Ei suuda hakkama saada laste suurekssaamisega

[Katerin]

On loomulik ja arusaadav, et laste suureks saamine on elumuutus, ja iga elumuutus tahab kohanemist ja harjumist. Olid vahepeal harjunud olema lapsevanem, kes hoidis põngerjatel kogu aeg silma peal, elamine oli täis kilkeid ja tegelasi, kes pidevalt su juurde jooksid ja midagi rääkida-näidata tahtsid. Olid väsinud, aga teistpidi oli ju tore ka. Nüüd on nad sul suured ja sõbrad ning kallim on tõusnud esiplaanile. Nii et eks harjunud eluviisi kadumine tekitab ikka leinameeleolusid.

Samas lausa iga päev nutta, nagu sa kirjutad, on küll väga ebatavaline. See ei ole normaalne, ma ütleks. Mina soovitaks vaadata asja positiivselt - et see on tore, et oled lapsed kaelakandjaks kasvatanud ja neile tiivad andnud. Palju kehvem variant oleks, kui elaksid koos oma 40-aastase poja või tütrega, kes on üksik, ilma oma pereta ja eluga toimetulematu. Keda peaksid sisuliselt ülal pidama ja kelle eest endiselt hoolitsed nagu lapse eest. Oleks see tore? Ma arvan, et väga mitte.

Nii et pühi pisarad ära ja ole oma suurtele lastele mõnus vanem edasi. Ära helista neile iga päev! Aga samas ei maksa ka päris ära unustada, leidke omavahel sihuke kena kuldne kesktee. Tekitage kasvõi mingid traditsioonid. No näiteks, et noored käivad igal pühapäeval teil kodus lõunal. Ja kolmapäeva õhtuti teete ühe telefonikõne, näiteks nii. Kui lapsed tulevad, siis on sul jälle aeg-ajalt pisikesed majas. Ainult selle toreda boonusega, et sa saad vahepeal aega ikka iseendale ka.

Kui aga ikka iga päev nutad, siis ma kahtlustaks sul mingit muud muret lisaks, nt depressiooni vms. Siis see on juba teine teema, millega tuleb tegeleda. Ja vahel on põhjused kuskil mujal, mida sa ise miskipärast v-o ei soovigi tunnistada.

[taivopalm]

Katerinilt väga hea postitus. Ma olen sellega nõus. Kui lapsed kodust läinud, siis iga päev nutma ei peaks. Palju hullem on tõesti see, kui sul 40 aastane kodus "kaela peal" istub. Nagu itaalias, kus kolm põlvkonda elavad koos. Meil küll ka kinnisvara hinnad tõusevad, aga kombeks on ikkagi see, et lapsed kolivad pigem omaette elama (algusl üürikorter, hiljem ostetakse endale kodu).

[Külaline]

Siiani on olnud noortel variante kaks - kas jäävad vanemate majja edasi elama koos omaloodud perega või kolivad täiesti omaette.
Aga viimasel ajal on läinud moodi veel kolmas variant.

Paljud uued majad ju ehitatakse üpris suured ja ruumikad, paljude vannitubade ja tualettidega. 15 aastat tagasi oli väga mõistlik sellises elada, kui majas lapsed. Nüüd aga on lapsed suured ja kaks vananevat vanemat kahekesi suures majas ei ole väga ökonoomne. Samas on see suur maja nende inimeste elutöö, siia on panustatud palju emotsioone ja muid ressursse ja kahju oleks lihtsalt müüa see maja aiaga maha ja kolida kuskile pisikesse linnakorterisse. Või teine variant - võtta endale üürilisi. Aga kui oleks valida, kas oma laps või võhivõõras üüriline eramajas, siis eelistaks ju ikkagi oma last. Kui suhted vähegi korras on.

Seega võib täiesti kõne alla tulla laste (või ühe lapse) jäämine edasi samasse majja. Tingimusel loomulikult, et majas tehakse piisavad ümberkorraldused ja sõlmitakse mõlemale poolele sobivad kokkulepped. Näiteks saab lapse uus pere enda käsutusse maja ülemise korruse, neil on oma sissepääs, oma köök, oma vannituba jne. Loomulikult ei tormata teineteist kogu aeg segama, aga kui abi vaja, saab seda kohe. Nt kui noorperel vaja ühe lapsega kiiresti haiglasse sõita, siis saab kiiresti paluda vanavanemaid, et nood teise lapse järele vaataksid. Või kui eakal emal vaja poes käia, on laps valmis aitama. Üsna levinud on seegi, et suurema aia korral ehitavad noored endale maja samale krundile, ka nii saab.

[Tolmukübe]

Ei ole ta hullem midagi, kui 40 aastane kodus kaela peal istub. Ika seltsiks, meenutate koos vanu aegu, kui meest ka ei ole, hobisi, sõbrannasi vähe, siis on, kellega suhelda. Muidu istud üksi, nagu vana nui. Ja kui see 40 aastane veel poes käib, kodutöid teeb, süüa teeb - koduteener omast käest võtta. Igal ühel sellist luksust ei esine.

[Külaline]

Äkki nutab TA sellepärast, et teab, et kui lapsed suured ja kodust läinud, ei ole peale seda enam üldse suhtlust laste poolt. Võib-olla ongi ekstreemne kanaema. See iga päev ette nutmine juba veidi näitab seda.

[Külaline]

Äkki nutab TA sellepärast, et teab, et kui lapsed suured ja kodust läinud, ei ole peale seda enam üldse suhtlust laste poolt. Võib-olla ongi ekstreemne kanaema. See iga päev ette nutmine juba veidi näitab seda.

Olen teemaalgataja. Peamine põhjus nutmiseks on, et lapsed ei ole enam väikesed. Ja see on tekitanud paanikat juba kümmekond aastat. Nüüd hullem taas. Istun sageli põrandal nuttes.

[Külaline]

Äkki nutab TA sellepärast, et teab, et kui lapsed suured ja kodust läinud, ei ole peale seda enam üldse suhtlust laste poolt. Võib-olla ongi ekstreemne kanaema. See iga päev ette nutmine juba veidi näitab seda.

Olen teemaalgataja. Peamine põhjus nutmiseks on, et lapsed ei ole enam väikesed. Ja see on tekitanud paanikat juba kümmekond aastat. Nüüd hullem taas. Istun sageli põrandal nuttes.

See pole okei. Sul on midagi viga. Mis mees asjast arvab? Kas sa tööl käid?

[Külaline]

Istun sageli põrandal nuttes.

Soovitan sul nuttes diivanil istuda, see tundub mugavam.

[Külaline]

Ei ole ta hullem midagi, kui 40 aastane kodus kaela peal istub. Ika seltsiks, meenutate koos vanu aegu, kui meest ka ei ole, hobisi, sõbrannasi vähe, siis on, kellega suhelda. Muidu istud üksi, nagu vana nui. Ja kui see 40 aastane veel poes käib, kodutöid teeb, süüa teeb - koduteener omast käest võtta. Igal ühel sellist luksust ei esine.

Sa vist olid omal ajal see, kes vanematel kaela peal istus ?

[Külaline]

Äkki nutab TA sellepärast, et teab, et kui lapsed suured ja kodust läinud, ei ole peale seda enam üldse suhtlust laste poolt. Võib-olla ongi ekstreemne kanaema. See iga päev ette nutmine juba veidi näitab seda.

Olen teemaalgataja. Peamine põhjus nutmiseks on, et lapsed ei ole enam väikesed. Ja see on tekitanud paanikat juba kümmekond aastat. Nüüd hullem taas. Istun sageli põrandal nuttes.

See on ilmselt kellegi trollimine. Ma vähemalt loodan.

[Külaline]

Ei ole ta hullem midagi, kui 40 aastane kodus kaela peal istub. Ika seltsiks, meenutate koos vanu aegu, kui meest ka ei ole, hobisi, sõbrannasi vähe, siis on, kellega suhelda. Muidu istud üksi, nagu vana nui. Ja kui see 40 aastane veel poes käib, kodutöid teeb, süüa teeb - koduteener omast käest võtta. Igal ühel sellist luksust ei esine.

Väga kohutav mõttemaailm. Luksus? Vaevalt normaalsetele inimestele selline asi luksusena tundub. Pigem koorem ikka.
Sellised lapsed on koormaks ka ühiskonnale. Sest tööle nad ei lähe, kuna emme põllepaeltes ripuvaf ja elavad mugavat elu.

[Tolmukübe]

Ei ole ta hullem midagi, kui 40 aastane kodus kaela peal istub. Ika seltsiks, meenutate koos vanu aegu, kui meest ka ei ole, hobisi, sõbrannasi vähe, siis on, kellega suhelda. Muidu istud üksi, nagu vana nui. Ja kui see 40 aastane veel poes käib, kodutöid teeb, süüa teeb - koduteener omast käest võtta. Igal ühel sellist luksust ei esine.

Väga kohutav mõttemaailm. Luksus? Vaevalt normaalsetele inimestele selline asi luksusena tundub. Pigem koorem ikka.
Sellised lapsed on koormaks ka ühiskonnale. Sest tööle nad ei lähe, kuna emme põllepaeltes ripuvaf ja elavad mugavat elu.

Kodutööd on ka tööd, eriti, kui ema vana, ja juba palju asju teha ei jaksa. Vbl on maja, aias vaja peenraid kaevata, vms. Pole see koduteenri elu nii mugav midagi, kui tundub, teine eelistab hoopis kultuurselt kontoris istuda, selle asemel, et peenraid rohida või põrandaid pesta. Iseasi, kui kodus ja aias ka midagi ei tee, vaat' see on koorem, on kaela peale jäänud. Aga niiviisi - teenib oma toiduraha välja küll.

[Külaline]

Ei ole ta hullem midagi, kui 40 aastane kodus kaela peal istub. Ika seltsiks, meenutate koos vanu aegu, kui meest ka ei ole, hobisi, sõbrannasi vähe, siis on, kellega suhelda. Muidu istud üksi, nagu vana nui. Ja kui see 40 aastane veel poes käib, kodutöid teeb, süüa teeb - koduteener omast käest võtta. Igal ühel sellist luksust ei esine.

Väga kohutav mõttemaailm. Luksus? Vaevalt normaalsetele inimestele selline asi luksusena tundub. Pigem koorem ikka.
Sellised lapsed on koormaks ka ühiskonnale. Sest tööle nad ei lähe, kuna emme põllepaeltes ripuvaf ja elavad mugavat elu.

Kodutööd on ka tööd, eriti, kui ema vana, ja juba palju asju teha ei jaksa. Vbl on maja, aias vaja peenraid kaevata, vms. Pole see koduteenri elu nii mugav midagi, kui tundub, teine eelistab hoopis kultuurselt kontoris istuda, selle asemel, et peenraid rohida või põrandaid pesta. Iseasi, kui kodus ja aias ka midagi ei tee, vaat' see on koorem, on kaela peale jäänud. Aga niiviisi - teenib oma toiduraha välja küll.

Jummel küll aina hullemaks läheb

Ilmselgelt sul omal lapsi pole. "Vanatüdrukule" omane mõtlemine sul.

[Külaline]

Ei ole ta hullem midagi, kui 40 aastane kodus kaela peal istub. Ika seltsiks, meenutate koos vanu aegu, kui meest ka ei ole, hobisi, sõbrannasi vähe, siis on, kellega suhelda. Muidu istud üksi, nagu vana nui. Ja kui see 40 aastane veel poes käib, kodutöid teeb, süüa teeb - koduteener omast käest võtta. Igal ühel sellist luksust ei esine.

Elu on näidanud, et kui selline 40a veel kodus kaela peal istub, siis käib ta poes ainult oma alko ja suitsu järele. Ja seda ostab ka emmelt nuiatud raha eest. Emme pensipäeval on alati suur pidu.

[Külaline]

Ma kaldun ka arvama, et see 40-aastane emme kaela peal istuv "laps" tegelikult ei ole päris nii mõnus kaaslane, kellega päevad läbi jutustada. Isegi kui alko- vm probleemi pole, on tema elust siiski mingi oluline tükk või kogemus puudu jäänud.

Mul on üks tuttav mees, kes jäi pärast õdede-vendade lahkumist vanematega edasi elama. Oma peret ta ei loonud, sest, nagu ta ise rääkis - tema vanemad vajavad teda ja tal pole aega naise ja lastega jännata. (Eks need tema ema sõnad olid, mis emake pojale pähe pannud.) Isa suri, ema on pooleldi voodihaige, ja see nüüdseks ligi 50-aastane mees hooldab ema ja töötab seal suure krundiga majas sisuliselt päevad läbi. Ja kõige tagatipuks sai ta hiljuti teada, et tema ema on pärandanud selle krundi koos majaga hoopis teistele õele ja vennale, temale pole jäetud mitte midagi. Ehkki pealtnäha on korralik inimene, ei joo ega suitseta ja hooldab oma ema korralikult.

[Külaline]

Ja kõige tagatipuks sai ta hiljuti teada, et tema ema on pärandanud selle krundi koos majaga hoopis teistele õele ja vennale, temale pole jäetud mitte midagi. Ehkki pealtnäha on korralik inimene, ei joo ega suitseta ja hooldab oma ema korralikult.

Vaat see oli nüüd küll halb uudis tema jaoks.

[Külaline]

Kui ma kuulasin An Marleni laulu Külm, ei saanud ma selle mõttest aru. Ilmselt on asi minu viletsas arusaamises. Aga siis ühes saates ta rääkis, et laul on suureks saamisest ja lahti laskmisest vanematest. U et tahan küll suureks saada ja elada oma elu, aga see on ka valus. Minna ära. Ja siis ta küsibki laulus, et kas sul on ka Külm.
Nii et tahaks küll et lapsed saavad suureks ja lähevad oms elu peale. Aga see on ikka valus ka. Selline kahtpidi tunne. On sellel üldse sõna iseloomustamaks seda tunnet? Kui mõistusega võttes asjad nii käivadki. Aga südames on kahju ka.

[Külaline]

Ja kõige tagatipuks sai ta hiljuti teada, et tema ema on pärandanud selle krundi koos majaga hoopis teistele õele ja vennale, temale pole jäetud mitte midagi. Ehkki pealtnäha on korralik inimene, ei joo ega suitseta ja hooldab oma ema korralikult.

Väga võimalik. Koos elades tekib ikka mingit nägelust, kasvõi pisiasjade üle. Aga eemal elavad lapsed harva küla käies on niii head ja armsad.

[Külaline]

Kuidas te suudate oma laste sünnipäevadel rõõmustada? See on ju nii kohutavalt kurb, et nad on jälle suuremad.

[Külaline]

Mina olen jumalast õnnelik, et lapsed (2) kodust ära ja iseseisvad. Mõlemad on haritud ja noored pereinimesed. Ajavad omi asju. Meil mehega peaaegu nagu uued mesinädalad. Tore käia teatris ilma mureta, kuhu tited panna. Nüüd saab osta reisipaketi ainult kahele.
Aga lastega on juba normaalne suhtlus täiskasvanu tasandil. Mõnus.