Kool nõuab lastelt konfidentsiaalseid andmeid perekonna kohta

[Külaline]

Ma ei küsi siit otseselt nõu, küll aga arvan, et väike arutelu meile kõigile mõtlemiseks võiks kasuks tulla. Nimelt ei oska ma nüüd seisukohta võtta selles osas, kui kool ootab lapselt oma mingite eraelu ja perekonda puudutavate seikade väga detailset avamist ja lapsed peavad seda tegema mitte vabatahtlikult ega ka mitte vajaduse pärast (nt tervis), vaid lihtsalt koolitöö raames. Samas on paljudes peredes olemas mingeid omi siseasju, mida ei ole soovi laiale ringile asjatult välja jagada. Kusjuures need seigad ei pea sugugi olema negatiivsed, vaid lihtsalt pere ei soovi neid laiali laotada.

Mu laps peab tegema koolitöö. Kool nõuab, et lapsed peavad tegema ettekande, kus esineb kogu klassi ees ja esitama slaididel oma perepildi ja rääkima väga detailselt oma perekonnast. Kuidas nende vanemad tutvusid, kui kaua on koos, kas on abielus või mitte, missugune on lapse kodu, kuidas nad oma kodus elavad ja missugused kombed kodus valitsevad jne. Samuti peab laps rääkima sellest, kuidas ta sündis, ning jagama kogu klassiga oma sünniga seotud seiku.

Meie lapsed on lapsendatud ja me ei tea nende sünniga seotud seiku (kus haiglas sündis, sünnikaal, pikkus jms). Olen üsna nõutu, laps ka. Pealegi on seadusesse sisse kirjutatud lapsendamise saladus. St, seaduse järgi ei pea lapsendamisest üldse kellelegi rääkima, eriti alaealiste laste puhul. See on iga perekonna enda siseasi. Lapsed ise teavad muidugi. Perest väljapoole rääkimise "kohustus" võiks tekkida üksnes siis, kui vaja on näiteks arstile anda mingit geneetilist infot, eesmärgiks siis vanema või laste võimalikud haigused.

Ma ei oota riidlemist teemal, et miks te ei luba oma lastel oma lapsendamisest koolile rääkida vms. Sest me ei riidle oma lastega ega keela otseselt midagi. Küll aga tunnen nii mina kui ka mu lapsed end pisut nõutuna, et kuidas siis nüüd oleks parem toimida. Kuna me teiste lapsendatud peredega suhtleme omavahel üpris palju ja jagame kogemusi, siis tean, et neid kogemusi laiemale ringile rääkimisega on väga seinast seina. On olnud häid kogemusi, ja on olnud ka kurbi kogemusi, kus pärast sellise seiga klassi ees teatavaks tegemist on last hakatud kiusama nii, et mitte ükski koolitöötaja (vanemad ammugi) teda aidata ei oska ja lõpuks on laps sunnitud kooli vahetama. Üks vanem jagas kogemust, kus tema lapse veidi teistmoodi tulekuloost sai teada vaid õpetaja, ja siis rääkis õpetajate toas edasi kolleegidele ning sellest tuli probleeme. Me ei tahaks sellise olukorra kordumist.

Kui keegi ka lapsevanema arvamust küsiks, siis mulle ei meeldi selline survestamine kooli poolt. Et laps pannakse klassi ette ja sunnitakse teda tervele klassile oma lapsendamisest rääkima. Lihtsalt minu meelest võiks midagi siiski pere enda siseasjaks ka jääda, ei pea muutma oma kodu turuplatsiks. Või mida teie arvate?

[Kõrsik]

Ma ei küsi siit otseselt nõu, küll aga arvan, et väike arutelu meile kõigile mõtlemiseks võiks kasuks tulla. Nimelt ei oska ma nüüd seisukohta võtta selles osas, kui kool ootab lapselt oma mingite eraelu ja perekonda puudutavate seikade väga detailset avamist ja lapsed peavad seda tegema mitte vabatahtlikult ega ka mitte vajaduse pärast (nt tervis), vaid lihtsalt koolitöö raames. Samas on paljudes peredes olemas mingeid omi siseasju, mida ei ole soovi laiale ringile asjatult välja jagada. Kusjuures need seigad ei pea sugugi olema negatiivsed, vaid lihtsalt pere ei soovi neid laiali laotada.

Mu laps peab tegema koolitöö. Kool nõuab, et lapsed peavad tegema ettekande, kus esineb kogu klassi ees ja esitama slaididel oma perepildi ja rääkima väga detailselt oma perekonnast. Kuidas nende vanemad tutvusid, kui kaua on koos, kas on abielus või mitte, missugune on lapse kodu, kuidas nad oma kodus elavad ja missugused kombed kodus valitsevad jne. Samuti peab laps rääkima sellest, kuidas ta sündis, ning jagama kogu klassiga oma sünniga seotud seiku.

Meie lapsed on lapsendatud ja me ei tea nende sünniga seotud seiku (kus haiglas sündis, sünnikaal, pikkus jms). Olen üsna nõutu, laps ka. Pealegi on seadusesse sisse kirjutatud lapsendamise saladus. St, seaduse järgi ei pea lapsendamisest üldse kellelegi rääkima, eriti alaealiste laste puhul. See on iga perekonna enda siseasi. Lapsed ise teavad muidugi. Perest väljapoole rääkimise "kohustus" võiks tekkida üksnes siis, kui vaja on näiteks arstile anda mingit geneetilist infot, eesmärgiks siis vanema või laste võimalikud haigused.

Ma ei oota riidlemist teemal, et miks te ei luba oma lastel oma lapsendamisest koolile rääkida vms. Sest me ei riidle oma lastega ega keela otseselt midagi. Küll aga tunnen nii mina kui ka mu lapsed end pisut nõutuna, et kuidas siis nüüd oleks parem toimida. Kuna me teiste lapsendatud peredega suhtleme omavahel üpris palju ja jagame kogemusi, siis tean, et neid kogemusi laiemale ringile rääkimisega on väga seinast seina. On olnud häid kogemusi, ja on olnud ka kurbi kogemusi, kus pärast sellise seiga klassi ees teatavaks tegemist on last hakatud kiusama nii, et mitte ükski koolitöötaja (vanemad ammugi) teda aidata ei oska ja lõpuks on laps sunnitud kooli vahetama. Üks vanem jagas kogemust, kus tema lapse veidi teistmoodi tulekuloost sai teada vaid õpetaja, ja siis rääkis õpetajate toas edasi kolleegidele ning sellest tuli probleeme. Me ei tahaks sellise olukorra kordumist.

Kui keegi ka lapsevanema arvamust küsiks, siis mulle ei meeldi selline survestamine kooli poolt. Et laps pannakse klassi ette ja sunnitakse teda tervele klassile oma lapsendamisest rääkima. Lihtsalt minu meelest võiks midagi siiski pere enda siseasjaks ka jääda, ei pea muutma oma kodu turuplatsiks. Või mida teie arvate?

Aga kirjutagi õpetajale ja jaga oma arvamust ning vaadet asjast ning küsi mis oleks lahendus? Kas on võimalus, et laps saab teha ettekande kuidagi teisiti, mis siis ei kajasta sünnilugu. Ning räägibki teist ja perest ning kuidas te olete pere. Kas või siis mõni seik kui ta väiksem oli.
Lisagi juurde, et ei soovi lapsendamisest laiemale rääkida või te ei soovi seda ka õpetajale mainida üldse?

Kas te lapse sünnikaalu ja pikkust nagu üldse ei tea mis sündides oli?
Ma nüüd ei saanud aru kas laps ise teab,et on lapsendatud? Kui teab kas siis pole ta kunagi ühele sõbrale maininud, et ta on lapsendatud?

Mu lapse klassis on ka üks laps lapsendatud aga ma ei tea rohkem infot sellest. Lihtsalt kui mu laps rääkis siis lihtsalt seletasin miks osad pered on sellised ja mis põhjustel inimesed lapsendavad.

[Külaline]

Tõesti väga veider koolitöö. Selline asi võib osadele õpilastele lausa streasi tekitada. Kellel pole kodus vb kõik korras, on kehvemal järjel vms. Selline ettekanne võib tekitada kiusamist.

[Külaline]

Olen teemaalgataja. Loomulikult teavad meie lapsed, et nad on lapsendatud. Samuti on nad rääkinud sellest mõnele oma sõbrale, kellega ise tahavad jagada seda infot. Kuid hoopis teine tera on jagada sellist konfidentsiaalset pere eraelu puudutavat infot tervele klassile ja see ehmatab meid siin natuke.

[Kõrsik]

Olen teemaalgataja. Loomulikult teavad meie lapsed, et nad on lapsendatud. Samuti on nad rääkinud sellest mõnele oma sõbrale, kellega ise tahavad jagada seda infot. Kuid hoopis teine tera on jagada sellist konfidentsiaalset pere eraelu puudutavat infot tervele klassile ja see ehmatab meid siin natuke.

Aga siis tulebki õpetajaga rääkida. Kui lapsed ise ka ei taha sellest kõigile rääkida siis seda ei peagi tegema. Tegu ongi juba isikliku asjaga ja seda ei pea avaldama kui ei soovi.

Aga ma arvan,et kui nad juba on kellegile jaganud klassis siis ilmselt teab seda terve klass. Tavaliselt jutut lähevad edasi. Samas vb on väga usaldusväärsed sõbrad ja ei ole edasi rääkinud.

Aga jah ma võtaks ühendust õpetajaga ja räägiks sellest talle.

[Külaline]

Olen teemaalgataja. Loomulikult teavad meie lapsed, et nad on lapsendatud. Samuti on nad rääkinud sellest mõnele oma sõbrale, kellega ise tahavad jagada seda infot. Kuid hoopis teine tera on jagada sellist konfidentsiaalset pere eraelu puudutavat infot tervele klassile ja see ehmatab meid siin natuke.

Aga siis tulebki õpetajaga rääkida. Kui lapsed ise ka ei taha sellest kõigile rääkida siis seda ei peagi tegema. Tegu ongi juba isikliku asjaga ja seda ei pea avaldama kui ei soovi.

Aga ma arvan,et kui nad juba on kellegile jaganud klassis siis ilmselt teab seda terve klass. Tavaliselt jutut lähevad edasi. Samas vb on väga usaldusväärsed sõbrad ja ei ole edasi rääkinud.

Aga jah ma võtaks ühendust õpetajaga ja räägiks sellest talle.

Samad mõtted. Ja kui õpetaja ikkagi tahab sellist perekonna süvaanalüüsi ja ei ole nõus muutustega ja perele see ei sobi, lubaks ma oma lapsel sellise koolitöö eest puuduliku hinde saada.

[Külaline]

Mis aines selline koolitöö anti?
Ma pole küll lapsendatud, aga mu vanemad jõid. Tavaliselt olid sellised ülesanded võõrkeeles vaja teha. Loomulikult jutustasin et meil on tore pere, kes peres on ja teeme koos palju asju, korter väike aga väga hubane jne.

[Külaline]

Olen teemaalgataja. Loomulikult teavad meie lapsed, et nad on lapsendatud. Samuti on nad rääkinud sellest mõnele oma sõbrale, kellega ise tahavad jagada seda infot. Kuid hoopis teine tera on jagada sellist konfidentsiaalset pere eraelu puudutavat infot tervele klassile ja see ehmatab meid siin natuke.

Aga siis tulebki õpetajaga rääkida. Kui lapsed ise ka ei taha sellest kõigile rääkida siis seda ei peagi tegema. Tegu ongi juba isikliku asjaga ja seda ei pea avaldama kui ei soovi.

Aga ma arvan,et kui nad juba on kellegile jaganud klassis siis ilmselt teab seda terve klass. Tavaliselt jutut lähevad edasi. Samas vb on väga usaldusväärsed sõbrad ja ei ole edasi rääkinud.

Aga jah ma võtaks ühendust õpetajaga ja räägiks sellest talle.

Samad mõtted. Ja kui õpetaja ikkagi tahab sellist perekonna süvaanalüüsi ja ei ole nõus muutustega ja perele see ei sobi, lubaks ma oma lapsel sellise koolitöö eest puuduliku hinde saada.

Asi ei ole vanema lubamises. Hinne kaks tähendab, et ka trimestrihinne tuleb kolm. Kui laps on terve õppeaasta pingutanud, olles seadnud endale eesmärgiks kiituskirja saada, siis kurvastab see teda ilmselt omajagu.

[Tolmukübe]

Olen teemaalgataja. Loomulikult teavad meie lapsed, et nad on lapsendatud. Samuti on nad rääkinud sellest mõnele oma sõbrale, kellega ise tahavad jagada seda infot. Kuid hoopis teine tera on jagada sellist konfidentsiaalset pere eraelu puudutavat infot tervele klassile ja see ehmatab meid siin natuke.

Konfidentsiaalset infot ei pea kuskil jagama. Kodutöö jääb tegemata, ja laps saab kahe. Ütleb õpetajale, et ema ei lubanud perekonna siseasju edasi rääkida. Ongi kõik. Ma mäletan, ma olin kooliajal pioneer nagu teisedki, aga meil klassis oli tüdruk, kes seda ei olnud, vanaema ei lubanud pioneeriks astuda, oli usklik. Tüdruk ei astunudki ja mingit jama sellest nõuka ajal talle ega vanaemale ei sündinud. Nii ka selle kodutööga. LIhtsalt ei tee, ja kogu moos, mis siin keerulist. Seda pole kuskil vaja õpetajale pläkutada, et lapsendatud, see on võõras inimene, ei pea seda teadma, nii varsti ka kogu kooli peal jutud laiali.
Siis ongi hea lapsele valikuid õpetada, et kõike ei saa, valigu, kas saab võimalikuks naerualuseks ja kiusatavaks lapsendatuse fakti tõttu, või jääb kiituskirjast ilma. Lapsele hea õppetund: kõike ei saa, mida tahad, isegi, kui oled selleks pingutanud. Tuleb elus ainult kasuks.

[Külaline]

Mis klass ja mis kool see selline on? Sellist kodutööd ei tohiks lastele anda.

[Külaline]

Mu arust on nii tehtud varemgi. Laps on küsinud pilte ja lugusid me perest. Kõige rohkem on mind häirinud seejuures see, et mul pole eriti fotosid anda olnud. Enamus pilte on arvutis. Ja need mis on olnud fotona, on kahju anda. Ei pruugi tervena tagasi tulla ja on seinanätsuga koos.

[Külaline]

Meil on gümnaasiumi lõpetav laps ja talvel oli kodutöö, kus pidi tegema salvestuse intervjuust vanematega ning teema oli suht sama. Millal kohtusite, kuidas kohtusite, kaua koos olite enne lapse sündi, mida teineteises hindate jne. Mind pani ka teema hämmastama, kuidas kõik saaks selle teha, kui vanemad pole enam koos või ongi üksikvanem.
Näiteks meie intervjuus polnud küsimust, mitmes laps peres ollakse ja jäigi mulje, et olime enne lapse sündi üle 10 aasta abielus olnud. Kuigi ta pole meie esimene laps.

[Leevike]

Sellist kodutööd ei tohiks anda mitte kuskil koolis mitte ühelegi lapsele. “Pehme” statistika ütleb, et minimaalselt 1/3 lastest on kogenud mingit trauma vormi. Mida need lapsed peaksid rääkima? Või kui palju on lahutatud peresid - ja enamikel juhul ikkagi lapsed kannatavad. Kuidas sellised lapsed saaksid või PEAKSID üldse rääkima- minu kodu ja pere. Võiks kasvõi anda teemaks “hea sõber”, minu koduloom, tore päev vms. Mis tekitaks positiivseid tundeid ettekande tegijas. Ning kindlasti mitte stressi või kurbust.

Mis puudutab konkreetselt sinu lugu - siis su mure on absoluutselt põhjendatud. Ma väga loodan et antud aine õpetaja on sümpaatne inimene, aga tegelikult peaks selle loo viima aineopetajast kaugemale. Ja muidugi ei peaks sinu laps sellist ettekannet tegema kui ta just väga ise ei taha. Kuid taaskord - sellist ülesannet ei tohiks üldse anda lastele.

Jõudu ja tarkust olukorra lahendamisel ja tubli, et teemaks võtsid!!

[kana]

heh, kes teil keelab seda kõike välja mõtlemast? ütle lastele, et nüüd on lõbus fantaasiarünnak ja pange aga kirja, mis pähe tuleb ja meeldib

[Külaline]

Erit üldse ei usu sellist koolitööd, et kuskil sellist detailsusastet keegi küsiks. Tundub väljamõeldisena. Aga võõrkeeletundides, kus peab oma vanemate ametitest ja mida iganes asjadest rääkima, olen ise oma lastele öelnud, et mõelge välja. Keegi ei käsi rääkida tõtt. Ütled täpselt selle ameti, mis parajasti meelde tuleb.

[Külaline]

pereelu andmed liigituvad delikaatsuse alla ja kellelgi
kõrvalisele pole õigust saada teada neid.
koolitöö raames peab olema üle võlli loominguline, lugu esitada nii, kuidas unelmas ette kujutatakse
audenteseid pilte ei pea esitlema avalikult, saab põhjendada, et vanemad ei nõustunud või et pilte pole.
isiklike andmete mitte avaldamise eest ei saa hinnet alandada või läbi kukutada.
kool ei ole vangla.

[Külaline]

Tehke AI-ga siis mingi perepilt, issand jumal küll. Küll on ikka probleemid. Nii palju on lahutatud paare, kärgperesid, üldse vanemateta lapsi, et mina küll ei usu, et meie koolis julgeks mõni õpetaja sellist ülesannet üldse andagi.

[Külaline]

Noh kah asi. Mõelge see info lapsega koostöös lihtalt välja. Sündis Tallinnas ja kaalus nii palju ja pikkust naa palju. Ei peagi ju tõde rääkima. Lapsi ei huvi selline kuiv sünnistatistika nagunii. Ehitakse see juttu üles selle peale, mida teie soovite teistega jagada.

Kahju, et Eesti on on selle teema osas muust maailmast maha jäänud. Mujal maailmas valitakse tänapäeval pigem avatud lapsendamine, kus mingit saladust ei tehta ei lapse ega teiste ees. Enamgi veel, kui võimalik, siis luuakse kontakt bioloogiliste vanematega, et laps neid tunneks.

Eks see osalt tuleb sellest, et meil pole veel tavapärane lapsendada välismaalt lapsi, kes ilmselgelt näevad välimuselt erinevad välja. Pole ju mõtet kärbseid ajada, et valge paar sai bioloogiliselt tõmmu või asiaadist lapse. Tänu sellele on kõik lapsed paremini kursis, et lapsed alati ei kasva bioloogiliste vanematega. Pole nii palju narrimist ega silmade punnitamist.

Normaalne oleks, et see poleks koolis algusest peale mingi saladus, et laps on adopteeritud ja tema räägiks sündimise asemel oma lapsendamise loo.
See avardaks kõikide laste maailma pilti. Täiskasvanuna nii mõnigi neist ju samuti on selle valiku ees. Kahjuks meil kool ei jõua tegeliku eluga sammu pidada ja kõiksugu padukonservatiivid kisendavad taevani, kui õpikus ja koolis räägitakse muudest peremudelitest.

Ma ise kusjuures jälgin paari youtubis ameerika perekonda, kes lapsendas mustanahalise lapse ja reisivad temaga väga palju. Nende laps teab oma bioloogilist ema ja käib tema ning bioloogiliste sugulastega kohtumas. Laps on maast ja madalast teadlik oma päritolust ja tulevikus pole mingeid pingeid ja nutudraamasid - ma ei tea kes ma olen. Neid pärisvanemate otsimise lugusid on youtubis väga palju. Alati käib suur pisarate valamine.

[Külaline]

Tehke AI-ga siis mingi perepilt, issand jumal küll. Küll on ikka probleemid. Nii palju on lahutatud paare, kärgperesid, üldse vanemateta lapsi, et mina küll ei usu, et meie koolis julgeks mõni õpetaja sellist ülesannet üldse andagi.

Millest ongi ju kahju, et me ei julge koolis näidata tegelikku elu, vaid punnitamine mingit konservatiivi unenägu. Ideaalis võikski iga laps rääkida oma loo nagu see on ja keegi ei kuku kõva häälega mõnitama, irvitama ega nokkima. Võibolla õpetajal mõlkuski meeles see, et saaks erinevaid lugusid, aga vanemad kardavad hukkamõistu. Järgmine päev on mõni ekrelasest vanem koolis röökimas, et mida jubedat tema laps pidi kuulma - Minnat kasvatab kaks ema, Jukut kaks isa ja Ossu tegemiseks kasutas ema tundmatut doonorit.

[Külaline]

Tehke AI-ga siis mingi perepilt, issand jumal küll. Küll on ikka probleemid. Nii palju on lahutatud paare, kärgperesid, üldse vanemateta lapsi, et mina küll ei usu, et meie koolis julgeks mõni õpetaja sellist ülesannet üldse andagi.

Millest ongi ju kahju, et me ei julge koolis näidata tegelikku elu, vaid punnitamine mingit konservatiivi unenägu. Ideaalis võikski iga laps rääkida oma loo nagu see on ja keegi ei kuku kõva häälega mõnitama, irvitama ega nokkima. Võibolla õpetajal mõlkuski meeles see, et saaks erinevaid lugusid, aga vanemad kardavad hukkamõistu. Järgmine päev on mõni ekrelasest vanem koolis röökimas, et mida jubedat tema laps pidi kuulma - Minnat kasvatab kaks ema, Jukut kaks isa ja Ossu tegemiseks kasutas ema tundmatut doonorit.

Iga inimene võib ikka ise otsustada, mida ta räägib ja mida mitte. Sealhulgas ka laps. Laps on ka sellises olukorras, et tema ei vali endale seda perekonda, see on tema vanemate otsuste tagajärg. Seega loomulikult ei pea ta rääkima oma igasugustest isa naistest nr 5 või ei tea millest.