Külaline kirjutas: ↑25 Veebr 2025 22:14Mõnda inimest ei ole muidugi võimalik aidata. Kuid küsimus on, kui mitut inimest psühholoogia aitab siis? Tahaks näha sekkumise tulemuslikkuse protsente, palun.
Tõesti? Käid ja nõuad iga arsti käest tulemuslikkuse protsente?
Mitu patsienti lugupeetud kirurg on ära tapnud? Esitage palun oma tulemuslikkuse protsendid. Nii käib sul arstkabinetis jutt?
Muide, kehaliste haiguste, samuti teostatavate ravide, operatsioonide jms puhul on statistika kõigile vabalt saadaval. Kui ma ise kunagi ühel operatsioonil käisin, siis tutvustas arst mulle ja mu perekonnale eelnevalt pikalt ja laialt taolise lõikuse õnnestumise statistikat, selgitas, missugused võiksid minu kehaliste eripärade juures tulemused ilmselt olla ja missugune on nende põhjal mu oodatav elukvaliteet - kõik oli täiesti selge ja läbipaistev ja läks ka nii, nagu arst rääkinud oli.
Seevastu vaimse tervise meditsiin on teistmoodi - siin ei ole ei statistikat ega ka läbipaistvust, muuseas - ka pereliikmed ega teised lähedased ei tohi seansi juures viibida. Kui inimene tunneb, et ta abi ei saa, siis jääb alati süüdi ainult inimene, kaevata pole kuhugi. Sest vaimse tervise meditsiin on läbipaistmatu.
muuseas - ka pereliikmed ega teised lähedased ei tohi seansi juures viibida.
Võivad küll. Kui soovid pereliikmetega vastuvõtul käia, on selle nimi pereteraapia, pöördu sinna. Muud asjad on individuaalsed. Ja asi pole selles, et seal midagi salajast oleks, vaid pereliikme juuresolekul ka jutt muutub väga palju.
muuseas - ka pereliikmed ega teised lähedased ei tohi seansi juures viibida.
Võivad küll. Kui soovid pereliikmetega vastuvõtul käia, on selle nimi pereteraapia, pöördu sinna. Muud asjad on individuaalsed. Ja asi pole selles, et seal midagi salajast oleks, vaid pereliikme juuresolekul ka jutt muutub väga palju.
Pereteraapia on hoopis midagi muud ju, kuidas sa seda ei tea?
Aga kui üks inimene perest läheb operatsioonile, siis võivad ka teised tema pereliikmed olla kabinetis kuulamas, et mis nüüd toimuma hakkab, ja saada nõuandeid, kuidas taastujat paremini toetada.
Ei ole, samamoodi on teraapiate osas protsendid olemas, palju see aitab, ravimite osas samamoodi. Et sa ise neid leida ei oska, on sinu probleem.
No hästi. Too siis mulle näiteks dialektilise käitumisteraapia kasutegurit näitavad protsendid ning ravimite osas näiteks Eestis ühe enamlevinuma antidepressandi sertraliini omad
Ei ole, samamoodi on teraapiate osas protsendid olemas, palju see aitab, ravimite osas samamoodi. Et sa ise neid leida ei oska, on sinu probleem.
No hästi. Too siis mulle näiteks dialektilise käitumisteraapia kasutegurit näitavad protsendid ning ravimite osas näiteks Eestis ühe enamlevinuma antidepressandi sertraliini omad
muuseas - ka pereliikmed ega teised lähedased ei tohi seansi juures viibida.
Võivad küll. Kui soovid pereliikmetega vastuvõtul käia, on selle nimi pereteraapia, pöördu sinna. Muud asjad on individuaalsed. Ja asi pole selles, et seal midagi salajast oleks, vaid pereliikme juuresolekul ka jutt muutub väga palju.
Pereteraapia on hoopis midagi muud ju, kuidas sa seda ei tea?
Aga kui üks inimene perest läheb operatsioonile, siis võivad ka teised tema pereliikmed olla kabinetis kuulamas, et mis nüüd toimuma hakkab, ja saada nõuandeid, kuidas taastujat paremini toetada.
Jah, ma räägingi, et teised teraapiad on individuaalsed. Sa võid ka esimese konsultatsiooni pereliikmega teha, mis toimuma hakkab, aga teraapias sa osaleda ei saa.
Külaline kirjutas: ↑23 Veebr 2025 21:15
Isikliku elu probleem mis mõjutab vaimset tervist kõvasti ja ei leia abi kuskilt - arsti suhtumine oli pealiskaudne, ta pea-aegu nagu ei tundnudki huvi probleemi suhtes, kirjutas kohe peotäie kangeid ravimeid välja; psühholoogid kõik väga erinevad olnud ja samuti kuidagi pealiskaudsed ja probleemi suhtes ükskõiksed ja üldse raske leida aega nende spetsialistide vastuvõtule ja see järjekorras ootamise aeg ...
Tegelikult palju oleneb ka mis probleem on...
Isikliku elu probleem võib olla seinast seina. Alates kaassõltuvusest kuni söömishäireteni.
Äkki võiksid vähe täpsustada natukenegi, mis valdkonnas abi vajad?
Kriisiabi ja peaasi on siin ilusti välja toodud. Need oleks ikka esmased kohad, kui mujalt abi ei saa.
Külaline kirjutas: ↑23 Veebr 2025 21:15
Isikliku elu probleem mis mõjutab vaimset tervist kõvasti ja ei leia abi kuskilt - arsti suhtumine oli pealiskaudne, ta pea-aegu nagu ei tundnudki huvi probleemi suhtes, kirjutas kohe peotäie kangeid ravimeid välja; psühholoogid kõik väga erinevad olnud ja samuti kuidagi pealiskaudsed ja probleemi suhtes ükskõiksed ja üldse raske leida aega nende spetsialistide vastuvõtule ja see järjekorras ootamise aeg ...
Tegelikult palju oleneb ka mis probleem on...
Isikliku elu probleem võib olla seinast seina. Alates kaassõltuvusest kuni söömishäireteni.
Äkki võiksid vähe täpsustada natukenegi, mis valdkonnas abi vajad?
Kriisiabi ja peaasi on siin ilusti välja toodud. Need oleks ikka esmased kohad, kui mujalt abi ei saa.
Kuidas ma seda siia kirjutan, et milles proleem täpselt on kui siin foorumis tegutsevad trollid ja sellised kasutajad kes teevad emotsianaalseid ja rumala sisuga postitusi ja kui modereerimist siin viimasel ajal enam eriti ei ole? Siin foorumis on nii mõnigi teema nii lootusetult ära trollitud, et mingeid konstruktiivseid ja asjalikke vastuseid kelleltki enam loota ei tasu.
Külaline kirjutas: ↑23 Veebr 2025 21:15
Isikliku elu probleem mis mõjutab vaimset tervist kõvasti ja ei leia abi kuskilt - arsti suhtumine oli pealiskaudne, ta pea-aegu nagu ei tundnudki huvi probleemi suhtes, kirjutas kohe peotäie kangeid ravimeid välja; psühholoogid kõik väga erinevad olnud ja samuti kuidagi pealiskaudsed ja probleemi suhtes ükskõiksed ja üldse raske leida aega nende spetsialistide vastuvõtule ja see järjekorras ootamise aeg ...
Tegelikult palju oleneb ka mis probleem on...
Isikliku elu probleem võib olla seinast seina. Alates kaassõltuvusest kuni söömishäireteni.
Äkki võiksid vähe täpsustada natukenegi, mis valdkonnas abi vajad?
Kriisiabi ja peaasi on siin ilusti välja toodud. Need oleks ikka esmased kohad, kui mujalt abi ei saa.
Kuidas ma seda siia kirjutan, et milles proleem täpselt on kui siin foorumis tegutsevad trollid ja sellised kasutajad kes teevad emotsianaalseid ja rumala sisuga postitusi ja kui modereerimist siin viimasel ajal enam eriti ei ole? Siin foorumis on nii mõnigi teema nii lootusetult ära trollitud, et mingeid konstruktiivseid ja asjalikke vastuseid kelleltki enam loota ei tasu.
Likvideeri oma isikliku elu probleem ning asi lahendatud. Kui tegemist ebameeldiva inimesega, siis lihtsalt enam ei suhtle.
Ma usun, et vaimse tervise abi on raske leida seepärast, et ühiskond on justkui loonud kuvandi, et kõik käib naksti ja kõigile üheselt. Aga nii see pole. Kõik oleneb nii paljudest aspektidest. Alustades üldse traumast või algpõhjusest(traumat üldse ei pruugi ollagi). Aga ometi inimesed ootavad kohest effekti. Kahjuks nii sei käi kõigil.
Ma loodan, et selles valdkonnas ka professiobaalid nii mõtlevad ja ka muidugi abi otsijad.
Guest kirjutas: ↑04 Mai 2025 20:15
Ma usun, et vaimse tervise abi on raske leida seepärast, et ühiskond on justkui loonud kuvandi, et kõik käib naksti ja kõigile üheselt. Aga nii see pole. Kõik oleneb nii paljudest aspektidest. Alustades üldse traumast või algpõhjusest(traumat üldse ei pruugi ollagi). Aga ometi inimesed ootavad kohest effekti. Kahjuks nii sei käi kõigil.
Ma loodan, et selles valdkonnas ka professiobaalid nii mõtlevad ja ka muidugi abi otsijad.
Minu arust on probleem ka see, et inimesed ei kuula tegelikult nõuandeid. Vaimse tervise parandamine tegelikult pole ju nii raske ja selle kohta on kursusi, infot väga palju saada. Aga tegelikult ei taheta väga midagi muuta. Mõtlemist muuta on raske, sama raske kui trenniga musklisse saada, suurem osa ei jõua sinna. Tablettidega on lihtsam midagi muuta, sööd neid lihtsalt sisse ja ootad tulemust. Aga kõigile ei mõju tabletid ja neidki pead palju erinevaid proovima, enne kui selle õige leiad. Mina käisin ise kunagi psühholoogi juures ja ütlesin pärast seal käimist kõigile, et kasu polnud mingisugust. Aga alles nüüd aastaid hiljem olen hakanud mõtlema sellele, mis ta mulle rääkis, mida teha soovitas, et see oligi kõik ju õige. Aga ma polnud ise valmis seda vastu võtma ja ei teinud eriti innukalt neid asju, mida ta soovitas. Oma elustiili ma ka ei muutnud, liikuma ei hakanud, toitumist ei muutnud.
Ma olen mõnda aega juba omadega puntras. Läheks küll psühholoogi juurde - aga ausalt, ma ei ole nii rikas, et maksta 70-80 eurot ühe vastuvõtu eest. Ja kui siis veel selgub, et psühholoog ei sobi ka ja pean järgmise juurde proovima minema? Ma usun, et minuga on paljud inimesed samas paadis, nii ei jäägi peale tablettide midagi üle.
Guest kirjutas: ↑04 Mai 2025 20:15
Ma usun, et vaimse tervise abi on raske leida seepärast, et ühiskond on justkui loonud kuvandi, et kõik käib naksti ja kõigile üheselt. Aga nii see pole. Kõik oleneb nii paljudest aspektidest. Alustades üldse traumast või algpõhjusest(traumat üldse ei pruugi ollagi). Aga ometi inimesed ootavad kohest effekti. Kahjuks nii sei käi kõigil.
Ma loodan, et selles valdkonnas ka professiobaalid nii mõtlevad ja ka muidugi abi otsijad.
Minu arust on probleem ka see, et inimesed ei kuula tegelikult nõuandeid. Vaimse tervise parandamine tegelikult pole ju nii raske ja selle kohta on kursusi, infot väga palju saada. Aga tegelikult ei taheta väga midagi muuta. Mõtlemist muuta on raske, sama raske kui trenniga musklisse saada, suurem osa ei jõua sinna. Tablettidega on lihtsam midagi muuta, sööd neid lihtsalt sisse ja ootad tulemust. Aga kõigile ei mõju tabletid ja neidki pead palju erinevaid proovima, enne kui selle õige leiad. Mina käisin ise kunagi psühholoogi juures ja ütlesin pärast seal käimist kõigile, et kasu polnud mingisugust. Aga alles nüüd aastaid hiljem olen hakanud mõtlema sellele, mis ta mulle rääkis, mida teha soovitas, et see oligi kõik ju õige. Aga ma polnud ise valmis seda vastu võtma ja ei teinud eriti innukalt neid asju, mida ta soovitas. Oma elustiili ma ka ei muutnud, liikuma ei hakanud, toitumist ei muutnud.
Alguses ütled, et pole nii raske... Aga ometi ise tunnistad, et alles aastaid hiljem hakkas mõjuma.
Guest kirjutas: ↑04 Mai 2025 21:38
Ma olen mõnda aega juba omadega puntras. Läheks küll psühholoogi juurde - aga ausalt, ma ei ole nii rikas, et maksta 70-80 eurot ühe vastuvõtu eest. Ja kui siis veel selgub, et psühholoog ei sobi ka ja pean järgmise juurde proovima minema? Ma usun, et minuga on paljud inimesed samas paadis, nii ei jäägi peale tablettide midagi üle.
Mingi psühholoog ei aita- Räägi oma sõbrannadega või pigem mõne psühhiaatriga.
Mul üks tuttav jaurab psüholoogi juures juba 15 aastat. Oma elu ei muuda, mida see psühholoog teeb? Võtab oma vastuvõtu raha ja kogu lugu. Iga hea sõber teeb sama töö ära.
Guest kirjutas: ↑04 Mai 2025 20:15
Ma usun, et vaimse tervise abi on raske leida seepärast, et ühiskond on justkui loonud kuvandi, et kõik käib naksti ja kõigile üheselt. Aga nii see pole. Kõik oleneb nii paljudest aspektidest. Alustades üldse traumast või algpõhjusest(traumat üldse ei pruugi ollagi). Aga ometi inimesed ootavad kohest effekti. Kahjuks nii sei käi kõigil.
Ma loodan, et selles valdkonnas ka professiobaalid nii mõtlevad ja ka muidugi abi otsijad.
Minu arust on probleem ka see, et inimesed ei kuula tegelikult nõuandeid. Vaimse tervise parandamine tegelikult pole ju nii raske ja selle kohta on kursusi, infot väga palju saada. Aga tegelikult ei taheta väga midagi muuta. Mõtlemist muuta on raske, sama raske kui trenniga musklisse saada, suurem osa ei jõua sinna. Tablettidega on lihtsam midagi muuta, sööd neid lihtsalt sisse ja ootad tulemust. Aga kõigile ei mõju tabletid ja neidki pead palju erinevaid proovima, enne kui selle õige leiad. Mina käisin ise kunagi psühholoogi juures ja ütlesin pärast seal käimist kõigile, et kasu polnud mingisugust. Aga alles nüüd aastaid hiljem olen hakanud mõtlema sellele, mis ta mulle rääkis, mida teha soovitas, et see oligi kõik ju õige. Aga ma polnud ise valmis seda vastu võtma ja ei teinud eriti innukalt neid asju, mida ta soovitas. Oma elustiili ma ka ei muutnud, liikuma ei hakanud, toitumist ei muutnud.
Alguses ütled, et pole nii raske... Aga ometi ise tunnistad, et alles aastaid hiljem hakkas mõjuma.
No ega ta midagi nii erilist ju ei öelnud, mida ma ise poleks kuskilt mujalt võinud leida. Ja rääkisin kõigile, et kasu midagi polnud. Aga ei olnudki kasu, kui ise ei võtnud nõuandeid kuulda. Mida sa tahad öelda nüüd, ei saa täpselt aru.
Minu arust on probleem ka see, et inimesed ei kuula tegelikult nõuandeid. Vaimse tervise parandamine tegelikult pole ju nii raske ja selle kohta on kursusi, infot väga palju saada. Aga tegelikult ei taheta väga midagi muuta. Mõtlemist muuta on raske, sama raske kui trenniga musklisse saada, suurem osa ei jõua sinna. Tablettidega on lihtsam midagi muuta, sööd neid lihtsalt sisse ja ootad tulemust. Aga kõigile ei mõju tabletid ja neidki pead palju erinevaid proovima, enne kui selle õige leiad. Mina käisin ise kunagi psühholoogi juures ja ütlesin pärast seal käimist kõigile, et kasu polnud mingisugust. Aga alles nüüd aastaid hiljem olen hakanud mõtlema sellele, mis ta mulle rääkis, mida teha soovitas, et see oligi kõik ju õige. Aga ma polnud ise valmis seda vastu võtma ja ei teinud eriti innukalt neid asju, mida ta soovitas. Oma elustiili ma ka ei muutnud, liikuma ei hakanud, toitumist ei muutnud.
Alguses ütled, et pole nii raske... Aga ometi ise tunnistad, et alles aastaid hiljem hakkas mõjuma.
No ega ta midagi nii erilist ju ei öelnud, mida ma ise poleks kuskilt mujalt võinud leida. Ja rääkisin kõigile, et kasu midagi polnud. Aga ei olnudki kasu, kui ise ei võtnud nõuandeid kuulda. Mida sa tahad öelda nüüd, ei saa täpselt aru.
No vot just selle valehäbi. Arvatakse justnimelt, et inimene kohe ise midagi ei tee eksole. Ja nõu kuulda ei võta. Aga vastavalt probleemile inimene ei oskagi kohe ISE midagi ette võtta. Selleks ju psühholoog/terapeut ongi.
Alguses ütled, et pole nii raske... Aga ometi ise tunnistad, et alles aastaid hiljem hakkas mõjuma.
No ega ta midagi nii erilist ju ei öelnud, mida ma ise poleks kuskilt mujalt võinud leida. Ja rääkisin kõigile, et kasu midagi polnud. Aga ei olnudki kasu, kui ise ei võtnud nõuandeid kuulda. Mida sa tahad öelda nüüd, ei saa täpselt aru.
No vot just selle valehäbi. Arvatakse justnimelt, et inimene kohe ise midagi ei tee eksole. Ja nõu kuulda ei võta. Aga vastavalt probleemile inimene ei oskagi kohe ISE midagi ette võtta. Selleks ju psühholoog/terapeut ongi.
Mida sa vaidled nüüd, kas sa ise saad sellest aru. Mulle öeldi, mida teha, aga ma ei teinud. Kas saab veel lihtsamini öelda, Saan aru, et sa soovid lihtsalt jaurata ja psühholooge maha teha, aga mida nemad saavad teha, kui inimene pole valmis räägitut vastu võtma ega nõuandeid jälgima. Tema ei saa vägisi kellegi elu muuta.
No ega ta midagi nii erilist ju ei öelnud, mida ma ise poleks kuskilt mujalt võinud leida. Ja rääkisin kõigile, et kasu midagi polnud. Aga ei olnudki kasu, kui ise ei võtnud nõuandeid kuulda. Mida sa tahad öelda nüüd, ei saa täpselt aru.
No vot just selle valehäbi. Arvatakse justnimelt, et inimene kohe ise midagi ei tee eksole. Ja nõu kuulda ei võta. Aga vastavalt probleemile inimene ei oskagi kohe ISE midagi ette võtta. Selleks ju psühholoog/terapeut ongi.
Mida sa vaidled nüüd, kas sa ise saad sellest aru. Mulle öeldi, mida teha, aga ma ei teinud. Kas saab veel lihtsamini öelda, Saan aru, et sa soovid lihtsalt jaurata ja psühholooge maha teha, aga mida nemad saavad teha, kui inimene pole valmis räägitut vastu võtma ega nõuandeid jälgima. Tema ei saa vägisi kellegi elu muuta.
Ei ole see, kellele vastad, aga igasugune abi ei olegi abi. Nii mõnigi kord on psühholoogi nn nõuanded kaunis eluvõõrad ega töötagi päris inimeste peal. Või siis saadetakse inimene psühholoogi juurde, kui tema tegelikud probleemid on hoopis mujal.
Näide. Sõbrannal on kolm väikest last, keskmine neist raske puudega. Väsimus oli hull. Läks ja kurtis muret KOV sotsiaaltöötajale. Too soovitas, et mingu sõbranna psühholoogi juurde. No läks siis, aga ei näinud sel mitte mingit kasu. Kolm last nõudsid ikka samamoodi tähelepanu ja puudega laps jäi ikka endiselt puudega lapseks ju. Tegelikult muutis psühholoogi juures käimine olukorra kogunisti hullemaks, kuna sõbranna pidi oma psühholoogil-istumiste ajaks leidma ju lapsehoidja, sh sellele puudega lapsele veel eriliste oskustega hoidja, ja tollele päris prisket palka maksma. Seega sai psühholoogil käimistest üksnes lisastressiallikas, kasu oli null. Tegelikult oleks sõbranna vajanud KOV-ist psühholoogi asemel hoopiski koduabi, võimalusi puudega laps spetsiaalsesse lastehoidu paigutada vms. Seda ta ei saanud.
Guest kirjutas: ↑04 Mai 2025 22:02
No vot just selle valehäbi. Arvatakse justnimelt, et inimene kohe ise midagi ei tee eksole. Ja nõu kuulda ei võta. Aga vastavalt probleemile inimene ei oskagi kohe ISE midagi ette võtta. Selleks ju psühholoog/terapeut ongi.
Mida sa vaidled nüüd, kas sa ise saad sellest aru. Mulle öeldi, mida teha, aga ma ei teinud. Kas saab veel lihtsamini öelda, Saan aru, et sa soovid lihtsalt jaurata ja psühholooge maha teha, aga mida nemad saavad teha, kui inimene pole valmis räägitut vastu võtma ega nõuandeid jälgima. Tema ei saa vägisi kellegi elu muuta.
Ei ole see, kellele vastad, aga igasugune abi ei olegi abi. Nii mõnigi kord on psühholoogi nn nõuanded kaunis eluvõõrad ega töötagi päris inimeste peal. Või siis saadetakse inimene psühholoogi juurde, kui tema tegelikud probleemid on hoopis mujal.
Näide. Sõbrannal on kolm väikest last, keskmine neist raske puudega. Väsimus oli hull. Läks ja kurtis muret KOV sotsiaaltöötajale. Too soovitas, et mingu sõbranna psühholoogi juurde. No läks siis, aga ei näinud sel mitte mingit kasu. Kolm last nõudsid ikka samamoodi tähelepanu ja puudega laps jäi ikka endiselt puudega lapseks ju. Tegelikult muutis psühholoogi juures käimine olukorra kogunisti hullemaks, kuna sõbranna pidi oma psühholoogil-istumiste ajaks leidma ju lapsehoidja, sh sellele puudega lapsele veel eriliste oskustega hoidja, ja tollele päris prisket palka maksma. Seega sai psühholoogil käimistest üksnes lisastressiallikas, kasu oli null. Tegelikult oleks sõbranna vajanud KOV-ist psühholoogi asemel hoopiski koduabi, võimalusi puudega laps spetsiaalsesse lastehoidu paigutada vms. Seda ta ei saanud.
Sa oled siin ennegi taolist juttu ajada. Mitte psühholoogi nõuanded pole eluvõõrad, vaid inimese ootused talle pole adekvaatsed. Ega see psühholoog ei tule sinu probleeme lahendama, lapsehoidusid otsima vms. Iga spetsialist jääb ikka oma liistude juurde. Kui inimene vajab sotsiaalabi, ei saa oma eluga hakkama, siis pöördugu sotsiaaltöötaja poole. Enne kui baasvajadused pole rahuldatud, ei ole psühholoogi juures midagi teha. Tema ei tule sulle raha pihku pistma, et sa saaksid endale abilisi palgata.
