Mis põhjustel olete suhteid lõpetanud?

seks, suhted ja pereteemad
Vasta
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 09:42
Külaline kirjutas: 17 Apr 2025 23:55
Külaline kirjutas: 17 Apr 2025 23:13
On nad ka ikka 4-5 kümpised?
Ei. Nooremad. Seetõttu ongi vaheaeg Amoremist. Ei jaksa.
Kui vana ise siis ka oled?
45
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 12:18 Vastan teemasse, muud solki ei viitsi lugeda.
Täpsustan, et lisaks kooselule/abielule pean suheteks ka noorusaja "käimisi", mis mõnda aega kestnud - mõnest kuust aasta(te)ni.
Üks suhe jättis mind, kui olin keeldunud temaga voodisse minemast. Keeldusin, sest olin verinoor. Hiljem noormees väitis, et mina jätsin tema, sellega, et voodit ei jaganud. Nii et nüüd ei teagi, kumb kumma jättis :roll:
Ühe suhte lõpetasin, kuna selgus, et muidu tore noormees oli minu pärast jätnud maha oma pikaajalise tüdruksõbra. Minu silmis ei ehitata uut suhet üles mahajäetud neiu valu peale. Mõnes mõttes noore inimese kohta väga rangelt põhimõttekindel, teisalt jällegi silmakirjalik, sest mahajäetud noormehe valu peale ma ei mõelnud, kui ise astusin uude suhtesse.
Ühe noormehe jätsin, sest avastasin ootamatult, et ta ei meeldi mulle üldse. Temast oli üsna keeruline lahti saada, aga haletsusest edasi ju ikka koos ei ole.
Ühe pikaajalisema suhte lõpetasin, kuna kaaslane pettis mind.
Abielu lõpetasin, kuna abikaasa pettis mind.

Üldiselt peab ütlema, et minu jaoks ei ole olnud suhte lõpetamine midagi väga keerulist. Paarist on veidi kahju olnud, sest ei ole tore teha inimestele haiget. Samas tean omast käest, et mõningane annus südamevalu on vajalik osa isiksusena kasvamisel. Olen ise ka haiget saanud ja seda kogemusena kõrgelt hinnanud. Olen alati väga sirge seljaga minema astunud ja mitte tagasi vaadanud. Ei ole uskunud suhete puhul uue võimaluse andmisesse, sest eelnevast ei jäänud midagi arusaamatuks. Mul on olnud kaaslasi, kes oleksid eelistanud uuesti proovida või kokku-lahku suhet, aga sellised asjad ei ole mulle. Neutraalselt võin edasi suhelda, aga see on ka kõik. Need suhted on saanud läbi kuna need ei ole toiminud, neis on olnud valet või ükskõiksust.
Kõnts. Saast. Rämps kes on oma rõveda elu üle kastnud läige eneseõigustuse lääge kastmega. Enda rahustuseks. Usu kõike saad veel tunda mida oled teistele teinud. Biomass.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 22:14
Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 12:18 Vastan teemasse, muud solki ei viitsi lugeda.
Täpsustan, et lisaks kooselule/abielule pean suheteks ka noorusaja "käimisi", mis mõnda aega kestnud - mõnest kuust aasta(te)ni.
Üks suhe jättis mind, kui olin keeldunud temaga voodisse minemast. Keeldusin, sest olin verinoor. Hiljem noormees väitis, et mina jätsin tema, sellega, et voodit ei jaganud. Nii et nüüd ei teagi, kumb kumma jättis :roll:
Ühe suhte lõpetasin, kuna selgus, et muidu tore noormees oli minu pärast jätnud maha oma pikaajalise tüdruksõbra. Minu silmis ei ehitata uut suhet üles mahajäetud neiu valu peale. Mõnes mõttes noore inimese kohta väga rangelt põhimõttekindel, teisalt jällegi silmakirjalik, sest mahajäetud noormehe valu peale ma ei mõelnud, kui ise astusin uude suhtesse.
Ühe noormehe jätsin, sest avastasin ootamatult, et ta ei meeldi mulle üldse. Temast oli üsna keeruline lahti saada, aga haletsusest edasi ju ikka koos ei ole.
Ühe pikaajalisema suhte lõpetasin, kuna kaaslane pettis mind.
Abielu lõpetasin, kuna abikaasa pettis mind.

Üldiselt peab ütlema, et minu jaoks ei ole olnud suhte lõpetamine midagi väga keerulist. Paarist on veidi kahju olnud, sest ei ole tore teha inimestele haiget. Samas tean omast käest, et mõningane annus südamevalu on vajalik osa isiksusena kasvamisel. Olen ise ka haiget saanud ja seda kogemusena kõrgelt hinnanud. Olen alati väga sirge seljaga minema astunud ja mitte tagasi vaadanud. Ei ole uskunud suhete puhul uue võimaluse andmisesse, sest eelnevast ei jäänud midagi arusaamatuks. Mul on olnud kaaslasi, kes oleksid eelistanud uuesti proovida või kokku-lahku suhet, aga sellised asjad ei ole mulle. Neutraalselt võin edasi suhelda, aga see on ka kõik. Need suhted on saanud läbi kuna need ei ole toiminud, neis on olnud valet või ükskõiksust.
Kõnts. Saast. Rämps kes on oma rõveda elu üle kastnud läige eneseõigustuse lääge kastmega. Enda rahustuseks. Usu kõike saad veel tunda mida oled teistele teinud. Biomass.
Ma pakun, et sinu teooria järgi läheb tal tulevikus hästi. Ta on jäänud enda ja teiste suhtes ausaks. Tubli tüdruk.

Aga.... kas te kujutate ette, et keegi päriselus ka selliseid sõnu teise inimese suunal kasutab ja sõimleb? Et kohe ütlebki teise kohta nii? Valus.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 22:14Vastan teemasse, muud solki ei viitsi lugeda.
Täpsustan, et lisaks kooselule/abielule pean suheteks ka noorusaja "käimisi", mis mõnda aega kestnud - mõnest kuust aasta(te)ni.
Üks suhe jättis mind, kui olin keeldunud temaga voodisse minemast. Keeldusin, sest olin verinoor. Hiljem noormees väitis, et mina jätsin tema, sellega, et voodit ei jaganud. Nii et nüüd ei teagi, kumb kumma jättis :roll:
Ühe suhte lõpetasin, kuna selgus, et muidu tore noormees oli minu pärast jätnud maha oma pikaajalise tüdruksõbra. Minu silmis ei ehitata uut suhet üles mahajäetud neiu valu peale. Mõnes mõttes noore inimese kohta väga rangelt põhimõttekindel, teisalt jällegi silmakirjalik, sest mahajäetud noormehe valu peale ma ei mõelnud, kui ise astusin uude suhtesse.
Ühe noormehe jätsin, sest avastasin ootamatult, et ta ei meeldi mulle üldse. Temast oli üsna keeruline lahti saada, aga haletsusest edasi ju ikka koos ei ole.
Ühe pikaajalisema suhte lõpetasin, kuna kaaslane pettis mind.
Abielu lõpetasin, kuna abikaasa pettis mind.

Üldiselt peab ütlema, et minu jaoks ei ole olnud suhte lõpetamine midagi väga keerulist. Paarist on veidi kahju olnud, sest ei ole tore teha inimestele haiget. Samas tean omast käest, et mõningane annus südamevalu on vajalik osa isiksusena kasvamisel. Olen ise ka haiget saanud ja seda kogemusena kõrgelt hinnanud. Olen alati väga sirge seljaga minema astunud ja mitte tagasi vaadanud. Ei ole uskunud suhete puhul uue võimaluse andmisesse, sest eelnevast ei jäänud midagi arusaamatuks. Mul on olnud kaaslasi, kes oleksid eelistanud uuesti proovida või kokku-lahku suhet, aga sellised asjad ei ole mulle. Neutraalselt võin edasi suhelda, aga see on ka kõik. Need suhted on saanud läbi kuna need ei ole toiminud, neis on olnud valet või ükskõiksust.
Väga aus ja analüüsiv tagasivaade. Ära pane seda jobu siin tähele.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 22:47Aga.... kas te kujutate ette, et keegi päriselus ka selliseid sõnu teise inimese suunal kasutab ja sõimleb? Et kohe ütlebki teise kohta nii? Valus.
Ära pane sina ka seda jobu tähele. Mida valusam sulle kommentaar tundub, seda rohkem ta aktsiooni satub - see ta eesmärk ongi. Ignoreeri.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 22:14
Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 12:18 Vastan teemasse, muud solki ei viitsi lugeda.
Täpsustan, et lisaks kooselule/abielule pean suheteks ka noorusaja "käimisi", mis mõnda aega kestnud - mõnest kuust aasta(te)ni.
Üks suhe jättis mind, kui olin keeldunud temaga voodisse minemast. Keeldusin, sest olin verinoor. Hiljem noormees väitis, et mina jätsin tema, sellega, et voodit ei jaganud. Nii et nüüd ei teagi, kumb kumma jättis :roll:
Ühe suhte lõpetasin, kuna selgus, et muidu tore noormees oli minu pärast jätnud maha oma pikaajalise tüdruksõbra. Minu silmis ei ehitata uut suhet üles mahajäetud neiu valu peale. Mõnes mõttes noore inimese kohta väga rangelt põhimõttekindel, teisalt jällegi silmakirjalik, sest mahajäetud noormehe valu peale ma ei mõelnud, kui ise astusin uude suhtesse.
Ühe noormehe jätsin, sest avastasin ootamatult, et ta ei meeldi mulle üldse. Temast oli üsna keeruline lahti saada, aga haletsusest edasi ju ikka koos ei ole.
Ühe pikaajalisema suhte lõpetasin, kuna kaaslane pettis mind.
Abielu lõpetasin, kuna abikaasa pettis mind.

Üldiselt peab ütlema, et minu jaoks ei ole olnud suhte lõpetamine midagi väga keerulist. Paarist on veidi kahju olnud, sest ei ole tore teha inimestele haiget. Samas tean omast käest, et mõningane annus südamevalu on vajalik osa isiksusena kasvamisel. Olen ise ka haiget saanud ja seda kogemusena kõrgelt hinnanud. Olen alati väga sirge seljaga minema astunud ja mitte tagasi vaadanud. Ei ole uskunud suhete puhul uue võimaluse andmisesse, sest eelnevast ei jäänud midagi arusaamatuks. Mul on olnud kaaslasi, kes oleksid eelistanud uuesti proovida või kokku-lahku suhet, aga sellised asjad ei ole mulle. Neutraalselt võin edasi suhelda, aga see on ka kõik. Need suhted on saanud läbi kuna need ei ole toiminud, neis on olnud valet või ükskõiksust.
Kõnts. Saast. Rämps kes on oma rõveda elu üle kastnud läige eneseõigustuse lääge kastmega. Enda rahustuseks. Usu kõike saad veel tunda mida oled teistele teinud. Biomass.
Tere, Priit! 🙂
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 12:18 Vastan teemasse, muud solki ei viitsi lugeda.
Täpsustan, et lisaks kooselule/abielule pean suheteks ka noorusaja "käimisi", mis mõnda aega kestnud - mõnest kuust aasta(te)ni.
Üks suhe jättis mind, kui olin keeldunud temaga voodisse minemast. Keeldusin, sest olin verinoor. Hiljem noormees väitis, et mina jätsin tema, sellega, et voodit ei jaganud. Nii et nüüd ei teagi, kumb kumma jättis :roll:
Ühe suhte lõpetasin, kuna selgus, et muidu tore noormees oli minu pärast jätnud maha oma pikaajalise tüdruksõbra. Minu silmis ei ehitata uut suhet üles mahajäetud neiu valu peale. Mõnes mõttes noore inimese kohta väga rangelt põhimõttekindel, teisalt jällegi silmakirjalik, sest mahajäetud noormehe valu peale ma ei mõelnud, kui ise astusin uude suhtesse.
Ühe noormehe jätsin, sest avastasin ootamatult, et ta ei meeldi mulle üldse. Temast oli üsna keeruline lahti saada, aga haletsusest edasi ju ikka koos ei ole.
Ühe pikaajalisema suhte lõpetasin, kuna kaaslane pettis mind.
Abielu lõpetasin, kuna abikaasa pettis mind.

Üldiselt peab ütlema, et minu jaoks ei ole olnud suhte lõpetamine midagi väga keerulist. Paarist on veidi kahju olnud, sest ei ole tore teha inimestele haiget. Samas tean omast käest, et mõningane annus südamevalu on vajalik osa isiksusena kasvamisel. Olen ise ka haiget saanud ja seda kogemusena kõrgelt hinnanud. Olen alati väga sirge seljaga minema astunud ja mitte tagasi vaadanud. Ei ole uskunud suhete puhul uue võimaluse andmisesse, sest eelnevast ei jäänud midagi arusaamatuks. Mul on olnud kaaslasi, kes oleksid eelistanud uuesti proovida või kokku-lahku suhet, aga sellised asjad ei ole mulle. Neutraalselt võin edasi suhelda, aga see on ka kõik. Need suhted on saanud läbi kuna need ei ole toiminud, neis on olnud valet või ükskõiksust.
Peaaegu nagu minu elu.

Esimese poisi jätsin maha sama asja pärast - ma ei olnud valmis temaga seksima. Ma olin 15 ja tõesti ei tahtnud veel nii vara voodisse ronida. Aga sain aru, et tema väga tahtis. Ja mulle tundus, et ei ole õige edasi minna, kui ma tunnetan koguaeg survet seksimiseks. Hiljem selgus, et tal oligi minu kõrvalt üks tüdruk veel, kes oli selleks valmis.

Tegelikult siiamaani igatsen seda poissi, nüüd siis juba muidugi meest.

Teine mees. Olime kaugsuhtes. Väidetavalt ta armastas mind üliväga, aga millegipärast ei olnud tal eriti aega kokkusaamisteks. Suhtlus käis messengeri ja kirjade kaudu. Kui mina koguaeg planeerisin ja püüdsin välja mõelda võimalusi, kuidas kohtuda, siis temal oli alati mingi põhjus, miks ta ei saa tulla. Isegi siis, kui ma tema kodulinna - Saaremaalt Rakverre sõitsin (spaasse), siis tal just polnud võimalust minuga kohtuda. Seda janti tegime pikka aega. Muidu oli väga hea, usaldusväärne ja armas mees, ja tean, et ta tegelikult armastas mind ja hoolis minust väga, aga mingi kokkusaamise kiiks oli tal. Ühel hetkel lõi mul plaksuga kaane kinni. Pärast tema järjekordset "ma ei saad" kustutasin ta on fb-st ja ei vastanud enam mitte ühelegi messengeri vestlusele.

Jah, tal oli abikaasa, aga suhe oli täpselt samasugune, nagu keegi mees eespool kirjeldas - suhe läbi, kuid elu jätkus ühise katuse all, eraldi magamistubades, eraldi eludega.

Põdesin väga kaua, isegi paar aastat. Asja tegi raskemaks see, et tema otsis ikka kontakti. Aga millalgi sain siiski üle ja ei mõtelnudki tema peale enam iga päev.

Abikaasa, kellega elasin väga, väga kaua koos. Pettis mind. Kohe, kui sellest teada sain, kolisin kodust välja. Lapsed õnneks suured ja ei ela enam kodus. Sellest üle saamine... No tegelikult, ma ei ole siiamaani üle saanud. Ehkki sellest on juba 9 aastat möödas. Iga päev piinlen. Aga, mis teha. Asja teeb jälle raskeks see, et mees anub koguaeg mind tagasi.

Neljas mees. Me ei olnud ametlikult paar. Ja koos me ei elanud. Lihtsalt kohtusime aegajalt. Väga tubli ja töökas mees. Väga lahtiste kätega ja abivalmis. Lisaks veel tark ja hästiteeniv mees. Ühel päeval leidsin tema tutvumiskuulutuse Iha leheküljelt koos piltidega. Jällegi, kriips peal! Samamoodi, mees tahab edasi suhelda, aga mulle ei sobi selline partner, kellel on minu kõrvalt veel teisi seksisõpru.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 13:48
Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 12:18 Vastan teemasse, muud solki ei viitsi lugeda.
Täpsustan, et lisaks kooselule/abielule pean suheteks ka noorusaja "käimisi", mis mõnda aega kestnud - mõnest kuust aasta(te)ni.
Üks suhe jättis mind, kui olin keeldunud temaga voodisse minemast. Keeldusin, sest olin verinoor. Hiljem noormees väitis, et mina jätsin tema, sellega, et voodit ei jaganud. Nii et nüüd ei teagi, kumb kumma jättis :roll:
Ühe suhte lõpetasin, kuna selgus, et muidu tore noormees oli minu pärast jätnud maha oma pikaajalise tüdruksõbra. Minu silmis ei ehitata uut suhet üles mahajäetud neiu valu peale. Mõnes mõttes noore inimese kohta väga rangelt põhimõttekindel, teisalt jällegi silmakirjalik, sest mahajäetud noormehe valu peale ma ei mõelnud, kui ise astusin uude suhtesse.
Ühe noormehe jätsin, sest avastasin ootamatult, et ta ei meeldi mulle üldse. Temast oli üsna keeruline lahti saada, aga haletsusest edasi ju ikka koos ei ole.
Ühe pikaajalisema suhte lõpetasin, kuna kaaslane pettis mind.
Abielu lõpetasin, kuna abikaasa pettis mind.

Üldiselt peab ütlema, et minu jaoks ei ole olnud suhte lõpetamine midagi väga keerulist. Paarist on veidi kahju olnud, sest ei ole tore teha inimestele haiget. Samas tean omast käest, et mõningane annus südamevalu on vajalik osa isiksusena kasvamisel. Olen ise ka haiget saanud ja seda kogemusena kõrgelt hinnanud. Olen alati väga sirge seljaga minema astunud ja mitte tagasi vaadanud. Ei ole uskunud suhete puhul uue võimaluse andmisesse, sest eelnevast ei jäänud midagi arusaamatuks. Mul on olnud kaaslasi, kes oleksid eelistanud uuesti proovida või kokku-lahku suhet, aga sellised asjad ei ole mulle. Neutraalselt võin edasi suhelda, aga see on ka kõik. Need suhted on saanud läbi kuna need ei ole toiminud, neis on olnud valet või ükskõiksust.
Peaaegu nagu minu elu.

Esimese poisi jätsin maha sama asja pärast - ma ei olnud valmis temaga seksima. Ma olin 15 ja tõesti ei tahtnud veel nii vara voodisse ronida. Aga sain aru, et tema väga tahtis. Ja mulle tundus, et ei ole õige edasi minna, kui ma tunnetan koguaeg survet seksimiseks. Hiljem selgus, et tal oligi minu kõrvalt üks tüdruk veel, kes oli selleks valmis.

Tegelikult siiamaani igatsen seda poissi, nüüd siis juba muidugi meest.

Teine mees. Olime kaugsuhtes. Väidetavalt ta armastas mind üliväga, aga millegipärast ei olnud tal eriti aega kokkusaamisteks. Suhtlus käis messengeri ja kirjade kaudu. Kui mina koguaeg planeerisin ja püüdsin välja mõelda võimalusi, kuidas kohtuda, siis temal oli alati mingi põhjus, miks ta ei saa tulla. Isegi siis, kui ma tema kodulinna - Saaremaalt Rakverre sõitsin (spaasse), siis tal just polnud võimalust minuga kohtuda. Seda janti tegime pikka aega. Muidu oli väga hea, usaldusväärne ja armas mees, ja tean, et ta tegelikult armastas mind ja hoolis minust väga, aga mingi kokkusaamise kiiks oli tal. Ühel hetkel lõi mul plaksuga kaane kinni. Pärast tema järjekordset "ma ei saad" kustutasin ta on fb-st ja ei vastanud enam mitte ühelegi messengeri vestlusele.

Jah, tal oli abikaasa, aga suhe oli täpselt samasugune, nagu keegi mees eespool kirjeldas - suhe läbi, kuid elu jätkus ühise katuse all, eraldi magamistubades, eraldi eludega.

Põdesin väga kaua, isegi paar aastat. Asja tegi raskemaks see, et tema otsis ikka kontakti. Aga millalgi sain siiski üle ja ei mõtelnudki tema peale enam iga päev.

Abikaasa, kellega elasin väga, väga kaua koos. Pettis mind. Kohe, kui sellest teada sain, kolisin kodust välja. Lapsed õnneks suured ja ei ela enam kodus. Sellest üle saamine... No tegelikult, ma ei ole siiamaani üle saanud. Ehkki sellest on juba 9 aastat möödas. Iga päev piinlen. Aga, mis teha. Asja teeb jälle raskeks see, et mees anub koguaeg mind tagasi.

Neljas mees. Me ei olnud ametlikult paar. Ja koos me ei elanud. Lihtsalt kohtusime aegajalt. Väga tubli ja töökas mees. Väga lahtiste kätega ja abivalmis. Lisaks veel tark ja hästiteeniv mees. Ühel päeval leidsin tema tutvumiskuulutuse Iha leheküljelt koos piltidega. Jällegi, kriips peal! Samamoodi, mees tahab edasi suhelda, aga mulle ei sobi selline partner, kellel on minu kõrvalt veel teisi seksisõpru.
Mis on küll inimese elus valesti, kes nutab mingeid mehi taga? Ja veel lausa 9 aastat! Jumal küll, mine oma eluga ometi edasi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 14:36
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 13:48
Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 12:18 Vastan teemasse, muud solki ei viitsi lugeda.
Täpsustan, et lisaks kooselule/abielule pean suheteks ka noorusaja "käimisi", mis mõnda aega kestnud - mõnest kuust aasta(te)ni.
Üks suhe jättis mind, kui olin keeldunud temaga voodisse minemast. Keeldusin, sest olin verinoor. Hiljem noormees väitis, et mina jätsin tema, sellega, et voodit ei jaganud. Nii et nüüd ei teagi, kumb kumma jättis :roll:
Ühe suhte lõpetasin, kuna selgus, et muidu tore noormees oli minu pärast jätnud maha oma pikaajalise tüdruksõbra. Minu silmis ei ehitata uut suhet üles mahajäetud neiu valu peale. Mõnes mõttes noore inimese kohta väga rangelt põhimõttekindel, teisalt jällegi silmakirjalik, sest mahajäetud noormehe valu peale ma ei mõelnud, kui ise astusin uude suhtesse.
Ühe noormehe jätsin, sest avastasin ootamatult, et ta ei meeldi mulle üldse. Temast oli üsna keeruline lahti saada, aga haletsusest edasi ju ikka koos ei ole.
Ühe pikaajalisema suhte lõpetasin, kuna kaaslane pettis mind.
Abielu lõpetasin, kuna abikaasa pettis mind.

Üldiselt peab ütlema, et minu jaoks ei ole olnud suhte lõpetamine midagi väga keerulist. Paarist on veidi kahju olnud, sest ei ole tore teha inimestele haiget. Samas tean omast käest, et mõningane annus südamevalu on vajalik osa isiksusena kasvamisel. Olen ise ka haiget saanud ja seda kogemusena kõrgelt hinnanud. Olen alati väga sirge seljaga minema astunud ja mitte tagasi vaadanud. Ei ole uskunud suhete puhul uue võimaluse andmisesse, sest eelnevast ei jäänud midagi arusaamatuks. Mul on olnud kaaslasi, kes oleksid eelistanud uuesti proovida või kokku-lahku suhet, aga sellised asjad ei ole mulle. Neutraalselt võin edasi suhelda, aga see on ka kõik. Need suhted on saanud läbi kuna need ei ole toiminud, neis on olnud valet või ükskõiksust.
Peaaegu nagu minu elu.

Esimese poisi jätsin maha sama asja pärast - ma ei olnud valmis temaga seksima. Ma olin 15 ja tõesti ei tahtnud veel nii vara voodisse ronida. Aga sain aru, et tema väga tahtis. Ja mulle tundus, et ei ole õige edasi minna, kui ma tunnetan koguaeg survet seksimiseks. Hiljem selgus, et tal oligi minu kõrvalt üks tüdruk veel, kes oli selleks valmis.

Tegelikult siiamaani igatsen seda poissi, nüüd siis juba muidugi meest.

Teine mees. Olime kaugsuhtes. Väidetavalt ta armastas mind üliväga, aga millegipärast ei olnud tal eriti aega kokkusaamisteks. Suhtlus käis messengeri ja kirjade kaudu. Kui mina koguaeg planeerisin ja püüdsin välja mõelda võimalusi, kuidas kohtuda, siis temal oli alati mingi põhjus, miks ta ei saa tulla. Isegi siis, kui ma tema kodulinna - Saaremaalt Rakverre sõitsin (spaasse), siis tal just polnud võimalust minuga kohtuda. Seda janti tegime pikka aega. Muidu oli väga hea, usaldusväärne ja armas mees, ja tean, et ta tegelikult armastas mind ja hoolis minust väga, aga mingi kokkusaamise kiiks oli tal. Ühel hetkel lõi mul plaksuga kaane kinni. Pärast tema järjekordset "ma ei saad" kustutasin ta on fb-st ja ei vastanud enam mitte ühelegi messengeri vestlusele.

Jah, tal oli abikaasa, aga suhe oli täpselt samasugune, nagu keegi mees eespool kirjeldas - suhe läbi, kuid elu jätkus ühise katuse all, eraldi magamistubades, eraldi eludega.

Põdesin väga kaua, isegi paar aastat. Asja tegi raskemaks see, et tema otsis ikka kontakti. Aga millalgi sain siiski üle ja ei mõtelnudki tema peale enam iga päev.

Abikaasa, kellega elasin väga, väga kaua koos. Pettis mind. Kohe, kui sellest teada sain, kolisin kodust välja. Lapsed õnneks suured ja ei ela enam kodus. Sellest üle saamine... No tegelikult, ma ei ole siiamaani üle saanud. Ehkki sellest on juba 9 aastat möödas. Iga päev piinlen. Aga, mis teha. Asja teeb jälle raskeks see, et mees anub koguaeg mind tagasi.

Neljas mees. Me ei olnud ametlikult paar. Ja koos me ei elanud. Lihtsalt kohtusime aegajalt. Väga tubli ja töökas mees. Väga lahtiste kätega ja abivalmis. Lisaks veel tark ja hästiteeniv mees. Ühel päeval leidsin tema tutvumiskuulutuse Iha leheküljelt koos piltidega. Jällegi, kriips peal! Samamoodi, mees tahab edasi suhelda, aga mulle ei sobi selline partner, kellel on minu kõrvalt veel teisi seksisõpru.
Mis on küll inimese elus valesti, kes nutab mingeid mehi taga? Ja veel lausa 9 aastat! Jumal küll, mine oma eluga ometi edasi.
Kuule, me olime ikka väga-väga kaua abielus. Ta on nelja lapse isa. Loomulikult oli lahutamine minu jaoks tragöödia. Läbipõimunud sugulus- ja sõprussuhted, ühine kodu, ühine maakodu, ühine ettevõte... Elu pööras minu jaoks sel hetkel 360 kraadi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 15:17
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 14:36 Mis on küll inimese elus valesti, kes nutab mingeid mehi taga? Ja veel lausa 9 aastat! Jumal küll, mine oma eluga ometi edasi.
Kuule, me olime ikka väga-väga kaua abielus. Ta on nelja lapse isa. Loomulikult oli lahutamine minu jaoks tragöödia. Läbipõimunud sugulus- ja sõprussuhted, ühine kodu, ühine maakodu, ühine ettevõte... Elu pööras minu jaoks sel hetkel 360 kraadi.
Teisel on hea öelda, et mine edasi. Mõistusega võttes on õige, aga neid tundeid sa ei juhi. Ma saan sinust täitsa aru.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 15:17
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 14:36
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 13:48

Peaaegu nagu minu elu.

Esimese poisi jätsin maha sama asja pärast - ma ei olnud valmis temaga seksima. Ma olin 15 ja tõesti ei tahtnud veel nii vara voodisse ronida. Aga sain aru, et tema väga tahtis. Ja mulle tundus, et ei ole õige edasi minna, kui ma tunnetan koguaeg survet seksimiseks. Hiljem selgus, et tal oligi minu kõrvalt üks tüdruk veel, kes oli selleks valmis.

Tegelikult siiamaani igatsen seda poissi, nüüd siis juba muidugi meest.

Teine mees. Olime kaugsuhtes. Väidetavalt ta armastas mind üliväga, aga millegipärast ei olnud tal eriti aega kokkusaamisteks. Suhtlus käis messengeri ja kirjade kaudu. Kui mina koguaeg planeerisin ja püüdsin välja mõelda võimalusi, kuidas kohtuda, siis temal oli alati mingi põhjus, miks ta ei saa tulla. Isegi siis, kui ma tema kodulinna - Saaremaalt Rakverre sõitsin (spaasse), siis tal just polnud võimalust minuga kohtuda. Seda janti tegime pikka aega. Muidu oli väga hea, usaldusväärne ja armas mees, ja tean, et ta tegelikult armastas mind ja hoolis minust väga, aga mingi kokkusaamise kiiks oli tal. Ühel hetkel lõi mul plaksuga kaane kinni. Pärast tema järjekordset "ma ei saad" kustutasin ta on fb-st ja ei vastanud enam mitte ühelegi messengeri vestlusele.

Jah, tal oli abikaasa, aga suhe oli täpselt samasugune, nagu keegi mees eespool kirjeldas - suhe läbi, kuid elu jätkus ühise katuse all, eraldi magamistubades, eraldi eludega.

Põdesin väga kaua, isegi paar aastat. Asja tegi raskemaks see, et tema otsis ikka kontakti. Aga millalgi sain siiski üle ja ei mõtelnudki tema peale enam iga päev.

Abikaasa, kellega elasin väga, väga kaua koos. Pettis mind. Kohe, kui sellest teada sain, kolisin kodust välja. Lapsed õnneks suured ja ei ela enam kodus. Sellest üle saamine... No tegelikult, ma ei ole siiamaani üle saanud. Ehkki sellest on juba 9 aastat möödas. Iga päev piinlen. Aga, mis teha. Asja teeb jälle raskeks see, et mees anub koguaeg mind tagasi.

Neljas mees. Me ei olnud ametlikult paar. Ja koos me ei elanud. Lihtsalt kohtusime aegajalt. Väga tubli ja töökas mees. Väga lahtiste kätega ja abivalmis. Lisaks veel tark ja hästiteeniv mees. Ühel päeval leidsin tema tutvumiskuulutuse Iha leheküljelt koos piltidega. Jällegi, kriips peal! Samamoodi, mees tahab edasi suhelda, aga mulle ei sobi selline partner, kellel on minu kõrvalt veel teisi seksisõpru.
Mis on küll inimese elus valesti, kes nutab mingeid mehi taga? Ja veel lausa 9 aastat! Jumal küll, mine oma eluga ometi edasi.
Kuule, me olime ikka väga-väga kaua abielus. Ta on nelja lapse isa. Loomulikult oli lahutamine minu jaoks tragöödia. Läbipõimunud sugulus- ja sõprussuhted, ühine kodu, ühine maakodu, ühine ettevõte... Elu pööras minu jaoks sel hetkel 360 kraadi.
Kurb muidugi. Ja eks see ongi see reetmise tunne ka.

Aga mis ma öelda tahtsin, et miks küll inimesed kasutavad väljendit elu muutus 360 kraadi.
Kas te saate aru ka mida see üldse tähendab🤣?

360 kraadi on täisring! Seega tahad öelda, et elu muutus täpselt samaks?
Kui aga vastupidiseks algsele, tuleb öelda, et elu pööras 180 kraadi.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 19 Apr 2025 19:57
Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 22:14
Külaline kirjutas: 18 Apr 2025 12:18 Vastan teemasse, muud solki ei viitsi lugeda.
Täpsustan, et lisaks kooselule/abielule pean suheteks ka noorusaja "käimisi", mis mõnda aega kestnud - mõnest kuust aasta(te)ni.
Üks suhe jättis mind, kui olin keeldunud temaga voodisse minemast. Keeldusin, sest olin verinoor. Hiljem noormees väitis, et mina jätsin tema, sellega, et voodit ei jaganud. Nii et nüüd ei teagi, kumb kumma jättis :roll:
Ühe suhte lõpetasin, kuna selgus, et muidu tore noormees oli minu pärast jätnud maha oma pikaajalise tüdruksõbra. Minu silmis ei ehitata uut suhet üles mahajäetud neiu valu peale. Mõnes mõttes noore inimese kohta väga rangelt põhimõttekindel, teisalt jällegi silmakirjalik, sest mahajäetud noormehe valu peale ma ei mõelnud, kui ise astusin uude suhtesse.
Ühe noormehe jätsin, sest avastasin ootamatult, et ta ei meeldi mulle üldse. Temast oli üsna keeruline lahti saada, aga haletsusest edasi ju ikka koos ei ole.
Ühe pikaajalisema suhte lõpetasin, kuna kaaslane pettis mind.
Abielu lõpetasin, kuna abikaasa pettis mind.

Üldiselt peab ütlema, et minu jaoks ei ole olnud suhte lõpetamine midagi väga keerulist. Paarist on veidi kahju olnud, sest ei ole tore teha inimestele haiget. Samas tean omast käest, et mõningane annus südamevalu on vajalik osa isiksusena kasvamisel. Olen ise ka haiget saanud ja seda kogemusena kõrgelt hinnanud. Olen alati väga sirge seljaga minema astunud ja mitte tagasi vaadanud. Ei ole uskunud suhete puhul uue võimaluse andmisesse, sest eelnevast ei jäänud midagi arusaamatuks. Mul on olnud kaaslasi, kes oleksid eelistanud uuesti proovida või kokku-lahku suhet, aga sellised asjad ei ole mulle. Neutraalselt võin edasi suhelda, aga see on ka kõik. Need suhted on saanud läbi kuna need ei ole toiminud, neis on olnud valet või ükskõiksust.
Kõnts. Saast. Rämps kes on oma rõveda elu üle kastnud läige eneseõigustuse lääge kastmega. Enda rahustuseks. Usu kõike saad veel tunda mida oled teistele teinud. Biomass.
Tere, Priit! 🙂
Tere, tere petis!
Väga aus ja analüüsiv tagasiside kaaskodanlikult. Tundub, et enamus näevad sind sellisena nagu sa oled. Mitte sellisena nagu sina üritad endast muljet jätta.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 20:36Jah, tal oli abikaasa, aga suhe oli täpselt samasugune, nagu keegi mees eespool kirjeldas - suhe läbi, kuid elu jätkus ühise katuse all, eraldi magamistubades, eraldi eludega.
See on enamasti täielik klassikaline vale.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 20:48
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 20:36Jah, tal oli abikaasa, aga suhe oli täpselt samasugune, nagu keegi mees eespool kirjeldas - suhe läbi, kuid elu jätkus ühise katuse all, eraldi magamistubades, eraldi eludega.
See on enamasti täielik klassikaline vale.
Ma olen sellega nõus, aga tema puhul oli see tõesti nii, et suhe on oma naisega läbi. Meil on mitu ühist lähedast tuttavat, kes teavad tema kodust olukorda.

Tema puhul oli asi ilmselt selles, et ta ei julgenud oma elu muuta. Samuti kartis väga üldsuse arvamust selles osas, mis abielu lahutamist puudutab. Vana kooli mees, selles suhtes.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 17:28
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 15:17
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 14:36
Mis on küll inimese elus valesti, kes nutab mingeid mehi taga? Ja veel lausa 9 aastat! Jumal küll, mine oma eluga ometi edasi.
Kuule, me olime ikka väga-väga kaua abielus. Ta on nelja lapse isa. Loomulikult oli lahutamine minu jaoks tragöödia. Läbipõimunud sugulus- ja sõprussuhted, ühine kodu, ühine maakodu, ühine ettevõte... Elu pööras minu jaoks sel hetkel 360 kraadi.
Kurb muidugi. Ja eks see ongi see reetmise tunne ka.

Aga mis ma öelda tahtsin, et miks küll inimesed kasutavad väljendit elu muutus 360 kraadi.
Kas te saate aru ka mida see üldse tähendab🤣?

360 kraadi on täisring! Seega tahad öelda, et elu muutus täpselt samaks?
Kui aga vastupidiseks algsele, tuleb öelda, et elu pööras 180 kraadi.
Ma tean, mida tähendab 360 kraadi - see on täisring. Kirjutasin meelega nii. Mu elu tegigi täispöörde - aga ilma temata.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 21:27
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 20:48
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 20:36Jah, tal oli abikaasa, aga suhe oli täpselt samasugune, nagu keegi mees eespool kirjeldas - suhe läbi, kuid elu jätkus ühise katuse all, eraldi magamistubades, eraldi eludega.
See on enamasti täielik klassikaline vale.
Ma olen sellega nõus, aga tema puhul oli see tõesti nii, et suhe on oma naisega läbi. Meil on mitu ühist lähedast tuttavat, kes teavad tema kodust olukorda.

Tema puhul oli asi ilmselt selles, et ta ei julgenud oma elu muuta. Samuti kartis väga üldsuse arvamust selles osas, mis abielu lahutamist puudutab. Vana kooli mees, selles suhtes.
Millest mina aru ei saa. Pikk, väga pikk abeielu ja peale selle veel niipalju suhteid. Kuidas sa küll jõuad ja viitsid?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 21:37
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 21:27
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 20:48

See on enamasti täielik klassikaline vale.
Ma olen sellega nõus, aga tema puhul oli see tõesti nii, et suhe on oma naisega läbi. Meil on mitu ühist lähedast tuttavat, kes teavad tema kodust olukorda.

Tema puhul oli asi ilmselt selles, et ta ei julgenud oma elu muuta. Samuti kartis väga üldsuse arvamust selles osas, mis abielu lahutamist puudutab. Vana kooli mees, selles suhtes.
Millest mina aru ei saa. Pikk, väga pikk abeielu ja peale selle veel niipalju suhteid. Kuidas sa küll jõuad ja viitsid?
Sa siis ehk lugesid ka, et ma lahutasin juba 9 aastat tagasi.

Vanus on mul 56. Ja ei saa just öelda, et selles vanuses on 4 meest nii palju. Ühega, selle noormehega, olime kaks aastat koos ja ei seksinud. Seega, teoreetiliselt on mul siiski vaid 3 meest olnud.
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 21:37
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 21:27
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 20:48

See on enamasti täielik klassikaline vale.
Ma olen sellega nõus, aga tema puhul oli see tõesti nii, et suhe on oma naisega läbi. Meil on mitu ühist lähedast tuttavat, kes teavad tema kodust olukorda.

Tema puhul oli asi ilmselt selles, et ta ei julgenud oma elu muuta. Samuti kartis väga üldsuse arvamust selles osas, mis abielu lahutamist puudutab. Vana kooli mees, selles suhtes.
Millest mina aru ei saa. Pikk, väga pikk abeielu ja peale selle veel niipalju suhteid. Kuidas sa küll jõuad ja viitsid?
Mina jällegi ei saa aru kuda seda tipsununnukest ikka kõik mehed petavad ja liiga teevad. Peaks ju olema iga mehe unistus oma parimais aastais :lol:
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 20:48
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 20:36Jah, tal oli abikaasa, aga suhe oli täpselt samasugune, nagu keegi mees eespool kirjeldas - suhe läbi, kuid elu jätkus ühise katuse all, eraldi magamistubades, eraldi eludega.
See on enamasti täielik klassikaline vale.
Mis siin muidu klassikaliselt vale on?
Külaline

Postitus Postitas Külaline »

Külaline kirjutas: 21 Apr 2025 10:56
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 21:37
Külaline kirjutas: 20 Apr 2025 21:27

Ma olen sellega nõus, aga tema puhul oli see tõesti nii, et suhe on oma naisega läbi. Meil on mitu ühist lähedast tuttavat, kes teavad tema kodust olukorda.

Tema puhul oli asi ilmselt selles, et ta ei julgenud oma elu muuta. Samuti kartis väga üldsuse arvamust selles osas, mis abielu lahutamist puudutab. Vana kooli mees, selles suhtes.
Millest mina aru ei saa. Pikk, väga pikk abeielu ja peale selle veel niipalju suhteid. Kuidas sa küll jõuad ja viitsid?
Mina jällegi ei saa aru kuda seda tipsununnukest ikka kõik mehed petavad ja liiga teevad. Peaks ju olema iga mehe unistus oma parimais aastais :lol:
Ise ju kinnitad sama - iga "õige" mees paneb oma naise kõrvalt. Ehk siis sinu mõistes kõik mehed petavad. Miks sa nüüd siis selle üle järsku imestad?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Tolmukübe ja 5 külalist