Asjadega närutamine

[Nomaeitea]

Teen selle teema lihtsalt auru välja laadimiseks ja huvi pärast teada saamiseks, kas ma olen pigem vähemuse või enamuse poolel.
Ühesõnaga, minu ja abikaasa arusaam asjade lõpuni kasutamisest ja ära viskamisest on erinev. Me oleme juba kaua abielus ja üldiselt olen harjunud, aga viimasel ajal tunnen tüdimust, et kas tõesti iga kord peab neid ühetaolisi vestlusi pidama. Mina arvan, et mingi eseme peaks nüüd välja vahetama ja vana ära viskama, tema üritab nui neljaks kasvõi vägisi veel kummi venitada ja mingeid kasutusmooduseid nuruda. Just nimelt nuruda, sest ise ta seda ei tee, vaid soovib, et mina leiutaks.

Näitlikustamiseks tänane situatsioon pudeliharjaga. Ma tõin eile poest uue harja, vana oli kasutuses ei teagi kui kaua juba, ei ole enam hügieeniline. Panen uue harja asemele, hakkan vana ära viskama, mees ütleb kõrvalt, aga kas sa midagi muud ei taha sellega veel pesta?
Mina:???
Tema: Ma ei tea, mingit muud asja pole vaja puhastada, et üks kord veel kasutada?
Mina: Mis asja siis näiteks?
Tema: Ei tea, vahet pole, ükskõik.
Ja läheb torssis näoga köögist minema, et mitte näha seda hirmsat vaatepilti, kuidas ma viskan ära vana tuustaka harja, millega oleks ühe korra veel MIDAGI pesema pidanud.

Nagu mingi ettekujutus, et äravisatava harjaga tuleb korra veel küürida midagi eriti räpast, mis kulutaks kõik karvad küljest või muudaks ta veelgi mustemaks ja veel rohkem kasutuskõlbmatuks, siis oleks nagu puhtam südametunnistus, et ära viskad. Ma tõesti ei tea, mida ma sellega tegema oleksin pidanud, et ta rahul oleks, vbl vetsupotti pesema või nühkima rõdul põrandakivide vuuke või pesema üle köögi kraanikausi põhja vms. Ühegi sellise töö jaoks pole pudelihari efektiivne, ise ta ka kätte ei võta ja neid asju tegema ei lähe, aga krdi iga kord iga asjaga pressib minult, et aga TEE SELLEGA VEEL MIDAGI. Vahel toob ka mingeid omi asju näitamiseks, et kas sa oskad mõelda, mis sellega veel teha saaks, muidu viskan ära. Esemed, mille äraviskamisega ähvardatakse, kui mina pead tööle ei pane, on muidugi sellised, et tegelikult oleks tulnud need ära visata umbes juba kvaternaari ajastul.

Ma kusjuures olen ise täiesti mõistlik, ei tegele ületarbimisega, ei viska kunagi lihtsalt ära terveid ega töötavaid asju, olen mitmes tasuta asjade äraandmise grupis, viin annetuskastidesse, kui nt midagi enam selga-jalga ei mahu, kaalun hoolega, milliseid tarbeesemeid meil kodus tarvis ja milliseid mitte jne. Nagu ikka inimesed tavaliselt teevad.

Aga minu jaoks on tüütu see kasuta üks kord veel närutamine iga asjaga. Mis see üks kord annab sulle? Kui on otsas, siis on otsas. Jah, vana käterätiga saab veel põrandat pesta vms, aga enamus asju ikka ei kõlba kurat teab mille muu tegemiseks. Ja kui tahad, mõtle ise, miks mina pean see nuputamismeister olema.

Niisiis, kuidas teie suhtute ära viskamisesse, kas nagu mina või pigem nagu mu mees? Äkki tema on hoopis mainstream ja mina olen imelik?

[Külaline]

Inetu teema. Su mees lihtsalt on selline inimene, midagi ei ole teha. Ilmselt ka selles eas, kus enam ei muutu. Sinul on leppida või lahutada. Aga kõige madalam on foorumis kaevelda.

[Külaline]

Olen ka närutaja. Just üks päev mõtlesin, et sokid näevad väga luitunud ja koledad välja. Ja juba hõredad ka. Aga ei, enne ma ära ei viska neid, kui auk on sees. Nii palju ma siiski kontrollin end, et kannan selliseid asju vaid kodus.

Toitu ma põhimõtteliselt ära ei viska. Kõik kasutan kuhugile sisse ära. Hapukoort näiteks (Alma oma) kannatab süüa veel mitu päeva pärast kuupäeva saabumist. Ja, kui siis juba hakkab käest ära minema, panen kassile.

Jne Jne

Ma ise arvan, et olen kõvasti kokku hoidunud sellise mõtteviisiga.

[Nomaeita]

Inetu teema. Su mees lihtsalt on selline inimene, midagi ei ole teha. Ilmselt ka selles eas, kus enam ei muutu. Sinul on leppida või lahutada. Aga kõige madalam on foorumis kaevelda.

Kõige madalam on hoopis ennast oma "holierthanthou" suhtumisega teise tehtud teemasse upitama tulla. Tänan väga, ma tean ise ka. milline inimene mu mees on ja ei lahuta. Küsimus oli, kuidas teised inimesed asjade äraviskamisse suhtuvad. Vastad ka või niisama tulid näpuga näitama?

[Külaline]

Vahel käib küll mõte peast läbi, et ehk annab veel kasutada, vahel olen mehelt küsinud, et kas tema ntx tahab seda mingis projektis kasutada. Aga never hakkan teistele märkusi tegema mingi kulunud odava asja viskamise pärast. Kaaslase hea tuju on kordades rohkem väärt.

[Külaline]

Iga asi on halb, kui sellega minnakse äärmustesse. Minu mees näiteks suhtub halvasti toidu äraviskamisse. Toiduainete puhul ma saan aru, aga kui keegi jätab näiteks veidi toitu taldrikule, siis mina seda ära sööma ei torma. Mis vahet seal on, kas see inimene pressib selle endale sisse, kuigi ei taha või ma viskan selle minema. Ma ise võtan alati väga vähe toitu taldrikule ja söön selle kõik ära, sest tean, et mees muidu ärritub. Aga laps jätab vahel toitu järgi või külalised. Siis ta hakkab neid ära sööma. Minu jaoks jäle. Siis restoranis on võtnud minu toidutaldriku ja lakkunud leivaga selle puhtaks, sest veidi kastet on veel ju j'ärgi. Restoranis peab ta kõik viimseni ära sööma, leiva, või, kõik, mis lauale tuuakse, vee peab ka tilgatumaks jooma. Kui jätsin kohvi väikse tilga tassi kodus, siis läks ja reguleeris tassi väiksemaks, et ma ei jõua ju ära juua ja kohv läheb raisku. No üritan kannatada, aga ei pea seda normaalseks. Minu arust läheb asi üle piiri siis, kui kokkuhoiul puudub reaalne põhjendus ja see hakkab juba teiste inimestega pingeid põhjustama.

[Külaline]

Inetu teema. Su mees lihtsalt on selline inimene, midagi ei ole teha. Ilmselt ka selles eas, kus enam ei muutu. Sinul on leppida või lahutada. Aga kõige madalam on foorumis kaevelda.

Eri pointless vastus ikka.
Mees tahab vana pudeliharja alles hoida? Lahuta
Irw

[Tutiga Täi]

Teen selle teema lihtsalt auru välja laadimiseks ja huvi pärast teada saamiseks, kas ma olen pigem vähemuse või enamuse poolel.
Ühesõnaga, minu ja abikaasa arusaam asjade lõpuni kasutamisest ja ära viskamisest on erinev. Me oleme juba kaua abielus ja üldiselt olen harjunud, aga viimasel ajal tunnen tüdimust, et kas tõesti iga kord peab neid ühetaolisi vestlusi pidama. Mina arvan, et mingi eseme peaks nüüd välja vahetama ja vana ära viskama, tema üritab nui neljaks kasvõi vägisi veel kummi venitada ja mingeid kasutusmooduseid nuruda. Just nimelt nuruda, sest ise ta seda ei tee, vaid soovib, et mina leiutaks.

Näitlikustamiseks tänane situatsioon pudeliharjaga. Ma tõin eile poest uue harja, vana oli kasutuses ei teagi kui kaua juba, ei ole enam hügieeniline. Panen uue harja asemele, hakkan vana ära viskama, mees ütleb kõrvalt, aga kas sa midagi muud ei taha sellega veel pesta?
Mina:???
Tema: Ma ei tea, mingit muud asja pole vaja puhastada, et üks kord veel kasutada?
Mina: Mis asja siis näiteks?
Tema: Ei tea, vahet pole, ükskõik.
Ja läheb torssis näoga köögist minema, et mitte näha seda hirmsat vaatepilti, kuidas ma viskan ära vana tuustaka harja, millega oleks ühe korra veel MIDAGI pesema pidanud.

Tunnen ennast pisut ära su mehe käitumises. Nii ekstreemne ma vast pole, aga ka mulle ei meeldi asju ära visata. Vana kulunud nõudepesusvammiga käin veel korra vetsupoti üle, et siis on nagu rohkem põhjust see ära visata. Sama hambaharjadega. Nüüd on mul elektriline, aga varasemalt puhastasin ära viskamisele minevate hambaharjadega raskesti ligipääsetavaid vuugivahesid ja muid sääraseid pindu.

Kui midagi vana, aga kasutusväärset välja hakkan vahetama, siis puhastan korralikult ja viin taaskasutusse. Ära kantud riideesemed lähevad tekstiili taaskasutuse kasti ja vahel teen ka tolmulapiks, aga niisama augulisi sokke prügikasti ei viska. Ausalt öelda olen hakanud ka riideid jälle parandama. Vahepeal ma seda ei teinud ja viisin katkised riided tekstiilikasti. Sokke ei nõelu, aga kui mõnel rõivaesemel kusagilt mingi äär narmendab või kandmisväärne ja hea kvaliteediga asi on katki läinud, siis ikka parandan ja kannan edasi.

[Külaline]

Inetu teema. Su mees lihtsalt on selline inimene, midagi ei ole teha. Ilmselt ka selles eas, kus enam ei muutu. Sinul on leppida või lahutada. Aga kõige madalam on foorumis kaevelda.

Eri pointless vastus ikka.
Mees tahab vana pudeliharja alles hoida? Lahuta
Irw

Revolvrile ei meeldi, kui öeldakse, et lahuta ja ei meeldi ka see, kui ei lahuta. Siis tegeled vaimse vägivallaga. Oma mehest ei tohi ka anonüümselt mitte midagi rääkida, vaimne vägivald. Naised teevad kõike alati valesti, see on ju raudpolt nende soosse sisse kirjutatud. Kõik, härra on rääkinud.

[Külaline]

olen pigem närutaja tüüpi.
Vana hambaharjaga saab vanni ja dušiääri nühkida, kergemat sammalt.
Vanad lapid lähevad kasutusse remonditööde puhul
Vanaks minev toit mõistlikuse piires loomadele, st päris mäda ja hallitanud toit kuulub prügikasti.
Väikeste aukude, plekkidega riided lähevad koduriieteks.
Pole nii rikas, et esimese augu ja pleki peale riided kogumiskasti viia ja uhiuus dressikomplekt osta. Kui selga kannatab panna väljas, kodus siis kannan.
Moe järgi asju välja ei vaheta, kannan 15 aastat vanu riideid.

Aga olen ka minimalist, mulle ei meeldi ülearune läbu ja asjad majapidamises. Proovin eaemete hulka hoida sellisena, nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

[Külaline]

Inetu teema. Su mees lihtsalt on selline inimene, midagi ei ole teha. Ilmselt ka selles eas, kus enam ei muutu. Sinul on leppida või lahutada. Aga kõige madalam on foorumis kaevelda.

Eri pointless vastus ikka.
Mees tahab vana pudeliharja alles hoida? Lahuta
Irw

Revolvrile ei meeldi, kui öeldakse, et lahuta ja ei meeldi ka see, kui ei lahuta. Siis tegeled vaimse vägivallaga. Oma mehest ei tohi ka anonüümselt mitte midagi rääkida, vaimne vägivald. Naised teevad kõike alati valesti, see on ju raudpolt nende soosse sisse kirjutatud. Kõik, härra on rääkinud.

Mdea ma jumala happy, et see revolver siit läinud on. Muust jutust ei saanud aru, mingi mõte oli kah kusagil?

[nojah]

ma kah pigem närutaja tüüpi, aga õnneks on meil terve pere samasuguseid.
mina oleks selle vana pudeliharja viinud keldrisse ja jätnud mehele või pojale autovelgede või muruniitja puhastamiseks.
See ei ole närutamine, kui kasutad midagi teise või kolmanda asja jaoks, vaid taaskasutus.
nt äärtest rebenenud tekikottidest olen õmmelnud suvilasse padjapüüre või köögirätukuid, osa olen jätnud koera kuivatamise linadeks. vanadest t-särkidest saavad koera käpakuivatuslapid või autolapid. vanade käte ja näokreemidega saab puhastada jalanõusid jne. riidekapis on ka asju, mille muretsesin omale enne abiellumist (eelmisel sajandil), aga mis on senini kasutuses, osa on selle aja jooksul juba 3.korda moodi tulnud.PP
Ma ei imesta, et mõnedel - kõik asjad olgu uued - inimestel on pidev rahapuudus, sest nad ei oska asju säästlikult kasutada.

[Külaline]

ma kah pigem närutaja tüüpi, aga õnneks on meil terve pere samasuguseid.
mina oleks selle vana pudeliharja viinud keldrisse ja jätnud mehele või pojale autovelgede või muruniitja puhastamiseks.
See ei ole närutamine, kui kasutad midagi teise või kolmanda asja jaoks, vaid taaskasutus.
nt äärtest rebenenud tekikottidest olen õmmelnud suvilasse padjapüüre või köögirätukuid, osa olen jätnud koera kuivatamise linadeks. vanadest t-särkidest saavad koera käpakuivatuslapid või autolapid. vanade käte ja näokreemidega saab puhastada jalanõusid jne. riidekapis on ka asju, mille muretsesin omale enne abiellumist (eelmisel sajandil), aga mis on senini kasutuses, osa on selle aja jooksul juba 3.korda moodi tulnud.PP
Ma ei imesta, et mõnedel - kõik asjad olgu uued - inimestel on pidev rahapuudus, sest nad ei oska asju säästlikult kasutada.

Lugesin ja juttu ja mõtlesin, et ma hoian pigem suuremate asjade pealt kokku, no ntx pole ostnud koera, autot, suvilat ega muruniidukit.

[Külaline]

ma kah pigem närutaja tüüpi, aga õnneks on meil terve pere samasuguseid.
mina oleks selle vana pudeliharja viinud keldrisse ja jätnud mehele või pojale autovelgede või muruniitja puhastamiseks.
See ei ole närutamine, kui kasutad midagi teise või kolmanda asja jaoks, vaid taaskasutus.
nt äärtest rebenenud tekikottidest olen õmmelnud suvilasse padjapüüre või köögirätukuid, osa olen jätnud koera kuivatamise linadeks. vanadest t-särkidest saavad koera käpakuivatuslapid või autolapid. vanade käte ja näokreemidega saab puhastada jalanõusid jne. riidekapis on ka asju, mille muretsesin omale enne abiellumist (eelmisel sajandil), aga mis on senini kasutuses, osa on selle aja jooksul juba 3.korda moodi tulnud.PP
Ma ei imesta, et mõnedel - kõik asjad olgu uued - inimestel on pidev rahapuudus, sest nad ei oska asju säästlikult kasutada.

Tegelikult see vanade kaltsude üks kord kasutamine mingit säästu ei anna. Täpselt sama säästlik on auto jaoks hoida mõnda mikrokiudlappi ja koera jaoks ka ühte, mida pesed, aga tarvitad aastaid. Kas see vana kalts sai korra veel kasutatud või mitte, mingit säästumomenti ei too. Näo ja kätekreeme pole nii palju vaja kokku ostagi, et need alles jäävad.

[Külaline]

ma kah pigem närutaja tüüpi, aga õnneks on meil terve pere samasuguseid.
mina oleks selle vana pudeliharja viinud keldrisse ja jätnud mehele või pojale autovelgede või muruniitja puhastamiseks.
See ei ole närutamine, kui kasutad midagi teise või kolmanda asja jaoks, vaid taaskasutus.
nt äärtest rebenenud tekikottidest olen õmmelnud suvilasse padjapüüre või köögirätukuid, osa olen jätnud koera kuivatamise linadeks. vanadest t-särkidest saavad koera käpakuivatuslapid või autolapid. vanade käte ja näokreemidega saab puhastada jalanõusid jne. riidekapis on ka asju, mille muretsesin omale enne abiellumist (eelmisel sajandil), aga mis on senini kasutuses, osa on selle aja jooksul juba 3.korda moodi tulnud.PP
Ma ei imesta, et mõnedel - kõik asjad olgu uued - inimestel on pidev rahapuudus, sest nad ei oska asju säästlikult kasutada.

Tegelikult see vanade kaltsude üks kord kasutamine mingit säästu ei anna. Täpselt sama säästlik on auto jaoks hoida mõnda mikrokiudlappi ja koera jaoks ka ühte, mida pesed, aga tarvitad aastaid. Kas see vana kalts sai korra veel kasutatud või mitte, mingit säästumomenti ei too. Näo ja kätekreeme pole nii palju vaja kokku ostagi, et need alles jäävad.

Annab vägagi säästu. Ajakulu kah, ei pea poodi mõnd odavat rärikut, pakki paberrätikuid otsima ja ostma minema. Olen nii palju vaene, et hoian kõik taara ka alles 10 sendi säästuks.

[Külaline]

Annab vägagi säästu. Ajakulu kah, ei pea poodi mõnd odavat rärikut, pakki paberrätikuid otsima ja ostma minema. Olen nii palju vaene, et hoian kõik taara ka alles 10 sendi säästuks.

See on küll huvitav, et sa ajakulu siin välja tood. Ega selle rätiku järel eraldi poodi tõesti ei pea minema. Kui soovid kokku hoida, siis poleks pidanud autot ja koera võtmagi, nende ülevalpidamine on kõige suurem raharaisk üldse. Kas sa nühid neid vana pudeliharjaga ja vanade kaltsudega, mingit säästu ei anna ausalt öeldes. Paberitoodetega autot kuivatada oleks muidugi veel suurem raiskamine, selles on sul õigus.

[Külaline]

Annab vägagi säästu. Ajakulu kah, ei pea poodi mõnd odavat rärikut, pakki paberrätikuid otsima ja ostma minema. Olen nii palju vaene, et hoian kõik taara ka alles 10 sendi säästuks.

See on küll huvitav, et sa ajakulu siin välja tood. Ega selle rätiku järel eraldi poodi tõesti ei pea minema. Kui soovid kokku hoida, siis poleks pidanud autot ja koera võtmagi, nende ülevalpidamine on kõige suurem raharaisk üldse. Kas sa nühid neid vana pudeliharjaga ja vanade kaltsudega, mingit säästu ei anna ausalt öeldes. Paberitoodetega autot kuivatada oleks muidugi veel suurem raiskamine, selles on sul õigus.

Koera pole, auto on. Auto säästab ajakulu, kasulik investeering. Vannitoaremondis kulus rätikuid omajagu, auto kuivatamisest pole sõnakestki paotanud.
Minule need annavad säästu. Kes kopikat ei korja see eurot ei saa.

[Külaline]

Teen selle teema lihtsalt auru välja laadimiseks ja huvi pärast teada saamiseks, kas ma olen pigem vähemuse või enamuse poolel.
Ühesõnaga, minu ja abikaasa arusaam asjade lõpuni kasutamisest ja ära viskamisest on erinev. Me oleme juba kaua abielus ja üldiselt olen harjunud, aga viimasel ajal tunnen tüdimust, et kas tõesti iga kord peab neid ühetaolisi vestlusi pidama. Mina arvan, et mingi eseme peaks nüüd välja vahetama ja vana ära viskama, tema üritab nui neljaks kasvõi vägisi veel kummi venitada ja mingeid kasutusmooduseid nuruda. Just nimelt nuruda, sest ise ta seda ei tee, vaid soovib, et mina leiutaks.

Näitlikustamiseks tänane situatsioon pudeliharjaga. Ma tõin eile poest uue harja, vana oli kasutuses ei teagi kui kaua juba, ei ole enam hügieeniline. Panen uue harja asemele, hakkan vana ära viskama, mees ütleb kõrvalt, aga kas sa midagi muud ei taha sellega veel pesta?
Mina:???
Tema: Ma ei tea, mingit muud asja pole vaja puhastada, et üks kord veel kasutada?
Mina: Mis asja siis näiteks?
Tema: Ei tea, vahet pole, ükskõik.
Ja läheb torssis näoga köögist minema, et mitte näha seda hirmsat vaatepilti, kuidas ma viskan ära vana tuustaka harja, millega oleks ühe korra veel MIDAGI pesema pidanud.

Nagu mingi ettekujutus, et äravisatava harjaga tuleb korra veel küürida midagi eriti räpast, mis kulutaks kõik karvad küljest või muudaks ta veelgi mustemaks ja veel rohkem kasutuskõlbmatuks, siis oleks nagu puhtam südametunnistus, et ära viskad. Ma tõesti ei tea, mida ma sellega tegema oleksin pidanud, et ta rahul oleks, vbl vetsupotti pesema või nühkima rõdul põrandakivide vuuke või pesema üle köögi kraanikausi põhja vms. Ühegi sellise töö jaoks pole pudelihari efektiivne, ise ta ka kätte ei võta ja neid asju tegema ei lähe, aga krdi iga kord iga asjaga pressib minult, et aga TEE SELLEGA VEEL MIDAGI. Vahel toob ka mingeid omi asju näitamiseks, et kas sa oskad mõelda, mis sellega veel teha saaks, muidu viskan ära. Esemed, mille äraviskamisega ähvardatakse, kui mina pead tööle ei pane, on muidugi sellised, et tegelikult oleks tulnud need ära visata umbes juba kvaternaari ajastul.

Ma kusjuures olen ise täiesti mõistlik, ei tegele ületarbimisega, ei viska kunagi lihtsalt ära terveid ega töötavaid asju, olen mitmes tasuta asjade äraandmise grupis, viin annetuskastidesse, kui nt midagi enam selga-jalga ei mahu, kaalun hoolega, milliseid tarbeesemeid meil kodus tarvis ja milliseid mitte jne. Nagu ikka inimesed tavaliselt teevad.

Aga minu jaoks on tüütu see kasuta üks kord veel närutamine iga asjaga. Mis see üks kord annab sulle? Kui on otsas, siis on otsas. Jah, vana käterätiga saab veel põrandat pesta vms, aga enamus asju ikka ei kõlba kurat teab mille muu tegemiseks. Ja kui tahad, mõtle ise, miks mina pean see nuputamismeister olema.

Niisiis, kuidas teie suhtute ära viskamisesse, kas nagu mina või pigem nagu mu mees? Äkki tema on hoopis mainstream ja mina olen imelik?

Sa ei ole imelik ja su mees on lohh.
Viska rahumeeli ära, su kodu ei ole vanakraamiladu.

[Külaline]

Sa ei ole imelik ja su mees on lohh.
Viska rahumeeli ära, su kodu ei ole vanakraamiladu.

Ma mõtlesin ka, et miks sellise asja osas peab üldse mehega pikalt diskuteerima. Viskad ära ja kogu lugu. Ilmselt ta ei pane tähelegi seda. Kas kogu aeg käib kullipilguga ringi, et kus on mingi svamm, pudelihari, lapp. Sellise juraga tegelemine ei anna ausalt öeldes absoluutselt mingit kokkuhoidu.

[Külaline]

[/quote]
Lugesin ja juttu ja mõtlesin, et ma hoian pigem suuremate asjade pealt kokku, no ntx pole ostnud koera, autot, suvilat ega muruniidukit.
[/quote]
Sul pole lemmiklooma ega autot ja sa nimetad seda kokkuhoiuks? Minu jaoks on see variant kurb ja raske elu, mitte kokkuhoid. Igale oma.