Lõhestumine

[Juustup]

Mida Teie arvate,kas Eesti pole poliitiliselt mitte liiglõhestunud? Palju suuremates riikides on oluliselt vähem erakondi ning lõhestumist. Miks see nii on? Annaks seda kuidagi muuta?

/Juustup

[Külaline]

Ma ei arva nii, kuigi jah, poliitmaastik oleks palju parem ilma ekre ja E200-ta.

[Külaline]

Ma ei arva nii, kuigi jah, poliitmaastik oleks palju parem ilma ekre ja E200-ta.

Nõus. Js Reformil oleks ka aeg enda sees suurem reform ette võtta.

[Juustup]

Ma ei arva nii, kuigi jah, poliitmaastik oleks palju parem ilma ekre ja E200-ta.

Miks EKRE ei meeldi?

/Juustup

[Barbara]

Mida Teie arvate,kas Eesti pole poliitiliselt mitte liiglõhestunud? Palju suuremates riikides on oluliselt vähem erakondi ning lõhestumist. Miks see nii on? Annaks seda kuidagi muuta?

/Juustup

Ei arva. Teised riigid on sul kaugel ja eemal, sa ei tea nende sisepoliitilisi kriisikesi igapäevaselt, seega tundub kõik tüüne ja korras. Kuskohas on korras? Prantsusmaal? Hollandis? Inglismaal-kaks suurparteid- ka korras? Isegi põhjamaades, Rootsis, endises "sotsiaaldemokraatlikus paradiisis" on korras või, pole ühtegi käärimist vähemusvalitsuses? Ameerikas- on kaks parteid, järelikult on nad suht polariseeritud vastasena üksteisele. Kuskohas sinu meelest ei ole lõhestumist? Venemaal ja Põhja-Koreas tõesti ei ole, seal on väga ühtne "tore" riigipartei. Seda mõtlesid eeskujuks? Tänan, ei.
Parteide paljusus ei näita mingi lõhestumist, vaid mitmekesisust. Pigem tuleb neid Eestisse juurde, oli ka meil kaks suurt ja teised marginaalsed, sellest ei sündinud midagi eriliselt helget.

[Külaline]

Parteide rohkus pole minu meelest probleemiks, see iseenesest lõhestumist ei tekita. Ühiskond iseenesest on küll lõhestunud ja eriti teravalt tuli see esile nii pandeemia kui sõja puhkedes.

Mind väga üllatab ja häirib, et probleemiks on saanud arvamuste paljusus. Sõja näitel, kui sa soovid kiiret sõja lõppu, siis oled putinist ja Kremli troll. Kõiki venelasi tibladeks sõimates saad sõbraliku patsutuse õlale- meie mees, tubli.
Ma tean mitut, kelle arvamus sõja suhtes on selle paari aasta jooksul kardinaalselt muutunud, aga nad ei ütle seda kunagi välja, sest sellega on tüli perekonnas/sõpradega garanteeritud. Miks me ei tolereeri, et on olemas palju arvamusi? Seda enam, et arvamus baseerub suurel lugemusel või isiklikul kogemusel.

Eestlased sõimavad Venemaad, et seal on diktatuur ja puudub demokraatia ning sõnavabadus. Aga me ise? Kas see juba ei ole sõnavabaduse piiramine, kui teatud teemadel pole soovitav sõna võtta? Halvimal juhul sind eemaldatakse grupist (töölt, suguvõsast) või siis tembeldatakse inimene putinistiks või fooliummütsikeseks, olenevalt siis, milles tema "kuritegu" seisneb.

[Bämbi]

Parteide rohkus pole minu meelest probleemiks, see iseenesest lõhestumist ei tekita. Ühiskond iseenesest on küll lõhestunud ja eriti teravalt tuli see esile nii pandeemia kui sõja puhkedes.

Mind väga üllatab ja häirib, et probleemiks on saanud arvamuste paljusus. Sõja näitel, kui sa soovid kiiret sõja lõppu, siis oled putinist ja Kremli troll. Kõiki venelasi tibladeks sõimates saad sõbraliku patsutuse õlale- meie mees, tubli.
Ma tean mitut, kelle arvamus sõja suhtes on selle paari aasta jooksul kardinaalselt muutunud, aga nad ei ütle seda kunagi välja, sest sellega on tüli perekonnas/sõpradega garanteeritud. Miks me ei tolereeri, et on olemas palju arvamusi? Seda enam, et arvamus baseerub suurel lugemusel või isiklikul kogemusel.

Eestlased sõimavad Venemaad, et seal on diktatuur ja puudub demokraatia ning sõnavabadus. Aga me ise? Kas see juba ei ole sõnavabaduse piiramine, kui teatud teemadel pole soovitav sõna võtta? Halvimal juhul sind eemaldatakse grupist (töölt, suguvõsast) või siis tembeldatakse inimene putinistiks või fooliummütsikeseks, olenevalt siis, milles tema "kuritegu" seisneb.

Sind üllatab ja häirib, et probleemiks on arvamuste paljusus? Samas terve su postitus kritiseerib inimesi, kellel on oma arvamus. Üldjuhul on konservatiivse vaatega inimestel selline arvamus, et nende sõnavabadust piiratakse, neid tühistatakse, et meil on diktatuur ja puudub demokraatia ning seda lihtsalt seepllepärast, et keegi julgeb nende arvamuses kahelda. Vaidlemine ja teine vaatenurk teemale ei ole ju sõnavabaduse piiramine ega tühistamine. Kõigil on õigus oma arvamusele, aga üldjuhul soovivad inimesed suhelda nende inimestega, kellega neil on ühine maailmavaade, mis ei tähenda eriarvamusel olija tühistamist, vaid seda, et lihtsalt ei viitsita vaielda. Eriti tüütud on inimesed, kes oma eriarvamust häälekalt, riiakalt ja lõpmatuseni kedrata soovivad.

[Barbara]

Kas see juba ei ole sõnavabaduse piiramine, kui teatud teemadel pole soovitav sõna võtta? Halvimal juhul sind eemaldatakse grupist (töölt, suguvõsast) või siis tembeldatakse inimene putinistiks või fooliummütsikeseks, olenevalt siis, milles tema "kuritegu" seisneb.

Ja see on sinu meelest diktatuur ja sõnavabaduse piiramine?? Alati on olnud perekonnas-suguvõsas jne selliseid lahkhelisid, eriti tormilisematel aegadel, on sõdinud vend venna vastu (küll enamasti mitte omatahtsi), see, mis see praegu on, on tavaline elu ja justnimelt on olemas arvamuste paljusus, tegelikult ei juhtu sinuga midagi, kui sõna võtad misiganes teemal. Või juhtub, tuleb keegi öösel veoautoga järele ja koputab uksele ja sind enam keegi ei näe? Mingi perekondlik vaidlus või lahkarvamus töökollektiivis- lapsenali, ja pealegi enamasti pole probleem selles, MIDA räägid, vaid KUIDAS räägid. EKRE pooldus just sellise asja pärast - põhimõtted on samad, aga väljendusviis ei sobi. Kui argumenteerid ja ei plärtsu huupi, siis enamuses mõeldakse kaasa, kuigi ei nõustuta su seisukohtadega. "Kurb küll", SEE pole piiramine, kui teine arvab teisiti.

[Arutleja]

Parteide rohkus pole minu meelest probleemiks, see iseenesest lõhestumist ei tekita. Ühiskond iseenesest on küll lõhestunud ja eriti teravalt tuli see esile nii pandeemia kui sõja puhkedes.

Mind väga üllatab ja häirib, et probleemiks on saanud arvamuste paljusus. Sõja näitel, kui sa soovid kiiret sõja lõppu, siis oled putinist ja Kremli troll. Kõiki venelasi tibladeks sõimates saad sõbraliku patsutuse õlale- meie mees, tubli.
Ma tean mitut, kelle arvamus sõja suhtes on selle paari aasta jooksul kardinaalselt muutunud, aga nad ei ütle seda kunagi välja, sest sellega on tüli perekonnas/sõpradega garanteeritud. Miks me ei tolereeri, et on olemas palju arvamusi? Seda enam, et arvamus baseerub suurel lugemusel või isiklikul kogemusel.

Eestlased sõimavad Venemaad, et seal on diktatuur ja puudub demokraatia ning sõnavabadus. Aga me ise? Kas see juba ei ole sõnavabaduse piiramine, kui teatud teemadel pole soovitav sõna võtta? Halvimal juhul sind eemaldatakse grupist (töölt, suguvõsast) või siis tembeldatakse inimene putinistiks või fooliummütsikeseks, olenevalt siis, milles tema "kuritegu" seisneb.

Sind üllatab ja häirib, et probleemiks on arvamuste paljusus? Samas terve su postitus kritiseerib inimesi, kellel on oma arvamus. Üldjuhul on konservatiivse vaatega inimestel selline arvamus, et nende sõnavabadust piiratakse, neid tühistatakse, et meil on diktatuur ja puudub demokraatia ning seda lihtsalt seepllepärast, et keegi julgeb nende arvamuses kahelda. Vaidlemine ja teine vaatenurk teemale ei ole ju sõnavabaduse piiramine ega tühistamine. Kõigil on õigus oma arvamusele, aga üldjuhul soovivad inimesed suhelda nende inimestega, kellega neil on ühine maailmavaade, mis ei tähenda eriarvamusel olija tühistamist, vaid seda, et lihtsalt ei viitsita vaielda. Eriti tüütud on inimesed, kes oma eriarvamust häälekalt, riiakalt ja lõpmatuseni kedrata soovivad.

Külaline ei kritiseeri ju inimesi eriarvamuste omamise eest vaid selle eest, et teisi arvamusi ei aktsepteerita ja neid ei julgeta enam välja öelda, kuna sellele järgneks sõim, tembeldamine, eemaldamine, äärmuslikul juhul isegi tühistamine.

[Bämbi]

Parteide rohkus pole minu meelest probleemiks, see iseenesest lõhestumist ei tekita. Ühiskond iseenesest on küll lõhestunud ja eriti teravalt tuli see esile nii pandeemia kui sõja puhkedes.

Mind väga üllatab ja häirib, et probleemiks on saanud arvamuste paljusus. Sõja näitel, kui sa soovid kiiret sõja lõppu, siis oled putinist ja Kremli troll. Kõiki venelasi tibladeks sõimates saad sõbraliku patsutuse õlale- meie mees, tubli.
Ma tean mitut, kelle arvamus sõja suhtes on selle paari aasta jooksul kardinaalselt muutunud, aga nad ei ütle seda kunagi välja, sest sellega on tüli perekonnas/sõpradega garanteeritud. Miks me ei tolereeri, et on olemas palju arvamusi? Seda enam, et arvamus baseerub suurel lugemusel või isiklikul kogemusel.

Eestlased sõimavad Venemaad, et seal on diktatuur ja puudub demokraatia ning sõnavabadus. Aga me ise? Kas see juba ei ole sõnavabaduse piiramine, kui teatud teemadel pole soovitav sõna võtta? Halvimal juhul sind eemaldatakse grupist (töölt, suguvõsast) või siis tembeldatakse inimene putinistiks või fooliummütsikeseks, olenevalt siis, milles tema "kuritegu" seisneb.

Sind üllatab ja häirib, et probleemiks on arvamuste paljusus? Samas terve su postitus kritiseerib inimesi, kellel on oma arvamus. Üldjuhul on konservatiivse vaatega inimestel selline arvamus, et nende sõnavabadust piiratakse, neid tühistatakse, et meil on diktatuur ja puudub demokraatia ning seda lihtsalt seepllepärast, et keegi julgeb nende arvamuses kahelda. Vaidlemine ja teine vaatenurk teemale ei ole ju sõnavabaduse piiramine ega tühistamine. Kõigil on õigus oma arvamusele, aga üldjuhul soovivad inimesed suhelda nende inimestega, kellega neil on ühine maailmavaade, mis ei tähenda eriarvamusel olija tühistamist, vaid seda, et lihtsalt ei viitsita vaielda. Eriti tüütud on inimesed, kes oma eriarvamust häälekalt, riiakalt ja lõpmatuseni kedrata soovivad.

Külaline ei kritiseeri ju inimesi eriarvamuste omamise eest vaid selle eest, et teisi arvamusi ei aktsepteerita ja neid ei julgeta enam välja öelda, kuna sellele järgneks sõim, tembeldamine, eemaldamine, äärmuslikul juhul isegi tühistamine.

Kas pere- ja sõpraderingis ja ka töökollektiivis pole alati nii olnud, et rahuliku ja sõbraliku õhkkonna nimel iga arvamust välja ei purtsatata? Tundub, et osad inimesed on selle alles nüüd avastanud. Ja peavad seda räigeks ahistamiseks ja sõnavabaduse piiramiseks.

[Arutleja]

Kas pere- ja sõpraderingis ja ka töökollektiivis pole alati nii olnud, et rahuliku ja sõbraliku õhkkonna nimel iga arvamust välja ei purtsatata? Tundub, et osad inimesed on selle alles nüüd avastanud. Ja peavad seda räigeks ahistamiseks ja sõnavabaduse piiramiseks.

Mis rahulik ja sõbralik õhkkond see on, kui üks, kes on vähemuses, peab pidevalt oma suu kinni hoidma, teades, et kui ta julgeks oma eriarvamuse välja öelda, saaks kohe tervelt ülejäänud kambalt nii mis tuhiseb.

[Külaline]

Kas pere- ja sõpraderingis ja ka töökollektiivis pole alati nii olnud, et rahuliku ja sõbraliku õhkkonna nimel iga arvamust välja ei purtsatata? Tundub, et osad inimesed on selle alles nüüd avastanud. Ja peavad seda räigeks ahistamiseks ja sõnavabaduse piiramiseks.
[/quote]
Kes rääkis arvamuse välja purtsatamisest? Mina pidasin silmas rahulikku vestlust, kus minu nähtu põhjal lähevad leili just need, kes ei suuda tolereerida erinevaid arvamusi. Hakatakse sildistama ja argumentide lõppedes minnakse isiklikuks, mis ju tegelikult näitab, et inimesel pole oskust väidelda. Alles hiljuti sai lugeda vene rahvusest piirivalvurist, kes lasti töölt lahti, kuna ta juhtus töökaaslaste seltskonnas mainima, et saaks see sõda vaid kiiresti läbi. Kolleeg läks ja andis ta selle "vale lause" pärast üles.

Kuulan hea meelega teiste arvamusi ja mulle meeldib arutleda aktuaalsetel teemadel, aga ma näeks meeleldi, et seejuures jäädakse väärikaks ega ega hakata oponenti sõimama.

[Barbara]

Mis rahulik ja sõbralik õhkkond see on, kui üks, kes on vähemuses, peab pidevalt oma suu kinni hoidma, teades, et kui ta julgeks oma eriarvamuse välja öelda, saaks kohe tervelt ülejäänud kambalt nii mis tuhiseb.

See on alati olnud dissidentide elu. Ja kuna see on "karjaloomale" omane, siis nii ka jääb. Ka loomariigis visatakse "teisitimõtleja" grupist/karjast välja, kui ei ole nõus teistega koostööd tegema, nt üritas endale saada karjajuhi kohta ja kaotas. Täpselt nii käituvad ka parteid, kollektiivid jne.

[Külaline]

Mis rahulik ja sõbralik õhkkond see on, kui üks, kes on vähemuses, peab pidevalt oma suu kinni hoidma, teades, et kui ta julgeks oma eriarvamuse välja öelda, saaks kohe tervelt ülejäänud kambalt nii mis tuhiseb.

See on alati olnud dissidentide elu. Ja kuna see on "karjaloomale" omane, siis nii ka jääb. Ka loomariigis visatakse "teisitimõtleja" grupist/karjast välja, kui ei ole nõus teistega koostööd tegema, nt üritas endale saada juhi kohta ja kaotas.

See on nii idapoolsetes riikides ja meie ajalugu arvestades on kahjuks läinud, nii, et sellist mõtteviisi peetakse normaalseks. Lääne-Euroopas nii ei mõelda, võin sulle kinnitada...

[Bämbi]

Kas pere- ja sõpraderingis ja ka töökollektiivis pole alati nii olnud, et rahuliku ja sõbraliku õhkkonna nimel iga arvamust välja ei purtsatata? Tundub, et osad inimesed on selle alles nüüd avastanud. Ja peavad seda räigeks ahistamiseks ja sõnavabaduse piiramiseks.

Mis rahulik ja sõbralik õhkkond see on, kui üks, kes on vähemuses, peab pidevalt oma suu kinni hoidma, teades, et kui ta julgeks oma eriarvamuse välja öelda, saaks kohe tervelt ülejäänud kambalt nii mis tuhiseb.

Mis seltskond see küll on, kus pidevalt selliseid teemasid arutatakse, kus üks on alati eriarvamusel ja kus eriarvamuse eest saab nii mis tuhiseb? Äkki tasuks sellel ühel seltskonda vahetada ja leida sama maailmavaatega inimesed, sest nii on tõesti raske elada, kui suud kunagi lahti teha ei saa ja teemavahetusest pole ka kasu, sest polegi ühiseid teemasid. Igas seltskonnas on ju teemasid, kus kõik pole samal arvamusel. Näiteks ei võta ma tööl kunagi sõna tervise teemadel, sest minu kolleegid, kes on vanemad daamid, on alternatiivmeditsiini usku. Milleks nendega sel teemal vaielda? Las arutavad omaette.

[Külaline]

Sõja kiire lõpp? Kes seda ei tahks? Sellest kirejad mõtlevad kiire lõpu all seda, et Ukraina loovutagu kõik mida Venemaa soovib ja kummardagu ka veel. Selline kiire lõpp jätkuks järgmise nõudmisega. Baltimaad loovutagu ka oma alad. Sellist kiiret lõppu tahadki? Mind ajavad oksele sellest kiirest lõpust rääkijad, sest sellega maskeeritakse oma Venemaa sümpaatiat. Volksutavad süütult sulmi, oh mis ma ju rääkisin vaid kiirest lõpust, kuidas te mind nüüd hukka mõistate. A mine ja räägi siis Putinile, et ta ära lõpetaks. Miskipärast mõtlevad nad alati seda, et Ukraina lõpetagu enda kaitsmine ja tõmmaku iseenda riigist minena.

[Bämbi]

Kas pere- ja sõpraderingis ja ka töökollektiivis pole alati nii olnud, et rahuliku ja sõbraliku õhkkonna nimel iga arvamust välja ei purtsatata? Tundub, et osad inimesed on selle alles nüüd avastanud. Ja peavad seda räigeks ahistamiseks ja sõnavabaduse piiramiseks.

Kes rääkis arvamuse välja purtsatamisest? Mina pidasin silmas rahulikku vestlust, kus minu nähtu põhjal lähevad leili just need, kes ei suuda tolereerida erinevaid arvamusi. Hakatakse sildistama ja argumentide lõppedes minnakse isiklikuks, mis ju tegelikult näitab, et inimesel pole oskust väidelda. Alles hiljuti sai lugeda vene rahvusest piirivalvurist, kes lasti töölt lahti, kuna ta juhtus töökaaslaste seltskonnas mainima, et saaks see sõda vaid kiiresti läbi. Kolleeg läks ja andis ta selle "vale lause" pärast üles.

Kuulan hea meelega teiste arvamusi ja mulle meeldib arutleda aktuaalsetel teemadel, aga ma näeks meeleldi, et seejuures jäädakse väärikaks ega ega hakata oponenti sõimama.
[/quote]
Pole sellisest juhtumist lugenud, äkki annaksid viite? Tundub uskumatu, et lihtsalt sellise lausejupi pärast keegi töö kaotab.

[Külaline]

Mulle meenub ühe Siberisse küüditatud naise raamat, kus ta kirus, et eestlased kogu aeg millegi üle vaidlevad ja seetõttu üksteisest eraldi hoiavad erinevalt teistest baltlastest. Nii et ei midagi uut. Lihtsalt meeldibki üksteisega opositsioonis olla. Vargamäel käis kemplus veel varasematel aegadel. Võtke end sellisena nagu olete .

[Arutleja]

Mis rahulik ja sõbralik õhkkond see on, kui üks, kes on vähemuses, peab pidevalt oma suu kinni hoidma, teades, et kui ta julgeks oma eriarvamuse välja öelda, saaks kohe tervelt ülejäänud kambalt nii mis tuhiseb.

See on alati olnud dissidentide elu. Ja kuna see on "karjaloomale" omane, siis nii ka jääb. Ka loomariigis visatakse "teisitimõtleja" grupist/karjast välja, kui ei ole nõus teistega koostööd tegema, nt üritas endale saada karjajuhi kohta ja kaotas. Täpselt nii käituvad ka parteid, kollektiivid jne.

Kas sa ehk iseendale vastu ei räägi? Enne kirjutasid, et „olemas arvamuste paljusus, tegelikult ei juhtu sinuga midagi, kui sõna võtad misiganes teemal“ ja „enamuses mõeldakse kaasa, kuigi ei nõustuta su seisukohtadega“. Nüüd aga pead normaalseks, et „teisitimõtleja“ „karjast“ välja visatakse. Jah, selline käitumine võib parteidele omane olla, sest partei peakski ühendama ühesuguse mõtteviisiga inimesi, aga mitte sõprade või pereringis.

[Arutleja]

Pole sellisest juhtumist lugenud, äkki annaksid viite? Tundub uskumatu, et lihtsalt sellise lausejupi pärast keegi töö kaotab.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12029 ... asti-jatta