Kaua on aega võtnud, et suhtest üle saada?

[Külaline]

Mul on hea meel, et olen tundnud nagu armastust. Selles mõttes, et mõni ei tunnegi terve elu jooksul. Kogemusest olen õppinud selles mõttes, et olen muutunud. Enam sellist tunnete palangut ei tule. Aga seda ütled õigesti, et armumine on paha asi, mis tuleb ära kannatada. Kui ta on ühepoolne ja tugev, siis nii ongi. Olen muutunud nii palju rahulikumaks ja analüüsinud oma situatsiooni, et enam sellist asja ei tule. Kui peaks midagi sarnast sigima, siis vaatan kohe, et ahhaa, see ju see, viimati oli, midagi ei tulnud, rohkem seda jama pole vaja. Et tunded üleüldiselt on muutunud väikeseks, rahulikuks, ja seega suurt armumist ei tule ju, pole tundeid, mis selle taga oleksid. On hoopis kaine mõistus. Kui on tugevad armastuse tunded, siis vist jah, elu stabiilne ei ole, ja mulle selline asi ei meeldi.

Sa toodad täiesti infantiilset teksti. Vabandust, minu arvamus.

[Külaline]

Minul ei võtnud üldse aega. Ehkki muidu olen loomult pikaajaliste suhete inimene, kes naljalt ei võta-jäta. Samas, mina olin sel korral see mahajätja-pool ja ilmselt seetõttu läkski kergelt. Lihtsalt armastus oli ja siis äkki enam ei olnud. Ning tollest hetkest peale muutusin selle kuti suhtes täiesti külmaks. Kohe mitte midagi ei tundnud. Ise ka imestasin. Teatasin talle rahulikult, et minu poolt on nüüd armastus otsas ja läheme lahku. Kutt muidugi ehmatas ära, hakkas püüdma, aga ei olnud sest enam mingit kasu. Mu ainuke probleem oli, kuidas saada tast lahti, et ta mu elu enam ei segaks.

[Külaline]

Minul ei võtnud üldse aega. Ehkki muidu olen loomult pikaajaliste suhete inimene, kes naljalt ei võta-jäta. Samas, mina olin sel korral see mahajätja-pool ja ilmselt seetõttu läkski kergelt. Lihtsalt armastus oli ja siis äkki enam ei olnud. Ning tollest hetkest peale muutusin selle kuti suhtes täiesti külmaks. Kohe mitte midagi ei tundnud. Ise ka imestasin. Teatasin talle rahulikult, et minu poolt on nüüd armastus otsas ja läheme lahku. Kutt muidugi ehmatas ära, hakkas püüdma, aga ei olnud sest enam mingit kasu. Mu ainuke probleem oli, kuidas saada tast lahti, et ta mu elu enam ei segaks.

Imestan ikka neid üleolevaid suhtumisi. Üleöö lüüakse teise inimese elu puruks ja siis praalitakse veel sellega kuidas ma ikka tegin ja olin. Kuidas kutt ikka ehmatas ja püüdis. Aga vot mina.
Kuidas muidu läheb? Oled sättinud ennast Tinderi riiulisse ja ootad, et keegi su uueks "pikaajaliseks" suhteks kaasa haaraks.

[Külaline]

Tema läheb öösel kõrtsu. Joob ennast täis ja maandub mõne hurmuri kaisus. Ja ununeb kohe eelmine pikaaegne suhe. Päevapealt. Armastus sai otsa. Hommikul oli, aganäe õhtul polnud. Mis ta sinna teha sai?

[Külaline]

Tema läheb öösel kõrtsu. Joob ennast täis ja maandub mõne hurmuri kaisus. Ja ununeb kohe eelmine pikaaegne suhe. Päevapealt. Armastus sai otsa. Hommikul oli, aganäe õhtul polnud. Mis ta sinna teha sai?

Miks mitte?

[Külaline]

Sa toodad täiesti infantiilset teksti. Vabandust, minu arvamus.

Aga mina kohe üldsegi nii ei arva. Mulle ta meeldib.

[Külaline]

Tema läheb öösel kõrtsu. Joob ennast täis ja maandub mõne hurmuri kaisus. Ja ununeb kohe eelmine pikaaegne suhe. Päevapealt. Armastus sai otsa. Hommikul oli, aganäe õhtul polnud. Mis ta sinna teha sai?

Sa püüa oma naisele ise hurmur olla. Muidu juhtub sinu naise ja suhtega ka nii nagu kirjeldasid.

[Külaline]

Tema läheb öösel kõrtsu. Joob ennast täis ja maandub mõne hurmuri kaisus. Ja ununeb kohe eelmine pikaaegne suhe. Päevapealt. Armastus sai otsa. Hommikul oli, aganäe õhtul polnud. Mis ta sinna teha sai?

Ja mis siis? Mis sul sellest siis?

[Külaline]

Tema läheb öösel kõrtsu. Joob ennast täis ja maandub mõne hurmuri kaisus. Ja ununeb kohe eelmine pikaaegne suhe. Päevapealt. Armastus sai otsa. Hommikul oli, aganäe õhtul polnud. Mis ta sinna teha sai?

Sa püüa oma naisele ise hurmur olla. Muidu juhtub sinu naise ja suhtega ka nii nagu kirjeldasid.

Temaga ju juba juhtuski. Halab siin päevast päeva, kuidas naine viis aastat tagasi minema jalutas.

[Külaline]

Tema läheb öösel kõrtsu. Joob ennast täis ja maandub mõne hurmuri kaisus. Ja ununeb kohe eelmine pikaaegne suhe. Päevapealt. Armastus sai otsa. Hommikul oli, aganäe õhtul polnud. Mis ta sinna teha sai?

Sa püüa oma naisele ise hurmur olla. Muidu juhtub sinu naise ja suhtega ka nii nagu kirjeldasid.

Temaga ju juba juhtuski. Halab siin päevast päeva, kuidas naine viis aastat tagasi minema jalutas.

Ja järgmised ju ka, hiljemalt kolmandal kuul. No milline normaalne naine sellist haiget inimnest taluks, täiesti arysaadav, et panevad jooksu.

[Külaline]

Sa püüa oma naisele ise hurmur olla. Muidu juhtub sinu naise ja suhtega ka nii nagu kirjeldasid.

Temaga ju juba juhtuski. Halab siin päevast päeva, kuidas naine viis aastat tagasi minema jalutas.

Ja järgmised ju ka, hiljemalt kolmandal kuul. No milline normaalne naine sellist haiget inimnest taluks, täiesti arysaadav, et panevad jooksu.

Mul on isegi nii olnud, et peale paari ööd kui proa küsib kas veel kohtume on "armastus" kohe otsa saanud.

[Külaline]

Tema läheb öösel kõrtsu. Joob ennast täis ja maandub mõne hurmuri kaisus. Ja ununeb kohe eelmine pikaaegne suhe. Päevapealt. Armastus sai otsa. Hommikul oli, aganäe õhtul polnud. Mis ta sinna teha sai?

Sa püüa oma naisele ise hurmur olla. Muidu juhtub sinu naise ja suhtega ka nii nagu kirjeldasid.

Ei juhtu. Varsti 6 aastat kui lahti sain. Kuna tegemist oli intelligentse naisega siis ööklubidest leitud härrade juurde ta öösiti ei läinud. Ta taunis isegi oma sõbrannade sellist käutumist.

[Misasja1]

Ikka aastaid? Oskate analüüsida, miks nii kaua?

Sõltub ju suhtest.

[Külaline]

Ikka aastaid? Oskate analüüsida, miks nii kaua?

Hea küsimus, mida olen ka tahtnud küsida, aga ma mõtlesin, et kannatan veel mõned kuud ja vaatan siis kuidas on. Mõne kuu pärast saaks kolm aastat täis kui ma südamest läbi käinud valuga aru sain, et olen ära armunud. Ilmselt juba varemgi. Et armumine pidi kestma kuni kolm aastat. Et ehk siis saan teisest üle.

Ma olen seda ka väga pikalt analüüsinud, mõelnud, pigem üle mõelnud, et kaua võib küll tundeid olla. Et milleks seda vaja on. Suhet mul temaga pole olnud ja ei tule ilmselt ka. Lihtsalt tunned tundeid tühja. Aga keha ei anna järele. Keha tekitab ikka selliseid tugevaid tundeid, nii et isegi jään sellest haigeks. Lihtsalt tihti nutad end magama ja hommikul ärkad varem, pisarad voolavad, mõtled temast. Ka praegu hakkavad seda kirjutades pisarad voolama. Ja mu olukord on praegu kordi kergem kui eelmised aastad, kui pikalt olin kui zombi sisuliselt.
Kas see parandab hingehaavu. Keha justkui ei valeta. Annab teada mida/ keda tahad. Aga ta ei saa vist aru, et see ei sõltu ju minust ainult.

Kui sa inimest tihti näed, siis ei pruugigi see armumine või armastus ju üle minna. Kui see on ühepoolne, siis peaksid oma elu korraldama nii, et lihtsalt ei näe enam seda inimest. Siis saab temast ka ühel hetkel üle. Pole vaja end piinata.

[Külaline]

Mul on hea meel, et olen tundnud nagu armastust. Selles mõttes, et mõni ei tunnegi terve elu jooksul. Kogemusest olen õppinud selles mõttes, et olen muutunud. Enam sellist tunnete palangut ei tule. Aga seda ütled õigesti, et armumine on paha asi, mis tuleb ära kannatada. Kui ta on ühepoolne ja tugev, siis nii ongi. Olen muutunud nii palju rahulikumaks ja analüüsinud oma situatsiooni, et enam sellist asja ei tule. Kui peaks midagi sarnast sigima, siis vaatan kohe, et ahhaa, see ju see, viimati oli, midagi ei tulnud, rohkem seda jama pole vaja. Et tunded üleüldiselt on muutunud väikeseks, rahulikuks, ja seega suurt armumist ei tule ju, pole tundeid, mis selle taga oleksid. On hoopis kaine mõistus. Kui on tugevad armastuse tunded, siis vist jah, elu stabiilne ei ole, ja mulle selline asi ei meeldi.

Sa toodad täiesti infantiilset teksti. Vabandust, minu arvamus.

Nõus. Suhe ja ühepoolne kinnisidee on täiesti erinevad mõisted.

[Külaline]

Nõus. Suhe ja ühepoolne kinnisidee on täiesti erinevad mõisted.

Kas keegi on siin öelnud, et need on samad asjad?

Aga kui tõid need mõisted välja, siis äkki ütled mis on sihe ja mis on kinnisidee. Või mis vahe neil on?

[Tolmukübe]

Ikka aastaid? Oskate analüüsida, miks nii kaua?

Hea küsimus, mida olen ka tahtnud küsida, aga ma mõtlesin, et kannatan veel mõned kuud ja vaatan siis kuidas on. Mõne kuu pärast saaks kolm aastat täis kui ma südamest läbi käinud valuga aru sain, et olen ära armunud. Ilmselt juba varemgi. Et armumine pidi kestma kuni kolm aastat. Et ehk siis saan teisest üle.

Ma olen seda ka väga pikalt analüüsinud, mõelnud, pigem üle mõelnud, et kaua võib küll tundeid olla. Et milleks seda vaja on. Suhet mul temaga pole olnud ja ei tule ilmselt ka. Lihtsalt tunned tundeid tühja. Aga keha ei anna järele. Keha tekitab ikka selliseid tugevaid tundeid, nii et isegi jään sellest haigeks. Lihtsalt tihti nutad end magama ja hommikul ärkad varem, pisarad voolavad, mõtled temast. Ka praegu hakkavad seda kirjutades pisarad voolama. Ja mu olukord on praegu kordi kergem kui eelmised aastad, kui pikalt olin kui zombi sisuliselt.
Kas see parandab hingehaavu. Keha justkui ei valeta. Annab teada mida/ keda tahad. Aga ta ei saa vist aru, et see ei sõltu ju minust ainult.

Kui sa inimest tihti näed, siis ei pruugigi see armumine või armastus ju üle minna. Kui see on ühepoolne, siis peaksid oma elu korraldama nii, et lihtsalt ei näe enam seda inimest. Siis saab temast ka ühel hetkel üle. Pole vaja end piinata.

Aga armumine või armastus ei pea ju piinav olema. Kui on ühepoolne, ja ikka trehvad inimest tihti, see ei pea ju kehvasti mõjuma. Vastupidi, saad oma eluga edasi minna, et see armumine/armastus nagu on osaliselt helge mälestus, mis ei takista olevikus teisi suhteid loomast ega ka olevikus armumise objektiga kokku saamast. Et kui kunagi olid ägedad tunded, nüüd on maha rahunenud, saad aru, et midagi ei tule, aga tore on ikka armumise/armastuse objektiga kokku saada, piinad/unistused on jäänud minevikku, alles on tänutunne, et inimene olemas on ja et ta sinuga suhtleb. Selline piinav, vastamata armumine/armastus on nagu mingit pidi egoism, et näed, teda ma ei saa, nüüd on mul paha olla. Oled altruistlikum, kui mina ei saa, saab keegi teine, nemad kahekesi on õnnelikud, mis siin minagi kannatama peaksin. Et siit tuleneb, armuda saab väga erinevalt, ei pea see tegevus ühepoolne alati kehvi tagajärgi kaasa tooma.

[Külaline]

Nõus. Suhe ja ühepoolne kinnisidee on täiesti erinevad mõisted.

Kas keegi on siin öelnud, et need on samad asjad?

Aga kui tõid need mõisted välja, siis äkki ütled mis on sihe ja mis on kinnisidee. Või mis vahe neil on?

Pealkiri on ju suhtest, kaua võtab aega suhtest ülesaamine. Ma eeldan, et kõik inimesed teevad nendel vahet, kas sa ei tee?

[Külaline]

Hea küsimus, mida olen ka tahtnud küsida, aga ma mõtlesin, et kannatan veel mõned kuud ja vaatan siis kuidas on. Mõne kuu pärast saaks kolm aastat täis kui ma südamest läbi käinud valuga aru sain, et olen ära armunud. Ilmselt juba varemgi. Et armumine pidi kestma kuni kolm aastat. Et ehk siis saan teisest üle.

Ma olen seda ka väga pikalt analüüsinud, mõelnud, pigem üle mõelnud, et kaua võib küll tundeid olla. Et milleks seda vaja on. Suhet mul temaga pole olnud ja ei tule ilmselt ka. Lihtsalt tunned tundeid tühja. Aga keha ei anna järele. Keha tekitab ikka selliseid tugevaid tundeid, nii et isegi jään sellest haigeks. Lihtsalt tihti nutad end magama ja hommikul ärkad varem, pisarad voolavad, mõtled temast. Ka praegu hakkavad seda kirjutades pisarad voolama. Ja mu olukord on praegu kordi kergem kui eelmised aastad, kui pikalt olin kui zombi sisuliselt.
Kas see parandab hingehaavu. Keha justkui ei valeta. Annab teada mida/ keda tahad. Aga ta ei saa vist aru, et see ei sõltu ju minust ainult.

Kui sa inimest tihti näed, siis ei pruugigi see armumine või armastus ju üle minna. Kui see on ühepoolne, siis peaksid oma elu korraldama nii, et lihtsalt ei näe enam seda inimest. Siis saab temast ka ühel hetkel üle. Pole vaja end piinata.

Aga armumine või armastus ei pea ju piinav olema. Kui on ühepoolne, ja ikka trehvad inimest tihti, see ei pea ju kehvasti mõjuma. Vastupidi, saad oma eluga edasi minna, et see armumine/armastus nagu on osaliselt helge mälestus, mis ei takista olevikus teisi suhteid loomast ega ka olevikus armumise objektiga kokku saamast. Et kui kunagi olid ägedad tunded, nüüd on maha rahunenud, saad aru, et midagi ei tule, aga tore on ikka armumise/armastuse objektiga kokku saada, piinad/unistused on jäänud minevikku, alles on tänutunne, et inimene olemas on ja et ta sinuga suhtleb. Selline piinav, vastamata armumine/armastus on nagu mingit pidi egoism, et näed, teda ma ei saa, nüüd on mul paha olla. Oled altruistlikum, kui mina ei saa, saab keegi teine, nemad kahekesi on õnnelikud, mis siin minagi kannatama peaksin. Et siit tuleneb, armuda saab väga erinevalt, ei pea see tegevus ühepoolne alati kehvi tagajärgi kaasa tooma.

Ma ei tea kas jutt käib samast isikust aga sa oled ise pikalt kirjutanud sellest, kuidas üritad inimesega jätkuvalt ühendust saada, kes sinuga suhelda ei soovi. Sellisel juhul ei ole see piinav ainult ühele poolele vaid ka sellele, kelle suhtes neid tundeid tuntakse.

[Tolmukübe]

Kui sa inimest tihti näed, siis ei pruugigi see armumine või armastus ju üle minna. Kui see on ühepoolne, siis peaksid oma elu korraldama nii, et lihtsalt ei näe enam seda inimest. Siis saab temast ka ühel hetkel üle. Pole vaja end piinata.

Aga armumine või armastus ei pea ju piinav olema. Kui on ühepoolne, ja ikka trehvad inimest tihti, see ei pea ju kehvasti mõjuma. Vastupidi, saad oma eluga edasi minna, et see armumine/armastus nagu on osaliselt helge mälestus, mis ei takista olevikus teisi suhteid loomast ega ka olevikus armumise objektiga kokku saamast. Et kui kunagi olid ägedad tunded, nüüd on maha rahunenud, saad aru, et midagi ei tule, aga tore on ikka armumise/armastuse objektiga kokku saada, piinad/unistused on jäänud minevikku, alles on tänutunne, et inimene olemas on ja et ta sinuga suhtleb. Selline piinav, vastamata armumine/armastus on nagu mingit pidi egoism, et näed, teda ma ei saa, nüüd on mul paha olla. Oled altruistlikum, kui mina ei saa, saab keegi teine, nemad kahekesi on õnnelikud, mis siin minagi kannatama peaksin. Et siit tuleneb, armuda saab väga erinevalt, ei pea see tegevus ühepoolne alati kehvi tagajärgi kaasa tooma.

Ma ei tea kas jutt käib samast isikust aga sa oled ise pikalt kirjutanud sellest, kuidas üritad inimesega jätkuvalt ühendust saada, kes sinuga suhelda ei soovi. Sellisel juhul ei ole see piinav ainult ühele poolele vaid ka sellele, kelle suhtes neid tundeid tuntakse.

Miks siis kohe piinav? Ega's igal pool pea mingit piina esinema. Inimene vbl on mu ammu juba ära unustanud, pole tal sooja ega külma, kas ma kirjutan, või mitte. Vaatab, et ah, jälle see, loeb läbi ja kustutab ära. Kui mina kellegi suhtes midagi ei tunne ja see mulle jätkuvalt kirjutaks, siis ma annaksin talle teada, et ma su tunnetele ei vasta, siia pole vaja kirjutada. Vahet pole, kas ta siis kirjutaks edasi, või mitte, mina olen oma seisukoha teatavaks teinud. Võin nt ta kirjad ära blokeerida. Las inimene kirjutab, kui tal nii kergem hakkab, ega's mul kahju pole, mina lihtsalt ei loe neid. Aga võõra inimese kirjad, kes mulle viisakalt või emotsionaalselt kirjutab, mulle küll piina ei valmista. Nendes ei ole ju midagi halba, kirjutagu aga edasi, kui see teda õnnelikuks teeb. On ära blokeeritud, ma ei teagi, et vahepeal jälle mingi kiri on saabunud. Teine asi, kui mind sõimab vms, see võib küll halvasti mõjuda. Lihtlabane kirja saabumine postkasti ei tohiks küll kellegile piina valmistada.