lastega üksikvanematel ongi väga raske..

Samades gruppides pidevalt küsitakse mööblit, külmkappi jms tasuta. On ka inimesi, kellel seisab see külmkapp üle ja on õnnelikud, et viiakse ära. Nende postituste all ei kriiska keegi, et pettus.

Kas keegi selgitaks ehk, et kuidas toidu küsimine erineb nt külmkapi küsimisest?

[Külaline]

Viimasel ajal olen Facebookis näinud mitmeid postitusi, kus anonüümne (enamasti) üksikema küsib inimestelt toitu, kellel seda kodus üle jäänud on vms. Ja iga kord kraaksatab keegi kommentaariumis, et ärge aidake nagunii on pettus.

Tulen isegi enamasti ots-otsaga kokku igakuiselt ja seega aidata pole olnud võimalik, aga küsimus on alati tekkinud, et mismoodi see pettus on. Kui inimene soovib kellegi kodus olevat sügavkülmakraami või kuivainevaru, siis ta ju ongi abivajaja, kellel hetkel raske ja miks ka mitte, kui on inimesi, kellel on koju rohkem midagi varutud ja saavad aidata. Arvestades kõiki neid hinnatõuse jms, siis paljudel lastega üksikvanematel ongi väga raske..

Samades gruppides pidevalt küsitakse mööblit, külmkappi jms tasuta. On ka inimesi, kellel seisab see külmkapp üle ja on õnnelikud, et viiakse ära. Nende postituste all ei kriiska keegi, et pettus.

Kas keegi selgitaks ehk, et kuidas toidu küsimine erineb nt külmkapi küsimisest?

Sest enamuses selgub pikemalt vesteldes, et oodatakse ikkagi hoopis rahalist ülekannet ja reaalset toidukotti ukse taha ei soovita.

[Külaline]

Mina olen üks nendest, kes kraaksatas “pettus” ja oioi millise pasarahe ma kaela sain. Eelmisel kommenteerijal on õigus. Enamuste nende postituste taga on üks ja sama inimene.

[Külaline]

Mina olen üks nendest, kes kraaksatas “pettus” ja oioi millise pasarahe ma kaela sain. Eelmisel kommenteerijal on õigus. Enamuste nende postituste taga on üks ja sama inimene.

Kuidas sa seda tõestad?

[Külaline]

Tegelikult see toiduabi on selline keeruline teema. Ma mõtlen, et nii mõnigi aitaja viiks ukse taha näiteks jahu, suhkrut ja saia ja arvab, et on kõva abistaja. Mina näiteks aga ei tarbigi selliseid tooteid ja ei tahaks neid häda sunnil tarbima hakata ka siis, kui tõesti peaksin rahaliselt keerulisse olukorda sattuma. Eelistaksin ise osta pigem juurvilju-aedvilju ja kana(hakk)liha. Seepärast polegi väga imelik, kui toetada soovija annaks hädalisele teatud summa raha, et inimene saaks siis ise otsustada, mis toiduaineid ta selle raha eest ostab.

[Külaline]

Kui ikka totaalne nälg majas, ei sa siis valima hakka. Valivad need, kes pole nälga tundnudki.

[Külaline]

Kui ikka totaalne nälg majas, ei sa siis valima hakka. Valivad need, kes pole nälga tundnudki.

Vaat just sellisest üleolevast suhtumisest abivajajasse ma räägingi ...

[Külaline]

Kui ikka totaalne nälg majas, ei sa siis valima hakka. Valivad need, kes pole nälga tundnudki.

Vaat just sellisest üleolevast suhtumisest abivajajasse ma räägingi ...

Ma olen ise ka abivajaja rollis olnud ja arvan, et see pole üleolev suhtumine. Kui ikka päris nälg on, läheb igasugune toiduabi asja ette. Välja arvatud allergiad.

[Külaline]

Vaat just sellisest üleolevast suhtumisest abivajajasse ma räägingi ...

Mis mõttes üleolev. Kui inimene palub abi, et ta on nälgas, siis nii ongi. Siis ta ei hakka valima, et ärge mulle jahu saatke ja ärge mulle seda-teist ja kolmandat saatke. Kõik võtab rõõmuga vastu

[Külaline]

Mina olen üks nendest, kes kraaksatas “pettus” ja oioi millise pasarahe ma kaela sain. Eelmisel kommenteerijal on õigus. Enamuste nende postituste taga on üks ja sama inimene.

Kuidas sa seda tõestad?

Ega ei tõestagi, aga mõtle nüüd ise, kui palju neid üksikemasid ikka on, kes fb gruppides postitavad ja alati on sama jutt, pakkuge kapist ülejäänud toitu, vesteldes aga ikka oodatakse ülekannet. Gruppides on olnud juhuseid, kus inimesed on läinud poekottidega ja jäänud pika ninaga. Lisaks alati on nendes postitustes jutt kohalikust omavalitsusest, et aitavad küll aga alles järgmine nädal jne jne, alati on lapsed parasjagu haiged. Ei ole palju vaja, et 1+1 kokku panna. See inimene oskab luuletada ja ja kasutab õigeid võtteid, rõhudes üksikvanemlusele ja haigetele lastele.


Ja loomulikult on ka abivajajaid, kes ka postitusi teevad, aga suuremas osas sellest, kes ülejääke palub on üks ja sama inimene.

[Külaline]

Ma ka jahu ei tahaks. Tahaks porgandeid, kaalikaid, kartulit. Egas ainult jahu ka päästa. Siis on vaja veel nt mune, piima või pärmi, moosi, et sellest jahust, mis maksab euro, midagi teha.

[Külaline]

Seepärast polegi väga imelik, kui toetada soovija annaks hädalisele teatud summa raha, et inimene saaks siis ise otsustada, mis toiduaineid ta selle raha eest ostab.

Raha eest saab lisaks toidule ka alkot ja suitsu osta.

[Külaline]

Seda, kas tegemist on pettusega, on ju üsna lihtne selgeks teha.
Kui jutt läheb rahale, siis järelikult pole tõeline abivajaja.
Alati ei saa paranoiline ka olla. Olen ise kunagi näljas olnud, tean, mida see tähendab ja ka seda tänutunnet, kui keegi toob sulle oma tehtud suppi või midagigi.
Abi küsida pole väga lihtne, eriti, kui tead, et leidub palju skeemitajaid ja inimesed kahtlustavad, kuid sul päriselt toit otsas.
Nii palju on juttu olnud meestest, kes ei maksa lastele alimente, omavalitsustest, kes eriti ei toeta ja me teame ka, mida maksab laste ülalpidamine. Kindlasti on inimesi, kes ongi praegu väga raskes seisus ja kellele kulub teiste jaoks üleliigne toit ära.

[Külaline]

Iga kord on mingid kõigist suuremad heategijad, kes hakkavad toidu asemel ikka raha ka saatma (mõnikord ka päti enda soovitusel) ja ongi pätil selleks korraks jälle palk käes. Paar päeva tagasi oli üks selline juhtum just fb-s. Pikk ja põhjalik hala mitmetes gruppides korraga ja kõik ikka kohe kiirelt raha saatma … kui ülekanne juba tehtud mingile suvalise nimega inimesele, siis said ise ka aru, et kahtlane asi. Ja siis irvitatakse, et kes see loll neid Nigeeria printsi kirju usub. Vot sellised inimesed usuvadki.

[Külaline]

Iga kord on mingid kõigist suuremad heategijad, kes hakkavad toidu asemel ikka raha ka saatma (mõnikord ka päti enda soovitusel) ja ongi pätil selleks korraks jälle palk käes. Paar päeva tagasi oli üks selline juhtum just fb-s. Pikk ja põhjalik hala mitmetes gruppides korraga ja kõik ikka kohe kiirelt raha saatma … kui ülekanne juba tehtud mingile suvalise nimega inimesele, siis said ise ka aru, et kahtlane asi. Ja siis irvitatakse, et kes see loll neid Nigeeria printsi kirju usub. Vot sellised inimesed usuvadki.

Teemaalgataja siin. Me ilmselt mõtleme sama juhtumit, see ajendaski mind teemat tegema. Selles postituses raha küll ei küsitud. Oli üksikema, kes kolis uude linna perevägivalla eest ja polnud veel tööd leidnud ning sotsiaaltoetustest ei tulnud omadega välja. Küsis toitu ja ütles veel, et linna piires tuleb ise järgi. Kus siin pettus olema peaks? Võib-olla muidugi ei mõtle me sama postitust.

[karusmari]

Mina olen üks nendest, kes kraaksatas “pettus” ja oioi millise pasarahe ma kaela sain. Eelmisel kommenteerijal on õigus. Enamuste nende postituste taga on üks ja sama inimene.

Kuidas sa seda tõestad?

Ega ei tõestagi, aga mõtle nüüd ise, kui palju neid üksikemasid ikka on, kes fb gruppides postitavad ja alati on sama jutt, pakkuge kapist ülejäänud toitu, vesteldes aga ikka oodatakse ülekannet. Gruppides on olnud juhuseid, kus inimesed on läinud poekottidega ja jäänud pika ninaga. Lisaks alati on nendes postitustes jutt kohalikust omavalitsusest, et aitavad küll aga alles järgmine nädal jne jne, alati on lapsed parasjagu haiged. Ei ole palju vaja, et 1+1 kokku panna. See inimene oskab luuletada ja ja kasutab õigeid võtteid, rõhudes üksikvanemlusele ja haigetele lastele.


Ja loomulikult on ka abivajajaid, kes ka postitusi teevad, aga suuremas osas sellest, kes ülejääke palub on üks ja sama inimene.

Poekotiga kellegi koju minna ja siis pika ninaga jääda on muidugi inetu, nõus. Paar päeva tagasi aga oli üks postitus, kus abivajaja oli nõus ise toidule järele minna. Ta küsis ka toidujääke, mitte, et keegi talle seda ostaks. Aga enamasti põhjused ongi just need samad, kuidas üksikvanemad hätta satuvad. Haiged lapsed tähendabki pere eelarves korralikku auku. KOV-ist ei saagi minuteada samal päeval abi, vaid taotlused jms võtavadki aega. Sel ajal vaja ju süüa ometi ka..

[Külaline]

Iga kord on mingid kõigist suuremad heategijad, kes hakkavad toidu asemel ikka raha ka saatma (mõnikord ka päti enda soovitusel) ja ongi pätil selleks korraks jälle palk käes. Paar päeva tagasi oli üks selline juhtum just fb-s. Pikk ja põhjalik hala mitmetes gruppides korraga ja kõik ikka kohe kiirelt raha saatma … kui ülekanne juba tehtud mingile suvalise nimega inimesele, siis said ise ka aru, et kahtlane asi. Ja siis irvitatakse, et kes see loll neid Nigeeria printsi kirju usub. Vot sellised inimesed usuvadki.

Teemaalgataja siin. Me ilmselt mõtleme sama juhtumit, see ajendaski mind teemat tegema. Selles postituses raha küll ei küsitud. Oli üksikema, kes kolis uude linna perevägivalla eest ja polnud veel tööd leidnud ning sotsiaaltoetustest ei tulnud omadega välja. Küsis toitu ja ütles veel, et linna piires tuleb ise järgi. Kus siin pettus olema peaks? Võib-olla muidugi ei mõtle me sama postitust.

Ma olen seda sama jutukest pool aastat tagasi kindlasti lugenud. Just see sama uude linna, vägivalla eest põgenenud jutt. Ja samamoodi oli mitmes rühmas korraga. Just sellisest ostan/müün/vahetan/annan ära rühmades, kus tavaliseöt selliseid postitusi ei ole. Sellepärast ka silma hakkas.

[Külaline]

Ma ka jahu ei tahaks. Tahaks porgandeid, kaalikaid, kartulit. Egas ainult jahu ka päästa. Siis on vaja veel nt mune, piima või pärmi, moosi, et sellest jahust, mis maksab euro, midagi teha.

Viisakalt, privaatselt suheldes saab ka tõesti päris vajaduse ja ka võimalikud allergiad ära mainida.
Kui ma ikka a'la juustu ja jahu ei tarbi, ei ole ju sellest ka abivajajale abi, kui neid pakutakse ja need ikkagi prügisse läheva lõpuks.
No ja kui siis ikkagi läheb jutt rahale ongi kahtlane.
Või oodatakse kalamarja ja muud gurmeed. Siis pole ikka päris näljas.

Põhiained, mida tarvis on, võiks ikka ka kohe abipalves ära mainida.

[Külaline]

Mina tahtsin ükskord üht sellist hädalist aidata, aga läkski kohe jutt rahale. Esialgu oli jutt, et tooge ülejäävaid toiduaineid, siis see, et ta ise tahab valida, mis oli ka veel minu jaoks okei. Aga siis hakkas ka jutt, et ka elektri eest võlgu ja ravimeid on vaja apteegist osta, ikka raha taheti lõpuks, mitte midagi muud. Kui ültesin, et raha ma põhimõtteliselt kellelegi ei kanna, siis kadus abivajaja kiirelt.

[Külaline]

Kui laps olin, siis elasime kunagi oma emaga täiesti näljas, isegi gaas keerati kinni, kuna me ei suutnud gaasiarveid maksta. Tegimegi siis endale toitu maja ees lõkke peal: küpsetasime pannkooke ja keetsime suppi. Metsast hagu ikka leidis.

Ma olen ka seda meelt, et kui ikka päriselt nälg majas, siis pole okei hakata pirtsutama, et tavaline lastevorst ei kõlba, anna sinki!

Ei taha kõlada kurjalt ega targutavalt, aga olles ise olnud mõnel eluperioodil päris tõelises näljas ja hiljem näinud lähedalt neid, kes seda on, tahaks öelda, et päris palju aitaks raha kokku hoida toidu valmistamine ise. Nt selle asemel, et osta kallist pitsat, tasub osta jahu ja panna pitsa peale toidujääke, mis külmikus leiduvad - nt poolik tomat, viimased pakki jäänud juustuviilud, keedumuna, vorstiviil. Valmis kotlettide asemel tasub osta puhast hakkliha ja segada ise sinna saia sisse. Olen imestusega täheldanud, et paljudel, kel pidevalt näpud põhjas, puudub harjumus toitu teha, vaid nad tahavad käia väljas söömas või osta toitu poest. Paluvad raha, et osta oma lapsele bensiinijaamast hingehinda maksev hamburger. Ehkki toorained on maruodavad ja isetegemine pole mingi kunst. Aga nad lihtsalt ei tule selle pealegi, et prae pannil sai või leib ära, kotlet kah, ja pane need kokku. Ja kui hakkad hädaldama, et "aga see pole see" või "aga laps tahab bensiinijaama hamburgerit!", siis järelikult pole teil häda midagi.