Prokuratuur on paha

[Külaline]

Mõne ametniku kõnepruuk on sihuke, et kõik, kes nende mugavat äraolemist kuidagi segavad, on kohe terroriseerijad. Ja mitte keegi ei keelanud sel ametnikul ometi rääkimast ajakirjanikule tõtt, kui too seda küsis. Kui mitte midagi rääkida polnud, siis nii ongi.

Valikuline mõtlemine sul ikka - ametnik on halva kõnepruugiga, valelik, laisk, rumal ja teeb kõike valesti, aga tavainimene ei liialda, ei valeta, ei eksi, ei susserda, ei moonuta andmeid ... . Võtame nüüd ehk rahulikult ja ootame selle linna juurdluse ära? Detaile me muidugi ikka teada ei saa, aga lahendist selgub, kas tegi tõesti ametnik kõike valesti või oli siiski mingi roll asjade metsa minekul ka inimestel endil.

Rõhutan uuesti üle, et kohus langetab oma otsuse mitte Püha Vaimu ilmutuse, vaid LOV ametniku poolt kohtule antud info põhjal, ja seega võtab arvesse ka ametniku tahet. Näiteks tolle kurdi noormehe osas esitas LOV kohtule valeinfo, et tolle kurdi isa olevat ära surnud, ja kohtule ei tulnud pähegi kahtlustada, et LOV ametnik kohtule lihtsalt valetas.

Parandan sind taas kord, juba teist korda samas asjas - ei, ametnik ei valetanud kurdi mehe asjas, vaid oli inimlik eksitus, mille eest linn ka vabandas. Sa oled ise üks ülihea näide ikka sellest, miks kunagi taolisi artikleid uskuda ei tohi - pahatahtlik, kättemaksuhimuline või lihtsalt rumal inimene keerab kõik faktid tagurpidi, esitab need nunnult ja usutavalt, äkki isegi pisara toetusel - ja kui ajakirjanikul pole sellistega varem kogemust, tekibki mingi vildakas artikkel.
Kordan ka seda, et kui ikka vajadust eestkostet seada ei ole, siis seda ei seata. Väide, et kohus arvas, et eestkostet pole vaja, aga linna palvel ikka seadis selle, on pullikaka.

[Külaline]

Normaalsel juhul, kui selgub, et inimene ei soovi mingeid teenuseid kasutada, siis teenusepakkuja lihtsalt lepib selle faktiga ja elab selle teadmisega edasi, et tollest inimesest ei saanud tema klienti. Mis jonn see sotsiaalametnikku küll vaevab, et ta viitsib oma teenust vägisi kellelegi peale pressida ja minna temaga isegi kohtusse sõdima, selmet austada inimese ja tema lähedase soovi tema teenust mitte kasutada?

Eestkoste seadmine pole ometi mingi teenus. See on selle inimese enda kaitsmine tema enda eest. Kui seatakse finantstoimingute piirang, siis on oht, et muidu inimene kingib oma raha ära, müüb maja maha 10€ eest, ostab kokku mõttetusi - või on tal lähikondseid, kes tema rahasid himustavad ning neid kasutada soovivad. "Emakene, anna mulle ligipääs oma pangakontole, ma maksan su korteriühistu ja mobiiliarve iga kuu!". Maksab muidugi ka, aga ka endale ostab uue jope ning kingad. See on elu ise.
Seega ei saa käituda siin nagu teenusega - kui inimene ei taha, siis pole vaja. Ei taha ükski eestkostetav, et teda piirataks.

[Külaline]

Normaalsel juhul, kui selgub, et inimene ei soovi mingeid teenuseid kasutada, siis teenusepakkuja lihtsalt lepib selle faktiga ja elab selle teadmisega edasi, et tollest inimesest ei saanud tema klienti. Mis jonn see sotsiaalametnikku küll vaevab, et ta viitsib oma teenust vägisi kellelegi peale pressida ja minna temaga isegi kohtusse sõdima, selmet austada inimese ja tema lähedase soovi tema teenust mitte kasutada?

Eestkoste seadmine pole ometi mingi teenus. See on selle inimese enda kaitsmine tema enda eest. Kui seatakse finantstoimingute piirang, siis on oht, et muidu inimene kingib oma raha ära, müüb maja maha 10€ eest, ostab kokku mõttetusi - või on tal lähikondseid, kes tema rahasid himustavad ning neid kasutada soovivad. "Emakene, anna mulle ligipääs oma pangakontole, ma maksan su korteriühistu ja mobiiliarve iga kuu!". Maksab muidugi ka, aga ka endale ostab uue jope ning kingad. See on elu ise.
Seega ei saa käituda siin nagu teenusega - kui inimene ei taha, siis pole vaja. Ei taha ükski eestkostetav, et teda piirataks.

Ometi ju kästi lisaks eestkostele hakata sel proual tarbima lisaks ka Estkeeri teenuseid, või on seegi jutt vale? Ja on küll eestkostetavaid, kes ise soovivad, et keegi nende eest kostaks. Need ongi inimesed, kellele on mugav, et keegi teine nende eest kõik ära teeb. Aga antud juhul see inimene võõrast ametnikku oma eestkostjaks ei tahtnud.

Sinu jutt, et inimest peab kaitsma tema enese eest, või muidu veel äkki ostab kokku mõttetuid asju, on puhas oletus ju. Mitte kuskil pole kirjas, et see proua oleks oma raha raisanud mõttetult - ehk siis eestkoste seati pelga oletuse põhjal.

(Samas kui inimesed teatavad politseisse, et õue peal seisab mingi joodik, kes karjub ja lubab kõik maha tappa, siis politsei ei tule, kuna reaalset tapmist pole veel toimunud. Miks ühel korral võetakse paljaid oletusi (aga äkki ta võib oma raha raisata!) puhta kullana, ent teisel korral (tapmisähvardus!) ei võeta?)

Endiselt jääb õhku küsimus: mis pagana pärast LOV ametnik seda eestkostet niiväga endale ihaldab, et inimestega selle endale saamise nimel lausa kohtusse läheb? Miks on see temale nii tohutult tähtis? Inimene ise LOV ametnikku endale eestkostjaks ei taha, ta lähedased samuti ei taha, kuid LOV sotsiaalametnik on valmis selle endale saamise nimel minema läbi tule ja vee. Miks küll?

[Külaline]

Normaalsel juhul, kui selgub, et inimene ei soovi mingeid teenuseid kasutada, siis teenusepakkuja lihtsalt lepib selle faktiga ja elab selle teadmisega edasi, et tollest inimesest ei saanud tema klienti. Mis jonn see sotsiaalametnikku küll vaevab, et ta viitsib oma teenust vägisi kellelegi peale pressida ja minna temaga isegi kohtusse sõdima, selmet austada inimese ja tema lähedase soovi tema teenust mitte kasutada?

Eestkoste seadmine pole ometi mingi teenus. See on selle inimese enda kaitsmine tema enda eest. Kui seatakse finantstoimingute piirang, siis on oht, et muidu inimene kingib oma raha ära, müüb maja maha 10€ eest, ostab kokku mõttetusi - või on tal lähikondseid, kes tema rahasid himustavad ning neid kasutada soovivad. "Emakene, anna mulle ligipääs oma pangakontole, ma maksan su korteriühistu ja mobiiliarve iga kuu!". Maksab muidugi ka, aga ka endale ostab uue jope ning kingad. See on elu ise.
Seega ei saa käituda siin nagu teenusega - kui inimene ei taha, siis pole vaja. Ei taha ükski eestkostetav, et teda piirataks.

Ometi ju kästi lisaks eestkostele hakata sel proual tarbima lisaks ka Estkeeri teenuseid, või on seegi jutt vale? Ja on küll eestkostetavaid, kes ise soovivad, et keegi nende eest kostaks. Need ongi inimesed, kellele on mugav, et keegi teine nende eest kõik ära teeb. Aga antud juhul see inimene võõrast ametnikku oma eestkostjaks ei tahtnud.

Sinu jutt, et inimest peab kaitsma tema enese eest, või muidu veel äkki ostab kokku mõttetuid asju, on puhas oletus ju. Mitte kuskil pole kirjas, et see proua oleks oma raha raisanud mõttetult - ehk siis eestkoste seati pelga oletuse põhjal.

(Samas kui inimesed teatavad politseisse, et õue peal seisab mingi joodik, kes karjub ja lubab kõik maha tappa, siis politsei ei tule, kuna reaalset tapmist pole veel toimunud. Miks ühel korral võetakse paljaid oletusi (aga äkki ta võib oma raha raisata!) puhta kullana, ent teisel korral (tapmisähvardus!) ei võeta?)

Endiselt jääb õhku küsimus: mis pagana pärast LOV ametnik seda eestkostet niiväga endale ihaldab, et inimestega selle endale saamise nimel lausa kohtusse läheb? Miks on see temale nii tohutult tähtis? Inimene ise LOV ametnikku endale eestkostjaks ei taha, ta lähedased samuti ei taha, kuid LOV sotsiaalametnik on valmis selle endale saamise nimel minema läbi tule ja vee. Miks küll?

Ju siis ametnik on kohe selline paha inimene. Miks ta muidu ametnikuks hakkas?

Aga ootad ehk kontrolli tulemused ära. Iga liigutust ei hakka sulle keegi lahti seletama, aga siiski mingi parema ülevaate ehk saad.

[Külaline]

Mõne ametniku kõnepruuk on sihuke, et kõik, kes nende mugavat äraolemist kuidagi segavad, on kohe terroriseerijad. Ja mitte keegi ei keelanud sel ametnikul ometi rääkimast ajakirjanikule tõtt, kui too seda küsis. Kui mitte midagi rääkida polnud, siis nii ongi.

Valikuline mõtlemine sul ikka - ametnik on halva kõnepruugiga, valelik, laisk, rumal ja teeb kõike valesti, aga tavainimene ei liialda, ei valeta, ei eksi, ei susserda, ei moonuta andmeid ... . Võtame nüüd ehk rahulikult ja ootame selle linna juurdluse ära? Detaile me muidugi ikka teada ei saa, aga lahendist selgub, kas tegi tõesti ametnik kõike valesti või oli siiski mingi roll asjade metsa minekul ka inimestel endil.

Rõhutan uuesti üle, et kohus langetab oma otsuse mitte Püha Vaimu ilmutuse, vaid LOV ametniku poolt kohtule antud info põhjal, ja seega võtab arvesse ka ametniku tahet. Näiteks tolle kurdi noormehe osas esitas LOV kohtule valeinfo, et tolle kurdi isa olevat ära surnud, ja kohtule ei tulnud pähegi kahtlustada, et LOV ametnik kohtule lihtsalt valetas.

Parandan sind taas kord, juba teist korda samas asjas - ei, ametnik ei valetanud kurdi mehe asjas, vaid oli inimlik eksitus, mille eest linn ka vabandas. Sa oled ise üks ülihea näide ikka sellest, miks kunagi taolisi artikleid uskuda ei tohi - pahatahtlik, kättemaksuhimuline või lihtsalt rumal inimene keerab kõik faktid tagurpidi, esitab need nunnult ja usutavalt, äkki isegi pisara toetusel - ja kui ajakirjanikul pole sellistega varem kogemust, tekibki mingi vildakas artikkel.
Kordan ka seda, et kui ikka vajadust eestkostet seada ei ole, siis seda ei seata. Väide, et kohus arvas, et eestkostet pole vaja, aga linna palvel ikka seadis selle, on pullikaka.

Selge - kõik ametnike valed nimetatakse eufemistlikult ümber "inimlikuks eksituseks". Paraku kohtule esitatud tõendid ja väited peavad olema kontrollitud. Kohtunik eeldab materjale saades, et madalama astme ametnik on need juba üle kontrollinud ja nende õigsuse kinnitanud. Muuta inimene dokumentides surnuks on siiski üpris suur eksimus. Veelgi kummalisem on, miks ametnik seda seika enne kohtule esitamist ei kontrollinud. Et tema lihtsalt kuulis - naised saunas rääkisid, ja esitas selle kohtule fakti pähe? See tõstatab küsimuse, kas ametnik üldse midagi kontrollib, enne kui kohtule materjale esitab? Milliseid valeväiteid (vabandust - "inimlikke eksimusi") kohtule esitatud materjalid sel juhul endas veel peita võivad?

[Külaline]

Selge - kõik ametnike valed nimetatakse eufemistlikult ümber "inimlikuks eksituseks".

Sa ei tee vahet veal ja valetamisel? Kurb, keerulisi sõnu tead, aga lihtsad keelenüansid jäävad mõistmata.

[Külaline]

Selge - kõik ametnike valed nimetatakse eufemistlikult ümber "inimlikuks eksituseks".

Sa ei tee vahet veal ja valetamisel? Kurb, keerulisi sõnu tead, aga lihtsad keelenüansid jäävad mõistmata.

Jutt pole ju keelenüanssidest, vaid sellest, kus lõppeb inimlik eksitus ja algab valetamine. Kas on siis nii raske kontrollida faktid enne kohtule esitamist üle?

[Külaline]

Tegelikkus on see, et ametnik ei tahagi mingeid eeskostetavaid, tal ei ole mingit motivatsiooni kedagi vägisi endale kaela paele võtta. Ta ei saa seda raha endale. See pole ka ühe inimese otsus, et selle nüüd võtame endale "ohvriks". Sellepärast siin ongi palju asjaolusid, mida me ei tea. Siin üks inimene arvab, et ametnik on kohe teatud tõug inimesi, kes tahab kohe vägisi kõigile kurja teha ja sellest motivaatorist talle piisab. Tegelikkuses selliseid inimesi ikkagi massiliselt ei esine, nagu siinne püsikommentaator näib arvavat.

[Külaline]

Selge - kõik ametnike valed nimetatakse eufemistlikult ümber "inimlikuks eksituseks".

Sa ei tee vahet veal ja valetamisel? Kurb, keerulisi sõnu tead, aga lihtsad keelenüansid jäävad mõistmata.

Jutt pole ju keelenüanssidest, vaid sellest, kus lõppeb inimlik eksitus ja algab valetamine. Kas on siis nii raske kontrollida faktid enne kohtule esitamist üle?

Kas sina pole elus kordagi milleski olulises viga teinud? Ilmselt on tegu rutiinse protseduuriga, ametnik teeb pidevalt sama liigutust ja nüüd valvsus kadus, näiteks ei märganud, et on olemas mitu samanimelist? Pile üldse keeruline veal ja valel vahet teha - üks on tahtmatu ja teine tahtlik.

[Külaline]

Tegelikkus on see, et ametnik ei tahagi mingeid eeskostetavaid, tal ei ole mingit motivatsiooni kedagi vägisi endale kaela paele võtta. Ta ei saa seda raha endale. See pole ka ühe inimese otsus, et selle nüüd võtame endale "ohvriks". Sellepärast siin ongi palju asjaolusid, mida me ei tea. Siin üks inimene arvab, et ametnik on kohe teatud tõug inimesi, kes tahab kohe vägisi kõigile kurja teha ja sellest motivaatorist talle piisab. Tegelikkuses selliseid inimesi ikkagi massiliselt ei esine, nagu siinne püsikommentaator näib arvavat.

Mis "siinne kommentaator"? Nii varem kui ka eriti viimasel nädalal on ridamisi ilmunud ajalehtedes artikleid, kus väga erinevad inimesed on viimases hädas pöördunud ajakirjanduse poole abi saamiseks, kuna LOV sotsiaalametnik on nende üle seadnud tahtevastaselt eestkoste, esitanud kohtule kummalisi materjale, ning eestkoste õnnestumisel võtnud ära nende ID-kaardid, hoiab raha enda käes kinni ja kontrollib käimisi. Kas sa tahad öelda, et kõik need inimesed kurdist noormehest eaka prouani on üks ja sama headele ja pühendunud ametnikele paha sooviv isik, kes oma rumaluses ise ei saa aru, mis temale hea on?

[Külaline]

Tegelikkus on see, et ametnik ei tahagi mingeid eeskostetavaid, tal ei ole mingit motivatsiooni kedagi vägisi endale kaela paele võtta. Ta ei saa seda raha endale. See pole ka ühe inimese otsus, et selle nüüd võtame endale "ohvriks". Sellepärast siin ongi palju asjaolusid, mida me ei tea. Siin üks inimene arvab, et ametnik on kohe teatud tõug inimesi, kes tahab kohe vägisi kõigile kurja teha ja sellest motivaatorist talle piisab. Tegelikkuses selliseid inimesi ikkagi massiliselt ei esine, nagu siinne püsikommentaator näib arvavat.

Mis "siinne kommentaator"? Nii varem kui ka eriti viimasel nädalal on ridamisi ilmunud ajalehtedes artikleid, kus väga erinevad inimesed on viimases hädas pöördunud ajakirjanduse poole abi saamiseks, kuna LOV sotsiaalametnik on nende üle seadnud tahtevastaselt eestkoste, esitanud kohtule kummalisi materjale, ning eestkoste õnnestumisel võtnud ära nende ID-kaardid, hoiab raha enda käes kinni ja kontrollib käimisi. Kas sa tahad öelda, et kõik need inimesed kurdist noormehest eaka prouani on üks ja sama headele ja pühendunud ametnikele paha sooviv isik, kes oma rumaluses ise ei saa aru, mis temale hea on?

Kaks ei ole tegelikult ridamisi.

[Külaline]

Sa ei tee vahet veal ja valetamisel? Kurb, keerulisi sõnu tead, aga lihtsad keelenüansid jäävad mõistmata.

Jutt pole ju keelenüanssidest, vaid sellest, kus lõppeb inimlik eksitus ja algab valetamine. Kas on siis nii raske kontrollida faktid enne kohtule esitamist üle?

Kas sina pole elus kordagi milleski olulises viga teinud? Ilmselt on tegu rutiinse protseduuriga, ametnik teeb pidevalt sama liigutust ja nüüd valvsus kadus, näiteks ei märganud, et on olemas mitu samanimelist? Pile üldse keeruline veal ja valel vahet teha - üks on tahtmatu ja teine tahtlik.

Vigu teeme me kõik. Ka müüja võib eksida kauba kaalumisel või eksida raha tagasiandmisel paari euroga, tapeedipanija võib panna tapeedi viltu jne.
Kuid siin on paar olulist vahet. Sotsiaalametniku võimuses on sekkuda inimeludesse ja muuta neid väga suurel määral - kas paremaks, või siis halvemaks. Müüjal või tapeedipanijal niisugust suurt võimu ei ole. Tapeedipanija ei saa võtta inimeselt ära tema ID-kaarti.

Teiseks paistab müüja või tapeetija tööpraak kohe välja - raha on valesti tagastatud, tapeet viltu - selge pilt! Aga ametniku tööpraak ei paista sageli nii selgelt välja. Mis aga ei tähenda, et ta seda sama palju ei teeks kui müüja või tapeedipanija. Kui inimene tunneb, et pärast ametniku sekkumist tema ellu muutus tema või ta lähedase elu oluliselt halvemaks, tervis ja vaimne seisund endisest kehvemaks, siis peab ta oma sõnade tõestamiseks esitama raudkindlad tõendid (fotod, salvestused, väljavõtted protokollidest jne). Kui ta aga ei taibanud nt kohtumist lindistada, siis tal tõendeid ka pole ja siis pole üldse midagi teha.

Rutiinne protseduur peaks olema väidete ülekontrollimine. Iga ametnik teab, et nimekaimud on olemas, ja peab sellega arvestama. Normaalne oleks niisugused väited üle kontrollida kasvõi asjaosaliselt endalt kohtumise käigus, ehk siis noormehe käest küsida, kas ta isa on elus. Kui seda ei tehta, on tegemist ametialase lohakusega.

[Külaline]

Tegelikkus on see, et ametnik ei tahagi mingeid eeskostetavaid, tal ei ole mingit motivatsiooni kedagi vägisi endale kaela paele võtta. Ta ei saa seda raha endale. See pole ka ühe inimese otsus, et selle nüüd võtame endale "ohvriks". Sellepärast siin ongi palju asjaolusid, mida me ei tea. Siin üks inimene arvab, et ametnik on kohe teatud tõug inimesi, kes tahab kohe vägisi kõigile kurja teha ja sellest motivaatorist talle piisab. Tegelikkuses selliseid inimesi ikkagi massiliselt ei esine, nagu siinne püsikommentaator näib arvavat.

Mis "siinne kommentaator"? Nii varem kui ka eriti viimasel nädalal on ridamisi ilmunud ajalehtedes artikleid, kus väga erinevad inimesed on viimases hädas pöördunud ajakirjanduse poole abi saamiseks, kuna LOV sotsiaalametnik on nende üle seadnud tahtevastaselt eestkoste, esitanud kohtule kummalisi materjale, ning eestkoste õnnestumisel võtnud ära nende ID-kaardid, hoiab raha enda käes kinni ja kontrollib käimisi. Kas sa tahad öelda, et kõik need inimesed kurdist noormehest eaka prouani on üks ja sama headele ja pühendunud ametnikele paha sooviv isik, kes oma rumaluses ise ei saa aru, mis temale hea on?

Kaks ei ole tegelikult ridamisi.

Ja mitmes see on? Esimene, teine, kolmas? https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... 0btwbJP7Jg

Juba üks sihuke juhtum on liiast.

[Külaline]

Pisut infot eestkoste teema kohta:
"2023. aastal avaldati Sotsiaalministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt „Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis“.

Täpsemalt selgub uuringust, et eestkostetavate arv kasvab (2013. aastal 2958 inimest, 2023. aastal 6036 inimest) ja oluliselt on kasvanud ka valimisõiguseta eestkostetavate arv (2013. aastal 10%, 2022. aastal 82%, uuringu avaldamise hetkeks 2023. aastal 88%). Lisaks leitakse uuringus, et kuigi eestkostet on võimalik seada nii osaliselt kui kõigi asjade ajamiseks, siis pigem seatakse eestkoste täielikult ehk kõigi asjade ajamiseks. Ka tõusetub uuringus küsimus, kas ja kui palju kaalutakse teisi seaduses sätestatud võimalusi ehk alternatiivseid meetmeid, nt volituse andmine, toetavad teenused jms.
Menetlusega seoses on leitud, et kohtupsühhiaatriliste eksperthinnangute kvaliteet on ebaühtlane ning kohtumääruste resolutsioonid on sageli ebaselged ja raskesti mõistetavad nii ametnike kui ka eestkostjate jaoks.

Millised on järeldused?

Esmalt on vaja täiendavaid analüüse eestkoste määramise ja valimisõiguseta eestkostetavate arvu tõusu põhjuste kohta.

Lisaks tuleb, arvestades et eestkoste seadmine on inimese õigusi maksimaalsel määral riivav ehk äärmuslik meede ning alati tuleb kaaluda muid võimalusi (sh jätta inimesele alles võimalikult suur tegutsemis- ja otsustamisõigus), analüüsida, miks kohaldatakse praktikas just enimpiiravat meedet ehk eestkostet seatakse peamiselt kõigi asjade ajamiseks. Analüüsi tulemusel peab selguma, kas tegemist on kohtunike väheste teadmistega alternatiivsetest võimalustest (uuringust tsitaat „lahendada kõik sotsiaalprobleemid eestkoste kaudu“) või on õiguslikul vms põhjusel lihtsam seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks, mitte osaliselt."

Tekitab küsimusi, mispärast on viimastel aastatel järsult hakatud määrama eestkostet nii paljudele inimestele? 2013. a 2958 inimest, 2023. a juba 6036 inimest? Kusjuures äkiliselt on kasvanud just täieliku eestkoste määramine, st selline, kus inimesele ei jäeta alles enam eriti mingeid põhiseaduslikke õigusi. Seevastu osalise (ehk inimesele osa õigusi allesjätva) eestkoste määramine on vähenenud, miks küll nii? Kohtunike mugavus lahendada kõik sotsiaalprobleemid eestkoste määramise teel nagu uuringus kirjas?

[Külaline]

Tekitab küsimusi, mispärast on viimastel aastatel järsult hakatud määrama eestkostet nii paljudele inimestele? 2013. a 2958 inimest, 2023. a juba 6036 inimest? Kusjuures äkiliselt on kasvanud just täieliku eestkoste määramine, st selline, kus inimesele ei jäeta alles enam eriti mingeid põhiseaduslikke õigusi. Seevastu osalise (ehk inimesele osa õigusi allesjätva) eestkoste määramine on vähenenud, miks küll nii? Kohtunike mugavus lahendada kõik sotsiaalprobleemid eestkoste määramise teel nagu uuringus kirjas?

Sa vananevat ühiskonda ning märgatavalt suurenenud erivajadusega elanikkonda arvestasid? Praktikuna näen vastupidist. Kohus on viimasel ajal ülirange eestoste asjus. See uuring on siiski aastast 2023, mitu aastat vanad andmed.

[Külaline]

Jutt pole ju keelenüanssidest, vaid sellest, kus lõppeb inimlik eksitus ja algab valetamine. Kas on siis nii raske kontrollida faktid enne kohtule esitamist üle?

Kas sina pole elus kordagi milleski olulises viga teinud? Ilmselt on tegu rutiinse protseduuriga, ametnik teeb pidevalt sama liigutust ja nüüd valvsus kadus, näiteks ei märganud, et on olemas mitu samanimelist? Pile üldse keeruline veal ja valel vahet teha - üks on tahtmatu ja teine tahtlik.

Vigu teeme me kõik. Ka müüja võib eksida kauba kaalumisel või eksida raha tagasiandmisel paari euroga, tapeedipanija võib panna tapeedi viltu jne.
Kuid siin on paar olulist vahet. Sotsiaalametniku võimuses on sekkuda inimeludesse ja muuta neid väga suurel määral - kas paremaks, või siis halvemaks. Müüjal või tapeedipanijal niisugust suurt võimu ei ole. Tapeedipanija ei saa võtta inimeselt ära tema ID-kaarti.

Teiseks paistab müüja või tapeetija tööpraak kohe välja - raha on valesti tagastatud, tapeet viltu - selge pilt! Aga ametniku tööpraak ei paista sageli nii selgelt välja. Mis aga ei tähenda, et ta seda sama palju ei teeks kui müüja või tapeedipanija. Kui inimene tunneb, et pärast ametniku sekkumist tema ellu muutus tema või ta lähedase elu oluliselt halvemaks, tervis ja vaimne seisund endisest kehvemaks, siis peab ta oma sõnade tõestamiseks esitama raudkindlad tõendid (fotod, salvestused, väljavõtted protokollidest jne). Kui ta aga ei taibanud nt kohtumist lindistada, siis tal tõendeid ka pole ja siis pole üldse midagi teha.

Rutiinne protseduur peaks olema väidete ülekontrollimine. Iga ametnik teab, et nimekaimud on olemas, ja peab sellega arvestama. Normaalne oleks niisugused väited üle kontrollida kasvõi asjaosaliselt endalt kohtumise käigus, ehk siis noormehe käest küsida, kas ta isa on elus. Kui seda ei tehta, on tegemist ametialase lohakusega.

Viga on viga, neid juhtub ka üliähtsates asjades. Meenuta US hiljutist leket, kus salajane info jagati ajakirjanikele. Ametialane lohakus, nõus. Ehk viga. Mitte pahatahtlik vale. Keeruta kuidas soovid, vale ja viga jäävad siiski erinevateks asjadeks.

[Külaline]

Pisut infot eestkoste teema kohta:
"2023. aastal avaldati Sotsiaalministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt „Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis“.

Täpsemalt selgub uuringust, et eestkostetavate arv kasvab (2013. aastal 2958 inimest, 2023. aastal 6036 inimest) ja oluliselt on kasvanud ka valimisõiguseta eestkostetavate arv (2013. aastal 10%, 2022. aastal 82%, uuringu avaldamise hetkeks 2023. aastal 88%). Lisaks leitakse uuringus, et kuigi eestkostet on võimalik seada nii osaliselt kui kõigi asjade ajamiseks, siis pigem seatakse eestkoste täielikult ehk kõigi asjade ajamiseks. Ka tõusetub uuringus küsimus, kas ja kui palju kaalutakse teisi seaduses sätestatud võimalusi ehk alternatiivseid meetmeid, nt volituse andmine, toetavad teenused jms.
Menetlusega seoses on leitud, et kohtupsühhiaatriliste eksperthinnangute kvaliteet on ebaühtlane ning kohtumääruste resolutsioonid on sageli ebaselged ja raskesti mõistetavad nii ametnike kui ka eestkostjate jaoks.

Millised on järeldused?

Esmalt on vaja täiendavaid analüüse eestkoste määramise ja valimisõiguseta eestkostetavate arvu tõusu põhjuste kohta.

Lisaks tuleb, arvestades et eestkoste seadmine on inimese õigusi maksimaalsel määral riivav ehk äärmuslik meede ning alati tuleb kaaluda muid võimalusi (sh jätta inimesele alles võimalikult suur tegutsemis- ja otsustamisõigus), analüüsida, miks kohaldatakse praktikas just enimpiiravat meedet ehk eestkostet seatakse peamiselt kõigi asjade ajamiseks. Analüüsi tulemusel peab selguma, kas tegemist on kohtunike väheste teadmistega alternatiivsetest võimalustest (uuringust tsitaat „lahendada kõik sotsiaalprobleemid eestkoste kaudu“) või on õiguslikul vms põhjusel lihtsam seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks, mitte osaliselt."

Tekitab küsimusi, mispärast on viimastel aastatel järsult hakatud määrama eestkostet nii paljudele inimestele? 2013. a 2958 inimest, 2023. a juba 6036 inimest? Kusjuures äkiliselt on kasvanud just täieliku eestkoste määramine, st selline, kus inimesele ei jäeta alles enam eriti mingeid põhiseaduslikke õigusi. Seevastu osalise (ehk inimesele osa õigusi allesjätva) eestkoste määramine on vähenenud, miks küll nii? Kohtunike mugavus lahendada kõik sotsiaalprobleemid eestkoste määramise teel nagu uuringus kirjas?

Selles uuringus võrreldakse Eesti sotsiaalhoolekannet võrrelduna nn. ideaaliga - Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Meie seadusedki ei toeta esialgu veel täielikult seda konventsiooni, lisaks tuleb meil kõigepealt välja mõelda süsteem, kuidas seda konventsiooni ellu viia teise äärmusse kaldumata - nii et eestkostel olijate elu ei kannataks. Miks on eestkostetavate arv suurenenud - sest viimase 10 aastaga oleme justnimelt korrastanud süsteeme. 2013 ei olnud eestkostet neil, kes seda vajanuks, inimesed olid lihtsalt unustatud kuhugi hooldekodusse.

[Külaline]

Mis "siinne kommentaator"?

Siinne kommentaator (proua igavene ohver isiklikult) on siin ammu oma ristisõda pidanud. Küll vahutas koolipsühholoogidest, kes ta lapse peaaegu maha tapsid, siis sotsiaaltöötajatest, lastekaitsest, nüüd prokuratuur. Et nüüd viimastel päevadel eeskoste kohta kaks artiklit ilmusid, need panid proua lausa rõõmust kilkama. Enne oli küll fookus prokuratuuril, kes oli paha, nüüd läks sujuvalt KOV ametnike peale üle. Kõik teevad liiga ühesõnaga ja neil pole tööle asumisel mitte mingisugust muud motivatsiooni, kui inimesi kiusata ja neile halba teha.

[Külaline]

Mis "siinne kommentaator"?

Siinne kommentaator (proua igavene ohver isiklikult) on siin ammu oma ristisõda pidanud. Küll vahutas koolipsühholoogidest, kes ta lapse peaaegu maha tapsid, siis sotsiaaltöötajatest, lastekaitsest, nüüd prokuratuur. Et nüüd viimastel päevadel eeskoste kohta kaks artiklit ilmusid, need panid proua lausa rõõmust kilkama. Enne oli küll fookus prokuratuuril, kes oli paha, nüüd läks sujuvalt KOV ametnike peale üle. Kõik teevad liiga ühesõnaga ja neil pole tööle asumisel mitte mingisugust muud motivatsiooni, kui inimesi kiusata ja neile halba teha.

Ah, mine sa oma paranoiadega vahelduseks ka kuskile abi otsima. Sa tahad endale ainult kiidulaulu kuulda, aga seda ei tea, et kiitus on hea töö tulemus. Egas inimesed pole lollid, nad saavad aru küll, kes päriselt aitab ja kes mitte.

[Külaline]

Pisut infot eestkoste teema kohta:
"2023. aastal avaldati Sotsiaalministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt „Täisealiste eestkostekorralduse uuring Eestis“.

Täpsemalt selgub uuringust, et eestkostetavate arv kasvab (2013. aastal 2958 inimest, 2023. aastal 6036 inimest) ja oluliselt on kasvanud ka valimisõiguseta eestkostetavate arv (2013. aastal 10%, 2022. aastal 82%, uuringu avaldamise hetkeks 2023. aastal 88%). Lisaks leitakse uuringus, et kuigi eestkostet on võimalik seada nii osaliselt kui kõigi asjade ajamiseks, siis pigem seatakse eestkoste täielikult ehk kõigi asjade ajamiseks. Ka tõusetub uuringus küsimus, kas ja kui palju kaalutakse teisi seaduses sätestatud võimalusi ehk alternatiivseid meetmeid, nt volituse andmine, toetavad teenused jms.
Menetlusega seoses on leitud, et kohtupsühhiaatriliste eksperthinnangute kvaliteet on ebaühtlane ning kohtumääruste resolutsioonid on sageli ebaselged ja raskesti mõistetavad nii ametnike kui ka eestkostjate jaoks.

Millised on järeldused?

Esmalt on vaja täiendavaid analüüse eestkoste määramise ja valimisõiguseta eestkostetavate arvu tõusu põhjuste kohta.

Lisaks tuleb, arvestades et eestkoste seadmine on inimese õigusi maksimaalsel määral riivav ehk äärmuslik meede ning alati tuleb kaaluda muid võimalusi (sh jätta inimesele alles võimalikult suur tegutsemis- ja otsustamisõigus), analüüsida, miks kohaldatakse praktikas just enimpiiravat meedet ehk eestkostet seatakse peamiselt kõigi asjade ajamiseks. Analüüsi tulemusel peab selguma, kas tegemist on kohtunike väheste teadmistega alternatiivsetest võimalustest (uuringust tsitaat „lahendada kõik sotsiaalprobleemid eestkoste kaudu“) või on õiguslikul vms põhjusel lihtsam seada eestkoste kõigi asjade ajamiseks, mitte osaliselt."

Tekitab küsimusi, mispärast on viimastel aastatel järsult hakatud määrama eestkostet nii paljudele inimestele? 2013. a 2958 inimest, 2023. a juba 6036 inimest? Kusjuures äkiliselt on kasvanud just täieliku eestkoste määramine, st selline, kus inimesele ei jäeta alles enam eriti mingeid põhiseaduslikke õigusi. Seevastu osalise (ehk inimesele osa õigusi allesjätva) eestkoste määramine on vähenenud, miks küll nii? Kohtunike mugavus lahendada kõik sotsiaalprobleemid eestkoste määramise teel nagu uuringus kirjas?

Selles uuringus võrreldakse Eesti sotsiaalhoolekannet võrrelduna nn. ideaaliga - Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Meie seadusedki ei toeta esialgu veel täielikult seda konventsiooni, lisaks tuleb meil kõigepealt välja mõelda süsteem, kuidas seda konventsiooni ellu viia teise äärmusse kaldumata - nii et eestkostel olijate elu ei kannataks. Miks on eestkostetavate arv suurenenud - sest viimase 10 aastaga oleme justnimelt korrastanud süsteeme. 2013 ei olnud eestkostet neil, kes seda vajanuks, inimesed olid lihtsalt unustatud kuhugi hooldekodusse.

Miks sa oled nii kindel, et inimesed olid unustatud kuhugi hooldekodusse? Ja muide, just tolles kõnealuses artiklis sellest prouast tahtis LOV ametnik teda omast kodust hooldekodusse saata. Ehkki inimene oli oma kodus elades igati õnnelik ja rahul. Seega saab ju täpselt samamoodi ka LOV eestkostel olev inimene olla unustatud kuhugi hooldekodusse, eks ole?

2013. aastal elas enamik neist inimestest omas kodus, suur osa oma lähedaste keskel, kes nende eest hoolitsesid. Keegi neile ametlikult kohtu korras mingit eestkostet ei määranud, seda peeti enesestmõistetavaks, et nt tütar oma eaka ema eest poes käib ja teda arsti juurde viib. Nii on ajast aega olnud, et eakas jääb oma koju, kuni jalad kannavad, ja tema eest hoolitsevad ta lähedased. Riigi hooldusele sattusid ainult need, kel polnud lähedasi, kes tema eest hoolitseks. Nüüd aga oleme tasapisi jõudnud sinnamaale, kus riik nõuab endale kohtu kaudu hooldusõigust isegi siis, kui lähedased täiesti olemas ja seni ema eest hästi hoolitsenud on.