Mis tänapäeva noorte stiiliga juhtunud on?

[Külaline]

Siin riigis, kus ma elan on taas moes üldiselt laiad või alt laienevad teksad. Jumal tänatud. Nende skinnide ajal oli lausa valus vaadata neid külmast siniseid paljaid pahkluid.
Paljaid kõhtusi näeb ka järjest vähem õnneks.

Eestis ju sama. Endalgi on laiad teksad ja lohvakad pusad, olen 50.

[Külaline]

Mu meelest on praegu nii, et kanna mida tahad ja kuidas tahad, kedagi mingi stiil eriti ei huvita. Peaasi, et ennast hästi tunned. Kes tahab moega kaasa minna, väga äge. Kes tahab kanda täiesti erinevaid riideid, ka väga äge.
Kellele vintage, kellele tänapäeva mood, kellele mingi vahepealne endale meeldiv stiil - üks asi siit, teine sealt.
Igaühe oma asi, kuidas ta riietub.

Mina arvan, et see ei ole nii. Huvitab ikka küll ja mitte ainult vanamutte, vaid ka noori. Pööritavad jumalast uhkelt oma silmi, kui keegi midagi 'valesti' teeb. Näiteks seesama asi, et kui ülekaalulisel keskealisel on sätendav liibuv topp, skinnid lõhkised teksad ja ....ütleme, killerkontsad. Ma tahaks näha, milline teismeline suudab sellise pildi peale neutraalseks jääda. Väänutatakse oma pardimokkasid, näritakse nätsu ja pööritatakse silmi. Nii et ole nii, et kanna, mida tahad ja kedagi ei huvita. Üksikul saarel see reegel vbl kehtib, kuid mitte meie tänapäevases Eestis. Noored kritiseerivad keskealisi ajast ja arust stiiliga inimesi sama usinalt nagu nood kritiseerivad noori.
Tehke katse, võtke teismeliste tibide juuresolekul taskust vana nuputelefon, kui see helistab seda nokia tunnusmeloodiat tralalallla, tralalallla, tralalallalllaaaa. Vaadake tibide näoilmeid, kui nad tõstavad pilgu oma nutiseadmetelt. Kuigi miks ei võiks inimesel selline telefon olla, kui kedagi miski justkui ei huvita?

Väga hästi kirjeldatud. Täpselt nii ongi.

[Külaline]

Mu meelest on praegu nii, et kanna mida tahad ja kuidas tahad, kedagi mingi stiil eriti ei huvita. Peaasi, et ennast hästi tunned. Kes tahab moega kaasa minna, väga äge. Kes tahab kanda täiesti erinevaid riideid, ka väga äge.
Kellele vintage, kellele tänapäeva mood, kellele mingi vahepealne endale meeldiv stiil - üks asi siit, teine sealt.
Igaühe oma asi, kuidas ta riietub.

Mina arvan, et see ei ole nii. Huvitab ikka küll ja mitte ainult vanamutte, vaid ka noori. Pööritavad jumalast uhkelt oma silmi, kui keegi midagi 'valesti' teeb. Näiteks seesama asi, et kui ülekaalulisel keskealisel on sätendav liibuv topp, skinnid lõhkised teksad ja ....ütleme, killerkontsad. Ma tahaks näha, milline teismeline suudab sellise pildi peale neutraalseks jääda. Väänutatakse oma pardimokkasid, näritakse nätsu ja pööritatakse silmi. Nii et ole nii, et kanna, mida tahad ja kedagi ei huvita. Üksikul saarel see reegel vbl kehtib, kuid mitte meie tänapäevases Eestis. Noored kritiseerivad keskealisi ajast ja arust stiiliga inimesi sama usinalt nagu nood kritiseerivad noori.
Tehke katse, võtke teismeliste tibide juuresolekul taskust vana nuputelefon, kui see helistab seda nokia tunnusmeloodiat tralalallla, tralalallla, tralalallalllaaaa. Vaadake tibide näoilmeid, kui nad tõstavad pilgu oma nutiseadmetelt. Kuigi miks ei võiks inimesel selline telefon olla, kui kedagi miski justkui ei huvita?

Väga hästi kirjeldatud. Täpselt nii ongi.

Ei. Kes kritiseerija on, on seda vanusest olenemata. Ka nende noorte vanemad on suure tõenäosusega inimesed, kes liiga palju teistele inimestele vale nurga alt tähelepanu pööravad.
Intelligentsed inimesed sh on ka noori palju-palju, ei pööra sellistele asjadele küll negatiivset tähelepanu, näevad hoopis elu värvilisust, mitmekesisust.
Samas, teeb ju tuju heaks kui kellegil silmapaistvalt maitsetul "ülekaalulisel keskealisel on sätendav liibuv topp, skinnid lõhkised teksad ja ....ütleme, killerkontsad"? Eriti kui taotluseks ongi teiste inimeste tähelepanu püüdmine.

[Külaline]

Mis stiil see selline on üldse? Kõikiidel noortel mingid kotakad riided...

80ndad ju, ei midagi uut! Ja no sada korda etem, kui oli see vahepealne skinny jeans periood. Skinnyd meeste jalas nägid ikka väga nõmedad välja. Teine eemaletõukav stiil mõnda aega tagasi oli see kukekad püksid meestel, kui kinga ja püksisääre vahelt paistis välja mitmekümne sentimeetri jagu paljas karvast säärt.

[Külaline]

Mis stiil see selline on üldse? Kõikiidel noortel mingid kotakad riided...

80ndad ju, ei midagi uut! Ja no sada korda etem, kui oli see vahepealne skinny jeans periood. Skinnyd meeste jalas nägid ikka väga nõmedad välja. Teine eemaletõukav stiil mõnda aega tagasi oli see kukekad püksid meestel, kui kinga ja püksisääre vahelt paistis välja mitmekümne sentimeetri jagu paljas karvast säärt.

Ei ole need mingid 80ndad! Olin siis ise teismeline. Me kandsime värve. Depressioon ei olnud moes ja tüdrukud ei käinud pea õlgade vahel ega lohistanud jalgu järel.

[Külaline]

Mu arust on kurvem see, et noortel ei ole mitte stiil, vaid vormiriietus. Erineda julgevaid noori peaaegu polegi.

[Külaline]

Erinemine tuleb suurekskasvamisega hoopis hiljem, esialgu ongi noortel vaja olla "ühtekad".

Aga selline vanainimeselik kiun "noored on hukas" on pehmelt õelödes üsna tüütu. Ohkisid ka meie ajal vanamutid samamoodi meie peale, on keegi sellest siis hukka läinud... Ja süüdistage siis meobrände- HM on täis mingeid veidra kehakujuga asju, kust mujalt noored oma "vormiriietuse" ikka ostavad.

[Külaline]

Preagune mood meeldib mulle palju enam, kui see mida mina oma lastega läbi elasin: üleval pool pole midagi ja allpool pole sedagi.
Nüüd on nad vähemalt riides. Kuigi jah, nabapluusid on jälle tagasi, aga see on pusa all.

[Külaline]

Ei ole need mingid 80ndad! Olin siis ise teismeline. Me kandsime värve. Depressioon ei olnud moes ja tüdrukud ei käinud pea õlgade vahel ega lohistanud jalgu järel.

Olen sama aja laps ja väga keerulisest perest. Kindlasti oli mul depressioon, käisin pea õlgade vahel ning lohistasin jalgu järel.
Kuna depressioon "polnud moes", siis seda ei diagnoositud või diagnoositi, aga tembeldati ka hullumeelseks.
Selle aja pärandiks on mul krooniline depressioon ja rikutud psüühika, mida leevendan ravimitega elu lõpuni. Ma ei taha olla "moekas", olen päriselt p..s. Püüan oma depressiooni varjata nii lähedaste kui kolleegide hulgas ja tundub, et olen selles päris hea.
Küll aga kihvatab mul alati, kui depressiooni moehaiguseks peetakse. See on ikka päris ränk haigus, kui aju ei funka, nagu peab.

[Külaline]

Minu noor ütleb, et kui vanemad inimesed silmi pööritavad, on riided õiged.

[Külaline]

Mu arust on kurvem see, et noortel ei ole mitte stiil, vaid vormiriietus. Erineda julgevaid noori peaaegu polegi.

Oleneb, kus see noor elab. Kusagil maakohas on noorte "vormiriietuseks" Adidase või Nike dressid ja varbavahe plätud. Suures linnas riietuvad noored väheke moeteadlikumalt.

[Külaline]

mul on hulk sugulasi-tuttavaid (sõprade lapsed) vanuses 16-20, ja neil kõigil on täiesti erinev stiil.
Üks armastab sekkaririideid, lohmakaid.
üks on väga moeteadlik, riietub musta mingi erksa lisandiga.
ühel on pigem naiselikud kleidid-seelikud.
ja sellist tavalist teksa-Tsärk-pusa on ka.

[nööbikoguja]

Kõik äärmusliku kannavad välja ainult saledad inimesed. Olgu selleks siis ultraskinny või ultralohvakas - mõlemad näevad head välja ainult saleda seljas. Ja noored reeglina saledad ka on, nooruses see ainevahetus ju parem, las nad siis kannavad ometi. Küll neil aega täiskasvanueas klassikat kanda. Ja mina tänan südamest seda moevoolu, mis normaliseeris väljapool spordikonteksti tossude kandmise. Usun, et ortopeedid tänavad samuti.

Mis mind aga häirib, on ülepakutud koolilõpuriietus. Mida madalam kooliaste, seda uhkem kleit. Miks peaksid lapsed kandma 9. klassi lõpuaktusel ülipidulikke õhtukleite? Meigid-soengud siis samast ooperist. Ja selles vanuses lapsi riietavad ju siiski vanemad - kas neil vanematel ei ole siis seda arusaama, et see kõik on hullult ülepakutud ja sobiks täiskasvanule kuskile glamuuripeole punasele vaibale, mitte lapsele akadeemilise asutuse kergelt võitunud ja väsinud aulasse?

[Külaline]

Miks peaksid lapsed kandma 9. klassi lõpuaktusel ülipidulikke õhtukleite? Meigid-soengud siis samast ooperist. Ja selles vanuses lapsi riietavad ju siiski vanemad

Vanemad nüüd kindlasti enam neid ei riieta ja sellises vanuses nende arvamust kuulda ka ei võeta.

[nööbikoguja]

Vanemad nüüd kindlasti enam neid ei riieta ja sellises vanuses nende arvamust kuulda ka ei võeta.

Et need põhikoolilõpetajad ostavad oma koolilõpuriided ise ja oma raha eest?

[Külaline]

Vanemad nüüd kindlasti enam neid ei riieta ja sellises vanuses nende arvamust kuulda ka ei võeta.

Et need põhikoolilõpetajad ostavad oma koolilõpuriided ise ja oma raha eest?

Nad saavad ju taskuraha ka, seega pole välistatud. Lisaks, mida sa siis noorele ütled, kui ta mingit riietust tahab? Ei saa, sest emale ei meeldi, sa pead kandma seda, mida mina ütlen? Tegemist on ikkagi võrdlemisi suure inimesega, füüreri mängimise aeg, kui selleks varem soovi on olnud, on selleks vanuseks juba ammu ümber.

[Külaline]

Vanemad nüüd kindlasti enam neid ei riieta ja sellises vanuses nende arvamust kuulda ka ei võeta.

Et need põhikoolilõpetajad ostavad oma koolilõpuriided ise ja oma raha eest?

Lapsed valivad välja ja vanemad maksavad. Nagu ikka.

[Külaline]

Ei ole need mingid 80ndad! Olin siis ise teismeline. Me kandsime värve. Depressioon ei olnud moes ja tüdrukud ei käinud pea õlgade vahel ega lohistanud jalgu järel.

Olen sama aja laps ja väga keerulisest perest. Kindlasti oli mul depressioon, käisin pea õlgade vahel ning lohistasin jalgu järel.
Kuna depressioon "polnud moes", siis seda ei diagnoositud või diagnoositi, aga tembeldati ka hullumeelseks.
Selle aja pärandiks on mul krooniline depressioon ja rikutud psüühika, mida leevendan ravimitega elu lõpuni. Ma ei taha olla "moekas", olen päriselt p..s. Püüan oma depressiooni varjata nii lähedaste kui kolleegide hulgas ja tundub, et olen selles päris hea.
Küll aga kihvatab mul alati, kui depressiooni moehaiguseks peetakse. See on ikka päris ränk haigus, kui aju ei funka, nagu peab.

Moehaigus on õige sõna ja seda kasutatakse, kui haigust hakatakse massiliselt ülediagnoosima ja ajakirjanduses ilmuvad pidevalt seda haigust positiivses võtmes kajastavad propagandaartiklid. Selle kõigega kaasneb, et nende inimeste hädasid, kes seda haigust tegelikult ka tõsiselt põevad, ei võeta tõsiselt, kaovad ära nende ülediagnoositute sekka.

[Külaline]

Vanemad nüüd kindlasti enam neid ei riieta ja sellises vanuses nende arvamust kuulda ka ei võeta.

Et need põhikoolilõpetajad ostavad oma koolilõpuriided ise ja oma raha eest?

Lapsed valivad välja ja vanemad maksavad. Nagu ikka.

Teoorias hea. Aga kui vanem ütleb, et raha pole, siis maal elaval noorel pole kuskilt seda raha hankida, et saada, mida tahab

[Külaline]

Et need põhikoolilõpetajad ostavad oma koolilõpuriided ise ja oma raha eest?

Lapsed valivad välja ja vanemad maksavad. Nagu ikka.

Teoorias hea. Aga kui vanem ütleb, et raha pole, siis maal elaval noorel pole kuskilt seda raha hankida, et saada, mida tahab

Sellisel juhul on väga sitt vanem. Ja eks see "raha pole" olukord ei teki üleöö. Ju siis leidlik laps leiab ise võimaluse see soetada või palub abi sõpradelt. Second hand on normaalseid asju täis odava raha eest. Sellised olukorrad on pigem erandlikud.

Meil omal ajal ei olnud ka peres palju raha, kui ma põhikooli lõpetasin. Ma lasin õmblejal teha. Tol ajal oli see soodsam, kui poest valmisriided osta.