Kool nõuab lastelt konfidentsiaalseid andmeid perekonna kohta

[Külaline]

Võõrkeele ainekavades on tõepoolest sees perekonnast rääkimine. Seda ei ole välja mõelnud õpetaja. Eesmärk on, et laps saaks selgeks pere ja sugulastega seotud sõnavara. Mitte kedagi ei huvita teie armetu "konfidentsiaalne" pereelu.

Minu kogemus on, et õpetajad lihtsalt igavusest ilmselt tahavadki teha selliseid "põnevamaid" ülesandeid. Ei huvitanud neid mingi keeleline korrektsus vm õppekava eesmärk. Seepärast tundub, et õpetaja tahab ka vahel lihtsalt uudishimulikult lobiseda. Sest milleks muidu igasugu täpsustavad küsimused ja üle klassi ahhetamine.

Ma arvan sama. Võimalusi, kuidas laps/noor saaks ainet omandada, on ju tegelikult palju. Perekonnaga seotud sõnavara saab selgeks ka, rääkides lihtsalt perekonnast üldiselt. Mitte aga nii, et laps peab kirjeldama koolile täpselt just oma perekonda, esitama fotod ja rääkima oma sünniloost. Õpetaja võib kohe klassile öelda, et te võite valida, kas räägite konkreetselt oma perest, või loote mõttes ise oma perekonna ja kirjeldate seda. Tõsi ta on, et kui praeguses situatsioonis hakkavad kas laps ise või tema vanemad õpetajale ütlema, et ei tahaks seda ülesannet täita - siis tekitab see õpetajas kahtlemata seda suuremat uudishimu ja paneb ta fantaasia lippama, loob veel oma peas mingeid huvitavaid oletusi.

[Külaline]

Mis uudishimust te räägite kogu aeg. Mina olen töötanud õpetajana ja mind on need "huvitavad" jutud surmani ära tüüdanud, kuidas tänapäeva inimesed elavad. Seda huvitavat infot jookseb uksest ja aknast nii laste juttudest kui klassijuhatajana igapäevaselt, ei ole küll iialgi tekkinud tunnet, et tahaks kohutavalt rohkem teada. Ma ei teagi, mis asi see võiks olla, mida poleks veel kuulnud. Sellised asjad, et vanemad löövad üle aisa, on kärgpered, lapsendatud lapsi, linna hoole all olevaid lapsi, vanemad peksavad, joovad, elavad kahe naise või mehega jne, jne olen juba kuulnud küllalt.

[Külaline]

Mis uudishimust te räägite kogu aeg. Mina olen töötanud õpetajana ja mind on need "huvitavad" jutud surmani ära tüüdanud, kuidas tänapäeva inimesed elavad. Seda huvitavat infot jookseb uksest ja aknast nii laste juttudest kui klassijuhatajana igapäevaselt, ei ole küll iialgi tekkinud tunnet, et tahaks kohutavalt rohkem teada. Ma ei teagi, mis asi see võiks olla, mida poleks veel kuulnud. Sellised asjad, et vanemad löövad üle aisa, on kärgpered, lapsendatud lapsi, linna hoole all olevaid lapsi, vanemad peksavad, joovad, elavad kahe naise või mehega jne, jne olen juba kuulnud küllalt.

Aga miks neid siis ikka veel nii kangesti kuulda tahetakse? Kui soov lihtsalt sõnavara omandada, siis on selleks ju palju teisigi viise kui pinnida, mitu aastat ta vanemad abielus on ja mitu kilo ta ise sündides kaalus.

[Külaline]

Mis uudishimust te räägite kogu aeg. Mina olen töötanud õpetajana ja mind on need "huvitavad" jutud surmani ära tüüdanud, kuidas tänapäeva inimesed elavad. Seda huvitavat infot jookseb uksest ja aknast nii laste juttudest kui klassijuhatajana igapäevaselt, ei ole küll iialgi tekkinud tunnet, et tahaks kohutavalt rohkem teada. Ma ei teagi, mis asi see võiks olla, mida poleks veel kuulnud. Sellised asjad, et vanemad löövad üle aisa, on kärgpered, lapsendatud lapsi, linna hoole all olevaid lapsi, vanemad peksavad, joovad, elavad kahe naise või mehega jne, jne olen juba kuulnud küllalt.

Aga miks neid siis ikka veel nii kangesti kuulda tahetakse? Kui soov lihtsalt sõnavara omandada, siis on selleks ju palju teisigi viise kui pinnida, mitu aastat ta vanemad abielus on ja mitu kilo ta ise sündides kaalus.

See on sinu arust mingi jubedalt huvitav info või? Ma pole kuulnud, et keegi selliseid asju küsiks ja siit foorumist loeb ka palju liialdusi ja väljamõeldisi. Võib öelda jumala suvalised numbrid. Mitte kedagi ei huvita see.

[Külaline]

Mis uudishimust te räägite kogu aeg. Mina olen töötanud õpetajana ja mind on need "huvitavad" jutud surmani ära tüüdanud, kuidas tänapäeva inimesed elavad. Seda huvitavat infot jookseb uksest ja aknast nii laste juttudest kui klassijuhatajana igapäevaselt, ei ole küll iialgi tekkinud tunnet, et tahaks kohutavalt rohkem teada. Ma ei teagi, mis asi see võiks olla, mida poleks veel kuulnud. Sellised asjad, et vanemad löövad üle aisa, on kärgpered, lapsendatud lapsi, linna hoole all olevaid lapsi, vanemad peksavad, joovad, elavad kahe naise või mehega jne, jne olen juba kuulnud küllalt.

Aga miks neid siis ikka veel nii kangesti kuulda tahetakse? Kui soov lihtsalt sõnavara omandada, siis on selleks ju palju teisigi viise kui pinnida, mitu aastat ta vanemad abielus on ja mitu kilo ta ise sündides kaalus.

See on sinu arust mingi jubedalt huvitav info või? Ma pole kuulnud, et keegi selliseid asju küsiks ja siit foorumist loeb ka palju liialdusi ja väljamõeldisi. Võib öelda jumala suvalised numbrid. Mitte kedagi ei huvita see.

Nii lastele maast madalast valetamist õpetataksegi. Valetamata elus hakkama ei saa.

[Külaline]

Aga miks neid siis ikka veel nii kangesti kuulda tahetakse? Kui soov lihtsalt sõnavara omandada, siis on selleks ju palju teisigi viise kui pinnida, mitu aastat ta vanemad abielus on ja mitu kilo ta ise sündides kaalus.

See on sinu arust mingi jubedalt huvitav info või? Ma pole kuulnud, et keegi selliseid asju küsiks ja siit foorumist loeb ka palju liialdusi ja väljamõeldisi. Võib öelda jumala suvalised numbrid. Mitte kedagi ei huvita see.

Nii lastele maast madalast valetamist õpetataksegi. Valetamata elus hakkama ei saa.

Selle nimi on fantaseerimine ja loomingulisus, mitte valetamine. Kui eesmärk pole päris infot koguda (mida ei tohigi teha), vaid õppida keelt, arutleda perekonna üle vms, siis pole see mingi valetamine. Ilukirjandus on ka valetamine sinu arust või.

[Külaline]

See on sinu arust mingi jubedalt huvitav info või? Ma pole kuulnud, et keegi selliseid asju küsiks ja siit foorumist loeb ka palju liialdusi ja väljamõeldisi. Võib öelda jumala suvalised numbrid. Mitte kedagi ei huvita see.

Nii lastele maast madalast valetamist õpetataksegi. Valetamata elus hakkama ei saa.

Selle nimi on fantaseerimine ja loomingulisus, mitte valetamine. Kui eesmärk pole päris infot koguda (mida ei tohigi teha), vaid õppida keelt, arutleda perekonna üle vms, siis pole see mingi valetamine. Ilukirjandus on ka valetamine sinu arust või.

Kui perekonnaõpetuses annab õpetaja lastele ülesande, et laps peab klassi ees tegema esitluse, kus kirjeldab oma perekonda, oma vanemate tutvumist ja enda sündimist, siis on lapsele selge, et hakates selle asemel fantaseerima on tegu valetamisega. Kui vanem õpetab lapsele, et ah, pole oluline, mõelgu ise midagi välja!, siis antakse lapsele signaal, et nii võibki teha. Ja laps valetab ülikooli astumise vestlusel, tööintervjuul tööandjale, psühholoogile (kui sellisega elu kokku peaks viima), oma tulevasele kaasale jne. Räägib kõik ilusamaks (või ka koledamaks, kui tahab tähelepanu ja haletsemist) ja kui valed välja tulevad, siis on lapsel endal jama. Parem ikka kooliajal juba selgeks saada, et valetada pole ilus, või siis vähemalt valigu valetamiseks aega ja kohta.

[Külaline]

Usun on palju õpetajasi, kes teavad kuidagi õpilase vanemaid varasemast ja selline kodutöö ongi õpetajal antud just mingi konkreetse õpilase pärast, et saada kuidagi läbi "koolitöö" infot, mida niisama ei julgeks küsida. Mina laseks kh oma lapsel lihtsalt selle jutu väljamõelda. No tõsimeeli mingi uudisimulikule õpetajale laseks kokku kirjutada suvalise jutukese.

[Külaline]

Usun on palju õpetajasi, kes teavad kuidagi õpilase vanemaid varasemast ja selline kodutöö ongi õpetajal antud just mingi konkreetse õpilase pärast, et saada kuidagi läbi "koolitöö" infot, mida niisama ei julgeks küsida. Mina laseks kh oma lapsel lihtsalt selle jutu väljamõelda. No tõsimeeli mingi uudisimulikule õpetajale laseks kokku kirjutada suvalise jutukese.

Mida ta teeb selle infoga, mida see annab sinu arust? Kõik arvavad oma rikutuse tasemel, et õpetajad on mingid turumutid, keda hullult erutab, mitu aastat keegi abielus on olnud. Väga imelik jutt.

[Tolmukübe]

Läheb sõbrannadega keelt peksma. Neid, kes teiste eraelus nuhivad, on palju. Õpetajal peavad teatud isiksuseomadused olema - käsutada, kontrollida ja nendega kaasneb ka nuhkimine. Nii või teisiti on kõik need kolm omadust mingil määral seotud teise inimese eraeluga tegelemisega. Mina näiteks õpetajaks ei läheks - mul pole vaja kedagi ohjes hoida ja kellegi asjadega tegelda.

[Külaline]

Usun on palju õpetajasi, kes teavad kuidagi õpilase vanemaid varasemast ja selline kodutöö ongi õpetajal antud just mingi konkreetse õpilase pärast, et saada kuidagi läbi "koolitöö" infot, mida niisama ei julgeks küsida. Mina laseks kh oma lapsel lihtsalt selle jutu väljamõelda. No tõsimeeli mingi uudisimulikule õpetajale laseks kokku kirjutada suvalise jutukese.

Mida ta teeb selle infoga, mida see annab sinu arust? Kõik arvavad oma rikutuse tasemel, et õpetajad on mingid turumutid, keda hullult erutab, mitu aastat keegi abielus on olnud. Väga imelik jutt.

Ei ole kõik ühe ameti pidajad inglid. Õpetajaid on seinast seina, nagu ka kõikide teiste ametite pidajate seas. Oma kooli ajast mäletan, et oli ikka väga turumutte õpetajaid ka.

[Külaline]

Läheb sõbrannadega keelt peksma. Neid, kes teiste eraelus nuhivad, on palju. Õpetajal peavad teatud isiksuseomadused olema - käsutada, kontrollida ja nendega kaasneb ka nuhkimine. Nii või teisiti on kõik need kolm omadust mingil määral seotud teise inimese eraeluga tegelemisega. Mina näiteks õpetajaks ei läheks - mul pole vaja kedagi ohjes hoida ja kellegi asjadega tegelda.

See jutt on juba pehmelt öeldes haiglane. Mina olen võõrkeeleõpetaja. Jah, kuuendas klassis on pereteema sees. Olen täiesti teadlik, et paljud lapsed ei ole ideaalsetest peredest, aga nad võiksid siiski teada, mis perekond on ja kuidas sellest rääkida.
Muide, ka õpetajal endal on perekond ja eraelu. Minu huvi ei ole oma 160 õpilase järel nuhkida, vaid see, et lapsed saaksid kevadeks klassi lõpetatud, et üheksandikud oma valikeksami edukalt sooritaksid (tehtud selleks kevadeks), et gümnaasiumilõpetajad oma taseme-ja riigieksami edukalt ära teeksid (tehtud). Kohe varsti algavad nõrgemate õpilaste suvetööd. Mõni kujutab vist tõega ette, et õpetajal pole muud teha kui kellegi eraelus - mis paraku on liig tihti probleeme täis - sorkida.

[Külaline]

Läheb sõbrannadega keelt peksma. Neid, kes teiste eraelus nuhivad, on palju. Õpetajal peavad teatud isiksuseomadused olema - käsutada, kontrollida ja nendega kaasneb ka nuhkimine. Nii või teisiti on kõik need kolm omadust mingil määral seotud teise inimese eraeluga tegelemisega. Mina näiteks õpetajaks ei läheks - mul pole vaja kedagi ohjes hoida ja kellegi asjadega tegelda.

See jutt on juba pehmelt öeldes haiglane. Mina olen võõrkeeleõpetaja. Jah, kuuendas klassis on pereteema sees. Olen täiesti teadlik, et paljud lapsed ei ole ideaalsetest peredest, aga nad võiksid siiski teada, mis perekond on ja kuidas sellest rääkida.
Muide, ka õpetajal endal on perekond ja eraelu. Minu huvi ei ole oma 160 õpilase järel nuhkida, vaid see, et lapsed saaksid kevadeks klassi lõpetatud, et üheksandikud oma valikeksami edukalt sooritaksid (tehtud selleks kevadeks), et gümnaasiumilõpetajad oma taseme-ja riigieksami edukalt ära teeksid (tehtud). Kohe varsti algavad nõrgemate õpilaste suvetööd. Mõni kujutab vist tõega ette, et õpetajal pole muud teha kui kellegi eraelus - mis paraku on liig tihti probleeme täis - sorkida.

Vahet pole, kas konkreetselt sind huvitab või mitte. Üheski õppekavas ei peaks olema sees oma eraelust rääkimine. Perekonnast saab ka rääkida üldiselt või mõne ilukirjandustegelase või filmitegelase perekonnast.

[Külaline]

Läheb sõbrannadega keelt peksma. Neid, kes teiste eraelus nuhivad, on palju. Õpetajal peavad teatud isiksuseomadused olema - käsutada, kontrollida ja nendega kaasneb ka nuhkimine. Nii või teisiti on kõik need kolm omadust mingil määral seotud teise inimese eraeluga tegelemisega. Mina näiteks õpetajaks ei läheks - mul pole vaja kedagi ohjes hoida ja kellegi asjadega tegelda.

See jutt on juba pehmelt öeldes haiglane. Mina olen võõrkeeleõpetaja. Jah, kuuendas klassis on pereteema sees. Olen täiesti teadlik, et paljud lapsed ei ole ideaalsetest peredest, aga nad võiksid siiski teada, mis perekond on ja kuidas sellest rääkida.
Muide, ka õpetajal endal on perekond ja eraelu. Minu huvi ei ole oma 160 õpilase järel nuhkida, vaid see, et lapsed saaksid kevadeks klassi lõpetatud, et üheksandikud oma valikeksami edukalt sooritaksid (tehtud selleks kevadeks), et gümnaasiumilõpetajad oma taseme-ja riigieksami edukalt ära teeksid (tehtud). Kohe varsti algavad nõrgemate õpilaste suvetööd. Mõni kujutab vist tõega ette, et õpetajal pole muud teha kui kellegi eraelus - mis paraku on liig tihti probleeme täis - sorkida.

Vahet pole, kas konkreetselt sind huvitab või mitte. Üheski õppekavas ei peaks olema sees oma eraelust rääkimine. Perekonnast saab ka rääkida üldiselt või mõne ilukirjandustegelase või filmitegelase perekonnast.

Samahästi võiks siis eeldada, et pereteema juures õpetaja esitleb näitena kõigepealt oma andmed. Et kus sündis, kus oma abikaasaga kohtus ja millal abiellus ja kui vanad lapsed ja kas mõni neist on sugu vahetanud, et seepärast nimemuutus.

[Külaline]

Ka meie lapsel oli võõrkeeles (ei mäleta, kas mujal ka) vaja kirjeldada oma perekonda, vanavanemaid ja lausa oma elukohta/maja kuni enda toa mööblini välja. Kuigi midagi erilist st tavapärasest erinevat polnud, soovitasin tal siiski loominguliselt suhtuda ja üldistada. Oleks olnud ka mõttetu seletama hakata, et vanaisa tal tegelikult polegi jne. Tema seda valetamisena ei võtnud, kuigi ise loomult suur tõerääkija. Sai suurepäraselt aru, et mida lihtsam tekst, seda kiiremini oma loo saab esitletud, jutustatud. Oma huvide osas on nad vägagi arusaavad. Hiljem kordas sama meetodit ka teistesvõõrkeeltes.
Üldselt arvan siiski, et õpetajad ei peaks väga spetsiifiliseks minema oma küsimustikuga. Perekonna kohta saab õppida ka näitlike ilukirjanduslike tekstidega, ei pea kasutama isiklikke kogemusi. Või siis tegema seda pigem kirjalikus vormis. Kiusamine pole koolist mitte kuhugi kadunud ja reeglina õpetajad ei taha sellesse sekkuda, isegi kui märkavad.