Läbipõlemine

[Külaline]

Ega ma ei teagi, võibolla on see hoopis terviseteema. Sihuke tunne, et enam ei jaksa. Täna panin arvuti kinni kell 8 õhtul, enne kella kümmet meenus veel üks tööülesanne, mille tähtaeg oli juba esmaspäeaval. Väisnud olen, pea valutab, endast on hale. Päevad otsa teen kõike tormates ja ikka ei jõua. Olen riigitöötaja, 56 aastat vana. Elan väiksemas linnas, erilist töökohtade valikut pole, et töökoha vahetusele mõelda. Eksin viimasel ajal ka palju, mille tõttu on üldine tunne, et ma ei saa enam hakkama selle tööga, mida varem tõesti nautisin. Koormuse vähendamise võimalust ka ei näe - teistel on tööd sama palju. Juurde kedagi ei palgata, sest riigi eelarve ei luba seda. Eh, ega ma isegi ei tea, mis selle hädaldamise mõte siin on, lasen vist lihtsalt auru välja. Või mine tea, äkki oskab keegi mulle mingit nõu anda?

[Külaline]

Pakun, et esimese abinõuna pead kähku võimaldama endale natuke puhkust. Kasvõi pikema nädalavahetuse. Või veel parem, mitu pikemat nädalavahetust järjest. Et võtadki julmalt reedeid vabaks mitu nädalat jutti. Ja ei mingrud tööasju sel sjal.

Aga veel enne seda räägi kellegagi, kes on sinu juht või ülemus vajadusest asju pisut ümber sättida, isegi ajutiselt. Läbipõlemisele viiv töökoormus ei ole lihtsalt jätkusuutlik ja midagi peab siin tegema.

[Külaline]

Pakun, et esimese abinõuna pead kähku võimaldama endale natuke puhkust. Kasvõi pikema nädalavahetuse. Või veel parem, mitu pikemat nädalavahetust järjest. Et võtadki julmalt reedeid vabaks mitu nädalat jutti. Ja ei mingrud tööasju sel sjal.

Aga veel enne seda räägi kellegagi, kes on sinu juht või ülemus vajadusest asju pisut ümber sättida, isegi ajutiselt. Läbipõlemisele viiv töökoormus ei ole lihtsalt jätkusuutlik ja midagi peab siin tegema.

Tahtsin ka puhkust soovitada. Ja seda ilma süümepiinadeta. Sellesmõttes, et lülita ennast täitsa välja ja ära muretse ka seda, et sinu hädapuhkuse pärast teistel veelrohkem tööd on.

[Tolmukübe]

Perearsti juurde minna? Vbl on sul mingi haigus? Saad sinise lehe, ongi makstud puhkus.

[Külaline]

Et võtadki julmalt reedeid vabaks mitu nädalat jutti. Ja ei mingrud tööasju sel sjal.

[Vaenukägu]

Kas sa oma vahetu juhi ja kolleegidega saad sellest rääkida?
Muidugi ei taha, sest teistel on palju tööd ja ise oled siiani välja vedanud, aga kas saad - st et juhil ja kolleegidel on empaatiat ning vastus ei ole "kui ei jõua, mine ära" (e toksiline keskkond).

Ja jah, enam puhkust ning enese väljalülitamist, nagu siin on öeldud. Mingid prioriteedid ja listid paika ning ülejäänuga tegeleb hiljem.

Läbipõlenud inimesele tunduvad kõik nõuanded pea võimatud nagu ka depressioonis inimesele. Võib-olla on spetsialisti abi vaja - alustada võib ka perearstist, pereõest, neil on tänapäeval teadmisi ka läbipõlemisest ja võimelikest edasistest sammudest.

Juba see, et siin kirjutad, näitab, et sa siiski ei kavatse "omaette mingit õudset surma surra".

[Külaline]

Kas sa oma vahetu juhi ja kolleegidega saad sellest rääkida?
Muidugi ei taha, sest teistel on palju tööd ja ise oled siiani välja vedanud, aga kas saad - st et juhil ja kolleegidel on empaatiat ning vastus ei ole "kui ei jõua, mine ära" (e toksiline keskkond).

Ja jah, enam puhkust ning enese väljalülitamist, nagu siin on öeldud. Mingid prioriteedid ja listid paika ning ülejäänuga tegeleb hiljem.

Läbipõlenud inimesele tunduvad kõik nõuanded pea võimatud nagu ka depressioonis inimesele. Võib-olla on spetsialisti abi vaja - alustada võib ka perearstist, pereõest, neil on tänapäeval teadmisi ka läbipõlemisest ja võimelikest edasistest sammudest.

Juba see, et siin kirjutad, näitab, et sa siiski ei kavatse "omaette mingit õudset surma surra".

Ei kavatse ma surra muidugi. Olen rääkinud nii juhataja kui kolleegidega, aga ma ei näe isegi, kuidas nad aidata saaks. Nagu öeldud on kolleegide koormus sama. Juhataja mõistab samuti, et koormus on suur. Aga tööd tuleb uksest ja aknast ja kellegile tuleb see määrata. Juurde palgata inimesi ei saa, sest riigieelarves pole selleks lihtsalt raha. (Alles oli meil koondamine.) Aga aitäh kõigile kes kaasa mõtlesid, mingil hetkel tuleb ilmselt tõesti ennast esiplaanile seada ja haiguslehte küsima minna.

[iiR]

Kas sa oma vahetu juhi ja kolleegidega saad sellest rääkida?
Muidugi ei taha, sest teistel on palju tööd ja ise oled siiani välja vedanud, aga kas saad - st et juhil ja kolleegidel on empaatiat ning vastus ei ole "kui ei jõua, mine ära" (e toksiline keskkond).

Ja jah, enam puhkust ning enese väljalülitamist, nagu siin on öeldud. Mingid prioriteedid ja listid paika ning ülejäänuga tegeleb hiljem.

Läbipõlenud inimesele tunduvad kõik nõuanded pea võimatud nagu ka depressioonis inimesele. Võib-olla on spetsialisti abi vaja - alustada võib ka perearstist, pereõest, neil on tänapäeval teadmisi ka läbipõlemisest ja võimelikest edasistest sammudest.

Juba see, et siin kirjutad, näitab, et sa siiski ei kavatse "omaette mingit õudset surma surra".

Ei kavatse ma surra muidugi. Olen rääkinud nii juhataja kui kolleegidega, aga ma ei näe isegi, kuidas nad aidata saaks. Nagu öeldud on kolleegide koormus sama. Juhataja mõistab samuti, et koormus on suur. Aga tööd tuleb uksest ja aknast ja kellegile tuleb see määrata. Juurde palgata inimesi ei saa, sest riigieelarves pole selleks lihtsalt raha. (Alles oli meil koondamine.) Aga aitäh kõigile kes kaasa mõtlesid, mingil hetkel tuleb ilmselt tõesti ennast esiplaanile seada ja haiguslehte küsima minna.

Seda oleks mõistlik teha enne, kui päris viimane piisk kukub.
Kui sul on tööaeg kindlaks määratud, siis kas tegelikult oleks üldse võimalik selle aja sees kõik tööülesanded normaalses tempos lahendada? Kui ei ole, siis tulebki lihtsalt lõpetada ületunnitöö tegemine ja tõmmatagi piir: teen tööd 8 tundi, see ongi minu tööaeg, ja üle selle jäävad olukorrad lahendan vastavalt pakilisuse astmele homsel tööpäeval jne. Kui kõrgemale jõuab pärale, et inimesed reaalselt ei saa oma tööülesandeid sellises mahus ettenähtud ajaga tehtud, siis on nemad ka motiveeritumad kas inimesi juurde palkama või osadest ülesannetest loobuma. Nii et saa, et rabad üle kohustusliku tööaja, kõik teised teevad sama, ja siis kui osal vanusest või närvipingest vms tulenevalt hakkab selline võiduvehkimine üle jõu käima, siis ongi ainus variant sussid nurka visata.

Mis tegelikult juhtub, kui teie asutus v osakond, kus töötad, ei tee enam asju ära nii kiiresti kui seni?

[Külaline]

See on huvitav teema. Töölise poolt vaadatuna oleks lahendus kui tööd oleks lihtsalt vähem. Ülemuse poolt vaadatuna, töölised peavad saama hakkama. Aga kellele te tööd teete, ega need ka pole rahul, kui aega maha võtate. Teete aeglasemalt. Nemad otsivad siis uusi kohti, kus järjekorrad lähevad kiiremini. Asi ongi kannatamatutes klientides.

[Külaline]

See läbipõlemine on päris hull asi. Mul on endal tuttav, kes tundus mulle eluaeg ideaalinimene, tal on doktorikraad USA-St, töötas mitmel töökohal, ülikoolis õppejõud jne. Teenis hästi ja mina vaatasin kogu aeg, et mis tema elul viga. Töötas arstina. Ja siis äkitselt oli kuskil pool aastat kadunud, minuga ka ei suhelnud. Siis lõpuks rääkisime, ütles, et ta ei suutnud enam töötada, läbipõlemine ja ta tuleb vanast töökohast ära, et nii stressirohke. Oli pool aastat kodus, vahetas töökohta, vähendas koormust ja oli väga rõõmus, et nii suur elumuutus, ta on väga rahul. Ja nüüd kirjutas jälle, et läbipõlenud, on haiguslehel, kohtuda ei saa. On ise ka hirmul, et äkki ei saagi arstina enam töötada, aga kus ta mujal nii hästi teenib ja temale meeldib arstitöö. Aga keha hakkab tõrkuma.

[Külaline]

püüa kasutada AI-d oma töö juures abilisena, äkki saad mingeid rutiinsemaid asju niimoodi kiiremini/väiksema pingutusega tehtud?

[Külaline]

Läbipõlemine on hull asi. Esiteks pole abi kusagilt võtta. Enamus meist on seotud laenudega ja kui ka seda pole, siis päeva pealt ennast töölt ära tulemisega sissetulekust ilma jätta ikka ei saa. Kvaliteetset vaimse tervise abi on samuti rohkem kui keeruline saada, vähemasti tasuta seda sisuliselt ei saagi. (Jälle rahateema - kui ees terendab suutmatus tööd teha ja teenida, on suht riski kulutada sääste psühholoogi peale 160 eurot tunnike vestlust.) Ja pole kedagi, kes sulle kaasa tunneks. Tööandja jaoks muutud sa ebavajalikuks prügiks. Kolleegid, kes varem olid justkui sõbrad, hakkavad sust eemale hoidma kui katkuhaigest - kui haiguslehe võtad, siis lisaks vimmagi kandma, et peavad sinu tööd tegema. Lühidalt öeldes on läbipõlev või põlenud inimene üksi ja omadega perses.

[Külaline]

Kuidas tekib läbipõlemine? Miks ühel tekib ja teisel mitte? Kuu töötunnid, neid u 170 keskmiselt. Üks teeb oma tunnid täis. Ja nii aastakümneid. See on juba rutiin, käia tööl või teha tööd. Teine teeb ka oma tunnid täis, aga tekib läbipõlemine.
Kui oled firmaomanik, ettevõtja, on arusaadav. Ei saa seda tööd oma peast. Töö on su isiklik majanduslik hakkama saamine. Või on su töö millegi tegemine. Rohkem tööd- rohkem raha. Nt koristaja või puulusikate tegija. Võtan kõik pakkumised vastu ja muudku raban.
Aga tavaline töötaja, kel peaks olema teatud arv töötunde? Kas nad teevad tööd eriti hingega? Alati saab töö ajal ka rohkem tööd teha küll.
Või varasematel aegadel, kui tehti tööd mõisahärrale. Endal puudus ilmselt igasugune huvi. Mõisaköis, las lohiseb. Oli läbipõlemine võimalik selles olukorras?
Või tekib läbipõlemine enda oskustest? Püüad küll, aga saad kehvemini hakkama. Läheb kauem aega.