Lemmikloomade omapärased iseloomuomadused/käitumismustrid

[Külaline]

Õues käivat kassi oli väga muretu pidada. Liivakasti ei vajanud, midagi ei kraapinud, toalilli ei söönud. Aknaraamile jäid kriimud. Enamasti jõlkus sisse-välja akna kaudu.

[Roosad tulbid]

Kitah muidugi, mis raske see siis välja dedutseerida Lihtsalt tüütas ära niipidi, nüüd olen teistpidi.
Tervist, Tulbid ja tervisi ka su kassidele, kui need sul veel alles on!

Tere, Hatik (Kitah)!
Tnx tervituste eest mulle ja mu kassidele. Räägin sulle oma kassidest. Mul on praegu üks 17a+10-kuune poisskass siin ringi tuterdamas, tema on poolpime ja vist ka vasakust kõrvast kurt. Muidu tip-top. Septembris saab 18a täis. Järgmisel nädalal lähme arstile südant ja kopse kontrollima. Ta käitub nagu üks normaalne vanur ikka, tatsab toas ringi ja vahepeal jääb seisma ja mõtleb, et mida ta nüüd siia tegema tuligi.
Siis on mul veel noor krapsakas siiamilaadne toode, tema on 1a tüdruk ja paneb mööda elamist ringi, tapeedi ka otsustas igale poole endaga kaasa võtta. Tapeeti pmst seinas enam ei ole. Põrandaliistudega on kah nats kehvad lood. Potililled veel püsivad, sest nemad on üleval külmkapi peal ja sinna hüpata pole võimalik.
Minu 8a tõukass suri aasta tagasi äkksurma, sellest ei ole ma vist siiamaani üle saanud, ikka vahel nutan. Ka 14a kass suri eelmisel aastal keelevähki. Eks ma neid nutan taga siiamaani. A elu läheb edasi ja ma olen niiiii tänulik, et see 17a kass on minu elus olnud 17 (peaaegu 18) aastat ja et talle on antud nii pikk elu.

[Juustup]

Kitah muidugi, mis raske see siis välja dedutseerida Lihtsalt tüütas ära niipidi, nüüd olen teistpidi.
Tervist, Tulbid ja tervisi ka su kassidele, kui need sul veel alles on!

Tere, Hatik (Kitah)!
Tnx tervituste eest mulle ja mu kassidele. Räägin sulle oma kassidest. Mul on praegu üks 17a+10-kuune poisskass siin ringi tuterdamas, tema on poolpime ja vist ka vasakust kõrvast kurt. Muidu tip-top. Septembris saab 18a täis. Järgmisel nädalal lähme arstile südant ja kopse kontrollima. Ta käitub nagu üks normaalne vanur ikka, tatsab toas ringi ja vahepeal jääb seisma ja mõtleb, et mida ta nüüd siia tegema tuligi.
Siis on mul veel noor krapsakas siiamilaadne toode, tema on 1a tüdruk ja paneb mööda elamist ringi, tapeedi ka otsustas igale poole endaga kaasa võtta. Tapeeti pmst seinas enam ei ole. Põrandaliistudega on kah nats kehvad lood. Potililled veel püsivad, sest nemad on üleval külmkapi peal ja sinna hüpata pole võimalik.
Minu 8a tõukass suri aasta tagasi äkksurma, sellest ei ole ma vist siiamaani üle saanud, ikka vahel nutan. Ka 14a kass suri eelmisel aastal keelevähki. Eks ma neid nutan taga siiamaani. A elu läheb edasi ja ma olen niiiii tänulik, et see 17a kass on minu elus olnud 17 (peaaegu 18) aastat ja et talle on antud nii pikk elu.

Sellest leinast päriselt ei paranegi. Mul on ilmutatud fotod oma kadunud Sõbrast, aga ma ei suuda albumit avadagi. Teisest on pildid ainult telefonis- annaks taevas, et see vastu peaks. Ma pole leidnud endas seda jõudu, et pilte ilmutada- ma ei oska isegi kohta otsida kus seda teha. Küll leiaks, aga lein on liiga värske. Hetkel on kodus kaks kassi ja olen langetanud otsuse peale neid mitte ühtegi lemmikut mitte võtta- ma armastan loomi meeletult, aga see hingevalu nende lahkumisel on nii julm, et mina selles elus seda enam välja kannatada ei suuda.

/Juustup

[Külaline]

Õues käivat kassi oli väga muretu pidada. Liivakasti ei vajanud, midagi ei kraapinud, toalilli ei söönud. Aknaraamile jäid kriimud. Enamasti jõlkus sisse-välja akna kaudu.

Selliseid on vist omanikul mõnus pidada jah. Minul eriti mõnus neid kassilaipu pidevalt vaadata ei ole.

[Külaline]

Õues käivat kassi oli väga muretu pidada. Liivakasti ei vajanud, midagi ei kraapinud, toalilli ei söönud. Aknaraamile jäid kriimud. Enamasti jõlkus sisse-välja akna kaudu.

Selliseid on vist omanikul mõnus pidada jah. Minul eriti mõnus neid kassilaipu pidevalt vaadata ei ole.

Oleneb piirkonnast, aga see vaidlus, kas kass peab õues käima rihmaga v rihmata ei kuulu siia hetkel. Olen ise ka korjanud kokku neid tänavalt, silmad lahti, kuu peegeldub silmas. Ja alati muretsen, kui oma linnaosas autoga sõidan, sest tänavad on täis pargitud ja paar korda on jooksnud loom niimoodi ette, et pidurdusmaad pole ja keerata ka kuskile ei saa. Õnneks alla pole kedagi ajanud. Ei tea, mis on inimestel arus, kes hoiavad linnas sõidutee ääres oma kassi v koera vabakäigul. Samas käib ka minu oma aias suviti, üks on ka aknast kukkunud. Kõige vastu ei saa muidugi kindlustada, aga alati tuleb küsida endalt, et mis tema nimi on, kelle eluga mina oma tegevuse või tegevusetusega riskin?