Mida rahaliselt on teil.pärandada oma lastele?

[Külaline]

Kui kaalud 114 kg, siis on kuskil aasta-kaks vaid jäänud

Ei ole haiguste eest kaitstud paksud ega peenikesed. Ja mida vanemaks sa saad, seda suurem on tõenäosus mingi häda külge saada. Võite ju siin unistada, kuidas veel 80-aastaselt suuri tegusid plaanite ja teete, aga tõde on see, et enamus selles vanuses inimesi enam iseseisvalt hakkama ei saa.

Lollaka jutt suhu tagasi.
Kao trenni, siis ajad vb tulevikus normaasemat juttu.

[Ants]

Khm, khm...

§ 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud
(1) Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses.

[Külaline]

55-sena pole enam jaksu? Aga sure siis ära! Sinu jutt pole kuskilt otsast normaalne. 55 on nats üle poole elu, mis on veel ees. Ma ei ütleks eales sellisest kingitusest ära.

Ei ole sul 55-aastasena enam mingit poolt elu ees, ära kujuta ette! Heal juhul veel kuni 10 aastat tervena elatud elu, sealt edasi on puhas allakäik nii vaimses kui füüsilises mõttes.

Kui kaalud 114 kg, siis on kuskil aasta-kaks vaid jäänud

Kusjuures, mina meditsiini töötajana võin öelda, et vanemas eas pigem mõõdukas ülekaal kaitseb inimest ja eluvõimalused on paremad, kui kehal endal on veidi varusid. Elu on nii näidanud lihtsalt.

[Külaline]

Kui kaalud 114 kg, siis on kuskil aasta-kaks vaid jäänud

Sellises kaalus elavad inimesed väga pika elu.
Mul on kaks sõbrannat, kelle emasid ma olen tundnud lapsepõlvest saati. Mõlemad emad on olnud minu mäletamise algusest ülipaksud. Aga väga vitaalsed talupidajad terve elu. Praegu mõlemad üle 90 aasta vanad ja ikka hea tervise juures. Ühel teeb küll põlveliiges viimasel ajal häda, aga muud ei midagi.
Eks meil ole Eestis ka tuntud inimesi, kelle kehakaal suht suur juba ammu, aga elavad ikka rõõmsalt edasi.
114 kg ja surm kohe käes - no ei ole nii.

[Külaline]

selle raha eest ostad jah palju. Ostad kodumasina , np näiteks nõudepesumasina, 500 läinud, hakka jälle nullist peale.
Mis puutub kaalu, ssis on seda kõhna vähemalt hea kirstus kanda, pole nii raske, palju need treenitud kondid ikka kaaluvad, kirstul küljetaskuid kuhu see suur summa mahub ka ei ole.

[Külaline]

Imestan ka, et mõnel on nii odavad kommunaalid. Mul on talvekuudel ca 300 eurot ja suvel ca 180 eurot. Renoveerimata maja, 3-toaline. Elekter kipub 100 kanti. Ja puhkuse ajal, kui terve kuu aega oleme maal, siis on elektriarve ikkagi vähemalt 35 eurot, ehkki peale külmkapi mitte mingit muud elektrit ei kulu.

Telia (mobiil, TV ja internet) arve oli sel kuul 78 eurot.
Kom makse 249 eurot

Kunagi aastaid tagasi olen elanud Kesk-Eesti maa-alevikus korteris. Seal oli 2-toalise kom makse samas suurusjärgus, kui Tallinna linnas.

[Külaline]

Kui kaalud 114 kg, siis on kuskil aasta-kaks vaid jäänud

Ei ole haiguste eest kaitstud paksud ega peenikesed. Ja mida vanemaks sa saad, seda suurem on tõenäosus mingi häda külge saada. Võite ju siin unistada, kuidas veel 80-aastaselt suuri tegusid plaanite ja teete, aga tõde on see, et enamus selles vanuses inimesi enam iseseisvalt hakkama ei saa.

Lollaka jutt suhu tagasi.
Kao trenni, siis ajad vb tulevikus normaasemat juttu.

Kuule mine ravile, närvihaige. Su kommentaarid algavad alati teiste inimeste solvamisega. Kõik on sul idioodid, lollpead, mähkmelaulalt maha kukkunud jne. Selline tuleks siin blokeerida, sest sa suretad oma solvamistega foorumi välja. Keegi ei soovi sinuga siin suhelda, sest sul on närvid läbi või oled autist, kes ennast kontrollida ei suuda.

[Külaline]

Ootamatuste eest pole keegi kaitstud ja alati ei lähe elu nii nagu plaanitud. Mul on 2 last, meil on linnamaja, maakodu ja minul vanematekodu kõrval asuv krunt äärelinnas. Kui ootamatuid uuri väljaminekuid ei tule (ma väga loodan, et ei tule mingit rasket haigust, mille ravi peab ise kinni maksma või hooldekodu varinati), siis plaanis on ühele lapsele pärandada linnakodu ja teisele krunt (rahaline väärtus võiks olla umbes samas suurusjärgus, linnakodu vajab ilmselt selleks ajaks suuri investeeringuid ja krunt on perspektiivikas piirkonnas). Maakodu tehku pooleks, suvitagu sõbralikult või müügu maha, eks nad siis ise vaatavad.
Samas ilmselt on nad oma elu juba kusagil selleks ajaks sisse seadnud kui pärandamiseks läheb, siis on juba nende otsustada, mis nad sellega teevad, müüvad või jätavad endale pensionisambaks või üürivad välja.

Kui sa elad pika elu, siis on su lapsed ka üpris eakad, mil sa taevasele radadele lähed ja neil on omakorda täiskasvanud lapsed. Neile lastelastele aga ei pruugi meeldida, et teise su lapse järeltulijad sai selle teise kinnisvara. Läheb sulgede kitkumiseks.

[Külaline]

Inimene peab ilmselgelt silmas kommunaale. Palju sul need Tallinnas siis on?

Kommunaalid talvel Õismäe 1-toalises korteris olid 170€. Tavalises 5 kordses majas. Kusjuures vett kasutas vanainimene ainult 1 kant kuus, kokku siis nii soe kui külm. Kus see 1oo-ga saab?

Ka see on koos elektriga? Minu maksimum 1-toalises Tallinnas oli 135 sel talvel, elekter sinna juurde. Vanni ei ole, aga vett läheb mul küll mitu kanti.

[Külaline]

55-sena pole enam jaksu? Aga sure siis ära! Sinu jutt pole kuskilt otsast normaalne. 55 on nats üle poole elu, mis on veel ees. Ma ei ütleks eales sellisest kingitusest ära.

Ei ole sul 55-aastasena enam mingit poolt elu ees, ära kujuta ette! Heal juhul veel kuni 10 aastat tervena elatud elu, sealt edasi on puhas allakäik nii vaimses kui füüsilises mõttes.

Seetõttu ongi suurepärane, kui on palju raha. Tahad-paned endale uued liigesed-6000 eurot tükk. Sügisest kevadeni elad soojal maal. Võtad endale koka ja koduabilise. Reisid teiste pensionäridega ringi, teed neile kõik välja. Naljakad inimesed, kes ütlevad, et miljon-paar on halb ja vuih, ei soovi mitte mingil juhul.

[Külaline]

Naljakad inimesed, kes ütlevad, et miljon-paar on halb ja vuih, ei soovi mitte mingil juhul.

Kes ja kus seda ütles?! Või mõtlesid oma peas välja?

[Külaline]

On 3-toaline korter linnas ja 240-rm maja linnalähedal maal. Saun jm kõrvalhooned, lisaks ka veidi metsa. Palju raha jääb, pole aimugi, praegu eriti palju pole. Kui homme surema peaksime, jääb alla 20 tuhande.

[Külaline]

Inimene peab ilmselgelt silmas kommunaale. Palju sul need Tallinnas siis on?

See inimene võiks siis kirjutada 'kommumnaalid', mitte 'üür'.
PS olen hoopis teine kägu, mitte Kiviõli-kägu.

[Külaline]

Naljakad inimesed, kes ütlevad, et miljon-paar on halb ja vuih, ei soovi mitte mingil juhul.

Kes ja kus seda ütles?! Või mõtlesid oma peas välja?

Pärandus toob rõõmu ainult siis, kui see läheb üle põlvkonna. Peaaegu pensioniealisena mingit pärandust saada, jama ju.

Tohohh? Saad 55-sena 3 miljonit, elad millises majas, ostad milli eest autosid jm asju ja reisid milli ära. Mis siin jama on? Tavaline normaalne elu.

Täiesti jama elu. Lihtsalt asjade saamine ei paku huvi, aga tegutsemiseks pole enam sellises eas seda jaksu, mis noorena. Milleks milline maja, kui saab odavamalt. Odavamas elukohas ise kõike planeerida ja kujundada, vaat see oleks tore.

[Tolmukübe]

Pensioniealisena pärandust saada, pole mingi jama elu. Raha läheb kogu aeg ja igal eluetapil vaja. Pensioniealisel võib vanadekodu paistma hakata, kvaliteetne neist ei ole sugugi odav, kes teab, kaua seal on vaja elutseda. Tervis jukerdab, siis oled talvel soojas kliimas, kvaiteetsed toidud, kvaliteetne majutus, transport, vbl lennupiletid äriklassis - miks mitte? Kuna tervis pole enam see, siis vbl on vaja operatsiooni, ravijärjekorrad pikad, saad kohe tasulisse, ei pea aastaid piinlema, kuni järjekord sinuni jõuab - vanemal inimesel on samuti vaja raha, nagu nooremalgi, ei ole nii, et vanadus käes, pane kõrvad pea alla, ja vsjoo. Elu läheb edasi ka pensioniealisena koos oma väljaminekutega.

[Külaline]

Inimene peab ilmselgelt silmas kommunaale. Palju sul need Tallinnas siis on?

See inimene võiks siis kirjutada 'kommumnaalid', mitte 'üür'.
PS olen hoopis teine kägu, mitte Kiviõli-kägu.

Vanasti nimetati seda üüriks, ju on jäänud sisse.

[Külaline]

Mina ei päranda oma ainsale pojale tõenäoliselt kuigi palju. Kui mu mees 13 aasta eest suri, leidsin, et üksi oma vanematelt päritud Tallinna (enam mitte nii) äärelinna majas on suhteliselt mõttetu üksi elada (üle jõu käivad remondid jne). Kinkisin maja pojale, kes just oli peret loomas ja ostsin endale 2-toalise korteri.
Kõik osapooled rahul.

[Külaline]

Mina ei päranda oma ainsale pojale tõenäoliselt kuigi palju. Kui mu mees 13 aasta eest suri, leidsin, et üksi oma vanematelt päritud Tallinna (enam mitte nii) äärelinna majas on suhteliselt mõttetu üksi elada (üle jõu käivad remondid jne). Kinkisin maja pojale, kes just oli peret loomas ja ostsin endale 2-toalise korteri.
Kõik osapooled rahul.

Mis tähendab, ei päranda kuigi palju. Kas maja ja pärast võib arvata ka korter on siis vähe pärandatud või?

[Külaline]

Mina ei päranda oma ainsale pojale tõenäoliselt kuigi palju. Kui mu mees 13 aasta eest suri, leidsin, et üksi oma vanematelt päritud Tallinna (enam mitte nii) äärelinna majas on suhteliselt mõttetu üksi elada (üle jõu käivad remondid jne). Kinkisin maja pojale, kes just oli peret loomas ja ostsin endale 2-toalise korteri.
Kõik osapooled rahul.

Sa oled juba ette ära pärandanud. Selles ei ole midagi halba. Pigem just hea ja ettenägelik.

[Külaline]

Nukrutsen siin veidi. Mul on 3 last, noored täiskasvanud kõik. Õpivad, see on hea! Toetan ja pean neid üleval. Laste isa ei ole põhimõtteliselt üle 10 aasta toetanud, võitlesin välja selle, et kannab nüüd iga lapse arvele 50 eur neile taskurahaks, mina kannan ka + 50 . Kõik on olnud minu kaelas, ehk siis elamine, söök, riided.
Ega mul ei ole oma lastele suurt midagi jätta. Tervis jupsib, kuna lasen mitmel töökohal. Laenusid on ca 20 000. Kinnisvara katab selle ära, aga suurt miskit üle ei jää. II sammas on ka.

Ära nukrutse, sa teed ju kõik, et tagada neile haridus, sa oled kinkinud igale ühele neist õe-venna, nad saavad hakkama, sest nad oskavad, sest on nii harjunud, ja nad ei ootagi sinult mingit varandust ning seda paremini nad omavahel ka läbi saavad, sest pole varandust, mille pärast kakelda. Mu ema ja onu ei kakelnud, sest tilluke maakorter, mida sa seda saed või jagad? Sai see testamendiga omale, kes rohkem hoolitses surmani ja õde-vend saavad ikkagi väga hästi läbi.

Minul on päris kabe kodu heas kohas, üksi jäädes ma müün selle maha ja ostan midagi pisikest asemele ja ülejäänu eest elan normaalset vaikset pensionäri elu. Oma lapsi püüan toetada praegu, et kõik saaks pühenduda kõrghariduse omandamisele ja leiaks oma tugeva tee. ja see kulu pole mulle kerge. Ja selle pisikese oma uue kodu plaanin siis pärandada sellele lapselapsele, kes minu silmis kipub kõige saamatum olema, et olgu tal siis midagigi kergemalt tulnud aga sellest valiku kriteeriumist ma loomulikult neile kunagi ei räägi, neid pole veel olemaski