Küsimus kahelapselistele - mida andis teile juurde teine laps?

seks, suhted ja pereteemad
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Mauno kirjutas: 21 Mär 2025 13:59
Külaline kirjutas: 18 Mär 2025 21:10 Väga morbiidne, aga samas üsna hea põhjus mitu last saada - sureb ära see üks laps või juhtub mingi õnnetus. Kõiki mune ühtes korvis hoida on riskantne. Mina tean oma tutvusringkonnast mitut juhtumit, kus pere ainus laps on noorena traagiliselt hukkunud.
Minu arvates on see hirmutav suhtumine. Ega lapsed pole nagu varurattad. Et "ah, teeb igaks juhuks mitu". Iga lapse kaotus on mõeldamatult traagiline, olgu neid 1 või 6.
Ei ole lapsed varurattad, kuid vanemate tuleviku vaatest on ikka vaks vahet sees, kas hukkus või sandistus pere ainus laps. Mu sõbranna poeg lahkus õnnetult just enne täisealiseks saamist ja oli pere ainuke laps. Vanemad on juba üle 50 ja enam lapsi ei tule. Proovisid lapsendada, kuid ka sotsiaaltöötaja ütles neile, et nad on selleks ka liiga vanad, ehk siis lapse asemel võiksid saada perre teismelise. Aga neil pole jaksu ega oskusi, et võõrast teismelist "oma lapseks" kasvatada. Nüüd ongi lihtsalt kahekesi ja sõbranna nuttis, et pole kunagi loota tulevikku, kus lapselapsi hoida tuuakse. Ei olegi üldse mitte ühtegi last.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:08
Mauno kirjutas: 21 Mär 2025 13:59
Külaline kirjutas: 18 Mär 2025 21:10 Väga morbiidne, aga samas üsna hea põhjus mitu last saada - sureb ära see üks laps või juhtub mingi õnnetus. Kõiki mune ühtes korvis hoida on riskantne. Mina tean oma tutvusringkonnast mitut juhtumit, kus pere ainus laps on noorena traagiliselt hukkunud.
Minu arvates on see hirmutav suhtumine. Ega lapsed pole nagu varurattad. Et "ah, teeb igaks juhuks mitu". Iga lapse kaotus on mõeldamatult traagiline, olgu neid 1 või 6.
Ei ole lapsed varurattad, kuid vanemate tuleviku vaatest on ikka vaks vahet sees, kas hukkus või sandistus pere ainus laps. Mu sõbranna poeg lahkus õnnetult just enne täisealiseks saamist ja oli pere ainuke laps. Vanemad on juba üle 50 ja enam lapsi ei tule. Proovisid lapsendada, kuid ka sotsiaaltöötaja ütles neile, et nad on selleks ka liiga vanad, ehk siis lapse asemel võiksid saada perre teismelise. Aga neil pole jaksu ega oskusi, et võõrast teismelist "oma lapseks" kasvatada. Nüüd ongi lihtsalt kahekesi ja sõbranna nuttis, et pole kunagi loota tulevikku, kus lapselapsi hoida tuuakse. Ei olegi üldse mitte ühtegi last.
Mees saab ju veel uue lapse teha.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:00
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 14:27
Külaline kirjutas: 20 Mär 2025 16:59

Eelmisel aastal suremine ei muuda fakti, et järglaste liin on katkenud ja see juhtubki sageli taolistel puhkudel - mitu põlvkonda järjest piirdus vaid 1-2 lapsega.
Mis nendest järglastest kasu on, kui keegi neist ei kirjutanud ridagi?
Aga on sel tähtsust, kas kirjutatakse. Lihtsalt tore on nätieks rajada talu ja kujutleda, et ka mõni sinu järglane seal tulevikus elab.
Tammsaare ei rajanud ju talu, ta oli kirjutaja rohkem . Kui lapsed ei kirjuta ridagi, siis see on ikka pettumus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:16
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:00
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 14:27
Mis nendest järglastest kasu on, kui keegi neist ei kirjutanud ridagi?
Aga on sel tähtsust, kas kirjutatakse. Lihtsalt tore on nätieks rajada talu ja kujutleda, et ka mõni sinu järglane seal tulevikus elab.
Tammsaare ei rajanud ju talu, ta oli kirjutaja rohkem . Kui lapsed ei kirjuta ridagi, siis see on ikka pettumus.
Tobe eeldada, et kirjaniku lapsed ka kirjutama peaksid.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:29
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:16
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:00

Aga on sel tähtsust, kas kirjutatakse. Lihtsalt tore on nätieks rajada talu ja kujutleda, et ka mõni sinu järglane seal tulevikus elab.
Tammsaare ei rajanud ju talu, ta oli kirjutaja rohkem . Kui lapsed ei kirjuta ridagi, siis see on ikka pettumus.
Tobe eeldada, et kirjaniku lapsed ka kirjutama peaksid.
Sama tobe, kui eeldada, et talumehe lapsed talu peaksid :D
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:30
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:29
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:16
Tammsaare ei rajanud ju talu, ta oli kirjutaja rohkem . Kui lapsed ei kirjuta ridagi, siis see on ikka pettumus.
Tobe eeldada, et kirjaniku lapsed ka kirjutama peaksid.
Sama tobe, kui eeldada, et talumehe lapsed talu peaksid :D
Sellepärast ongi hea, kui sul on rohkem kui üks laps. Kui sul on näiteks 7 last, siis on tõenäosus suur, et mõni neist kirjutab või tahab maal elada.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:08
Mauno kirjutas: 21 Mär 2025 13:59
Külaline kirjutas: 18 Mär 2025 21:10 Väga morbiidne, aga samas üsna hea põhjus mitu last saada - sureb ära see üks laps või juhtub mingi õnnetus. Kõiki mune ühtes korvis hoida on riskantne. Mina tean oma tutvusringkonnast mitut juhtumit, kus pere ainus laps on noorena traagiliselt hukkunud.
Minu arvates on see hirmutav suhtumine. Ega lapsed pole nagu varurattad. Et "ah, teeb igaks juhuks mitu". Iga lapse kaotus on mõeldamatult traagiline, olgu neid 1 või 6.
Ei ole lapsed varurattad, kuid vanemate tuleviku vaatest on ikka vaks vahet sees, kas hukkus või sandistus pere ainus laps. Mu sõbranna poeg lahkus õnnetult just enne täisealiseks saamist ja oli pere ainuke laps. Vanemad on juba üle 50 ja enam lapsi ei tule. Proovisid lapsendada, kuid ka sotsiaaltöötaja ütles neile, et nad on selleks ka liiga vanad, ehk siis lapse asemel võiksid saada perre teismelise. Aga neil pole jaksu ega oskusi, et võõrast teismelist "oma lapseks" kasvatada. Nüüd ongi lihtsalt kahekesi ja sõbranna nuttis, et pole kunagi loota tulevikku, kus lapselapsi hoida tuuakse. Ei olegi üldse mitte ühtegi last.
Kui su sõbranna oleks vähegi huvitatud ja meil tekib klapp, siis võin oma 4aastasega tal külas käia ja hiljem sobivuse korral natukeseks hoida jätta. Hoidmise eest olen valmis maksma. Endal just puudulik tugivõrk ja raske leida usaldusväärset inimest, kes tahaks pikalt meie ja lapse elus olla. Vahelduvatest lapsehoidjatest pole huvitatud.
Tegelikult võiks rohkem olla sellist võimalust - viia kokku need, kel pole tugivõrku ja need, kes tahaksid aastaid mõnele lapsele "vanaemaks" olla, miks mitte ka elu lõpuni kuidagi nii, et ka see "vanaema" saab selle eest vääriliselt tasutud. Kas siis rahaliselt või tullakse appi kodutöid tegema või mida iganes vaja on.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:27
Kui su sõbranna oleks vähegi huvitatud ja meil tekib klapp, siis võin oma 4aastasega tal külas käia ja hiljem sobivuse korral natukeseks hoida jätta. Hoidmise eest olen valmis maksma. Endal just puudulik tugivõrk ja raske leida usaldusväärset inimest, kes tahaks pikalt meie ja lapse elus olla. Vahelduvatest lapsehoidjatest pole huvitatud.
Tegelikult võiks rohkem olla sellist võimalust - viia kokku need, kel pole tugivõrku ja need, kes tahaksid aastaid mõnele lapsele "vanaemaks" olla, miks mitte ka elu lõpuni kuidagi nii, et ka see "vanaema" saab selle eest vääriliselt tasutud. Kas siis rahaliselt või tullakse appi kodutöid tegema või mida iganes vaja on.
Halloo, need 50+ inimesed käivad täiskohaga tööl, mis hea pärast nad peaks tahtma võõrast titte hoida? Eriti haige pakkumine võhivõõrale inimesele "vanaema" mängida!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:27
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:08
Mauno kirjutas: 21 Mär 2025 13:59

Minu arvates on see hirmutav suhtumine. Ega lapsed pole nagu varurattad. Et "ah, teeb igaks juhuks mitu". Iga lapse kaotus on mõeldamatult traagiline, olgu neid 1 või 6.
Ei ole lapsed varurattad, kuid vanemate tuleviku vaatest on ikka vaks vahet sees, kas hukkus või sandistus pere ainus laps. Mu sõbranna poeg lahkus õnnetult just enne täisealiseks saamist ja oli pere ainuke laps. Vanemad on juba üle 50 ja enam lapsi ei tule. Proovisid lapsendada, kuid ka sotsiaaltöötaja ütles neile, et nad on selleks ka liiga vanad, ehk siis lapse asemel võiksid saada perre teismelise. Aga neil pole jaksu ega oskusi, et võõrast teismelist "oma lapseks" kasvatada. Nüüd ongi lihtsalt kahekesi ja sõbranna nuttis, et pole kunagi loota tulevikku, kus lapselapsi hoida tuuakse. Ei olegi üldse mitte ühtegi last.
Kui su sõbranna oleks vähegi huvitatud ja meil tekib klapp, siis võin oma 4aastasega tal külas käia ja hiljem sobivuse korral natukeseks hoida jätta. Hoidmise eest olen valmis maksma. Endal just puudulik tugivõrk ja raske leida usaldusväärset inimest, kes tahaks pikalt meie ja lapse elus olla. Vahelduvatest lapsehoidjatest pole huvitatud.
Tegelikult võiks rohkem olla sellist võimalust - viia kokku need, kel pole tugivõrku ja need, kes tahaksid aastaid mõnele lapsele "vanaemaks" olla, miks mitte ka elu lõpuni kuidagi nii, et ka see "vanaema" saab selle eest vääriliselt tasutud. Kas siis rahaliselt või tullakse appi kodutöid tegema või mida iganes vaja on.
No ja selle mehega saaksite ju uue lapse ka hankida, see oleks "vanaemale" ka lohutuseks, vähemalt tema armsa lahkunud poja poolvend!
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:58
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:27
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:08

Ei ole lapsed varurattad, kuid vanemate tuleviku vaatest on ikka vaks vahet sees, kas hukkus või sandistus pere ainus laps. Mu sõbranna poeg lahkus õnnetult just enne täisealiseks saamist ja oli pere ainuke laps. Vanemad on juba üle 50 ja enam lapsi ei tule. Proovisid lapsendada, kuid ka sotsiaaltöötaja ütles neile, et nad on selleks ka liiga vanad, ehk siis lapse asemel võiksid saada perre teismelise. Aga neil pole jaksu ega oskusi, et võõrast teismelist "oma lapseks" kasvatada. Nüüd ongi lihtsalt kahekesi ja sõbranna nuttis, et pole kunagi loota tulevikku, kus lapselapsi hoida tuuakse. Ei olegi üldse mitte ühtegi last.
Kui su sõbranna oleks vähegi huvitatud ja meil tekib klapp, siis võin oma 4aastasega tal külas käia ja hiljem sobivuse korral natukeseks hoida jätta. Hoidmise eest olen valmis maksma. Endal just puudulik tugivõrk ja raske leida usaldusväärset inimest, kes tahaks pikalt meie ja lapse elus olla. Vahelduvatest lapsehoidjatest pole huvitatud.
Tegelikult võiks rohkem olla sellist võimalust - viia kokku need, kel pole tugivõrku ja need, kes tahaksid aastaid mõnele lapsele "vanaemaks" olla, miks mitte ka elu lõpuni kuidagi nii, et ka see "vanaema" saab selle eest vääriliselt tasutud. Kas siis rahaliselt või tullakse appi kodutöid tegema või mida iganes vaja on.
No ja selle mehega saaksite ju uue lapse ka hankida, see oleks "vanaemale" ka lohutuseks, vähemalt tema armsa lahkunud poja poolvend!
Sa nagu mõtled ka, enne kui siia miskit kribad? Surrogaatemadus, kus teine naine sünnitab paarile lapse, on Eestis keelatud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 09:05
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:58
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:27

Kui su sõbranna oleks vähegi huvitatud ja meil tekib klapp, siis võin oma 4aastasega tal külas käia ja hiljem sobivuse korral natukeseks hoida jätta. Hoidmise eest olen valmis maksma. Endal just puudulik tugivõrk ja raske leida usaldusväärset inimest, kes tahaks pikalt meie ja lapse elus olla. Vahelduvatest lapsehoidjatest pole huvitatud.
Tegelikult võiks rohkem olla sellist võimalust - viia kokku need, kel pole tugivõrku ja need, kes tahaksid aastaid mõnele lapsele "vanaemaks" olla, miks mitte ka elu lõpuni kuidagi nii, et ka see "vanaema" saab selle eest vääriliselt tasutud. Kas siis rahaliselt või tullakse appi kodutöid tegema või mida iganes vaja on.
No ja selle mehega saaksite ju uue lapse ka hankida, see oleks "vanaemale" ka lohutuseks, vähemalt tema armsa lahkunud poja poolvend!
Sa nagu mõtled ka, enne kui siia miskit kribad? Surrogaatemadus, kus teine naine sünnitab paarile lapse, on Eestis keelatud.
Ise sa oled surrogaat! See oleks selle mehe laps uue naisega, vana naine võiks lihtsalt hoida seda last vahel.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 09:10
Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 09:05
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:58
No ja selle mehega saaksite ju uue lapse ka hankida, see oleks "vanaemale" ka lohutuseks, vähemalt tema armsa lahkunud poja poolvend!
Sa nagu mõtled ka, enne kui siia miskit kribad? Surrogaatemadus, kus teine naine sünnitab paarile lapse, on Eestis keelatud.
Ise sa oled surrogaat! See oleks selle mehe laps uue naisega, vana naine võiks lihtsalt hoida seda last vahel.
Aga sellel uuel naisel ju on juba omal abikaasa ja lapsed olemas. Kas ta peab oma kaasa nüüd maha jätma ainult selleks, et haletsusest võõrast meest aidata ja tollele laps sünnitada või? Või eeldad sa kahemehepidamist?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 10:08
Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 09:10
Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 09:05

Sa nagu mõtled ka, enne kui siia miskit kribad? Surrogaatemadus, kus teine naine sünnitab paarile lapse, on Eestis keelatud.
Ise sa oled surrogaat! See oleks selle mehe laps uue naisega, vana naine võiks lihtsalt hoida seda last vahel.
Aga sellel uuel naisel ju on juba omal abikaasa ja lapsed olemas. Kas ta peab oma kaasa nüüd maha jätma ainult selleks, et haletsusest võõrast meest aidata ja tollele laps sünnitada või? Või eeldad sa kahemehepidamist?
Ei ole. Ta on üksikema. Saab lihtsalt ühe lapse veel ja kõik on võidus
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 10:11
Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 10:08
Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 09:10
Ise sa oled surrogaat! See oleks selle mehe laps uue naisega, vana naine võiks lihtsalt hoida seda last vahel.
Aga sellel uuel naisel ju on juba omal abikaasa ja lapsed olemas. Kas ta peab oma kaasa nüüd maha jätma ainult selleks, et haletsusest võõrast meest aidata ja tollele laps sünnitada või? Või eeldad sa kahemehepidamist?
Ei ole. Ta on üksikema. Saab lihtsalt ühe lapse veel ja kõik on võidus
Kus ta ütles, et üksikema on? Võib-olla on tal mees nt rekkajuht, nädalate kaupa sõidus, või töötab Soomes. Või ongi lihtsalt pikad tööpäevad ja naine majandab lapsega peamiselt üksi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:27
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:08
Mauno kirjutas: 21 Mär 2025 13:59

Minu arvates on see hirmutav suhtumine. Ega lapsed pole nagu varurattad. Et "ah, teeb igaks juhuks mitu". Iga lapse kaotus on mõeldamatult traagiline, olgu neid 1 või 6.
Ei ole lapsed varurattad, kuid vanemate tuleviku vaatest on ikka vaks vahet sees, kas hukkus või sandistus pere ainus laps. Mu sõbranna poeg lahkus õnnetult just enne täisealiseks saamist ja oli pere ainuke laps. Vanemad on juba üle 50 ja enam lapsi ei tule. Proovisid lapsendada, kuid ka sotsiaaltöötaja ütles neile, et nad on selleks ka liiga vanad, ehk siis lapse asemel võiksid saada perre teismelise. Aga neil pole jaksu ega oskusi, et võõrast teismelist "oma lapseks" kasvatada. Nüüd ongi lihtsalt kahekesi ja sõbranna nuttis, et pole kunagi loota tulevikku, kus lapselapsi hoida tuuakse. Ei olegi üldse mitte ühtegi last.
Kui su sõbranna oleks vähegi huvitatud ja meil tekib klapp, siis võin oma 4aastasega tal külas käia ja hiljem sobivuse korral natukeseks hoida jätta. Hoidmise eest olen valmis maksma. Endal just puudulik tugivõrk ja raske leida usaldusväärset inimest, kes tahaks pikalt meie ja lapse elus olla. Vahelduvatest lapsehoidjatest pole huvitatud.
Tegelikult võiks rohkem olla sellist võimalust - viia kokku need, kel pole tugivõrku ja need, kes tahaksid aastaid mõnele lapsele "vanaemaks" olla, miks mitte ka elu lõpuni kuidagi nii, et ka see "vanaema" saab selle eest vääriliselt tasutud. Kas siis rahaliselt või tullakse appi kodutöid tegema või mida iganes vaja on.
Iseenesest on sel ideel tegelikult jumet. Niisugused püsivad lapsehoidjad olid vanasti väga levinud ja nad muutusid otsapidi natuke isegi nagu pereliikmeteks. Lapsel säilis side nendega elu lõpuni ja olidki nagu pere abilised. Vahepeal jäi see soiku, eeldati, et ema ja isa peavad oma lapsi alati üksi kasvatama. Ja kui ei jaksa, siis lapsed kohe lastekodusse. Vahepealseid variante polnudki. Nüüd on see taas popiks muutunud ja teda nimetatakse tugiisikuks/tugipereks. Sel on päris palju plusse - lapse vanemad saavad mõnikord veidi puhata ja endale aega võtta, lapsel on rohkem inimesi ümber, kes temast hoolivad, ja tugiisik saab oma lastega tegelemise. Tean omast käest - kunagi ootasime abikaasaga esiklast 10 aastat ja siis olin ka sõbranna lapsele selline hoidja. Täitsa tore oli vahel võtta hommikul laps ja minna temaga koos loomaaeda või mängumaale ja tunda koos temaga ennastki nagu lapsena, ning õhtul vanematele tagasi anda. Eks muidugi omad riskikohad sel tugipereks olemisel on, kuid nii on ju ka kõige muuga siin elus, ja tulebki lihtsalt teha selged kokkulepped, mida osapooled üksteiselt ootavad.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 10:45
Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 10:11
Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 10:08

Aga sellel uuel naisel ju on juba omal abikaasa ja lapsed olemas. Kas ta peab oma kaasa nüüd maha jätma ainult selleks, et haletsusest võõrast meest aidata ja tollele laps sünnitada või? Või eeldad sa kahemehepidamist?
Ei ole. Ta on üksikema. Saab lihtsalt ühe lapse veel ja kõik on võidus
Kus ta ütles, et üksikema on? Võib-olla on tal mees nt rekkajuht, nädalate kaupa sõidus, või töötab Soomes. Või ongi lihtsalt pikad tööpäevad ja naine majandab lapsega peamiselt üksi.
Ära sina muretse, küll nad seda arutavad omavahel.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 10:52
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:27
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 16:08

Ei ole lapsed varurattad, kuid vanemate tuleviku vaatest on ikka vaks vahet sees, kas hukkus või sandistus pere ainus laps. Mu sõbranna poeg lahkus õnnetult just enne täisealiseks saamist ja oli pere ainuke laps. Vanemad on juba üle 50 ja enam lapsi ei tule. Proovisid lapsendada, kuid ka sotsiaaltöötaja ütles neile, et nad on selleks ka liiga vanad, ehk siis lapse asemel võiksid saada perre teismelise. Aga neil pole jaksu ega oskusi, et võõrast teismelist "oma lapseks" kasvatada. Nüüd ongi lihtsalt kahekesi ja sõbranna nuttis, et pole kunagi loota tulevikku, kus lapselapsi hoida tuuakse. Ei olegi üldse mitte ühtegi last.
Kui su sõbranna oleks vähegi huvitatud ja meil tekib klapp, siis võin oma 4aastasega tal külas käia ja hiljem sobivuse korral natukeseks hoida jätta. Hoidmise eest olen valmis maksma. Endal just puudulik tugivõrk ja raske leida usaldusväärset inimest, kes tahaks pikalt meie ja lapse elus olla. Vahelduvatest lapsehoidjatest pole huvitatud.
Tegelikult võiks rohkem olla sellist võimalust - viia kokku need, kel pole tugivõrku ja need, kes tahaksid aastaid mõnele lapsele "vanaemaks" olla, miks mitte ka elu lõpuni kuidagi nii, et ka see "vanaema" saab selle eest vääriliselt tasutud. Kas siis rahaliselt või tullakse appi kodutöid tegema või mida iganes vaja on.
Iseenesest on sel ideel tegelikult jumet. Niisugused püsivad lapsehoidjad olid vanasti väga levinud ja nad muutusid otsapidi natuke isegi nagu pereliikmeteks. Lapsel säilis side nendega elu lõpuni ja olidki nagu pere abilised. Vahepeal jäi see soiku, eeldati, et ema ja isa peavad oma lapsi alati üksi kasvatama. Ja kui ei jaksa, siis lapsed kohe lastekodusse. Vahepealseid variante polnudki. Nüüd on see taas popiks muutunud ja teda nimetatakse tugiisikuks/tugipereks. Sel on päris palju plusse - lapse vanemad saavad mõnikord veidi puhata ja endale aega võtta, lapsel on rohkem inimesi ümber, kes temast hoolivad, ja tugiisik saab oma lastega tegelemise. Tean omast käest - kunagi ootasime abikaasaga esiklast 10 aastat ja siis olin ka sõbranna lapsele selline hoidja. Täitsa tore oli vahel võtta hommikul laps ja minna temaga koos loomaaeda või mängumaale ja tunda koos temaga ennastki nagu lapsena, ning õhtul vanematele tagasi anda. Eks muidugi omad riskikohad sel tugipereks olemisel on, kuid nii on ju ka kõige muuga siin elus, ja tulebki lihtsalt teha selged kokkulepped, mida osapooled üksteiselt ootavad.
10 aastat ootasid last?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Kui ma oleksin 50-60 ja mul oleks elus tühimik ning igatsus laste järele, siis mul oleks väga hea meel olla ühele sümpaatsele perele vahel lapsehoidja/tugiisik. Eriti kui selle eest makstakse või kehtib vastastikkuse abistamise kokkulepe. Selge on see, et vananedes kõike enam ei jõua ja tore, kui on vahel noored abiks. Lisaks hoiavad noored ja laps inimest vitaalsena ja tervana, ennetades mandumist. Laps sunnib ka füüsiliselt rohkem liikuma. Ning kui sealt kasvab välja kiindumus, lähedane suhe, siis see ainult rikastab elu.
Sellisest koostööst saaksid mõlemad võita eeldusel, et inimesed klapivad omavahel ja on sarnaste väärtustega. Leiaksid mõlemad omale nö tugivõrgu, mida igatsetakse.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Need eespool olevad postitajad, kes nimetavad last halvustavalt võõraks titeks ja niisama trollivad, tulistavad endale jalga.
Need samad "tited" aitavad teil kunagi pensioni maksta. Eestil oleks hädasti vaja, et noored saaksid rohkem lapsi, et oleks piisavalt järelkasvu ning riiki oleks võimalik ülal pidada.
Kuna üks olulistest põhjustest, miks jäetakse see teine või kolmas laps saamata, seisneb tugivõrgu puudumises, siis oleks hädasti vaja mõelda, kuidas seda kompenseerida.
See peaks olema meie kõigi huvides ning igasugune laste/noorte emade halvustamine võib teile tulevikus valusalt kätte maksta. Pigem peaks sellesse just soosivalt suhtuma, kui noored julgevad lapsi saada. Iga laps on meile hädavajalik.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 10:55
Külaline kirjutas: 22 Mär 2025 10:52
Külaline kirjutas: 21 Mär 2025 19:27

Kui su sõbranna oleks vähegi huvitatud ja meil tekib klapp, siis võin oma 4aastasega tal külas käia ja hiljem sobivuse korral natukeseks hoida jätta. Hoidmise eest olen valmis maksma. Endal just puudulik tugivõrk ja raske leida usaldusväärset inimest, kes tahaks pikalt meie ja lapse elus olla. Vahelduvatest lapsehoidjatest pole huvitatud.
Tegelikult võiks rohkem olla sellist võimalust - viia kokku need, kel pole tugivõrku ja need, kes tahaksid aastaid mõnele lapsele "vanaemaks" olla, miks mitte ka elu lõpuni kuidagi nii, et ka see "vanaema" saab selle eest vääriliselt tasutud. Kas siis rahaliselt või tullakse appi kodutöid tegema või mida iganes vaja on.
Iseenesest on sel ideel tegelikult jumet. Niisugused püsivad lapsehoidjad olid vanasti väga levinud ja nad muutusid otsapidi natuke isegi nagu pereliikmeteks. Lapsel säilis side nendega elu lõpuni ja olidki nagu pere abilised. Vahepeal jäi see soiku, eeldati, et ema ja isa peavad oma lapsi alati üksi kasvatama. Ja kui ei jaksa, siis lapsed kohe lastekodusse. Vahepealseid variante polnudki. Nüüd on see taas popiks muutunud ja teda nimetatakse tugiisikuks/tugipereks. Sel on päris palju plusse - lapse vanemad saavad mõnikord veidi puhata ja endale aega võtta, lapsel on rohkem inimesi ümber, kes temast hoolivad, ja tugiisik saab oma lastega tegelemise. Tean omast käest - kunagi ootasime abikaasaga esiklast 10 aastat ja siis olin ka sõbranna lapsele selline hoidja. Täitsa tore oli vahel võtta hommikul laps ja minna temaga koos loomaaeda või mängumaale ja tunda koos temaga ennastki nagu lapsena, ning õhtul vanematele tagasi anda. Eks muidugi omad riskikohad sel tugipereks olemisel on, kuid nii on ju ka kõige muuga siin elus, ja tulebki lihtsalt teha selged kokkulepped, mida osapooled üksteiselt ootavad.
10 aastat ootasid last?
Jah, 10 aastat ootasime tõesti last. See tähendab, et ootasime tema tulekut ja üritasime kunstviljastust ja muud sellist.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Triibu ja 4 külalist